Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused meile maailmas. Mina olen toimetaja Margitta, Otsmaa. Eesti energia müüs oma Tanja põlevkiviprojekti suuremas jaos Hiina ja Malaisia ettevõtetele. Eesti energia jätab endale protsendilise osaluse ettevõttele ja ka Jordaania oli see suur tehing. Riigikogu ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut viia ennaktempos alkoholiaktsiisi tõstmine põhiseadusega kooskõlla, mistõttu viib õiguskantsler Ülle Madise vaidluse riigikohtusse. Et mis asjades ja mis ulatuses saab riigikogu anda tähtajalisi lubadusi. Teiseks, kas ja millistel tingimustel tohib neid lubadusi ennetähtaega murda? Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova kinnitas, et Edgar Savisaar avaldas soovi kandideerida sügisestel kohalikel valimistel. Erakonna peasekretär Jaak Aab ei pea seda tõenäoliseks. Ütleksin niimoodi, et see on soov kuidagi leida toetust Edgar Savisaare nimest. Ma ütleksin pigem nii. Tänavune leegionäride päev Riias oli rahulikum kui seni viimastel aastatel suuri meeleavaldusi ei olnud. Politsei tegi ka palju eeltööd, et erinevad huvid õpid või ajalugu erinevalt tõlgendavad. Huvigrupid ei põrkuks, ka rahvateadlikkus on tõusnud, märgib Ragnar Kond oma loos. Lõuna-Prantsusmaal Kraasi linnas sai ühes koolis toimunud tulistamises haavata vähemalt kolm inimest, nii teatavat politsei ja kohalikud ametnikud. Rahvuslane raamatukogu vajab kapitaalremondiks ja fassaadi renoveerimiseks ligi 45 miljonit eurot, nii selgub läbi viidud auditist. Kõige tõsisemaks võib-olla võib pidada vundamenti vundamendi hüdroisolatsiooni ja samuti see, mis puudutab siis ohutust, aga katused, mis ei vasta soojapidavuse tänapäeva nõuetele. Korvpalli Balti liigas alustab täna pool seeriat valitsev Eesti meister Kalev Cramo. Täna võõrustatakse Audentese spordihallis Leedu meeskonda Prienai. Ilmast nii palju. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb, sajab lörtsi ja lund ka. Homme päeval sajab lörtsi ja vihma, õhtuks lääne pool sadu lakkab, tuul tugevneb, õhutemperatuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Riigikogu ei toetanud täna õiguskantsleri ettepanekut viia ennaktempos alkoholiaktsiisi tõstmine põhiseadusega kooskõlla, mistõttu viib õiguskantsler Ülle Madise vaidluse nüüd riigikohtusse. Õiguskantsleri ettepaneku vastu oli 49 ja poolt 34 saadikut. Madise on veendunud, et alkoholiaktsiisi planeeritust kiirem tõus tänavu esimesest juulist ja järgmise aasta esimesest veebruarist on põhiseadusega vastuolus. Seadus läks vastuollu ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Alkoholi tarbimine Eestis on madise sõnul probleem, kuid selle piiramine valede meetmetega. Samamoodi. Tänase arutelu küsimusi on õigupoolest kolm, mis kõik mahuvad ühe nimetaja alla, ehk siis kas ja mil määral kehtib Eesti õigusruumis õiguskindluse põhimõte ja sellel on siis kolm ala küsimust, et mis asjades ja mis ulatuses saab riigikogu anda tähtajalisi lubadusi. Teiseks, kas ja millistel tingimustel tohib neid lubadusi ennetähtaega murda ja kolmandaks, mis ulatuses saab üks valitsuskoalitsioon tähtajaliste lubaduste kehtestamisega piirata järgmiste koalitsioonide võimalust ajada oma poliitikat? Oma poliitikat ei tohi põlistada ükski koalitsioon, leiab Madisem, sest see tekitab segadust eelkõige ettevõtetele. Väidetavalt selgitati ettevõtjatele, et just selle sättega kindlustatakse, et enne järgmisi riigikogu valimisi 2019. aasta kevadel aktsiise täiendavalt ei tõsteta. Siiski rõhutab riive intensiivsust ka see, et Eesti alkoholipoliitika alusdokument soovitab järgmise nelja aasta jooksul aktsiise tõsta keskmiselt viis protsenti aastas. See tähendab, et lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 80 kaheksaprotsendine tõus oli ettevõtjate jaoks täiesti nähtamatu ja just selle tõttu on minu jaoks selle vaidluse põhituum ja lootus riigikohtu otsuse suhtes see, et öeldakse, kas siis tähtajaliselt antud lubadus Eesti õiguskorras loob ettevõtjale usalduse, et seda erakordset asjaolud, et ta ei muudeta või mitte. Kui praegu jääb pinnale seisukohta, et ka tähtajalist lubadust tegelikult võib alati muuta, siis ma kardan, et see meede, mis riigikogu käes on olnud ja mis on minu arvates tõhus, kaotab oma väärtuse. Eesti energia müüs oma Jordaania põlevkiviprojekti Hiina ja Malaisia ettevõtetele. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Ettevõte loobub oma osalusest põlevkivielektrijaama ehitavast ettevõttes, säilitades selle aktsiatest 10 protsenti. Kokkuvõttes tähendab pikalt arendatud Jordaania põlevkivielektrijaama projektist loobumine Eesti energiale kasumit. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et ettevõte teenib sellega tagasi senised arendusinvesteeringud 30,6 miljoni dollari ulatuses. Lisaks saab ettevõtte aktsiate müügilt ligi 20 miljonit dollarit kasumit. Eesti energia on Jordaania elektriprojekti arendamisega tegelenud kaheksa aastat. Teostatud on põhjaveeuuringuid valmistatud etega seadused. Kõige olulisemaks peab Sutter rahvusvahelise usaldusväärsuse loomist ettevõttena, kes suudab jagada oma teadmist põlevkivikaevanduse vallas. Kõige olulisem ongi see, et see põlevkiviuuring teha testides põlevkivi ära, et millist tehnoloogiat, mida seal põlevkivi saab üldse peale hakata, teada sellisel tasemel selgeks, et see muutuks investeeritavas see, et sinna tulevad investeerima nii-öelda aktsionäride ettevõtted, kellel pole põlevkiviga mitte mingit kogemust, on sinna valmis sajad miljonid panema, pluss finantseerivad pangad Hiinast. Eks see meie projekti ettevalmistus, alates sellest nendest uuringutest geoloogias hüdrogeoloogias. Et need kõik pidid olema sellisel tasemel läbi viidud Ateenas investoreid, et jah, sellesse tasub investeerida. Jordaania valitsusega on sõlmitud kolmekümneaastase püsihinnaga elektri müügileppe pankadega rahastamisleppede 2,1 miljardi dollari ulatuses. Jordaanias on see ajaloo suurim välisinvesteering ja see on ka esimene põlevkiviprojekt, mis on saanud sedavõrd suure rahvusvahelise rahastuse. Eesti energia säilitab kümneprotsendilise osalusega leppe tagatisena, ütles Sutter. Eesti energia ei ole oma bilansi ja suuruse ja ka prioriteetide valguses huvitatud sellest suur kompleks, investeeringud, nagu selline projekt eeldab, eks ole omanikelt ette võtma ja me oleme alati positsioonil gümnaas, projektide arendamine, meie kasvatama nõukogude arendamine projekti nii-öelda selles sümptomenteerimis staadiumisse, kaasama investoreid ja siis välimuselt seitse 10 protsenti jäi seal tegelikult osaliselt ka Jordaania riigi soov, et garanteerime oma lõugama jätkuma tulemist selle projekti juures kindlasti ühele, ütleme ka väljume sellest vähemusaktsionäri staatusest ja loodetavasti ka kasumlikult ja ikkagi põhiliselt selleks, et võtta järgmise projektorit sarnaselt teatame sinnamaani, kus tuleb sinna suuremat raha kaasata. Põlevkivielektrijaam hakkab Jordaanias kava kohaselt tööle kolme aasta pärast katab veerandi riigi elektrienergia vajadusest. Keskerakonnas valitseb segadus endise liidri Edgar Savisaare võimaliku kandideerimise osas eelseisvatel kohalikel valimistel. Indrek Kiisler jätkab. Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova ütles meie venekeelsetele uudistele, et teisipäeval toimus Lasnamäe piirkonna juhatuse koosolek. Seal arutati ka valimisnimekirja moodustamist. Ivanova väitel andis Edgar Savisaar oma nõusoleku kandideerimiseks palus end lülitada valimisnimekirja oma isa kandideerimist kinnitas ka riigikogu liige Erki Savisaar. Minu teada dub piirkonnas on seda soovi avaldanud ja piirkonna juht on seda kinnitanud ning mul ei ole põhjust piirkonna juhi sõnades kahelda. Kui hea mõte on kandideerida praegu, kui kohtuprotsess on tulemas? Ja mina ei oska küll sellele hinnangut anda, aga see, kui ta on meie nimekirjas, on loomulikult oluline. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab aga väitis, et mingit otsust Savisaare kandideerimise suhtes ei ole tehtud. Olen rääkinud mitme juhatuse liikme, ka mitte ühtegi sõna sellest võimalikust Edgari kandideerimisest juttu ei ole olnud, et kui Olga Ivanova väidab mitte midagi muud, siis on see küll tema enda väljamaid. Kuidas selline olukord on saanud tekkida? Noh, raske on hinnata, ütleksin niimoodi, et see on soov kuidagi leida toetust Edgar Savisaare nimest. Ma ütleksin pigem nii. Ma olen suhelnud ju ka erinevate osapooltega, mis puudutab näiteks kohtlemisega advokaatidega ja kõik, kes on Edgariga kokku puutunud, on selgelt väljendanud, et tervislik seisund pole hea ja iga aktiivne tegevus võib seda seisundit halvendada. Nii et siin peab tõsiselt kaaluma ka Olga, et mida ta soovib ja mida ta taotleb. Edgar Savisaar on olnud valijate seas tohutult populaarne. Tema kandideerimine tooks ju ka seekord palju hääli. Jah, ma usun küll, et ta tooks, kas nüüd nii palju enam ei oska öelda, tegelikult on need suure häältesaaki ikkagi korjanud Keskerakonna nimekiri? Jah, kui on Edgar Savisaar seal eesotsas, siis tema võtabki selle nimekirja 90 protsenti häältest ja teised saavad vähem. Kui Edgar Savisaar ei ole, siis ma usun, et Keskerakonna nimekiri teeb endiselt tubli tulemusega. Lihtsalt need hääled jaotuvad teiste inimeste vahel rohkem. Savisaar valiti veebruari lõpus Lasnamäe piirkonna juhatusse, kuid häälte saagilt jäi ta seal seitsmendaks. Ja Edgar Savisaar kirjutas täna sotsiaalmeedias, et tahab osaleda sügisestel kohalikel valimistel, kuid osalemine sõltub tema tervislikust seisundist. Edasi läheme välisuudistega, Janek Salme võtab päeva kokku. Lõuna-Prantsusmaal krossi linnas 101. koolis toimunud tulistamises haavata vähemalt kolm inimest, teatasid politsei ja kohalikud ametiisikud. Veel viis inimest sai viga tulistamise järel tekkinud resinas. Haavatut toimetati haiglasse, teistele kannatanutele anti abi kohapeal. Linnavalitsus teatas avalduses, et kaks õpilast tulistas kooli direktorit, politsei pidas neist ühe kinni. Kinnipeetud 17 aastasel õpilasel oli uudisteagentuuri AFP allika andmetel püssi veel kaks tulirelva ja kaks granaati. See oli seal. Ma tahan kiita samme, mida koolis tehti selleks, et õpilased saaksid ohutusse kohta ja samuti julgeolekujõudude kiiret reageerimist. Haridusminister läks sinna toetada kooli töötajaid, õpilasi, direktoreid sai haavata ning haavatud õpilasi, kuigi me ei tea praegu veel täpselt, kui palju neid on. On vigastusi, mille põhjustas relvade kasutamine. Ilmselt ei ole need tõsised ja on vigastusi, mis saadi tekkinud rosina käigus, ütles ajakirjanikele prantsuse siseminister Brina loru. Pariisis. Rahvusvahelise valuutafondi esinduses toimus postisaadetise plahvatus ning vigastada sai üks inimene. Politsei teatel sai vigastada üks naistöötaja, kui ta saadetis avas. Üks politseiallikas ütles uudisteagentuurile Reuters. Naise nägu ja käed said põletada, kuid tema elu ei ole ohus. Rahvusvahelise valuutafondi IMF-i tegevdirektor Christine Lagarde ütles. IMF teeb tihedat koostööd prantsuse ametivõimude ka selle juhtumi uurimiseks ning töötajate julgeoleku tagamiseks. Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Saksa liidukantsler Angela Merkel teeb teisel mail visiidi Venemaale. Saksamaa liidukantsleri eelmine visiit Venemaale toimus ligi kaks aastat tagasi. Putin andis visiidi toimumisest teada Moskvas kohtades Saksamaa Baieri liidumaa juhi vorst Stefaniga. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teatas, et mullu taotluse Euroopa Liidu riikides varjupaika 1,2 miljonit inimeste ehk 60000 vähem kui ülemöödunud aastal. Enamik varjupaigataotlejatest olid Süüria kodanikud, neile järgnesid Afganistani ja Iraagi kodanikud. Varjupaigataotlejate peamised sihtriigid olid Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Hollandi üldvalimistel on peaminister Mark Rüte liberaalne erakond saamas 150 kohalises parlamendis 33 kohta. Kuidas valimised läksid, räägib Johannes Tralla. Amsterdami kesklinna kanaliäärseid tänavaid pidi tasid viimased valijad oma häält andma veel kaks minutit enne valimisjaoskondade sulgemist eile õhtul Joan alla komplein. Sa ei saa ju pärast kurta Wilders üle, kui pole ise valimas käinud, põhjendapo oma viimase hetke ponnistust hollandlaste kõrgest motivatsioonist seekordsetel valimistel oma sõna sekka öelda räägib ka viimase 30 aasta kõrgeim valimisosalus. Hääletamas käis 81 protsenti valimisõigusega hollandlastest. Juba enne südaööd tuli valimisjaoskondades üle kogu riigi teatada, et, et peaminister Mark Rüte, liberaalne Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei on kogunud enim hääli. Amsterdamis rõõmustasid seepeale need, kes kartsid her Fildersi võitu. Kuid USA Irina Holland on Euroopa jaoks hea, et parempopulistid peatati siil, et nad ei jätka kasvamist, ütleb just see. On tore, et me Hollandis mõistust ei kaotanud lisata. Peaminister Mark Rüte ei saa võidurõõmu ilmselt pikalt nautida. 33 kohta. Parlamendis tähendab seda, et valitsuse moodustamiseks on vaja nelja parteid. Koalitsioonikõnelused tulevad pikad ja keerulised, ennustab Amsterdami Vaba Ülikooli politoloog Andre Cromwell. Romney DVD räägib ilmselt kahe võitja, kristlike demokraatide ja progressiivsem, aga samuti parempoolse parteiga tee 66. Neil ei ole aga piisavalt kohti. Neil jääb enamuses on puudu neli kuni viis kohta, nad peavad leidma veel ühe partneri, aga kõigepealt on neil vaja ületada suur kultuurilõhe. Tee 66 on väga avatud ja euroopameelne partei CTA ja DVD on samas lähemal Bildersile, nii et kõigepealt peavad nad omavahel rääkima ja siis leidma neljanda sõbra. See ei saa olema lihtne, ütleb politoloog. Immigratsioonivastane vabaduspartei sai 150 kohalises parlamendis 20 kohta ehk võttis juurde viis kohta, mida partei ainuke liige ja liider Geert Wilders esitles samuti võiduna. Tema tõstatatud probleemides on terake tõtt, ütleb Groningeni Ülikooli Euroopa integratsiooni professor Jan van der haarseks, et me ei peaks muidugi liialdama, ei nõustu Vildersiga, ta ei paku lahendusi ega rikasta selles mõttes Hollandi poliitikat. Aga see tõsiasi, et pealiini kuulavad üha rohkem tema ja teiste ühiskonnagruppide arvamusi, sellesse peaksime suhtuma tõsiselt, ütleb politoloogias. Ainsad tõelised kaotajad on vasakpoolsed, ütleb politoloog Andre Kruwell. Johannes Tralla Amsterdam. Riias oli täna taas traditsiooniline Läti leegionäride mälestusrongkäik Riia Johannese kiriku juurest Vabadussamba juurde. Ragnar Kond oli kohapeal ja vahendab. Seni on siin Riias olnud, võiks öelda viimase aja üks rahulikumaid leegionäride päevi, üldse oli küll Vabadussamba juures kuulda hõikeid, häbi ja fašism ei lähe läbi, kuid niisuguseid suuri vastaspoole meeleavaldusi ei olnud. Ja nagu ütlesid ka politseijuhid pressikonverentsil, siis ilmselt on rahva teadlikkus tõusnud ja eks on ka Riia linnavõimud ja politsei ise teinud palju eeltööd, et erinevalt ajalugu tõlgendavad inimesed ja huvigrupid ei põrkuks kokku. Aga jah, siin Riias on juba hommikust peale üritusi toimunud oli pidulik jumalateenistus ja pärast seda siis Daugava kotkaste korraldatud traditsiooniline rongkäik siis vanalinnast Vabadussamba, nii. Ja sellel osalejaid oli no silma järgi otsustades umbes paar 1000 ja kui vaadata, siis kes need inimesed olid siis väga palju oli lilletoojate hulgas eakaid aga oli ka leegionäride pereliikmeid, lapsi, lapselapsi ja ma nägin üsna palju ka noori, kes tõenäoliselt sellest ajaloo käsitlusest ja lugupidamisest siis Läti leegionäride vastu on samuti tulnud sel päeval Vabadussamba juurde lilli panema. Kohal oli ka väga palju politseinikke. Nende täpset arvu ei ole avalikustatud, kuid Vabadussammas oli siis piiratud ümber taraga nagu tavaliselt ja ka politsei ahelikega. Aga Vabadussamba juures oli mõnd isamaalaste hulka kuuluvad seimi liiget näha, päeva peale on toimunud mõned piketid ka saatkondade juures, kui tervikuna jah, seni on. Ja edasi räägime jälle kodustel teemadel, nimelt aktsiaseltsi Delora läbi viidud auditist selgub, et Rahvusraamatukogu on kriitilises seisundis ja vajab kapitaalremonti, mille kogumaksumus oleks ligi 45 miljonit eurot. Erle loonurm. Läbiviidud analüüsi kohaselt jaguneb vajaminev kogusumma kaheks. Kapitaalremondiks on vaja 32,6 miljonit eurot ja maja fassaadi soojustamise ja renoveerimise kulu on 21,6 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo põhjendab, miks fassaadi renoveerimine eraldi välja on toodud. See on tõesti selline eraldi võetav töö, kuna ta saadav soojustamata sisuliselt ja, ja sellest ka suured küttekulud ehk siis sisuliselt tuleks kogu see kaunistus dolomiit eest ära võtta ja panna seina soojustuse vahele ja siis tagasi panna. Dolomiit kõlab väga sellise ülisuure ettevõtmisena kuid fassaad pole ainus, mis kriitilises seisukorras on kõige tõsisemaks. Võib-olla võib pidada vundamenti vundamendi hüdroisolatsiooni ja samuti see, mis puudutab siis ohutust, siis gaaskustutussüsteem ei vasta tänapäeva normidele. Signalisatsiooni, videovalve- ja läbipääsusüsteem aga katused, mis ei vasta soojapidavusele nõuetele. 1993. aastal valminud hoonet külastab iga päev umbes 1500 inimest. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütleb, et rahvusraamatukogu hoone tänase halva seisukorra põhjus tuleneb halvast ehituskvaliteedist ja aja jooksul muutunud funktsioonist. Sitsi sõnul vajab eelseisvate tööde puhul ülevaatamist ruumide kasutus ning samuti vajab lahendamist küsimus, millise ajakava järgi tööd ette võtta. See suurusjärk on tõesti selline, mida ühe aastaga ei ole võimalik teha ja ausalt öeldes ka rahvusraamatunõu pidades et kui keegi ei sooviks ju, et Rahvusraamatukogu oleks aastaks-kaheks kinni ja kellelegi oleksime ligi pääsete arvatavasti. Pikkune ajakava, et kuidas seda olukorda parandada, millised tulevad rahastamisotsused? Loomulikult riigieelarve läbirääkimiste küsimus. Viimase viie aasta jooksul on aga riik Rahvusraamatukogu hoonesse panustanud üle nelja miljoni euro. Lisaks kapitaalremondile läheks 21,6 miljonit eurot fassaadi soojustamiseks renoveerimiseks. Sitsi sõnul on see veel küsimärgi all. Ka auditi koostajate poolt on küsimärk, et kas fassaadide korrastamine, fassaadide soojustamine on mõistlik, et selle võrra küll see summa läheks. 10 miljoni euro kaitseb. Täna öösel lahkus meie hulgast esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Aleksander Einseln sündis 1931. aastal Tallinnas. Ta lahkus koos emaga 1944. aastal siit Saksamaale ja elas alates 49.-st aastast Ameerika Ühendriike. Kõikides ta teenis Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea sõjas. 1993. aastal naasis Einseln Eestisse ja temast sai kaitseväe juhataja. Tema panust taastatud kaitseväe ülesehitamisse on raske üle hinnata. Tõi oma juhtimisstiiliga kaitseväkke lääneliku suhtumise ja mõtlemise. Nii ütles Eesti kaitseväe praegune juhataja kindral Riho Terras. Einseln hakkas meie ohvitsere ja allohvitsere saatma vaba maailma õppeasutustesse õppima. See kõik valmistas Eestit Terrase sõnul ette liitumiseks NATOga, kuna kindral Einseln mõistis suurepäraselt, et Eesti kaitseväelased peavad osalema välistatud operatsioonidel. Ka kaitseväe endise juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul oli Aleksander Einseln Eesti kaitseväe ülesehitamisel teerajaja ja just tema tõi kaitsejõududesse lääneliku maailma. Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul jääb Kaitsevägi alatiseks Aleksander Einselni tänu võlgu. Ta tuli Eestisse tagasi oludes, kus kogu riik vajas ülesehitamist, sealhulgas ka kaitsevägi. Ka keerulistel aegadel uskus ta, et Eesti tõsiseltvõetav tavariigikaitse ülesehitamine on võimalik ja me teame, et kindral Einselni oli õigus. Nii ütles Margus Tsahkna. Ja ilmast räägime ka sünoptik maile Meius. Homme liigub kõrgrõhuhari Baltimaade kohalt edasi kagusse ja ilma hakkab dikteerima järjekordne madalrõhkkond. Öö hakul on meil muutliku pilvisusega ilm, pärast keskööd pilvisus lääne poolt alates tiheneb ja ilm läheb sajule. Sajab lörtsi ja vihma, mandril algul kohati ka lund. Paiguti võib olla jäidet. Edela ja lõunatuul tugevneb kuue kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, õhtul Lääne-Eestis sadu lakkab ja pilvisus hõreneb. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis, saartel ja rannikul kuni 20 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Karl Mihkel Eller on nüüd valmis spordisõnumitega. Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim kutsus eelseisvateks mängudeks Küprose Horvaatiaga koondise koosseisu 23 mängijat. 25. märtsil kohtutakse võõrsil MM-valikmängus Küprose. Ka kolm päeva hiljem on aasta esimeses kodumängus Tallinnas lilleküla staadionil vastaseks Horvaatia. Mõlemaks mänguks koondise rivistuses kõik hetke parimad jalgpallurid eesotsas Ragnar Klavani, Konstantin Vassiljevi, Karol metsa, Sergei Zenjovi iga. Korvpalli balti liiga poolfinaali esimeses kohtumises võõrustab mullune Eesti meister Kalev Cramo Audentese spordihallis Leedu meeskonda Prienai. Kohtumine algab kell pool seitse. Kalevi peatreeneri Alar Varraku sõnul on Prienai näol tegemist väga tarka korvpallimängiva võistkonnaga. Ta toob välja, et Leedu klubi mängijad teevad eriti vähe pallikaotusi ning kõigile meeskondadele on nende vastu raske oma mängu käima saada. Cramo kaotas alles üleeile ühisliigas kodus kaheksa punktiga Saraatovi Avtodori yle Prienai Leedu liigas kuues viimases voorus kaotati tabeliliidrile Kaunase Žalgirisele 11 punktiga. Korvpalliliigas NBA alistas Houston Rockets läinud olla selles Lakersi koduväljakul koguni 130 900. Tänavuse hooaja seitsmeteistkümnenda kolmikduubliga Se võitjate poolel hakkama põhihooaja kõige väärtuslikuma mängija auhinna üheks peamiseks kandidaadiks olevat James Harden, kes kogus 18 punkti, 13 korvisöötu ja 12 lauapalli. Hiljuti läänekonverentsi liidriks kerkinud San Antonio Spurs kaotas selle koha taas, kuuldes teid volversile, kui kodusaalis jäädi 100 610 alla Portland Trail Beysoosile. Võitjate poolel kogus teine on 36 punkti. USA-s toimuval mainekal Indian Wellsi tenniseturniiril selgitati läinud ööl meeste üksikmängus kaheksa veerandfinalisti. Kõige oodatumas kohtumises alistas šveitslane Roger Federer kuus. Kaks, kuus. Kolm hispaanlase Rafael Nadali. Neljakordne Indian Wellsi võitja Federer läheb veerandfinaalis vastamisi austraallase Nick Sirjasega, kes võitis vähem kui kahe nädala sees teist korda järjest serblast Novak Djokovici kuus. Neli, seitse. Kuus. Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp ravib endiselt kõhulihase vigastust, mis avaldustel veebruari alguses Lõuna-Aafrika Vabariigis stiilis kapimängul. Kuu aega on ta võistluskarussellis eemal olnud ning umbes sama palju tuleb talvel rahulikult võtta, kirjutab Delfi. Sopsar trennis teha kõike peale korraliku servimise, mida ta hakkas harjutama alles kaks või kolm päeva tagasi. Zopp lisas, et ei võistle kindlasti järgmise kolme nädala jooksul. Seitsmendast üheksanda aprillini toimub Tallinnas Davis Cupi Euro-Aafrika tsooni teise grupi teine voor, kus vastamisi on Eesti ja Monaco koondised. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.