Dorjoone mõtelda sellest päevast, kui sa saad uue jalgrattakellaga pumbaga ühesõnaga kõigega, mis kuulub ühe uue jalgratta juurde. Sellest võib unistada igal õhtul. Astuda isaga sisse igasse poodi, kus müüakse jalgrattaid, kus isa surub su kätt, noogutab ja ütleb, siis müüjale. Jõehobusid nagu paistab, tõsine ei müü. Ei seltsimees. Me kaupleme jalgratastega. Suurepärane. Meil on kodus juba küllaldaselt jõehobusid, rohkem pole vaja. Aga vaati, jalgrattaid pole ühtegi. Siit leiate palju vaja. Esialgu piisab ühest, kuid iseenesestki mõista peab see olema esimest sorti, kelle jaoks? Ühe mehe jaoks, ütelge palun täpselt, kelle jaoks ilmaasjata ei tunne teda niikuinii. Ütleme, et tema nimi on radu radu või Reeduku reduku reduku või nuku nuku. Sel juhul on kõik selge. Et kas anda teile veerand või pool? Ei, olge kena ja andke juba terve jalgrataspoolikul olen näinud söödavad ainult tsirkuseartistid ja veerandil arvan, pole keegi suuteline sõitma. D ei mõistnud mind, Juta mitte poolikust jalgratast, vaid jalgrattakõrgusest ja suurusest. Jalgrattaid on kolmes suuruses täiskasvanutele, koolilastele ja mudilastele. Väga huvitav. Kuid igal pool pole asjad nii korraldatud kui teil. Kohvikutes näiteks on lastekoogid sama suured kui täiskasvanute omad. Terisi, kui teie soovite joosta jalgratast, mitte kooki. Võib-olla ostame me pärast ka kooke. Meile meeldivad eriti need, mida kutsutakse moorapeadeks. Me sööme lusikaga ja katsume pluusi mitte shokolaadiga määrida. See on hoopis teine jutt ega ole seotud jalgrattaga. Ärge solvuge, palun, aga me ise teame paremini, mis millega seotud olla. Aga kui jutt juba sellele läks, siis olgu teile teada, et on seotud. Kui torgid sõrmega moorapea šokolaadikübarat või määrid pluusi ära ehk ütleme, pesed hommikul ainult silmad ja unustad kaela ning kõrvad või veelgi hullem, hakib terve põrandapaberiprahti täis või lähed luba küsimata järvele. Siis võib kindel olla, et mingit jalgratast sa ei saa. Oota nii palju, kui tahad. Vabandage, palun, kuid kõik see ei puutu minusse. Ma müün jalgrattaid, ükskõik kellele. Väga kahju. Jalgrattaid ei tohiks ükskõik kellele müüa. Meile muidugi võite müüa ilma igasuguste kahtlusteta ilma pumbata, ilma kellata, seda mitte. Kuid ilma kahtlustusteta võite müüa veerand veerand, kui seda niimoodi kutsutakse, mis värvi ütleme, roheline või hall, mis on ilusam. Meil on ka siniseid. Siis lubage meile jalgratas, mis oleks pisut roheline, natuke hall ja natuke sinine. Otsime. Tore on mõtelda sellest päevast, kui sa saad uue jalgrattakellaga pumbaga ühesõnaga kõigega, mis kuulub uue jalgratta juurde. Sellest võib unistada igal õhtul. Astuda isaga igasse jalgrattapoodi sisse, kus isa surub su kätt ja noogutab, mis tähendab, teeme natuke nalja. Jalgratas muutub sellest veelgi ihaldusväärsemaks ja paistab veel ilusam. Kuid see on viimane õhtu, kui poiss lamab pimeduses voodis vaadates, kuidas kustuvad üksteise järel vastasmaja aknad ja mõtleb uuesti jalgratast, kellaga, pumbaga, ühesõnaga kõigega, mis kuulub uue jalgratta juurde. See on viimane õhtu, sest homme tal juba on see jalgratas. Isa käis juba poes, maksis ratta ära ja homme saadetakse see poisile kauplusest koju. Poiss leiab rattaisikust nagi alt. Ja ikkagi täna on viimane õhtu. Õigemini viimane õhtu oli eile. Sellepärast et praegu näiteks tahab poiss ratast mõelda. Aga midagi ei tule tähe. Kuu tagasi nädal tagasi ja isegi veel päev tagasi oli kõiki nii selge. Ta nägi täpipealt, kuidas see kõik toimub. Ta läheb isaga sinna poodi, mis on nii suur ja nii rahvast täis, et nagu ema ütleb, isegi õunal pole kuskile kukkuda. Tere. Tere päevast. Kas teil jalgrattaid on? On igasuguseid. Lubage meile tuutu täis jalgrattaid. Jalgrattaid ei müüda tuttuga aga koorepeenised müüakse. Jalgrattad on üks ja koore venised, teine asi. Neil pole üksteisega mingit pistmist. Ärge solvuge, palun, aga me teame paremini, millel millega pistmist on. Kui sa koore venisid, ei söö kinnise suuga, vaid venitad sõrmedega pikale suust välja. Või kui naabritüdruk palub endale ka koore venist ja sa seda ei anna siis võid kindel olla, et jalgratast sa, isa, oota, nii palju, kui kulub. See minusse ei puutu, müün rattaid, igaühele väga kahju. Jalgrattaid igaühele küll müüa ei tohi. Meile loomulikult võite rahuga müüa. Palun tulge lattu ja valige. Või jälle lähevad nad isaga poodi, kus müüakse ainult jalgrattaid, mootorrattaid ja nende tagavara osasid. Tere. Tervist. Meie sooviksime jalgratast poisi jaoks, kes paneb ennast ise riide ja kingad jalga, kes aitab vanaema ja läheb enne televisiooniprogrammi lõppu magama, selle asemel, et öelda ma istun veel, ma ei taha magada. Kas teil on niisugust jalgratast? On? Ja teid huvitab nüüd, mis ühist on jalgrattal riidesse panekuga ja televiisori vaatamisega? Ei, ei huvita. Väga kahju. Te kuuleksite, et kõigel sellel on jalgratta jaoks suur tähtsus. Lubage meile roheline ratas kollase pumba, punase sadula ja kellaga, mis on poolest saadik kullast ja poolest saadik hõbedasi. Niisuguseid jalgrattaid pole olemas. Meid see ei huvita, olgu olemas. Kuu tagasi nädal tagasi, isegi eile õhtul olid kõik nii lõbus. Aga täna õhtul ei tule poisile nagu kiuste midagi lõbusat pähe. Ratas on ostetud. Isegi kui ratast veel kodus pole, kuuluks ometi talle tema isiklik jalgratas. Tänasest alates tuleb hakata mõtlema millestki muust. Ja poisil on kuur. Kõige hullem on see, et kellelegi ei saa kurta, et sul kurb olnud keegi ei usu. Ja tõepoolest, sulle osteti jalgratas, tõeline jalgratas. Ja sina oled kurb. Päev, kui kõik saavad seitsmeaastaseks Teeme nagu oleksin lennukis ja on öö ja ma ei näe kuumanduda, et korjata kastaneid, mis oleksid nagu apelsinid. Sina süütaksid taskulambi ja teeksid sellega vot nii, vaata. Ja siis ma maandun valguse peale ja laadin lennuki apelsinidega, siis võid jälle taskulambiga ja mina sõidan edasi. Vean apelsinid, kuhu vaja. Tõesti, väga tore on nii teha. Õhtul, kui sul on taskulamp, ehk õigemini kui isa ei vihasta, et tema tagant on võetud taskulamp, sest et läheduses pole vanaema, kes oleks kindlasti seda märganud. Miks sa lasksid tal taskulambi võtta, ta topib selle suu, siis on kõige parem mängida lennuvälja, paned taskulambi põlema, signaliseelid lennuk näeb sinu märguannet ja teavet. Lennuväli on siin. Kuid poissi hüüdis ema ja selle asemel, et jutustada tüdrukule, kui suurepärane see kõik on, vastas ta emale, et tuleb kohe. Mängime homme hommikul, küsis lendur. Homme hommikul ei saa. Vastas poisse lennuväljalt. Tüdruk sai aru, et ei saa, sest hommikul on valge. Kuid ta ütles, et sellest pole midagi. Ehkki kõik ei ole nii ilus, kui õhtul võib mängida ka valges, sest tema näeb ka valges, kuhu maanduda. Ei, vastas pois. Homme ei saa mitte sellepärast, et on valge. Küll näed. Tõuse varem üles ja tule siia maja ette. Milleks Isamaa siis näed? Ja poiss jooksis koju. Tüdruk jooksis talle järele. Kui poiss poleks lambi süütamiseks seisma jäänud, poleks tüdruk teda kätte saanud. Nüüd laskis poiss valguse joa tüdrukule näkku ja küsis. Kas sa tead, mis mu nimi on? Ma tean kõikide meie maja, laste nimed. Teistel pole tähtis. Ütle, kuidas minu nimi on. Tuuku. Ei, mind ei kutsuta enam niimoodi. Mis annad? Kui ütlen? Ei anna midagi. Su nimi on Tuuku. Tõukuga on kõigele õpetatud. Punkt. Homsest alates ei kutsuta mind enam niimoodi. Hästi. Olgu. Annan sulle selle suure kastani, sa tead küll, missuguse, haha, pole mulle midagi vaja, hakkas poiss naerma. Tahtsin sind ainult proovile panna. Tule lähemale, ütlen sulle kõrva sisse, hoia taskule. Tüdruk võttis taskulambi ja poiss pannud käed torusse, sosistas tuumitel Esku Aadu. Siis haaras kiiresti taskulambi ja küsis. Said aru. Ja ilus nimi ja, ja pikk, eks ole, truu mitt dress kuu Raadu, ütle sina, luu mitress, kuu, Raadu, kuidas on? Hea, suurepärane, ütles pois. Siis pistis jälle jooksma ega peatunud enne, kui kodus. Kogu korter oli eredalt valgustatud, isegi vannituba ja sahver. Igal pool valitses niisugune segadus, millist polnud isegi siis, kui kogu pere oli teinud ettevalmistusi mere äärde reisimiseks köögist, riikis ema ja rääkis isaga, keda seal polnud ja kes oli ilmselt rõõmus, et teda seal polnud, sest ema rääkis talle, et ta on 1000 korda palunud triikrauajuhe ära parandada. Kuid isa pole ikka parandanud ja ema peab nüüd sellega piinlema. Muidugi, juhtme parandamiseks võiks minna remonttöökotta või paluda naabrit, kui temal on häbi, sest ta mees pole ei muusik ega ka näitleja, kes ei taipa midagi tehnikast. Aga meister, meister, kui temal tuleb 1000 korda rääkida juhtme parandamisest niisugusest tühisest asjast. Isa oli aga kaugel kolmandas toas ja pani vihikutele sinist kate paberit ümber ning pidas nõu tädi nyd. Kuulin, aga kuhu oleks parem nimesilt kleepida keskele või alla nurka ka üles nurka, ütles tädinik. Kuulina. Üles nurka pole mitte mingit mõtet nimesilti kleepida, leidis isa. Vastupidi, sinna on juustu mõtte. Vanaema tegi vanni ja jälgis, et vesi oleks paras. Tee ruttu riidest lahti ja roni vanni, ütles ta. Jäta see taskulamp ruttu pesema. Siis hõikas ta emale. Kas pead pesta? Loomulikult pese hästi puhtaks, hõikas ema vastu. Ja ära unusta, et inimesel on ka kõrvad, õpetas vanaisa sahvrist. No sina ära ennast vahele sega, tee oma tegemisi, loo informatsiooni ja teiste asjadesse, ära topi nina. Olen sahvris, karjus vanaisa vastu, kuidas ma sahvris seal ajalehte lugeda, kuhu sa oled surunud selle alumiiniumist karbi, millega väikesele võileib kaasa panna? Tema pärast ära muretse, nälga ta ei jää. Hõikasime vanaema. Ühesõnaga, kogu korter oli pea peal. See oli õhtul. Aga oleksite näinud, mis toimus hommikul. Hiljaks jääte, kiirustage, rääkis vanaisa 14 minutit kaheksa peal. Ei, täpsustas isa alles 11, ma kontrollisin eile kella raadio järgi, mind lubati tehasest poole üheksani. Kas ranits selga hõõruma ei hakka, muretses tädi. Krae on halvasti triigitud, rääkis ema. Mis teha, kui triikrauajuhe on katki ja keegi seda ei paranda. Ma tegin talle juustu ja moosileivad, teatas vanaema. Pane talle rätid taskusse, nõudis vanaisa. Ära sina sega, nähvas vanaema. Panin talle rätiku ja kõik, mis vaja. Minu meelest tuleks teha kaks kimpu, üks roosidest, teine krüsanteem idest. Muidu on nagu mingi pahmakas. Mis tuhandopahmakas, küsis vanaisa solvunult, kuna tädile polnud meeldinud tema tehtud bukett. Seda tähendabki pahmakas. Selle pohmaka pärast jooksin terve turu läbi, ütles vanaisa. Ja kui tahate teada, siis praegu on juba 32 minutit, kaheksal ei, ütles isa alles 29. Sinu kell käib ette, kuid kiirustada ei teeks paha. Ainult tema tuum, mitress kuu Raadu seisis keset tuba, koolivormis, ranits seljas, lõhnas seebi järele ja oli vaka. Kõik on valmis, ütles ema. Lähme, kõik kiirustasid kõige ees, vanaisa tema järele, vanaema, siis tädiniquulina ema ja saba lõpus. Isa Nad olid juba ukse juures, kui ema. Hüüatas. Dooku unustasime. Luumid Rescu Raadu purskas naerma, kuid kuna keegi ei naernud, jättis ka tema naermise järele ja ütles ainult naeratades. Te unustasite kõige tähtsama. Ja oli isa nõus. Õppimine mulle näib, algab täna temal. Meie kui mõelda, ainult saadame teda kooli. Kõik lasksid ette uues koolivormis, ranits Aga ja seebi järele lõhnava poisi suure maja ukselt oli kool näha. Oli väga imelik, et see paistis olevat märgatavalt lähemal kui varem. See oli tõesti väga-väga imelik. Tüdruk, kellega tuku oli eile õhtul lennuvälja mänginud, seisis keset kõnniteed. Sa lähed kooli, ütles ta. Mina lähen ka järgmisel aastal. Kes ei läheks järgmisel aastal proovi praegu. Naeris poiss. Ma pole veel seitsmeaastane, ütles tüdruk. Kooli lähevad ainult need, kes on seitsmeaastased. Õige, ütles poiss ja naeris jälle. Talle tuli pähe, et kuna kooli koos temaga läheb vanaisa ja vanaema ja tädini kuulina ja ema ja isa tähendab kõik, nad said täna seitsmeaastaseks.