Ines laulis eile Soome stuudios, tere. Tere. Ma näed kohe live is ja Raadio kaks siis jätkabki nüüd sellise uurima ajakirjandusele tüüpilise väga kvaliteetse intervjuuga. Nimelt oled sa olnud pildilt mõnda aega maas. Me kohe jõuame sinna, kus sa oled olnud, mis sa oled teinud, aga alguseks tuleb paar asja ära klaarida. Esiteks sa oled Ines või oled Eda-Ines. Kuidas sulle sobib, kas Edavaid ka lihtsalt ei, ei või siis sa ei reageeri, kui keegi tänaval leiab Eda. Mulle võõrast testiti, täitlevad mulle ainult minu perekonna liikmed nemad siis ühesõnaga helistavadki seda staar imest ja siis meie väikest edasi. Jah, ütlevad selge ja teine isegi rohkem mets võib-olla ütlevad jah, raha tegemine sellele reageerib tänaval. Ma arvan, et reageeriks küll, jah, aga mis su venna hüüdnimi on, kaits if if ahah, no näed. Võeti siis nii, kellelgil on telefon sul või aeglaselt kontserdipakkumisi, väga huvitav oleks pealt kuulata. Kes mulle nii hommikul vara helistab, seni teadatuntud tõde, et sa ei tohi artistidele nii vara hommikul helistada ja eks need magavad inimesed kuulsid, et sa oled eetris, ei võtaks, et tal on kindlasti ohutust, telefoni, siis saab ennast välja lülitavad muidu hakkab siin veelgi, tead, kuulame veel pingsalt objektide Tikera karri ja teine asi on see, et et lugesime huviga sinu sinu elulugu, emme väga kurssi viia. Mihkel Kärmase koolkond ikkagi nii. Ja tuli välja, et Haapsalus sündinud ja roos Haapsalus elasid. Täpselt nii vähe, et ma ei mäleta sellest mitte midagi, aga sellest pole midagi. Nüüd sa pead tulema pärnakate poolele appikogule. Venemaarahvas on praegu sinu sinuga koos siin võitlustules nimel. Pärnakad ütlevad talvel siis, kui lumi on sula ja saab teha lumememme lumesõda, mängida, lumi pakib Lõmmigi Black ateljees taid olla, tööline Ines, tere tulemast. Sa oled õigel poolel, eile nimelt oli siin selline episood, kui meil oli uudistelugeja, kes oli ka pärnakas nagu marki ja nad ajasid seda, lumi pakib jutu. Lumi, pakkimart. Mina ei ole kunagi kuulnud need lumipakki ja siis tuli meile foorumis sissekannet ka-Läänemaal pidi lumi pakkima, et järelikult ei võtnud seda pakkimist kaasa, kui te kolisite Virumaale. Ei, aga ta, võib-olla sellepärast ka, et minu vanemad ei ole iseenesest sealtkandist pärit, nad kuidagi konisid sinnakanti lihtsalt, et äkki see kuidagi seotud sellega. Võib-olla, aga kuidas sul lumi teeb, enne kui sa teed lumepalli, visata sellega vastu akent oilis? Lumi, lumi hakkab kokku või midagi sellist. Lumi hakkab. Lihtsalt tead, kuidas seda öelda. Pärnakatele on sõna hakanud, lumi hakkab kokku. Ei, mul on hea meel, et meil on stuudios eestlane ja ühtlasi selle selle osa meie tippkvaliteetsest intervjuust võiks nüüd lõpetada lihtsalt üleskutsega haakida lahti need paar maakonda merele kes ütlevad, et lumi pakib. Erru vaidle Stop. Räägi meile hoopis oma kodukandist, sa oled pärite Väike-Maarjast nagu põhiliselt. Kui tihti sa sinna praegu satud? Just sattusin, me saime kokku siis, kui oli emadepäev, Väike-Maarjas kogu perega ja väga toredaid, käime kokkijad, mis, mis koogi söödi, ettide. Seda ma tahaksin isegi mäletada praegusel hetkel, kui ma sellele mõtlen, aga ma ei mäleta, ma arvan, c5 tütart. Kas teie peres on ka mingi sellise oma kondiitri, tarku mehi, kas te teete ka ise mingid selliste oma pere magustoit ja jama? Spetsiaalne kook, mida me alati nõuame tegelikult väljas on hapukoorekook väga maitses pruuni taignaga ja hapukoorekreemi, aga ta teeb seda imeliselt ja ei pane üldse kahtluse alla ei pane ja nii et ühesõnaga emadepäeval sõita seal koogia emadepäeva. Aga üldiselt oled, sa oled selles mõttes paha, lapsed läksid ära, kuid Eestimaalt ära oled olnud meie silma alt ära, kui kaua seisnud usas oled järjest olnud? Esimest otsa läksin, eks septembris läksin kaheks ja pooleks kuuks, siis ma tulin tagasi vahepeal Tallinnasse ja ja läksin uuesti nüüd veebruari alguses ära, et ma olin neid kolm kuud, siis laastas ümmarguselt kokku umbes pool aastat on siis niisugune. Kas sa nüüd oled tagasi? Ilma neljakesi terveks suveks ja väga hea terveks suveks siis sügisel, sügisel tahaks jälle tagasi minna selle pidaja, mis seal, mis seal sees on peale selle, et su süda kutsub sind sinna New Yorki, aga mis seal sellist sellist veel siis on, huvitav, millega sa tegeled seal? Ma pinnin natuke näitlemist seal see on väga põnev. Ja kuna ma olen seal maitse suhu saanud ja sellega alustanud, siis ma ei tahaks seda asja pooleli jätta. Mulle väga meeldib ja tahaks jätkata. Vaadata, mis sellest tuleb. Kuidas see näitlemise õppimine välja näeb. Me teame haigi vahingu lugusid. Me oleme palju kuulnud kõik need aktsendi kaotamise koolitused ja ma pole sinna veel jõudnud näiteks. Et mis oma, mis kursustele tere, tuled, mis laadi need siis on, mis seal teha tuleb? Üks kursor, näiteks hingem, mis on, mis on siis see, et sa saad dialoogi kätte, hakkad sellega kaamerast töötlema, ette kandma, nii loomulikult kui sa suudad, nagu, kui sa oleksid näiteks filmi võtteplatsil samamoodi ka klassiruumis suutma selle dialoogi ette kanda ja siis analüüsitakse seda, mis sa oled teinud mingisugune väga pikalt, pool tundi isegi võib-olla antakse sulle nõu parandama, siis järgmine kord seda uuesti tunnis sa pead vaatama, kuidas teised õpilased töötavad, kuulad kaasa? Seda, kuidas nende tehtud tööd analüüsitakse. No see on selline, üks tund, teine klassikalisem näitlemine, kus me tegeleme rohkem seal sellega, et sa pead unustama oma igapäevased argimõtted ja rohkem improvisatsiooniline töö, et et see arendab nagu teise külje pealt. Ja sul on lavakogemust tegelikult olemas juba päris teatrist oli ju etendus Ines ja Ines ja no vot seal ma pidin küll väga vähe niimoodi nüüd näitlema olin rohkem, mängisin nagu iseennast või seal kõik sihuke hästi loomulik asi, aga, aga jah, natuke olen proovinud, võib-olla ma arvan, et sealt mul see maitse su võib-olla. Aga mis kuul või see on, kus sa seda näitlemist seal õpid? Tsenteeris draiveri stuudio on asja nimi oli, kes tahavad uurida, võivad internetist vaadata ka hästi kihvt kool teris Raiver ise juhib seda niisugune vanahärra, kes on aastaid selles maailmas olnud ja, ja, ja kõik õppejõud on seal ka hästi siukseid rataste pagasiga ja, ja kiftid just juba juba vanemad inimesed ka seal on tuua ka kooli lõpetanute väga uhke nimekiri jätta või kes on käinud seal kursustel? Seal on see üks, kellega nad ikka uhkustavad. Oh, ma alati unustan ta nime, selliseid, kes mängisid selles mustkunstniku filmis, mis just äsja oli kinodes, mis ta nimi on, vaht sureksid, endal oli vot see on üks nendest, nimelt mustkunstniku filmi jää. Stiis oli vist Jabristile eesti keeles vist oli lõppmäng või lõppvaatus? Tumeda peaga ilus mees. Ei, ei, kaks, ma justkui nagu filmi oli. Ja vat ma ei tea kummast, kumb see nüüd oli, milles ta, aga see selleks, aga kas kas see on niisugune päris kool, kus ollakse hommikust õhtuni ja täidab kõik su päevad? Ei ole, vat see ongi sa mõtled nagu kursuse, et mis ongi hea, et sa oled ise sättida oma asju ja ja oma oma ajagraafikut, et, et ei ole hommikust õhtuni. Päriselt lavaka tampi, ei ole tantsutunnist sinna Tuina Ma tahan ikkagi tulla käia Eestis tagasi, siis ma ei saa nagu seda võttena kooli endale praegusel hetkel lubada, et on küll selliseid koole seal, mis on väga head koolid, Liislastes kuul näiteks on New Yorgis, mis on üks prestiižseid koole, mida ma olen ka uurinud, et võib-olla võiks sinna minna, aga ta on noh, ürdikordi kallim. Ja siin on suhteliselt raske sisse saada ja ja no ütleme nii, et natuke keerulisem seal võib-olla tuleviku music ja aga seod ennast praegu niimoodi kahe riigiga siis. Ja eks Malaveerinivad tema ei taha küll ära lõigata, täitsa, ei kumbagi eest ja Ameerika samamoodi nagu ei tahaks jah, natuke raske on selles mõttes, et kui sa oled ikkagi ära Tallinnast minule töö mõttes ikkagi ma arvan, natuke raskeks tunnistavad ja keegi ei helista sulle, eksin ameeriklasi ja meil on nüüd näiteks Mari-Leen, keda me kõik armastame, täpselt täpselt, nad tulevad uued, eks. Aga miks Ameerikas ei laula? Ma laulan, Ameerikas ka ikka laulad ka, mul on klaver kodus, kogu aeg laulan, aga, aga küsimus on niimoodi, et miks sa Ameerikas on võtnud eesmärgiks seda, et seal läbi lüüa lauljana? See läbilöömine lauline on nagu väga raske ka, nagu ka näitlejana, et ma teen oma samme. Ja ma tegelikult teen pisikest pisikest viisi koostööd ka seal ühe protsendiga, tegelikult aga, aga sellest on kõigest natuke vara rääkida. Ühesõnaga sa ikkagi ei ole olu seda niimoodi vaikses ikka oli, nii vaikselt ikka üritad ikka teen oma asja väga uhke. Nii, teeme väikese pausi, siin intervjuus kuulame korraliku rokkmuusikaks vahele. Lugu siis viimases Bondi filmis ju nuuma ei näi. Meil on stuudios külas Ines, tere hommikust. Tere hommikust veelkord, kas sa seda Bondi filmi oled näinud ja ma olen nii mingis õudselt kihvt, Jan Uuspõld? Edasigi lasknud, aga sulle meelisugusponja minust eile šarmantne ja oli, oli nii mõndagi tagasi, vaatasin Piespreznani. Nii ta Õudleniga. Seda eelmist pandi siis mulle üldse nii ei meeldinud. Kreemikas näitlejas armis kinni ja väga kihvt seltskond. Pool aastat olnud New Yorgi maailmakodanik. Anna selliseid häid vihjeid inimestele, kes ei ole veel kunagi New Yorgis käinud, et Annage pealt ütleks, sihuke suur vihjeks tasub minna. Oleneb, mida sa otsid, aga nii palju, kui mina loodust. Siis veel natukene väljasõit Laathani New Yorgi osariigis leiad kindlasti poest ka. Aga, aga ma arvan, et tasub minna küll. Ma olen päris paljud tuttavad selle perioodi jooksul, mis ma olen seal olnud käinud külas ja nad on tulnud lühikeseks perioodiks ja nad on nagu rahule jäänud, sest et see oleneb, mida sa otsid. Mina mäletan, kui ma esimest korda läksin, New York mulle ei meeldinud. Aga miks see mega Lilliga mäsu minu jaoks ja niisugune liiga suur ilmselt ja vaata, kui sa ei ole Harnin niukse suurlinnaga, esimest korda lähed tõelisesse suurlinna siis ehmatab ära. Aga, aga need inimesed, kes on käinud juba reisinud, ma arvan, nende jaoks ei ole seal küll midagi ehmatavat, on ikka pigem lahe. Ja praegu sa oled sellest esialgsest oldipaatiast üle saanud ja ma sain ikka päris kiiresti üle mingi teisel, kolmandal korral, kui ma sinna läksin, siis ma juba hakkasin aru, saavad ei tegeleta. Kihvt, aga mis need plussid siis on, ikkagi nüki juures, nagu seda nimetatakse? Ma arvan, see see vaheldusrikkus ikkagi, et sääsed ja noh, iga päev midagi põnevat korda saata. Kui sa oled kultuuri vallas, mis iganes, kui sa oled äri vallas, seal on nii palju võimalusi ja ja nii kirev seltskond inimesi, oma ala parimad saavad seal kokku. Sa saad ka kõigest sellest osa saada, kui sa vaid soovid. Ja, ja mina seda soovin. Seetõttu on väga huvitav ja põnev iga päev palju kontserte ja etendusi. Just kunsti näitasid kõik kõik asjad, et ma olen seda kõike nii palju ahmine nüüd selle aja jooksul ja ja tahaks isegi lõppesid kunagi otsa, et, et iga päev kogu aeg midagi antakse sulle ainult võta. Mida sa seal näiteks näinud oled? Seal on ainult üks võimsamaid. Ma ütlen erinevatest valdkondadest, et üks kunstinäitus on üks võimsamaid asju, mida ma olen näinud, teemen ühe Eesti kunsti näitus, mis oli tõeliselt fantastiline, briti moodne kunstnik, jah, Ta on maailma. No ilmselt number üks Coloikate lõikab rallile. Rümpasid pooled viga, suguseid, uskumatuid asju. Viimane näitus koosnes tal lihtsalt miljonitest liblikatest ja kokku olid pandud sellised nagu mustrilised, tohutu suured võimsad tööd. Ja midagi nii võimsat. Ma ei olegi näinud oma elus lihtsalt hingemattev. Siis kontserditel ja loomulikult käinud ma nimetasin teile ka enne, et opositsioon, üks mu lemmikuid üldse viimasel ajal ja sellel kontserdil jõudsin ära käia, oli väga fantastiline kõlas väga hästi, kus veel ja, ja mida põnevat veel ka üks võib-olla selline kihvt elamus, mis oli, oli see, et me sattusime Boratit nägema just esimesel päeval, kui oli tohutu möll ja terve maailm tahtis seda näha, siis oli esimene esimene päev, kui ta esilinastus. Ja me loomulikult kaasusserdasime ennast sinna kinno ja, ja täitsa uskumatu, ma ei olegi niimoodi kinos olnud, et terve terve saal paksult inimesi täis ja otsetelgid seisavad püsti ja ja emotsioonid on nii tugevad, et kõik väravad ja kõik kommenteerivad hästi, see oli ka omaette selline suur elamus. Ilmselt tuleb seda filmi veel vaadata DVD pealt üle, kuna kogu selle mäsu sees läks palju filmist kaduma, palju saalist juurde ja ei, ma sain ikka, ma arvan, just pigem juurde, aga noh, seda filmi tahaks niiehknaa veel vaadata mitmeid kordi. Ja kuidas siis Eesti paistab sealt kaugelt? Ütleme armas, armas ja näed, et kuskil oleks väike koht oma, kus räägitakse sinu keelt ja väga mõnus. Igal juhul Eesti on number üks koht minu jaoks, see on selge. Kas palju on tulnud siis vajadust seletada, teate, mina olen siis Eestist, Eesti asub seal ja on selline väike riik ja meil on ka oma kultuur ja isegi täitsa üllatavalt paljud inimesed teavad Eestit ja ma arvan aina rohkem teavadki üle maailma. Inimesed, kus Eesti asub, sest et me oleme ikkagi olnud uudistes päris päris palju viimasel ajal. Ja see on täitsa tavaline takso, Ave trammi ja siis selja, ta on Estonia ja siis nad hakkavad a- Estonia umbes, et ma olen seal käinud just perega sattusime sinnakanti, käisime Lätis, Leedus ise räägivad, et et neid inimesi on täitsa palju, kes, kes teavad ja isegi on käinud. Eestis New Yorgi taksojuhid on muidugi vist 100 protsenti immigrandid, oja on, mõni eesti taksot sõidab, ma kujutan ette, ei ole, vot ei ole veel eestideks. Oled sa kokku põrganud mõne eestlasega täiesti imelikus situatsioonis ja see oli tõesti väga imelik. Me läksime ühte restorani sööma, rahulikult, hakkame tellima. Me nüüd on ees. Tahaksime seda, seda ja siis noormees, kes meid teenindas, ütleb sulaselges eesti keeles. Et oi, sa võid rääkida ka eesti keeles. Siis me saime aru, et tegu on eestlasega. Ja väga armsa armsa noormehega, kes õpib juba kuuendat aastat New Yorgis ka näitlemist, ma sain aru ja ja, ja väga kihvt, selline kohtumine. See on väga tavaline, et töötab, eks ole, ettekandjana või teetilist nagu lihtsamat tööd õhtuti ja siis päevasel ajal õpid ja elad oma muud elu ja ja ühesõnaga, Eesti paistab sealt armas, Eestit juba teatakse, see, see on, see on väga oluline informatsioon. Andrus Ansip praegu kuulata, kuidas üles Ines ütles raadio kaheselt, peatakse, käin intelligentsemad, inimesed on New Yorgi sikaanio, intelligentsed inimesed jäävadki. Aga mis on nüüd siis Eestis peale hakkad, hakkad sa nüüd selle suve jooksul üritad sa võtta viimast esineda kõvasti möllata, suvetuurid kõik? Eks ma esinen siin ja seal ikka, aga ma arvan natukene vähem, sest ma ei ole ikkagi aktiivselt siin olnud. Pigem hakkama Me just selle suve jooksul ette valmistama uut materjali ja mõtleme me, me, kes siis meil on, ja meemi. Nonii, minu vend ka kellega me ikka oleme muusikat teinud siin viimastel aastatel ja salleri viskasite paadist välja ei. Kaardistamata ööd, provin karaokevariantide ja päris hästi. Karaoke ära. Kas äkki oled võtnud osagi, sellest? Ei pääsenud eelvoorust edasi? Kuidas niipea alla zürii ütles nii halvasti, et ma pärast räägin, oi kui halvasti, ütles nii, aga. Laulis, laulis muidugi super hästi, aga räägi siis ikkagi, nüüd lähme uuesti tagasi selle juurde, et mis sul siis ikkagi suvel kavatseme, midagi konkreetset on juba teada näiteks lähiajal või millalgi, et astud üles, inimesed, sinu andunud fännid. Kõige lähem kontsert, mis mul praegu on, välja tuleb, ma eriti pikalt ette ei tea, esinemisi, aga, aga meil see nädalalõpp peaks olema minu arust dingo kontsert Tartus laululaval, et seal me astume ka enne ülesse, siis on nagu festivalist lauses palju pangast ja, ja seal me esineme ja eks neid esinemisi on meil igal nädalalõpul üle Eesti, et jälgige reklaami jälgigi kaks. Nii, ja siis sinu lemmikansambel Snow Patrol, ma vaatan, oo arvutus on meil viis laulu. Kas tšenkars kuulsa jorola hääv, Spitingeimz õppenioris, võissete bar tšudes, tör paar, Nad ei mängi siis kõige kuulsamate, kõige hingelisemalt seisinghars ja selge, nüüd siis kuulame, milline muusikaainetele meeldib, suur tänu sulle meile stuudiosse külla tulemast. Tule, tule kindlasti kunagi jälle. Ja, ja too ikka Ameerikat häid uudiseid. Ei väsi kordamast, et Eestit juba teatakse ja ära unusta, meid on nii vähe, et iga eestlane on Eesti suursaadik välismaal tutvustama kõigile New Yorgi elanikele lähima aasta jooksul Eestit, mida ma teen. Tšau.