Tere päevast ja eetris on loominguliste liitude saate. Akadeemiline tund ja meie ümmarguse laua ümber on siin koos järgmine seltskond. Tere, Piret Pukk Päevalehe kultuuritoimetusest. Tere päevast. Mikk Mikiver, Heinz Valk, kunstnik, samuti nii, ja me oleme mõelnud täna kõnelda sellest, et algab kultuuri aasta. Palun sissejuhatuseks mõned sõnad Mikk Mikiveri enne kui härra Mikiver alustab. Ma tuletan meelde, et meie kuulajatel on võimalus meiega telefoni teel ühendust saada. Nagu ikka on olnud. Neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, 45 minutit oleme teie käsutuses. Neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja Mikk Mikiver. Tänan tõepoolest, on mingisugune alguse tunne. Eile ma kõndisin umbes kolm tundi ühes ilusamas linnas, mida ma näinud olen kunagi. See on Tallinn, Tallinna südalinn, vanalinn. Ma jäin ootama Uku kaupluse lõunatunni möödumist ja ja siis kõndisin ringi ja siis selgus, et mul hakkas niivõrd meeldima ringi kõndida ja mul ei olnudki kuskile kiirete pärast läksingi Uku kauplusesse ja, ja muidugi, see on omaette teema, see ilu, mis seal kohe sisse minnes vasakul pool sind vastu võtab. Ja nii siis ma kõndisin niisuguses linnas, kus minu meelest viimase kahe aasta jooksul poole aasta jooksul viimase kahe kuu jooksul ei ole mitte midagi märkimisväärselt tema elanikud, see tähendab meie praegu ära teinud välja arvatud mõned üsna kenad kioskid ja terve rida väga inetud, putkasid kõik muu pärineb aastatest 1000 400000 500000 600700 ja on lõpmata kaunis ja kõnekas. Ja naljakas on see, et selles samas vanas linnas on nüüd, mis on meie linn, eesti linn on nii, et iga teine pood on see, kus seal selle raha eest, mis sulle siin tehtava töö eest makstakse, midagi osta ei saa, pead omama mingisugust muud valuutat. Ja see reisimine selles vanas linnas, see on niisugune, et mina, kes ma olin, Maudisklev jalutaja, ma jään jalgu kõigile. Ma sain mitu korda tühjas lillepoes selga kotiga, tähendab, pöörasin ümber vaadata, kes see on. Ja see oli naisterahvas ja, ja elegantne naisterahvas puha. Miski on, on, on viltu selles, selles. Vabandage, tundis sind ära linnas ja siis ma jõudsin. Koorti kitse juurde ja jäin sinna seisma ja millegipärast vangistas ta mind hirmus pikaks ajaks. See habras kunstiteos. Ja ma mõtlesin, et et vaadake, nii nagu paljud nõuavad praegu niisugust energilist tegutsemist ja energilist. Endise ma ei tea kuhu heitmist ja ma ei tea mille asemele toomist, täpselt ei kujutagi tavaliselt ette, mida asemele panna, nad sinna on needsamad valuutaasjad ja niisugused kõik. Nii on need energilised inimesed on teatud, mitte needsamad, aga on, eks ole, sellel kitsal kaks korda lähemalt jala alt ära võtnud ja selle saab kuidagi tagasi keevitada ja koort, kui teda tegi. Ma ei usu, et, Väga energiliselt tegutses küll energiaga jumala või looduse poolt antud tundliku sisemuse ja ja tundlike kätega ja seda kõike lõhkuda on jube lihtne. Luua on raske ja taasluua on vahest mõnda asja lihtsalt võimatu. Ja siis ma mõtlesin, et kultuur on peale selle, et on olemas käitumiskultuur, lugemisskulptuur, töökultuur, suhtlemiskultuur ja nii edasi ja nii edasi. L1 sügavalt sisemine asi. Mina oskasin siis enda jaoks mõelda niimoodi, et esiteks ta on austus, mis põhineb teadmisel, mis põhineb teadmisel, et ma olen nende asjade eest tänu võlgu inimestele, kes elasid enne ja tegid need asjad. Ja teine Ta põhineb Au kartusel, mis jällegi tugineb teadmatusele või saladusele sellele, et ma ei oskagi öelda, ma ei tunne elu lõplikku saladust ja looduse lõplikku saladust ja, ja see on see, mis äratab minus mingisugusel austuse ja, ja aukartuse. Ja siis ma mõtlesin veel, et kohe algab ka kool ja. Ma mõtlesin, et koolis võib juhtuda nüüd niisugune asi mitmel pool. Et kellelegi lapsed Peavad äkki häbenema oma isasid või emasid. Sellepärast, et noh, näiteks nad on olnud, on olnud kommunistliku partei rajoonikomitee sekretär või ma ei tea, kus, mis, eks ole, võime jõuda nii kaugele, et, et siis see ei ole inimene ja ta tegi ka tõesti midagi. Minu meelest on nii ja, ja siin ei maksa kellelgi muga vaielda, sest ma olen 53 aastane, seda ümber ümber ei muuda. Tähendab, isa jääb lapsele isaks, olgu ta ka kellegi tapnud, olgu ta nii-öelda kodumaa või rahva reetnud ja ema emaks. Ja see on ka minu meelest kultuuri küsimus, et et inimesel vaid noh, võib jala alt ära lüüa nagu koortigitsel ja tehakse küllalt häid proteese välismaal eriti. Ja kui tal vaimselt jalad alt ära lüüa, siis. Neid taas modelleerida on kohutav, tavalt raske. Ja veel mõtlesin ma ühte ketserlikum mõtet. Et me elame siiski kõigele vaatamata Nõukogude korra ajal. Sest et on olemas ajaleht, sa vetiskaja Estonia ja linnas lehvivad punalipud. Ja Me elame sotsialistlikus süsteemis, sest et meil on sotsialistlikud, majandusseadused, majanduslikud alused ja me peame tähendab tõele näkku vaatama. Sest Me võime kaotada muidugi viimsed riismed sellest, mis me oleme 47 nõukogude võimuaasta jooksul suutnud läbi tuua, aga me oleme suutnud läbi tuua selle tõttu, et neis oli avalik vastupanu. Sellele me olime selle vastu ja teadsin ise täpselt, mille poolt me oleme. Ja kui praegu jätta niisugune mulje, tähendab, et, et kõik on muutunud ja kõik on teine siis kaob meil vastupanu, tähendab, see kaob ära ja kõik lähebki lihtsalt nii-ütelda, nagu meie kandis luha, eks ole. Ja, ja tekib nii, nagu ongi tekkinud karistamatuse tunde. Te kõik, kõik niisugused asjad minu meelest on, nii et kõige selle olulise kõrval ma usun, et valitsus töötab palehigis ja ja sedasama teeb ülemnõukogu ja puha, aga ajakirjanduse televisiooni raadioülesanne oleks küll natukene teistsugune minu meelest. Ta ilgub natukene palju, ta on kaotanud kultuurse tooni ja temas kultuuri osa, nii ajakirjanduses kui raadios, televisioonis on muutunud minu meelest palju väiksemaks, kui ta võiks olla rasketel aegadel. Tähendab, peab just olema kultuur, see niisugune selgrooks eetik, mis püsti hoiab. Kui liha ja leiba jääb vähemaks, siis marotöörsus inimesest võitu ei saaks, siis siis kultuur. On ainult minu meelest, mis, mis suudab, suudab asja päästa, nii et ma soovin head algavat kultuuriaastat. Jah, aga miks ei valetanud, ma nägin sind tõesti hukku, poes seisis ja kõrvale, aga siin TV1 saanud. Nii see selleks, kuid. Sa, ma mõtlesin tükk aega, kuhu sa oma jutuga need tahad välja jõuda ja lõpuks jõudsime ikkagi välja, sinna. Tähendab, majaatan seda sinu seisukohta, et kultuuril on täita üks jah. Nagu sa ütlesid, et peab olema pikk mis inimest püsti hoiab, teiste sõnadega. Kultuur peab olema üks elu tugiinimesele ja samas ka võitlusvahend kõige alatu ja räpase ja müüdava ja nii edasi ja nii edasi vastu. Ja seda meie kultuuri täitis küllaltki hästi, et mitte kasutada veel paremaid sõnu hiljutistel, nii sellel pumbunud stagnaajal kui ka veel varasematel aegadel. Meie kultuur on alati olnud tõepoolest kiitust kiitust vääriv. Ja mina olen loomult selline elujaatav inimene olnud alati. Ja ma usun kultuuri sellisesse jõusse ka lähitulevikus Eestis. Tähendab, ta hakkab kultuur hakkab ennast jälle sättima materjali, oli üks periood, ütleme siin need kaks aastat või kaks ja pool aastat, kus kultuur vajus kuskilgi tahaplaanile. Inimeste huvi selle vastu langes. Nagu ma mäletan, viimasel paaril aastal ei ole olnud ühtegi mingit vägevat kultuurialast sõnelust, avalikkusest, tuuri nähtus, kultuuri probleem, sündmus oleks põhjustanud elav arutelu ja, ja kas või ägeda loominguga kemplemise. Ei, kõik need asjad on, on maandatud poliitika tegemise ja poliitikas osalemise sisse. Kuid nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli ja samuti ei salli tühja kohta ka ühiskond. Ja praegusel hetkel mina näen meie Eesti ühiskonnas jälle neid väga meeldivaid ja nii vajalik, märg ja sellest, et kultuur hakkab tulema tagasi jällegi inimeste igapäevaste vajaduste, ma mõtlen siin vaimsete vajaduste juurde. See ei ole lootusetu seis, mis praegu on, ta on väga rabe ja, ja paljuski vilets ja õnnetu, kogusime Eesti seis. Kuid samas Mina usun kultuuri endas n ennast loovasse ja ja juhtivasse jõusse selles tähenduses, et, et kuigi jah, majanduslikult ootavad meid ees väga närused ajad. Ja kõik väärtused paisatakse tõenäoliselt segi. Kuid kultuur ka kõige viletsamatel aegadel tuleb ikkagi auga sellest asjast välja, teda täiesti olematuks muuta, aga maha materdada ei saa ka igasuguste spekulantide, ärikate ja, ja muude selliste tegelinskid poolt. Ta on jah üks erakordse elujõuga nähtus. Ja ma olen päris päris kindel, nagu ma juba vahepeal ütlesin, et lähitulevikus hakkab kultuur eestlastele ja Eesti riigi ja ühiskonnaelus etendama jällegi niisugust olulist osa, nagu ta lähiminevikus on etendanud. Jõerüüt ja ma lisan siia mõned uued märksõnad visata, kui Heinz rääkis põhiliselt ju tippkultuurist või professionaalsest juttu taustainfot, see ehk natuke laiem ja mitte ainult see, kuid siiski mis ma räägin siia otsa mõnedest niisugustest iga päevasematest asjadest. Ja kui me oleme kõnelenud kultuuri järjepidevuse tähtsusest ja muid niukseid ilusaid sõnu, siis ma ütleksin ka kultuuritusel on paraku järjepidevus ja see on siis selle kaalukausi teisele poolele ja toon ühe niisuguse Igapäevase näite, noh see jagades nagu neid muresid, millega alustasin siinsamas oma kodulinnas lakkamatult tiireldes, ma jagan tegelikult kõiki neid muresid, mida ta pikalt üle luges. Viimase aja meelisteemadest poliitikas ja majanduses on see, et kui kõrged on hinnad ja mis poest saada on ja nii edasi. Ja, ja ma olen märganud ühte niisugust asja, kui palju ja kuidas inimesi erutab see. Näiteks Tallinnas on üks liha, vorsti, kommertspood, kuskohas on kalleid suitsuvorstikesi ja ilusaid sealihakäntsakad. Puhkenud milliseid iroonia iroonilis, ilusaid stiilivõtteid kasutatakse nende kommentaarideks. Aga ma olen seal poes paar korda käinud ja vaadanud, mis, kuidas ja ma olen sealt kostnud vorsti ja vaadanud, mis varsti on üks teine. Ja ma ütlen täitsa ausalt niisuguse natuke lapseliku ütluse. Mind häirib väga, et räägitakse kohutavalt hindadest ja sellest, et kes on raha omanikud ja kes mitte, sedasama selle vene rubla omanikud kuid ta enam peaaegu üldse sellest, et ka need vorstid, need kohutavalt kallid kommertslikult on tegelikult poolkõlbmatud söögiks. Nad on talumatult rasva, seda ja ka neid ülikallid mille kilo oleks mõne vanainimese kolmandik kuu pensionist kaneed, nende vorstidega käiakse ümber niimoodi müüa, võtada ühe käega toorest liha, siis natukese aja pärast võtab ta sedasama käega vorsti, käntsaka. Vahepeal sõbrad, raba räbaldunud rublasid. Vaata, see on kultuurituse järjepidevus, see on see, kustkohast me oleme tulnud, laieneb kõigile elualadele ja võib-olla see šokeerib mind päevast päeva üha rohkem rohkem kui miski muu, sest ma jagan kusagil südames seda ideed, mida olin siis ütles, et tuurid jalg alt ära ei löö. Kes seal on, tants, niisugused mured jalgu küll alt ära ei löö, ka kuusekultuur kõnnib nende jalgadega ja sirge seljaga, ega, ega seda ei saa hästi suunata küll. Ja nüüd on Piret Pukk sõnadega Ma jätkaks umbes samas meelsus nagu Jaak Joalat. Ma kuulan pigem skeptikute kildu ja jagaks hoopiski valgu lootused kõige lähemas tulevikus, skulptuur hakkab ilmsooga tagasi tõusma või veel kõrgemale tõusnud. Mulle tundub, et üks märksõna, mida ma tahaksin välja pakkuda raiskamine. Ja nimelt see on üks, üks parandus, mille me nüüd tingimata ilmselt oleme saanud. Puht psühholoogilises plaanis vast. Ja mulle tundub, et me praegu oma selle Turumajandusele nihkuva šokiteraapiaga või kuidas seda nimetatakse sedasama hindade tõusu värk. Et see tähendab inimeste raiskamist, mingisuguse jõu raiskamist ja alates sellest, et kust saada odavamalt seda või teist ja tähendab see ebakindlus, mis on inimeste hinge nüüd teen käsiga vaid igapäevases elus tõesti tulnud ja no ma omaenda elust tean seda, et ma pean nüüd viis korda päevas poes käima selleks, et saad oma perele need päeva jooksul järgmise päeva jooksul vajalik kraam kätte lihtsalt niisama. Ja see on noh, seotud ka see poeskäik sellega, et kõik, mis on, eksole, ostetakse, kukkusin suures hirmus ja nii edasi. Tähendab, raiskas jutuga öelda, tahan, et kas meil Väga paljud inimesed lihtsalt ei, ei kaota ära aega ja oma tahtmist üldse midagi ja võimet üldse millegi muu peale veel mõelda, näiteks raamat, puhtkerel, arvud või igapäevasest olmest. Et lehelugemiseks veel aega jääb raamatu lugemiseks üha vähem. No kas just aega, võib-olla tahtmist, sest see kontrast need selle ütleme kaunite kunstide sõnumi ja selle igapäevase elu tegelikkuse vahel on hetkel niivõrd suur, et et väga paljudel jah, seal sa ei suuda seda barjääri ületada, tegeleb parem mingi sukakudumisega. Nii nüüd tahavad säästa kaks meest, kohe ma küsiksin, kui tohib enam daamil pukiga, kui kirjutab. Kuidas kahte asja hästi ruttu sedasama, mida Mikk alguses nimetas ja mida mina ka natuke jaganud, mulle laias laastus ei meeldi eriti eesti kirjutava ajakirjanduse toon pidevalt. Kuidas kirjutav ajakirjanik ise tunne, aga see ei ole ju isiklik süüdistavaid ütleme ütles seestpoolt, paistab teine asi, mida ma tahaksin küsida, on see siin, istub üks värske žürii, meie laua taga istub üks värske žürii esimees on Heinz Valk ja see on nüüd selle sügise kulg, tuuri uudis ka, millest on ka hästi tasakesi nagu mööda mindud, ehkki minu arvates on tegemist siiski väga olulise asjaga eesti kultuuris tähendab Eesti riiklikud preemiad aga siiski veel olulisem nende uuendatud riiklikud preemiad ja nendega samal ajal määrab siis seesama žürii stipendiume esimest korda, nüüd siis. Suvatsenud natukene raha loovutada oma rahakotist, potentsiaalsed ta läheb vabakutselistele tegijatele, tähendab üks ajakirjanik protesteeris, ma täpselt ei mäleta enam, kes sellesse riis puuduvad, ajakirjanikud, raudlask ja vot see oli see teine küsimus, et kas, kas tõesti tuntakse niimoodi, et ajakirjanikuna sealt kõrvale jäetud või siiski saadakse aru, et see on hoopis teistel alustel ja laialt moodustatud žürii. Hakkaks lõpust peale tähendab ilmselt see protest, et puuduvad ajakirjanikud puudutab lihtsalt ajakirjanduse kohta meie kultuuripildis ja tõesti ei ole orgaaniline kultuuri osa. Ja minu meelest praegu täiesti õigustatult ei ole ta kultuuri osa, sellepärast et ajakirjandus on läinud väga Jutilitaarseks. Tähendab, ühelt poolt on, ta täidab reklaami rolli, sest informatsiooni me saame ja kirjutavad ajakirjandust. Raadiot telet võrreldes saame me eelmine päev saime raadiost ja telest selle informatsiooni kätte. Enamus kõik. Ja tähendab, see informatsiooni osas tuleb päevase hilinemisega peale mõningate täienduste, me ei saa midagi lisa järgmine päev lehte lugedes samal ajal ajalehtedest leiame varjatud või varjamatu reklaami tohutul hulgal pluss siis tõesti oma toonilt üldse mitte ilusaid ja üldse mitte kultuurseid, selliseid vastastikuseid arveteklaarimise, kas siis ka avalikumalt või ühesõnaga seda, seda eneseväljenduse rolli, mida ajakirjanduses siiamaani siiski on olnud suur osa minu meelest seda viimasel ajal üldse. Ma arvan nii, et ta on siiski kultuuri osa, tähendab, eks hekas. Õnnestunud siin niisamuti, nii nagu minu meelest sport ja kehakultuur on kultuuri osa kuigi väga paljud ei taha seda tunnistada, see ei sõltu sellest, kas me tunnistame või ei või meile meeldib ja selles mõttes olen mõnintsiga ka täiesti nõus. Ei hävi kultuur lõplikult, kas meie oleme nii või teistsugused, on olemas mingisugune sisemine asi, mis viib sõltumata isegi isegi mehiste meeste rikatest ja nii edasi ja nii edasi. Vedelas. Muuseas, täna oli ära ostetud see eos ristitalu mis maksab üle 200 rubla. Mulje Tuco kaugese ja mu naine Mustjala tänulik naine läks ei, mitte mustele, vaid väiksem. Ja üks naine läks hoiukassas tena rublasid tooma. Sealt saab õnneks rubladest, et osta ära üle 200 262 rubla maksvat Pühalepapõlle, kui sa mäletad ja ilu, ilus, valge pitsiline jah, jumalast valgedeleks seda tahtma. No need on, need on, need on kaunid asjad. Kas võid ma kargan sellest vorsti poest Euroopasse? Kui Mikk oma ilusasse alguse Monaloogis mitmeid asju üles luges, siis ka niisuguseid tähtsaid märksõnu nagu teadmine, millestki informatsioon ja üks väga suur praktiline puudus, mis tegelikult takistab meie vaimset arengut, on see, et me küll vesimesin usinasti nii majanduses kui poliitikas terminit, aga millest, mille sisust meil täpset aimdust ei ole. Ja ka sellega, et me omast arust oleme juba kõik veendunud, et me läheme Euroopasse. Kuid mida see Euroopa praegu endast sisaldab, milline on Euroopa kui sellise muutumine praegu, kas ülds, mees, kas see muutumine meile üldse põhimõtet? Ta lihtsalt kõigis detailides meeldib või kui palju meeldib ja kui palju vastu hakkab. Ja mis üldse sellesse niisugusesse vanasse eurooplusse veel kultuuriliselt kuulub, see on meedikud täiesti selgusetu. Ma jagaksin, neid näiteid võib palju tuua, vaatasin näiteks ühte teiega. Olen tuttavate kultuuriinimestega arutlenud ühel aktuaalsel teemal, mis on Meie riiklikud rahvuslikud tähtpäevad ja üldse kõik need vabad päevad kalendris. Valitsus esitas oma seisukoha, kevadel oli oli sellest ka ülemnõukogus mõnel korral ja märkan hämmastusega, et sõltumata kellegi meie usuusulistest veendumustest usukuuluvusest on siiski üks vana eurooplik detail täiesti kahes omavahel, nimelt see, et kui vabad päevad on jõulud, siis ka lihavõtted kuuluvad loomulikult sinna juurde. Ma olen pidanud väga naljakaid vaidlusi sel teemal kultuuriinimestel, aga noh, ma loodan, et need vaidlused varsti üles, aga kas see on osa Euroopast, mida ma üldse ei tunne. Aga tõsisemalt peaks rääkima sellest, kui palju puudub meil kirjandust, filosoofilist, ajaloolist ja religioosset kirjandust. Et me üldse saaksime kaasa mõtelda, mida tähendab see palju korratud fraas vaimsus ja vaimne areng praeguses maailmas. Aga põhiline valiku küsimus vaimsuse materiaalsus. Siin on nii naljakas asi ja, ja see, see, mis ma nüüd räägin ja näiteks toon, see tähendab, et kaugeltki pole kadunud kõik, ei ole üldse vaja tegelikult omada, markasid kultuurseks saade kuskil ära käia. Kultuurne, ma tunnen kahte väga kultuursed inimesed, väga vaimset inimest. Eri Klas näiteks ja Fred Jüssi, Eri Klas, noh, kodu on midagi kaasa andnud, aga on saanud oma kultuurioskuse inimestega läbi käia, tööd teha, oskusel teada kui palju higi nõuab ilule jõudmine ja nii edasi ja nii edasi ja oskuse maailmas ükskõik millise orkestriga hakkama saada. Just nimelt sellega, et ta on olnud nii palju maailmas. Ja Fred Jüssi, kes oli nende nimekirjas, kes kuni viimase ajani välja sõita ei ole saanud, on saarlased oma kultuuri eesti metsast ja, ja ongi kõik. Väga lähedalt võib selle leida ja peale kõige muu ja kultuur tõesti, et noh, käib ise edasi, meie lihtsalt võime jääda väljapoole kultuuri, seal on juba teine probleem. Aga ma jaga jah ka neid veidi pessimistlikke tooniumissin Pirepukilt ja ka mu kolleegilt ja Görilt kuulda olid. Vaadake, milles on asi, ma seda ütlesin, et tõepoolest, kaks, kaks ja pool aastat sai eesti rahvas oma hingele toitu poliitikast, isamaalisus, eesti kõigis niisugustest asjadest. Kuid on enesestmõistetavad lõputult, et niisugune ebaharilik olukord kesta ei saa ja niisugune üle pingutatud ekstaatilisus samuti, see hakkab nii vaimule kui ka füüsisele vastu. Ja kõik need mured sellega seoses, et ei ole enam aega kirjandust lugeda, kuna rahvas loeb ajalehti, rahvas hakkab ajalehti palju vähem lugema. Avad loen ja ma juba olen paljudest lehelugemisest loobun, ma vaatasin juba, enam ei ole Eesti Ekspress järel saba reede hommikul, kuidas päevane keskpäeva keskpäeval päeva lehvele vabalt saada läheb, rahvas on sellest juba üle saanud, rahvas vaata, rahvas tervikuna, ma mõtlen nisukest. Noh, see kõlab võib-olla ka veidi siin marksistliku mingisugune kollektiivne vaimsus või, või, või hing. Kui on Jungilik, jumal tänatud, noot igatahes, see toimib ka edasi, see pole kuskilgi kadunud ja sellega rahvas ise suunab ennast ilmata, sellest aru saab kas jälle nende lätete juurde, milles ta vahepeal ilma on olnud. Ja ma olen päris kindel, et eestlane hakkab jälle kunstinäitustel käima, nii nagu ta käis massiliselt, viis aastat tagasi hakkab jälle raamatuid lugema, raamatupoes oli päris kõva trügimine, täna juba, kui ma käisin seal. Otsisin juba mõnda mõnda head raamatut, mis viimasel ajal trükiti, enam neid ei olnud. Vahepeal oli periood, kus nad vedelesid rahulikult letil ilmat nende vastu. Parandab. Väga hästi. Nüüd on tulnud. Pigem niisugune keegi proua on helistanud ja ütleb aitäh, Mikk Mikiveri lesta andis jõudu elamiseks ja veel mitu korda aitäh. Aga ühtlasi on terve pakk küsimusi Mikk Mikiveri ees ja kõigi teiste ees ka, kes alustab. Mul on siin üks lühikene küsimus, kui meil valmistutakse likvideerima KGB, et kas siis on mõtekas hoida veel Viktor Kingissepa monumenti Tallinnas kesklinnas sulgudes Viktor Kingissepp, oli ju KGB töötaja, härra Kangur. Tähendab, kas monument peab olema kesklinnas? Oskad arvata? Ja ja jõelinnakujundusega tegelenud tegelevate pädevate inimeste otsustada aga tähendab, kas hoida seda monumenti? Mulle tundub, et siin läbikumav tagamõte, et lõhkuda need monumendid kõik ära koristada ja alustage sõitu kuhugi ära. See on On rumal mõttelise endast, sellepärast et see on täpselt sama vandalism, mis tabas siin vabadussõja monument ja võidame nüüd taastame tähendakse Kingissepa ja kõigi nende teiste revolutsionääride ja muidu tähtsad nii-öelda tähtsate tegelastega me koolis kõik oleme õppinud nende portreede monumentide olemas olemine, see on üks skulptuuri ajalooepohhi ja minu meelest ei tasu seda purustada, nii nagu ei maksa aukude ilkuda siin sõpruse, kino, Brandis pissida või mille tahes kallal. Tähendab me peaksime, joon, on minu meelest, et kui ma üldse seda optimismi jagan, siis inski, olgugi seda optimismi tõesti vist jaganud, mis ma usun, Talgaaned Me jõua mõnegi aja pärast sinnamaale, et me sallime kõike olemas olnud skulptuuri nähtusi. Me suudame neist aru saada kontekstis ja me ei pea neid sellepärast lammutama. Loobud. Nii Heinz Valk noogutab. Aga palun küsimust ilusti öeldud ja muidugi siin on küsimus, et kas see on kultuur, mis toimub raekoja platsil ja, ja teine küsimus, et meile tuuakse sisse väga palju võõrast, mida ka meie noored ei austa ja mida teha, et see kultuur jälle ausse tõuseks. Tegelikult jah, seal raekoja platsil sünnib aeg-ajalt üsna koledaid asju, ma olen sellega päri. Kuid samas ma ei ole sellega nõus, et seda hakata, keelama mingitesse raamidesse suruma ja nii edasi. Kultuur peab ennast ise reguleerima, iseenesest paika panema, see, mis on madal ja vilets ja võib-olla isegi kultuuri nime vääri see aja jooksul mureneb ja kaob märkamatult, ilma et selleks oleks vaja mingeid ülemnõukogu otsuseid, võib miilitsapatrulli raekoja platsile panna raekoja platsil sünnib väga ilusaid ja ilusaid asju ka. Nii et kultuuri tuleb usaldada ja anda talle võimalus vaba võimalus iseennast luua. Siis juba juba need asjad lähevad kõik oma õigetesse kohtadesse. Ja ma usun sellesse, rõhutan seda veel kord. Siin on tulnud raadio kuulajalt proua varelt ettepanek korjata monumendid ühtekokku ja niikaua kuni välismaalastel, no võib-olla ka meil endil on huvi neid vaadata, siis saaks selle pealt kenakese raha teenida, kui nad oleksid kõik koos mingis kohas välja pandud. Loomine. Ta oli tegelikult algusest peale kirjutatud pikalt ja ma ütlen, et see idee meeldib. Mulle väga, ma ei arva ainult Mäo kolmnurgas selleks parim koht kolmnurka silmanud mööda sõites selle pilguga ja ja ma tooksin nad mõnda muusse kohta, aga see asi tuleb tegelikult väga ruttu ära klaarida siinsamas varasügise jooksul, sest et te näete ühe ja teise kujukese on alatasa niuksed probleemid kesi, nagu pehmelt öeldakse. Ja ma teen oma küsimuste juurde, kas ei ole ikka nii, et sõnad ja teod lähevad lahku, sest juba kultuuri aasta algul on näiteks Estonia ballett ja dirigendile välismaal ja nii edasi ja nii edasi, küsib proua paju Tallinnast. Niisugune küsimus. Vaat mina ei tea, kas Estonia dirigendid on varem öelnud ühte ja nüüd teevad teist või lähevad nende sõnade teod täiesti kokku. Mikk teab teatri asja küll paremini, aga ma oskan sel puhul öelda, et teadmata neid fakte ja Estonia konkreetseid muresid ja kõiki neid taustu ja ahelaid. Tuletan siiski väga rahulikult suhtuda sellesse, et inimesed käivad välismaal tööl. Sellepärast töö on ainukene asi, mida inimene elu jooksul üldse teha saab. Ja mispärast ta ei peaks seda tegema. Ma tean, jah, siin taga on nüüd see, et ahhaa oma rahvas jääb unustusse. Lähete oma valuutat taga ajama, seda juttu nüüd nii palju räägitud, et võib-olla ta aitab kah ajutiselt. Küsimus on ikkagi selles, et noh, tänava kultuurisaates on eriti paslik meelde tuletada, kultuurile on vaja ühte asja, see on vabadus. On nii seda, sellele vaja nihukesed täielikku vabadust, mis raekoja platsis toimub, kas ma tohin suhetes kui ka tippkultuurile tegelikult mitte midagi muud ei olegi vaja tingimusi vabaduseks. Ja siis lähevad asjad õiges suunas, tähendab mitte mingisugune Lementeerimine ja käskudega raamidesse surumine ei ole võimalik. Ükskõik, kas see meile ühel hooajal meeldib või ei meeldi. Järgmine küsimus tuleval aastal ei jõua osta kontserdipileteid, tellida rohkem kui ühe ajalehe, käia paar korda teatris, osta raamatut, ütleb Ester Lepik Tallinnast. See ei olegi küsimus, mure. Mis ma oskan selle kohta öelda, oskan ausalt öeldes teiega oma muret jagada. Seal kus me istume seal paljukirutud ülem ülemnõukogus. Ta võite mind uskuda, te võite mind uskuda, teate, mul ei ole ka paljudeks asjadeks raha. Ja usume. Kas need küsimused on vastatud. Palun, Mikk Mikiver. Kus arutut ja ma ütleksin sellele juurde, tähendab, et kui keegi käib siin baleriinid tööl väljas ja dirigendid nii meie saamena tagasi parematena, väärtuslikem andmetena, sellepärast et kultuurivahetus on, on väga suur asi. Ja eriklasse on sellepärast Eri Klas seda saanud töötada mujal ka ja see on ainult meile kasuks, ärge kurtma niisuguste asjade üle. Kas teie arvates need tohutud inimmassid, kes soome trügivad, kas siis ajutiselt või jäädavalt on kultuur või kultuuritus, sellele ei ole kultuuriga mingit mingit tegu, siin on tegemist lihtsalt lihtsalt olmega ja sellega situatsiooniga, millega me oleme, millesse me oleme nad siinpool pannud sellesamaga, et põhilised poed, kust midagi saada võib, on, müüvad seda markade eest ja, ja midagi teha ei ole, kui inimene siin ei saa seda selles rahas tasu, siis läheb ta ja püüab seal, meie, ma ei, ma ei tegeleks üldse selle selle probleemiga. Nii täpselt samuti nagu ma jaga soomlaste muret, et nende kuritegevus meie lastel suureneb ja nii edasi või prostitutsioon tegelenud parem nende tüdrukutega, kes kodusin, prostitoveerivad ja vaadakem, kuid paneme need korda ja ja nii edasi ja nii edasi. Millal saab teiega kohtuda, kui saadikuga? Septembri teisest poolest ma hakanud septembri poolest hakkan teatrisse tööle, nii nagu vanasti ja olen selle tõttu siin olemas. Ja siis ma annan ka aja teada kultuuritused Pirital šašlõkki osutavat kloostri ees. Jube lärmakad võõrkeelsed kontserdid, jõekäärus, kui keegi natukenegi viitsiks pirita probleemidega tegeleda, oleks tore. Ma olen täiesti kindel, et et Pirita probleemiga tegelema hakatakse juba Estonia seltsis isetegevuslikud, hakkasime sellega sellega tegelema ja küllap jõutakse kõigini. Raadiokuulaja proovi seal ei ole nõus minu väitega, et kultuur ennast reguleeriks suunaks. Ma julgen siiski auväärt daamile vastu vaielda, tähendab, ja me võime kultuuri üle uputada paksu raha, aga me võime ehitada teda, uhkeid kultuuritempleid, teatreid, näitusesaali, kõiki, kui ei ole ikkagi sellel rahval, kes neid hakkab kasutama vajadus ja sisemist tungi kultuuri luua, siis ei aita see niisugune poputaminega suunamine, mitte midagi. Sealt ei tule lihtsalt. Nii tänan, selle peale võib ainult lisada, et noh, mitte mitte meelega või mitte kogemata ei käsitlenud niisugust teemat niisugusel ajal, praegune kultuurist võiks ju alati rääkida, aga see üks haak on täiesti selge, algab kooliaasta ja millal siis? Veel kui mitte tänavu rääkida sellest, et kool on kultuuri, aluspõhiharidus, on kultuuri aluspõhinoh ja seal on ka siis need niisugused asjad, kus kus ühelt poolt öeldised, kultuur vajab vabadust, nagu ma enne väitsin, on siis see üldkultuuriline alal, kus peale vabadusi on tarvis veel väga palju elementaarsed materiaalseid tingimusi, millest meil on küll kohutavalt puudus. Siin küll midagi hõisata ei ole. Seda vaatame seal ülemnõukogus, et selle koha pealt hakkavad küll mitmesugused mitmete meeste lubadused väga ruttu ununema, sest kui alguses oli hea enne valimisi rääkida ühe või teise liikumise muuta, toetame haridust ja hurraa, siis praegu vajub see kõik vaikselt, eks ole, Heints aga nüüd veel tagasi ühe küsimuse juurde proual preilil Lepiku ju selle mure puhula, millest ma niimoodi lupsti üle libisesin. Ma nüüd viis minutit hiljem öelda veel seda, kulla proua, preili ja teised sama sorti muretsejad, ausalt öeldes see, et niisugune mure sees üldse pesitseb, et eri jätku nende asjade jaoks raha. See on ju väga ilus. Aitäh selle väikese kõne eest, aga nüüd me vahetame teemat. Täna on eetris 131. loominguliste liitude saarte tund. Esimene tund oli eetris viiendal veebruaril 1988. See oli siis, kui loomingulised liidud ja nende kultuurinõukogu valmistusid oma ühispleenumi iks. Olukord oli hoopis teine. Aega on mööda läinud, mitte just nii väga palju. Aga kui pall on elus muutunud ja muutunud on midagi ka meis endis. Ja täna on meil üks päev, kus me võlgneme oma kuulajatele väikese seletuse. Esimesena võtab nüüd sõna ja, ja. Noh, meil on siin mitu head minutit aega seda asja arutada. Asjalugu on lühidalt täpselt öeldes väga lihtne. Meid on pandud fakti ette, et meie kultuurinõukogu saade sellisel kujul lõpeb ära. Need on ka informeeritud raadiojuhtide poolt, et loomeliitude või mingi kultuurisaade samal ajal aga mingis teises vormis või mingi teise sisuga või mingitel teistel tingimustel. Siiski võib sellel sügisel jätkuda. See on täpselt see sees, millest me teid täpselt sellisena, nagu ta on, tahame praegu informeerida. Me ei ole selle seisu üle eriti õnnelikud, aga paratamatult tekitab seepeale isiklike emotsioonidega muid mõtteid just nimelt pigem need mõtted, et mis on Eestis muutunud kuhupoole üldse liigume, mis muutub veela ja eks sees ja see välja antud lubadused. Üks kultuurisaade. Uueneb, ütleme võib-olla see meie oma võlla, tuleb midagi muud täielikku. Eks see lubadus on omamoodi lakmuspaber ka, vaatame, kuidas lubadust täitma. Asjalugu on kahtlemata niimoodi, et objektiivne peeglisse vaatamine näitab, me oleme palju selles saates ja oma loomingulistest liitudest poliitikat teinud. Pilt on muutunud, nagu ei näi, on juba ütles. Millised on loominguliste liitude rollid lähitulevikus, milliseks nad ise sisemiselt muutuvad ja mis rolli nad ühiskonnas mängivad, mängivad eks me sedagi näe. Ja ega ma rohkem oskagi kommentaariks öelda. No ja üle kahe aasta on see asi kestnud, see oli mulle omamoodi väikseks üllatuseks, et mul on nagu tunne seal jäi ja nagu lühem oleks, see aeg on. See saade on olnud üks populaarsemaid saateid jooksul, nii palju kui ma olen kuulnud. Ja ma arvan, et ta on oma töö teinud. Seda saadet oli Eesti rahvale vaja. Nii nagu oli kaks aastat tagasi vajaga kultuurinõukogu, mida ka vist enam ei ole. Minna on ikka veel, mina lahkusin sealt küll ammu juba. Skulptuuri nõukogu on kolm aastat vana. Ja sellepärast igal asjal on algus ja, ja lõpp ja ja niisugusena, nagu see kultuurinõukogu tund senini on olnud. Ta on olnud rahva lohutaja ja julgustaja ja vedaja ja taganttõuke ja kõik kõik koos. Ja sellisena ta on tõesti oma töö minu arvates hästi teinud. Ja nüüd on aeg läinud ikkagi teiseks aeg saanud, teiseks ja ilmselt on vaja ka ühte teistsugust saadet. Ma olen sellega nõus. Täna me siin viimast korda mikrofoni ümber ringis istume. Masel üle ei nuta. Heintsinutamile. Ei, no minu meelest ka noh, asjad on nii, nagu nad on, sest kuidagi nad ikka on, sest ei ole kunagi. Seda küll küll asjad lähevad siis, kui tekib karjuv vajadus, et peab olema niisugune asi ja kultuurinõukogu hakkab uuesti arutama selliseid asju. Mul ei saa ju vastu seista lõppude lõpuks neile asjadele, mis peavad olema ja tulema. Ene sina oled algusest peale teinud neid saateid, mis sa ise ütled? Ja mina ütlen suur tänu rohkem kui 300-le inimesele, kes selles saates on käinud esinemas. Mulle oli see endale suur üllatus, et siin laua taga on nii palju inimesi koos olnud. Siin on olnud kirjanikke, kunstnikke, arhitekte, teatri ja kinomehi on olnud ajakirjanik, politolooge. See on olnud suur vägi ja kõige suurem tänu muidagi tuhandetele inimestele, kes on pidanud võimalikuks seda keskpäevast aega töisel päeval kuidagimoodi siduda raadio kuulamisega. Ja, ja veel üks tohutu aitäh nendele, kes on võtnud vastu meie kuulajate telefonikõned, sest nemad ei ole siin saates küll saanud häält teha, aga nende kirjutatud küsimused on tegelikult Eesti ajalugu sellel perioodil. Siin on valuahastus rõõm võitude pärast ja õnneks on need küsimused meil kõik alles. Ja lõpuks aitäh igale kuulajale. Nii nendele, kes on meid varem jälginud kui ka tänastele Kas meie mehed ei peaks nüüd kooris, ütleme niimoodi, et suur aitäh, Ene Hiioni stsenaariumis. Lelle. Nii meie aeg on läbi.