Rõõm on meie stuudios näha külalisi, kes mäletavad veel neid aegu, millal praegu üle 50. aasta läve astunud Eesti kutseline teater nüüdne auväärt juubilar alles hällis siputas ning alles hakkas tooma nii rõõmu kui ka muret neile, kes tema kätki juures seisid. Eeskätt muidugi teile ja teie kolleegidele seltsimees kuuskema. Et mina mäletan seda, et tol ajal oli Merini põlu all need näitlejad, kõik praegu ei rahvast aimatagi, kuidas siis meie peale vaadati, niiet saalis on tüsistused jaamile, kavatsesime näidendeid ja plaksutasid, aga tänaval Jameeriga teretada ei tahtnud, sellepärast meie tol ajal töötasime varjunimede all kõik, mis meil praegu ei ole. Kõigil olid varjunimed, et mitte publik, kes nüüd pinna oli või nii, aga ta ei olnud pinna nimetagi ostel kurv. Kui ma olin orden, mina olin ohakas ja nii edasi ei tohtinud, aga siis selle ajaga, kui, kui me saime kutseliseks näitleja seal 1000 906. aastal, siis muutus olukord siis muidugi enam mujal tööd käia, igavest leiba, hinda mujalgi, saamiku palgaliseks hakati rohkem lugupidamine, kui meil on siis juba. Aga ennem kui mina kuus aastat tegin palgata tööd Pärast Akkadi käte peal kandma. Oi, praegu Jaak ei praegu mina imestan, kuidas 78 aastat aega mina, vana see Betty Kuuskemaa ja rasvaseid hellitabki austab nii kangest. Ma imestan kohe, et kõik on muutunud, mis nad minu sõna, ma ausalt ma neile midagi ühiskonna tähendab, kasulik, sa oled neile midagi pakkuda. Aga nüüd on teine asi, nüüd on nii. Nii rasked olid need algaastatel, kui mõtelda praegu selle peale tagasi et pidi see armastus suur olemise asja vastu, et seda suutsid kõik läbi viia ilma palgata, siis olid ärid lahti kaks teistkümnelt tunni üheksast üheksani, kus ma istusin leti taga, mina lillekaupluses kella 10-st läksin proovi vanas Estonias üheni põõsaid tehtud ja, ja tasu sellest ei saanud. Algasime siis, eks rahvas nüüd seda tagantjärele tasub, tasub, tasub ma iga päev. Nii vana, kui ma olen, hellitavad igal pool ja peavad nagu lugu ka vil mis mind väga ei, tõesti, ma mõtlen, õpib seeni ja ometi ma neile enam midagi pakkuda, siis eks eluaastad tasakaalu ja nüüd siis ta ka seda, mis omal ajal õlgadel Minu esimene kokkupuutumine Estonia, kui oli niisugune meelase Maakri tänaval sõltust, Birgi värimis lõbuna läksin emaga turule käekõrval ja siis ühe maja juures juudi kirikus, ema ütles. Vaktsioon Estonia sal mängijad pinna Salibetsywoosluma. Ei, ma pidasin lugu ja ema oli käis teades vaevalt on neidki vist palju, kes teavad, kus oli Estonia vana teatriseltsimaja sel päeval, mille viiekümnendat juubelit. Täna rääkida Tartu maantee ja Maakri tänava nurgal, Sinagoogi vastas. Sakala tänav, see on rämps, hakkavad ise olen selle saali pidanud ehitama selle kivisaali, kus nüüd otseselt mängida liiga kividutama. Ja mina isikule seal mänginud ja ma tean seda, et seal on väga hea akustika, oli küll, on hea vabalt mängida seal arengud praegu, pingutada ennast ja väga hea seda meelde tuletada. Mis etendus võib? Sellest 50-st aastast on näiteks tõeliselt selles Kuuskemaa kõige rohkem meelde jäänud. Muidugi uue teatri avamise etendusele 1900 13. aastal. Seal juba süda värises siis kui yle läve astusid esimest korda, nagu sul ei teaks Seni olite küllaltki kitsastes oludes pidanud töötama ja koduselt olin ma ka, siis oli ikka suurde pidulik, nagu pühakoda meil mäletada selle hoone avamise päevast midagi rohkemat, elekter ei olnud korras, kustus ära. Etuudi, ruttu küünlad. Laval mängisime küünaldega puule etendust, pärast läksin valgeks ava aidanud ja ta ei õmbelmite korraschnenud. Kirjutasime juhtusid viperused just etenduse ajal esietendusel. Tuletame seda veel meelde, millega Estonia teatrimaja avati. Uus Hamlet, Hamlet. Hamlet nagu teada, raius ta meie teatriajalukku Theodor Altermanni nime. Kuid nüüd, kui lubate, Vannaksime jutujärje ülehelilindile Tartust, kus kõneleb Ants Lauter, kes muide samal etendusel Fortinbrazi osas esmakordselt lavale astus. Tuleb, tahtmata meele paralleelselt saksa suure näitleja Aleksander Moissei Hamlet, mida juhus oli näha 23. aastal Prahas. Altermann tulilt 13. aastal tagasi sakslast, kus ta oli pikemat aega töötanud näitlejana? Jaa, Moissi Hamlet oli sel ajal saksa laval juba omamoodi muutunud oma tõlgenduse poolest klassikalisi, kuid Altermann valas ametikujusse selle kõltsimisel palju suuremal määral, ütleme peamisel määral siiski oma arusaamist ja suhtumist Shex Piiri mussi Hamlet oli palju passiivsem, palju tahte jõuetum Hamleti omaga läbinisti palju, tulisem palju vähem tegime veerunud ja ülim minekutes märksa teravam. Ma usun, et eriti pärast viimaseid etendusi Altermann oleks võinud päris rahulikult ütelda, hoolimata määratu suurest nõudlikkust enda vastu, nagu tal oli. Et ta sai kätte ja andis publikule edasi täiesti suure huvitava haarava lavakuju pele Hamleti Annista sellel hooajal veel terve rea huvitavaid, sügavalt realistlikke. Lavakujusid tuleb meil näiteks ta Heinrich põgi vaimult kellas ja eriti Leossaa lepp. Vilde tabamata imes. Ei usu näiteks et oleks võimalik. Viimases vaatuses viimases vaatuses tabamata, imes Leosalepi osa kulminatsioonis seda viimast stseeni anda veel haaravamalt, sügavamalt ja masendava malt, kui seda tegi Altermann. Selles osas otse vapust. Kuid minu arust ületamatuks on seni meie laval jäänud Altermanni Piibelehe kehastus Vilde pisuhännast. Seos on märkimisväärne veel selle poolest et selles osas 1000 914. aasta sügisel. Altermann oli juba tõsiselt haigeid oli hääle peaaegu täiesti kaotanud. Ta töötas Altnäide juhina. Kuid talle anti siiski tuluõhtu, nagu tol ajal kombeks oli. Ja Altermann otsustas sealt tuluõhtul siiski katsuda mängida, piiluma hiilgozancybineid. See oli isesugune etendus etendus väga isesuguse õhkkonnaga, kui võiks niiviisi ütelda. Altermann Eistes oma osa nägu läbinisti sosinal, tal oli väga raske teha ainest kuuldavaks, kuid seda rohkem püüdis ta ennast teha. Nähtav kas publik teadis, kuidas lugu on tema lemmikuga ja püüdis Altermanni iga sõna nii nagu päikesekiirt pärast pikka vihma. Ja Altermann tundis seda ja arktikuleeris ääretu püüdlikkusega. Nii teravusega ja selgusega. Piiblile osas on teatavasti väga palju huumorit. Ja publik naeris, kuid ta naeris väga kummalist naeru. Kahest küljest ta tahtis naerda, aga teisest küljest tundus, nagu ta ei oleks julgenud naerda ja ometigi saalist kostsid väga sagedasti väga tugevat rõkkavad naeru lagineb, mis aga nii murdsekundi jooksul vaimusid summa Vaitmiseks, kui Altermann muutis pisemgi määral oma ilmet või hoiakut või tegi mingi liigutuse märku andes, et ta tahab edasi rääkida, tõesti ei mäleta kuski või kunagi. Et üks näitleja sel määral oleks valitsenud punkt. Altermanni kõrval. Paistis silma ka Ärnavilmer, kelle anne tol ajal juba silmanähtavalt kasvas. Äravilmeroli Altermanni peamine naispartner tol ajal ja tema ande põhi laadiks või ütleksime põhivärgiks oli üürika tõesti, kui meile tuletada sellist ehtsat ja tundeküllast armastajapaari, nii nagu see oli Altermann ja Vilmer siis tõesti neid tahaks veel näha. Avatkiseni. Seal ma olin, aga algul oli väga hea näitaja materiaalse Bret operetis ja väänas mängija nädamikas. Minu esimesed sammud Estonia laval, teatril see seitsmeteistkümnendal aastal kooli Postgümnaasiumis, karjuncolts oli näitejuhiks meie kooli kollektiivist, ma käisin Nikolai gümnaasiumis. Seal mängisime Kitzbergi Pilameetrid tõstamenti, action kuldse meeldiva jõugule teadlase kaasa tegema koorimine. Ja siis mulle esimene tükk, kui ma mäleta, sügis manöövres operette ei saa. Seal oli sõdurite rivi ja Toomas tunduvad, kuna Mae väiksed kasvalil Toomas tundub kõige viimased olime ja rahvas naeris meedik alati. Ja siis ma vaatan, ükskord oli niisugune juhus seal, kus pinna sällik, toetusid kaheksa juttu ajades moekadele. Ja mina noh, Nooraliseva kaavio uljas ja toonterite pole nii viised. Jookseme sealt tagant läbi mõlemil mõõgad tagant alt ära. Ja me läksime minale särikule, temal oli pinnal ja nad mõlemad kukkusid tagumiku peale. Ja muidugi rahvas aplodeerib, mõtlesin, et segab, niiviisi olemegi näidata. Aga neetsed hirmus vihased võime tagav jooksid lavast välja. Me saame garderoobis seest ära ja pärast vahel ma ei ole nägu näidata. Ja kui seal olid vanemad meetodiga, vaatad origa toredat, ka praegused noored. Vaikse elu vitaalsus. Noori alla Meil on ilusad asjad, teades muuseas noored, aga siis säilimine ja elurõõm seal väga tähtis, muuseas kunsti juures see elulust vat sallid. No me astusime säilitada ühel ajal Estoniasse vanas Estonias seeria 1000 90. aastal. Ja siis ma vaatasin, et meil nii tore partner saab olema loba Alfred Salliku ilusa välimusega, ilusa häälega Kalela. Ja mängisin maaga näiteks ühte operetti, kõigepealt mäe. Niisugune ei juhtu minna, laval kaevurit b7 lahti. Ja seal on meil üks ilmama pikk lavatööline Thompson. Ja see tegi siis selle selle mäe hästi libedaks. Pintselda selle üle ja pinna. See oli pinna säilik. Jaa, Aaesson istusid kolmekesi sellele kelgule ja ampson tõmbas nöörist. Et nüüd läheb hästi, seal läksid, liidri oli lahti, suure hurraaga läks ja korraga jäi kinni, kuskil läks uperkuuti ja nad kukkusid lava alla. Kes lõi oma pea ära. Ja kes kes järgmisel päeval mängida ei saanud, salviga kõva hoobi. Eesriie tõmmati kinni, see oli esimene mälestus. Kooperaator kasukas, mina mängisin seal Suur-Kuke, siis lindu, mängis seal midagi ja siis oli majandusse läks viguriväntmelon France ja vaat iga näitleja jää sind naerma, aga on näitleja, kes vaatab sulle näkku ta kuradit silmast tantsivad tõmmatlikust uldse Plavad. Üxeislikuli sallik. Nüüd ma võin sulle ütelda, sa ei ole enam direktor. Me naersime üsna palju edenduse maa Preisimaal ja lustiga mängisime ka ikka vahest midagi. Ja vaat siis tuli niisugune asi, pilgud rihmasid ja me hakkasime kõik naerma. Merlin kulinaid juhtunud. Seal oli üks väga kohane ja hea partner lulli Virkhaos väga sädelev ja väga andekas Subret ilusa häälega. Ja ladusa mänguga. Haruldane ilus paar, olid nad laval. Talid vimkamees tore tegi selle reisi peal, ma ei mäleta, mis oli, meri, ärge kompanii. No lihtsalt minu arvamus, et terve trupp armusime, temasse, tuli üks suurepärane inimene. Eks küsimus, võib-olla kuulajatele on jäänud selgusetuks direktorite sällika koosringele. Eks inimeste mäel olles jällegi ainult ju eelkõige lauljana ja ja ader oli väga hea mängija. Ta oli põlatud, siirast oli lihtsalt näitleja, peab üldse laps olevat siiras siis tõmmata kaasa, keda kuri loomiseni vanaduseni huvitab siis, kui me nii kangesti tõsisem all saalis istume, Pamena, ütleme laskma sul tõsi, puhas, kes paneb meid nutma, naerma kaasa ja sellepärast mina tahtsingi vihjata, et need vanad toredad näitlejad, mis sa kaadrid kaduma. Vaat kõik läheb uuel ajal väga ametlikuks. Lähed nagu tehase teatrisse. Las kuulab, minu direktor sõnadega, ma ei karda. Nagu tehasesse lähed. No kui mina vaatleja olnud, tulen päeva tehasest väsinud ja vaatan sedasama tehasetöölist keda see huvitab, aga need peavad niuksed ise modi viguri tulevad ja antagu andeks, kui mõni neist teeb ka mõnikord halva viguri, Anto pahandaks, teinekord ta teeb kujaks seda tasapisi. Jah, aga nii, et sellised seal ikka oli päris tugev draama. Tugev ta mängis tulemas ka seal Estonias kuvadis slängis winitsust labast. Nii seda nooremat ei tea ja hirmutatakse elupildike meelde, ta suri 53 aastased, eks ole. Ja see oli just mitte palve enne surma. Saksa. 43. aastal. Andke siis ta läks meriväljale. Kujutage seda pilti, niisugune tore figuur, valged keldrid olid tal jalas. Oktoober oli peast lauahunnik õla peal, üks kolm-neli lauda tõsisemalt. Huumor võrratu. Pärast oli ka niux entusiastidele olemas. Me praeguse draamateatri eelkäija draamastuudio see oli, püsis algul ainult puhtalt entusiasmi pealt. Ja meie töötasime ju dinul, päeva käisime tööl, öösel tegime ise kostüümidega proovi. Klaka. Igal aastal Need olid rasked ajad ka alguses kuule radilises vara šokis sest habemega astuja muidugi ruum ei olnud, siis üürisime seda saksa seltsiga, see hoone oli vaba, seal midagi toimunud. Noaga. Saksa selts nööris vets hirmsasti oma üüridega võtsingi hinda. Ja kuna meil veel ei olnud väga suuri sissetulekuid dotatsioon ei olnud siis olime alati kimbus, olime üüri maksmisega seal üks väga range intendant, shot oli pikk, kõhetu mees, tohutu suure habemega, kuni kõhuni ulatusse. See ei andnud põrmugi järele kujalt eelmise kassa ööl makstud eelmise teoreetilise makstud siis järgmise etenduse eel Elubadeneese tõsta, kui pilise makstud olema. No siis muidugi vaba raha käes ei olnud, seal oli 150 kloori ja 150 krooni asuga on suur summa oli. Ja siis oli meil meil asja. A Le oli see kultuur sisse Sajaatida panti andnud, enne etendust, siis pärast saab ära maksensiiv, see käes, see kuldurgas õige tihti käes, seal pandikse šoti laua pealt peaproovidel kunagi lubatud, eks ole tõsi, valgustusstandardile ainult etenduse eel 10 minutit ära proovida, mis selle ajaga jõuti ja siis võeti maha, tuli pool lavaproov ära teha, neemsesse protestima, selle vastu ikkagi, et niiviisi teatab, teha ei saa ja see kestis mitu aastat, muidugi. Siis tuldi nii palju astet saeti, nõnda ütelda kokakassa sõna Elektra aparaadi juure ja tuli metallraha sisse panna kogu sattuliseda, loopida sinna, siis said täisvalgustusega proovi teha. Kui aga raha otsa lõppesid, lava pime ja see läks niiviisi edasi, isegi etendusel tuli seal rahasena loopida ja Ködersaal juhtus, unustas keegi raha viskamate õigel ajal, siis oli kah kustus, tuli ära. Rull ühe rahaga valgustanud 25 sendise toitmisse, sisse läksid ja ma ei mäleta, mitu minutit see 25 senti luges, siis saatke kogusalekude valvama sõja. Eks draamateatri eelkäija Tallinnas pandi alus ju teatavasti Tartust lahkunud näitlejate ja poolt oli küll seitsmeteistkümnendal aastal kui endist männigi trupist osa näited lahkus sealt ära, opereti eest jookseb just ja seal sunnejad Türk ja rida teisi linna Marvistoria, Anno, Markus. Ja siis nemad asutasid Tallinnas draamateatri ja mängisite matrististe alguses ka sealsamas vana Estonia ruumides, Tartu maanteel. Hiljem, aga siis nemad üürisid ka samasse saksa teatri ruumid, hakkasid seal mängima. Ja eriti sel ajal, kui Paul Sepp tuli Venemaalt ja asus sinna kunstiliseks juhiks, siis tegevus paisus õige suureks laiaks. Kuid 23. aastal läks teater majandusraskustesse. Ja siis need näitlejad kõik lahkusid ära, läks Tartu tagasi. Ja kuna tühik, siis aastase vahetuseks just see äsja teadu lõpetanud noortel end. Nojah, need peaksin nimetan tingimata Rudolf Rudolf parki, kes oli meie esimese algatuse nii-ütelda. Kunseni hing. Et ta teadlased kõik siin ümberkaudu kangesti Vagatsevad veedel ära, siis kõige mustemad sellepärast demontrotsiks tegi seda. Muuseas, olgu tähendanud, mina loen su õpilaseks. Mis ajast Suurorg näitelaval katkenud? 1990 torx Balzin praegu läbile. Kirja Krist, tema anne merre, lõbusast hambajas metsa Jelena tütar Kalju, väga palju asi oli seal. Te räägite paljudest teistest, aga teist endast pole veel sõnagi endast ahjus piinlik rääkida. Vanamees ütleb niisuguseid aidas, juustu kunagisi või sa tegid seda, see oli lihtsalt ei oska midagi ütelda. Mis aastal see oli? Viimidega lahvledus tilgana. Palun, seal ei ole ka Margarita oli, ta oli ju siis kuningana laval staar nagu oli, oli? Jah, aitäh. Jutusta nendest ometi Sigma vannituppa kinni ja teatrid ei luba, nii sai ka veel meil lähme. See nukuke jätk. Ja minul oli mängida õhtul. Aga n mul oli kaks tundi, laena, enne läksin vanni ja siis oleks vana passi ja see passi oli kena, väga jutukas. Minuga tal pall. Ta ei saanud, mul ei olnud aega. Läksin vanni, mõtlesin, et jääte koju. Ma olen kõik aeg kodus. Olin valmis, tulin seal Väljaheide lahuga, panin riide, hakkan teda otsima. Uks oli vastu, raekoja plats ise oli esimesel korral olid kõik lukus, kõvasti lukus ja, ja kolmanda, korrapealt vaatasin alles siit alla hüpatajale nimede alla lasta kuidagi saa, trükiti tükkidele jõuan alles mingit kasu. Kuulen Niguliste Kell ööd. Poolseid selleks seitse, veerand kaheksa kell pool kaheksa läbi selle lahti ja mina olen hulluks minemas. Siis oli seal niisugune kestre ja mina jooksin seda ülevalt alla alt üles, seal talla alt ülesse. Nii et üsna uimane oli. Istusin ja süda valutab, ikka need kellalöögid. Ja väljamajast seisa, mõtlesin Nicole, mina istusin trepi peale, jäin ootama. Eesriie. Kinodes ja ei ole kuskil, midagi on juhtunud. Ja siis viimaks kuulen, et auto ukselukk käib, siis ma läksin alla, olin niiviisi tast mööda, et ta ei saanud aru ja oli see inimese vari või mis asi. Järmeediaatria kuulen nukuke vähe, juba välditakse teatud ennelik küsimused, kes on laval. Kaos. Jah, ja mina olin niisugune, kuidas need kleidid siis talle selga läks, tagant olid kleit tal lahti keerata, ennast ei tohtinud. Ja siis oli, siis ta seisis ainult ja dikteeris talle ette, mis tal rääkida oli, lükkasid seda siia ja sinna. Laulud jäid välja. Ma tulin siis garderoobi, istusin seal. Jukos tuli mu juure. Kus te nüüd välja tulite? Markklesiilu jutustasin talle ära, seda hakkas nii südamest naerma. Ma ütlesin, ma võin nüüd teise vaatuse edasi teha, ei, las läheb selles samas miljöös edasi. Ja läks selles miljöös kuni lõpuni, ma ei vaadanudki, aga ma teadsin, et mul on elada jäänud. Aga ma mõtlesin, et nüüd läheb mu Kuubat. Ei midagi tehtud, siiski õnnes õnnetuseks loeti inimlik. Aga kõige hullem lugu, kui ma pidin Tarmo maha lööma, päriselt. Tükki nüüd mängib Rebalavasse mulle siis mängis Tarmo Se põrunud aru õnnistus. Ja seal tuleb mulle esines vaatajatele haamriga pähe lüüa. Ja Narva linnas juhtus niisugune õnnetu lugu sohva peal püsti ja ma olin harjunud ujuma nihukesed toredad rakursi all. Väga eht nägi. Tal on kaks parukad peas, üks on paljas pea seal pärast operatsiooni kleepisid nad valmis ja teine on siis lokkis pea. Me rääkisime enniste näitleja siirusest Hansenil ei diala kellelgil olema mitte kellelegi, rääkimata sellest, kui musikaalne tema oli täpselt kohutav, musikaalne ja mis oleks võinud rohkem mängida. Aga see Laulmine ise, see oli haruldane. Ja siis ma tahtsin puudutada ühte suurepärast kummikud, Eduard kurnimi. Tema loodud kujud jäävad ka igavesti meelde. Väga rikas kummid, ka ei tea mina olema Eestis ühtegi praegu. Armastatum partner sest tol ajal üsna nullessori koomiline vana ikka tema jälle koorika muisus, unusta vōi ära, seda minut. Iga iga seal meeletu mitu korda tõeliselt selles Kuuskemaa, oletan. Etenduselt puudunud. Aga Iisraeli ehk mäletate noku liigid kõik, et kui oli 75 aastane juubeliaktusel Lauter ütles, et tema võib mulle niukse, pesti anded, mina proovida see viis minutit hiljaks ei ole jäänud. See oli minu auahnus ja uhkus ikat veerandtund. Varem ma pean kohal olema, mitte märkus teha. Ja tema siis andis mulle sihukese tunnistuse ju aktusekõnes, et mitte üks kord 70-l Viiast. Noh, nii palju kui ma tegelen, palun, ei igatsenud, ei tohtinud olla. See on kiiduprintsiip mida kahjuks paljude noorte elus ei ole tarvis. Sun tähtis asi muuseas, näitleja angu sõdur postitas. Enne tuleb paari sõnaga sellest mida võiks järgmisel poolel sajandil teha teistmoodi kui praegu ja mina olen hirmus uhke praeguse teate peale, tõepoolest kui mina vaatan, et kui rängast, kui viletsast me algasime, selle väikse rakuke, selles ilmnes, isan idanema panime ja mis tema seal nüüd saanud. Siis ma olen väga uhke rõõmsellile.