Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 15.-st märtsist, stuudios on Kai Vare. Hollandis on parlamendivalimised sisserände Euroopa Liidu vastase helt Wilders. Vabaduspartei populaarsus on viimastel päevadel vähenenud ja peaminister markerite erakonnal on küsitluste järgi napp edumaa. Euroopa liit tähistab märtsini buss 60 aasta möödumist liidu tekkeni viinud Rooma lepingu sõlmimisest. Euroopa Parlamendis toimus täna sel puhul ka Euroopa tulevikudebatt. Mida rohkemates aspektides poliitikates me jääme nagu kuskile välisringi, seda kergem. On tulema selline ääremaastumine, mina ei usu, et meil sellest võitu oleks. Ukraina tõkestas transpordiühenduse Donbassi okupeeritud osaga. Prokuratuur kontrollib Eesti Ekspressiandmeid, et Tallinna prügimajandust korraldab abilinnapea Arvo Sarapuu, on ise oma väimehe kaudu prügiäriga seotud. Miks sellesama Baltic võist managemendi prügiautod seisavad teile kuuluvas Atko bussipargis Lasnamäel Lasnamäel suur. Mis seal täpselt remonditakse, seda ma tõesti ei tea. Täna algas, teeme ära talgute kirjapanek, seekord on märksõna valmistumine nii Eesti juubelisünnipäevaks kui ka näiteks kodukandis tekkida võivateks hädaolukordadeks. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum. Vabam uuendab oma püsinäitust, mis avatakse hiljemalt 2019. aastal. Muuseum loodab külastajate arvu neljakordistada spordist. Kahevõistleja Kristjan Ilves kordas maailmakarikasarjas oma sportlaskarjääri parimat tulemust tänase Ilvest Trondheimi etapil seitsmeteistkümnenda koha. Ilmateenistus lubab ööseks kohati vähest lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Homne päev on sajuta. Sooja on kaks kuni seitse kraadi. Hollandis on Parlamendi valimised, Johannes Tralla kogus meeleolusid koha peal. Almere on kireva rahvastikuga linn otse amsterdami külje all, veel 60 aastat tagasi oli siin, kus ma seisan, vesi, sest Almere on Hollandi kõige uuem linn, mis on mere arvelt juurde ehitatud. Aga huvitav on see koht ka selle poolest, et 30 protsenti siinsetest elanikest on immigrandid ja kolme aasta eest võitis kohalikud valimised, siin Hert Vildersi vabadusepartei haug käin. Ma loodan, et Wilders ei võida, ütleb Petra, muidu ootab meid ees kaos, linnaväljakul istuvad tonni rikka, hoiavad pöialt, aga just Vildersile. Oluline on öelda, et nüüd küll aitab, aitab inimestest, kes ei taha siin elada, aga ikkagi elavad. Kui nad ei taha siin elada, siis peaksid nad koju minema. Marja ostab turul värskeid juurvilju ja otsustab õhtupoole, kas hääletab Vildersi poolt. Holland on väga tolerantne maa, ütleb Maria. Ärghingi dollareid, ainus, mida me ei peaks tolereerima, on see, kui inimesed, kes tulevad siia teisest riigist, meie demokraatiasse, siis nad peaksid käituma nii, nagu meie käitume. Kui nad ei ela meie reeglite järgi, peaksid nad minema oma riiki tagasi, ütleb Maria. Ta tahaks hääletada mõlema partei poolt, aga see pole võimalik. Niiet Ma ootan pärastlõunani ja vaatan, kuidas Vildersiljarutel läheb ja siis otsustan, ütleb ta. Mõned meetrid eemal jagab Simona vaestele suppi. Tema hääl läheb täna loomade parteile. Küsimuse peale, mida ta arvab Almeria populaarsest Vildersist, ütleb ta. Pärastlõunaks on Amsterdamis käinud valimas rohkem inimesi kui eelmistel valimistel samal ajal. Marcia, kes toetab rohelisi, ütleb, et täna tulevad just noored valima seepärast, et kardavad Vildersi edu. I think is ennem. Ma arvan, et ta on meie riigi häbiplekk ja mul on väga-väga häbi, et mind saab temaga üldse kuidagi seostada, isegi kui seda saab teha vaid mu rahvuse põhjal, ütleb Mart ja ma kardan, et palju hääli, aga ma loodan, et teised poliitikud peavad sõna ega tee temaga koostööd. Tal on õnnestunud inimesi hirmutada, nagu ka tema oranž sõbral Ameerikas. Kui on keerulised ajad, siis on inimestel vaja patuoinast ja tal on õnnestunud süüdistada neid, kes tegelikult süüdi ei ole, ütleb Maartia. Elegantne vanahärra rüüde astub Amsterdami südalinnas valimisjaoskonda ja ütleb, et tema hääl läheb täna Vildersile. Lägem Alec Porzenby koos. Ta meeldib mulle, ma toetan teda, sest meil on palju probleeme moslemitega. Ükskord nad tulid püstolitega ja olid Marokolased. Ma elan kesklinnas, siin on palju taskuvargaid. Ma arvan, et Wilders ideed on head ja meil on seda just praegu vaja. Hollandi valimisjaoskonnad on avatud kella üheksani õhtul. Kuna hollandlased hääletavad vaid pabersedelitega, ei selgu ametlikult tulemused ilmselt enne hommikut. Johannes Tralla, Amsterdam. Amsterdami Ülikooli politoloogia õppejõud kais Schumacher ütles intervjuus EPehandile, et seekordsed valimised Hollandis käivad selgelt kultuuri ja identiteediküsimuse üle ning ühiskonna parteid polariseerunud üha enam paremradikaalidele vastukaaluks on üha suurem toetus nende vastu jõududele. Amsterdami Ülikooli politoloog Kai Schumacher ütleb, et tema jaoks on kõige huvitavam just see, et paremradikaalide edu kõrval on üha tugevamaks muutunud ka vastuseis neile. Meedia on keskendunud Vabaduspartei Hertildersi tõusule, tegelikult on vastureaktsioon aga palju huvitavam. Kahel progressiivselt parteil läheb praegu väga hästi. Need on demokraadid 66 ja rohelised vasakpoolsed. Arvamusküsitluste järgi annad vabadust Teile lähedal, nii et koos on nad palju suuremad ja nad on ka palju suurema tõenäosusega valitsusse pääsejad. Schumacher usub, et arvamusküsitlused peavad paika ja valimised võidab Mark Rüte partei ning immigratsiooni ja Euroopa Liidu vastane Hert Wilders jääb teiseks. Valitsusse tal küll asja ei ole, sest teised suuremad parteid temaga koostööd teha ei taha. Vildasse populaarsus näitab aga paljude hollandlaste muret immigratsiooni ja euroliidu pärast kais Schumacher. Immigratsioon on teema, mis on olnud hooletusse jäetud Hollandis. Üheksakümnendatel toetas poliitiline eliit immigratsiooni rohkem kui rahvas. Sama kehtib Euroopa teema kohta. Eliit on rohkem eurointegratsiooni poolt kui ülejäänud rahvast, eks need ei ole suured vahed, aga 10 kuni 20 protsenti rahvast. On väga immigratsiooni vastu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Eesti peaks kartma, aga samas ei peaks ka pooldama mitme kiiruselist Euroopat, nii leiavad mitmed Eesti saadikud Euroopa Parlamendis. Täna rääkis Euroopa liidu võimalikust arengust Euroopa Parlamendi Mirko ojakivi, jälgis debatti. Euroopa majandusühenduse sünnist möödub peatselt 60 aastat, sellel päeval peaks Euroopa Liidu institutsioonide ja riigijuhid tegema Roomas ühisdeklaratsiooni, kus püütakse visioonina välja öelda, kuhu Euroopa Liit liigub. Korraga püütakse astuda ka mitmes erinevas suunas. Nii võib lühidalt kokku võtta tänase Euroopa Parlamendi diskussiooni. Oma sõnavõttudega esinesid täna ennelõunal selles debatis ka Euroopa erinevate institutsioonide esindajad. Näiteks Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ütles, et mitmekiiruseline Euroopa on üks alternatiiv. Samas lisas tusk, et kui Euroopa soovib liikuda kiiresti, siis võib seda teha üksi. Aga kui Euroopa Liit soovib kusagile kaugele jõuda, tuleks minna kõik liikmesriigid koos debatiseid kõlamaaga, fraktsioonide esindajate poolt soovid, et Euroopa Liit peaks olema rohkem sotsiaalsem. Senisest enam peaks panustama töökohtade loomisesse ja heaolusse. Samas kõlas ka euroskeptikute ridadest, et laev nimega Euroopa liit on kreenis, vajumas ja suisa uppunud. Toime ei tulda kriisidega, nagu näiteks rändekriis ja Kreeka võlakriis. Keskerakonna ja Reformierakonna Euroopa poliitilise perekonna ehk ALDE fraktsiooni esimees kiiberhokstaad ütles, et meil on vaja korraga rohkem ja vähem Euroopat. Näiteks ei vaja Euroopa Verhostadi arvates rohkem banaani regulatsioone või seda, milliseid tolmuimejaid meil müüa tohib. Küll aga vajame rohkem ühtset ranna ja piirivalvet, ühtset rahanduspoliitikat ja ka ühte ühtset rahandusministeeriumi. Samas kõik Euroopa liikmesriigid pole selle visiooniga päri nii räägitaksegi, et Euroopas peaks olema valikuvabadus, milliseid ühiseid tegevusi liikmesriike teevad, milliseid mitte. Urmas Paeti sõnul ei maksaks mitme kiiruselist Euroopat Eestil karta sest tegelikult on see juba olemas. Noh, kõige selgemad näited tänasest seisust on, ütleme näiteks Schengeni liikumisruum kõik Euroopa Liidu riigid ei ole Schengeni liikmed, Eesti näiteks on või võtame eurotsoon samamoodi, mitte kõigis Euroopa Liidu riikides ei ole eurorahaühik, Eestis on. Ka Indrek Tarandi arvates on mitmekiiruseline Euroopa juba ammu olemas. Eesti seisukohast on aga oluline püsida kiiremate. Riikide seas Eesti ei peaks võitma või ei saa võita mitme kiirusega Euroopast, sest et meie enda kiirendus võib küll suur olla, aga meie vastupidavus pikal distantsil ei ole kõige parem ja seetõttu, mida rohkemat sesse aspektides poliitikates me jääme nagu kuskile välisringi, seda kergem on tulema selline ääremaastumine, perifeeriaks muutumine, et mina ei usu, et meil sellest võita oleks. Mirko ojakivi, Strasbourg. Eesti esindaja Euroopa kontrollikojas Juhan Parts andis täna ametivandeparts asub tööle kontrollikoja viiendas auditikojas, mis tegeleb Euroopa Liidu rahastamise ja haldamise valdkonna auditeerimisega. Muud sõnumid välismaalt võtab kokku Erle loonurm. Ukraina otsustas tõkestada transpordiühenduse Donbassi okupeeritud osaga. Riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu andis politseile käsuühendus sulgeda ning see avatakse taas, kuni Donbassijuhid annavad seal tegutsevad ettevõtted Ukraina jurisdiktsiooni alla tagasi. Ettepaneku teinud president Petro Porošenko ütles, et erand tehakse vaid humanitaarorganisatsioonidele, mis viivad okupeeritud aladele ravimeid ja muud esmatarbekaupa. Saksamaa jätab endale õiguse Türgi poliitikute riiki pääsemine keelata, kuid seda tehakse alles viimase võimalusena, teatas liidukantsler Angela Merkeli personaliülem Peeter Alt. Mayer. Personaliülem kinnitas, et Saksa valitsus uurib väga tähelepanelikult, millised türgi väljaütlemised on. Alt Mayeri sekkumine on värskeim areng Euroopa Liidu riikide ja Türgi vahel toimuvas diplomaatilises tülis. Eelmisel nädalal tühistas mitu saksa linna türgi ministrite kavandatud valimiskampaania üritused, millega taheti koguda toetust aprillis toimuvale põhiseadus referendumile Türgis. Vastuseks tühistamistele süüdistas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Saksamaad natsipraktika viljelemisel. Hiljem pildus Ardo sarnaseid süüdistusi ka Hollandi suunas, kus samuti kampaaniaürituse ära jäeti. Saksa kaitseminister Ursula von der Laien teatas, et NATO ei tohi heita Türgit oma ridadest välja, seda hoolimata kasvanud pingetest. Türgi pealinna Ankara aga, mis on tekkinud seoses aprillis korraldatava referendumiga. Minister rõhutas, et lisaks Türgi strateegilisele tähtsusele näiteks sidemete lõhkumine Türgi opositsioonile, et lääs jätab riigi ripakile. Saksa kaitseministri sõnul ei tohi NATO hüljata neid türklasi, kes ei taha president Recep Tayyip Erdogani volituste suurendamist tulevasel referendumil. Saksa poliitik Florian Haan on teinud üleskutse saksa sõdurite äratoomiseks Türgi õhuväebaasist. Kaitseminister von der Laien on üleskutse tagasi lükanud, väites, et Saksa sõdurid osalevad operatsioonis raga ja Mosuli linnade vabastamiseks äärmusrühmituse ISIS käest. ÜRO inimõigusnõukogu peab viima läbi olulisi sisereforme, vastasel juhul võib USA sealt lahkuda, tsiteeris Ameerika Ühendriikide ajakiri Forin polissi välisministri Rex Tillerson avaldust. Tillerson sõnul kahtleb Washington võimaluses kuuluda samasse organisatsiooni riikidega, kus järjekindlalt rikutakse inimõigusi. Tillerson nimetas nende seas Hiinat, Saudi Araabiat ja Egiptust. Eestisse kohus ei vabastanud enne tähtaega vanglast riigireetur Herman Simmi. Kohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi puhul väike, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldbräntiivsetel kaalutlustel. Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalselt ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse. Suhtumist siiski ja niisugune võimalus vähetõenäoline. Samuti on alust kahelda selles, kas Jimmyle palju aastaid tagasi teatavaks saanud info venelasi enam huvitaks. Praeguseks on Herman Simm kandnud karistusest ära üle kahe kolmandiku. Tema karistusaeg lõpeb 2021. aasta märtsis. Riigiprokuratuur kontrollib Eesti Ekspressiandmeid, et Tallinnas prügimajanduse eest vastutav abilinnapea Arvo Sarapuu on ise oma väimehe kaudu prügiäriga seotud. Tappo kinnitas intervjuus Liisu Lassil, et temal puudub igasugune avalik või varjatud osalus prügifirmast Baltic veist Management mis on võitnud mitu Tallinna linnas korraldatud prügiveokonkursil. Ekspressi andmetel on ettevõtte omanik seotud Sarapuu väimehe Margo Tomingasega, kes on ühtlasi sarapuuärigrupi ATKO juht. Te ütlesite teie väimehel, Margo Toominga, seal ei ole samuti selle firmaga mingit seost, amet on Ekspress välja toonud, et just Margo Tomingas vahendas prügiveoautode ostmist sellele firmale. No küsimus on ju selles, et mina igapäevase juhtimisega ei tegele ja teine on see Atko grupil, ma olen täiesti omanik, seal ja Atko grupil on üsna palju ettevõtteid ja ettevõtlus, kui Marko midagi on aidanud, ta on seda teinud, siis niisuguses heas usus, aga kindlasti ei ole seal mingit muud seost. Miks sellesama Baltic võist managemendi prügiautod seisavad teile kuuluvas Atko bussipargis Lasnamäel? Meil on Lasnamäel suur ärikinnistu, mis seal täpselt remonditakse, seda ma tõesti ei tea. Ma ei ole ka selle vastu kunagi huvi tundma, see äripark või ärikinnistu on üsna suur, muljetavaldavalt suur ja seal pargivad ka väga paljud autod. Kui läbipaistvuse teie meelest on, siis kui te olete ühelt poolt prügiveo eest vastutav Tallinna abilinnapea ja teisalt kasutab siis teie firma territooriumil seesama prügifirma, mis on võitnud mitmed prügiveohanked Tallinnas. Ma ei tea, kas ta kasutab, aga ma pigem arvan seda, et on tegemist siis mingite remonditeenustega ütelda nüüd, et remonditeenused ühele või teisele ettevõttele pakkuda ei tohi, noh, see ei ole mõistlik. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas pidi täna riigikogu infotunnis vastama Kristen Michali küsimusele, kuidas ratas suhtub sellesse, et Tallinna linn eraldab raha Tallinna televisioonile ning ajalehtedele pealinn ja Stolitsa, mis sisuliselt on ühe erakonna ehk Keskerakonna reklaamikanalid. Ratas ütles, et linna ja partei rahakotid Te ei tohi sassi minna, aga linnaotsuseid tema mõjutada ei saa. Ma olen tegelikult täiesti veendunud, et nii pikaajalise ministri kogemusega, aga ka näiteks Tallinna linnasüsteemis töötanuna teate ju väga hästi, et kohalik omavalitsus on iseseisev võimutasand, neid otsuseid langetab ikkagi kohaliku omavalitsuse volikogu. Aga kui te küsite minu käest, kui Keskerakonna esimehe käes, siis ma arvan, et selline informatiivne info andmine omavalitsuse tegemistest toimetamistest, et see on vajalik. Loomulikult ta ei saa olla ühele või teisele poole kallutatud. Ta peab olema eeskätt teenima siis linna elanikke või teisel juhul valla elanik. Ja seda ma olen ka kogu aeg rõhutanud ka oma erakonnas sees. Tallinna linna ja ühegi erakonna rahakott ei tohi minna sassi mitte mingil juhul. Ja kui on läinud sassi, siis tuleb selle eest ka vastutada ja mõnikord valusaid õppetunde saada, aga ma loodan, et need õppetunnid on olnud õpetlikud, sealhulgas ka minu erakonna jaoks, kus tõesti on tulnud viimasel ajal eelnevate aegadest neid kohtu poolt otsuseid, kus on erakond pidanud oma kulutusi kandma selle eest ja me ei ole kindlasti neid ümber lükanud. Täna kuulutati välja, teeme ära, talgukevad algas talgute kirjapanek, kuuendaks maiks. Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et seekord on keskne teema valmistumine. Igal aastal see talgute arv on kasvanud, see annab nagu sellist kindlust, et see päev läheb inimestele korda, häid tegusid ja talguid tuleks pidada aasta ringi ja peetaksegi, aga tundub, et see päev on, on ka ikkagi vajalik, et teha seda natuke nähtavaks. Seda meie. Sest Eesti sellist unikaalset asja, et, et me ise panemegi käed külge ja leiame need võimalused midagi ära teha, kõik talgud on teretulnud. Sa võid sinna kirja panna, aga meiega keskselt igal aastal, ütleme meeskonna poolt anname mõned sellised ideed ja tänavu koonduvad need märksõna alla valmistumine ja esimeseks kohe. Ilmselgelt on meil tulemas Eesti vabariigi 100. juubel ja selleks, kuidas ikka valmistuda teisiti, kui panna käsi külge konkreetsemat, täna pakume välja ka lipuväljakute korrastamise, lipumastide uuendamise või kellel ei ole siis lipumasti püstipaneku, selle mündi teine külg seoses kliimamuutusega järjest sagenevad meil selliseid erakorralised ilmastikunähtused, tegelikult on ka praegu juba hästi igapäevane, kuskil ujutab jõgi üle, kuskil läheb elekter paariks nädalaks. Nendeks tasub valmis olla. Talgupäev on üks hea viis, kus inimesed tulevad kokku ja saavad läbi mõelda, et mis meie kodukandis need võimalikud ohud on ja päris mitmel puhul tegelikult saab juba talgutega midagi ennetavat ära teha, et olla selleks paremini valmis. Noh, ma ei tea, vesi kaob ära, näiteks, kui sinu lähistel on allikas või vana kaev neid korrastada, sinna ligipääsu tekitada selliseid ideid ja mõtteid, nagu leiab. Okupatsioonide muuseumis tutvustati täna uut rajatavat püsinäitust, Uku toom käis kohal. Okupatsioonide muuseum on 13 aastat vana ja püsiekspositsioon kipub ajale jalgu jääma. Muuseumi tegevdirektor Merilin Piibu ütleb, et selle kaasajastamise üks eesmärk on panna esemed kõnelema, on ta vaatajatele edasi nende lugu. Seda me soovime teha nelja märksõna kaudu okupatsioon, vastupanu, taastumine ja vabadus, ehk siis meie nägemuses okupatsioonivabadus kui mündi kaks poolt millest tuleb kõneleda koos just nimelt sellepärast, et ilma üheta ei mõistame teist. Praegu külastab muuseumi aastas umbes 20000 inimest, kellest kümnendik on eestlased. Eesmärgiks on tõsta külastajate arv 80-le 1000-le ja eestlaste või eestimaalaste arv 30-le 1000-le, mis oleks üle kolmandiku. Seda peaks soodustama asjaolu, et ekspositsioonipind suureneb ka kahekordseks. Uue püsinäituse tööprojekti on aasta aega ette valmistatud ja lähtub see neljast märksõnast. Merilin piipu. Ekspositsioon rändab inimvastased kuriteod ehk siis alates küüditamisest, vangilaagrist lõpetades holokaustiga. Järgmine temaatika on põgenemine väliseestlus 70000 inimest ju Eestist põgenes 1944. aastal ja kolmas suurim teema siis okupatsiooni vastupanu kajastav on Nõukogude Eestis, enamus meist jäi siia, mida tähendas süsteemi juurde olemine ning sealt edasi rännates on siis juba taastumine, erinevad sündmused alates balti ketist lõpetades siis iga inimese kogemusega, mis tähendas nendele aastatel elada ja lõpetades siis vabadusega ja selle hoidmisega, mis me täna peame tegema selle jaoks, et meie riik oleks edasi vaba ja me igaüks ka hinges oleksime edasi vaba. Uuenenud muuseum avab uksed hiljemalt 2019. aastal, aga veel enne käesoleva aasta suvel avatakse püsinäitus aadressil pagari üks asuvates endistes KGB kongides ja veel muuseumi uus nimi, mis on nii palju vaidlusi põhjustanud, on nüüd selgeks vaieldud ja kõlab nii. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu. Ülle Jõemaa räägib nüüd ilmast. Saabuval ööl mõjutab meie ilma Barentsi merel asuva madalrõhkkonna edelaserv, kus taevakaar on muutliku pilvisusega ning kohati võib sadada vähest lörtsi või vihma. Tuul pöördub edelast loodesse viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuuri miinimum on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Teen homme päeval õhurõhk tõuseb ja määravaks saab võrdlemisi ilusa ilmaga kõrgrõhuhari, mis liigub Lõuna-Skandinaaviast Baltimaadele. Homme päevaks on meil prognoositud vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Läänekaare tuul nõrgeneb kolme kuni üheksa meetrini sekundis ning õhutemperatuur tõuseb kahe kuni seitsme kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Johannes vedru. Kahevõistleja Kristjan Ilves kordas Trondheimi maailmakarikaetapil oma parimat tulemust selles sarjas, kui sai seitsmeteistkümnenda koha. Maailmakarikaetapi võitnud sakslasele Eerik frentselile kaotas 20 aastane ilves suusadistantsi lõpuks ühe minuti ja 52 sekundiga. Võistlus kujunes tavapärasest erinevaks, sest keeruliste tuuleolude tõttu ei saanud Trondheimi 140 meetri mäel suusahüppevõistlust läbi viia. Seetõttu startisid sportlased täna 10 kilomeetri pikkusele murdmaarajale eilse eelvõistluse hüpete põhjal. Ilves oli eile hüppemäel lennanud 132 meetri kaugusele ning saanud eelvõistlusel 100 seitsmeteistkümne koma kuue punktiga 10. koha. Tänases suusavõistluses loovutas Eesti kahevõistleja seitse positsiooni ja sai kokkuvõttes seitsmeteistkümnenda koha. Kail Piho oli lõpetajatest viimane, 49. Karl-August Tiirmaa videoga võistluse katkestama, kuna liidrid püüdsid ta ringiga kinni. Taiwanis toimuvatel iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlustel hoiab Eesti esindaja Daniel Albert Naarits meeste üksiksõidus lühikava järel seitsmeteistkümnendat kohta. Naarits kogus lühikavaga 66,44 punkti ning parandas oma rahvusvaheliste võistluste rekordit peaaegu 10 punktiga. Enne otsustavat vabakava juhib meeste üksiksõitu venelane Dmitri Alijev 83,48 punktiga. Jalgpalli Euroopa meistrite liigas jõudsid eile hilisõhtul toimunud kohtumiste läbi kaheksa parema hulka Torino Juventus ja Lester City. Juventus, kes võõrsil peetud avakohtumises oli FC porto kaks. Null alistanud näitas kindlalt mänguga Torinos ning võitis korduskohtumise üks. Null. Samuti veerandfinaali pääsenud valitsev Inglismaa meister Lester City läks aga see viijaga veetud korduskohtumisele vastu üks, kaks kaotusseisus. Esimese 60 minutiga suutis Lester välja võidelda kaks. Null eduseisu. Külalistel oli 80. minutil suurepärane võimalus kaotusseisu vähendada ning kohtumine lisaajale viia. Stevenson penalti suutis väravavaht Kasper Smichelaga tõrjuda koondtulemusega kolm, kaks pääses seega edasi Lester City. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.