On daily. Jumala k onu. Elledemeid lume alt vaheliselt istutatud tamme. Platsidki pühedemon. Kõllekalähtas kinnimi tunde. Nagu häitsmegi aasude häält ja õnne läbimi unne. Tsirka Helju on kullal ta säält. Tere õhtust. Üksik täht tänases öötaevas on luuletaja ja näitleja Merle Jääger kes loeb meile oma setukeelseid tekste ja kõneleb libahuntidest, inglitest ja inimestest. Küsimusi esitab maris Johannes. Merle Jääger. Sündinud 1965. aastal Tallinnas. 1988.-st aastast Vanemuise näitleja, punkar sõjard, Eesti parim naisnäitleja, ema, luuletaja, setu Taarka. Need on vaid mõned eredamad pildid Merle Jäägerist ajakirjanduses. Täna räägime Mergaga elust ja kuulame tema setokeelseid tekste. Kui on nii palju rolle, osi siin ilmas, siis kas vahel pole himu jooksu pista, kaduda, ära eksida? Hääkene küll ole jah, Liina Titriga, no ühest asjast olema nagu lapsest saati maa moledulest aru saanud, kuis ta võimaliku mõtsa Harrisside. No ma ei saa aru tollest mõni kokalt tunnet ärkus ma välja saali, kus ta piirdule hiljem piinleb jama või Liina niveressidena. Ja Maal limiidi metroo ja Maal. Sa teed kohma Tallinna ega kõrgnagu ärrisse. Ma ei taha, ei lähe Hondo Savisaare tunnel käega väega jälje ja hirmus paik kaubamaja manda Savisaare tunnel. Nainegi kolm kõrda ole oleniga üritena tast nagu minna Tõsale poole uulitsat ega kõrgema tulev taliste võltsing otse veel välja. Või oma praeguses eluetapis, mis sa arvad, kas inimeste seas ka ära eksid või siin on sul see intuitsioon nagu paigas, kas nemad eksitavad sind, vahel võiks ette? Kõrd padud ei tule ka nagu tihti. No kuidas sa ise oled oma märgiga või oma ikooniga nagu sõber Merca märgiga, et on üks selline sõjaks, kas ja sõnakas tüüp keda paljud võib-olla pelgavad õige minu peadki, Belgia on vähe, kui sa ise oled nagu liig vähe inimene siis nakatus sinna tülitama tüüta. Kui ma sain siinemise, kellega ma Kinkaga nagu suhelda ei taha. Olen nagu inendatalk peletanu Uma maanteed. Mu sõbra Tiidve Läänemaale ja tuuni tähtsab majas ja teeb see su elu vahel keeruliseks ka. Ei, ei tee vast lihtsamas, et see selline mask ees, ta ei ole, mask, tuvam its its moolak, võimalik olek, roll ei ole roll. Ma ei ole kunagi Arvo saanu santsist ütlemisest, et Tom lihtsa inimesena üteldes venelased Nõvem mäega selle tähtsa inimene ja siis ütles, et oi, et aga ma tunnen, et noh, tegelikult andamiks täiesti lihtsa inimene. Ükski inimene ei ole nagu lihtne emise oma kõik keerulise. Aga kuidas seda teist inimest enda kõrval hoida või temaga koos olla, vaata et sa oled ise selline väga eretüüp praegu ka punane, jõuline kest ümber sul ja kas seal sinu kõrval peab olema siis niukene malbe, mahedama olekuga või keda sa üldse endale nagu Ligilased oi, hinemise oma teljest erineva. Aga keda mul vaja vamm? Võtvalt sol perioodil etises noh, igasuguseid inimesi. Hävitusasi vastu on küll, et et mul on toimekalt nagu tähtsa suhet Dynemy, olles olles sääne künka peal ja ma sain nagu luutaja kindel olla. Soomastungil noh, nagu näetises tiitrichimarleenomeetilina tõeline sõbram tuua kinkelase, saate helistada ka pull neli Humuga ja ta vitsu kõne vastaja kõnelusuga. Ma jooksin metsa. Et ei enam peaks hoidma suud su huulte ligi. Et mitte lasta marus hinge peksta, kui sõõrmed kuskilt haistavad su higi. Nüüd luusin männiku-is, mis ohutuna tunti ja murran eksinud marjulisi salus. Rahuldan suurt hall isa. Ning lakun väeteid kutsikaid mu jalus. Kuid suve õil künkal lõkkeid loidab või alla uttu vahib kaamegi. Kuu Maran nihutades siis ümber küla roiden nõudeid meenutades ropult õnnetu. Ja aimab süda kuskil teises laanes. Mind otsidesse liigud samal ööl. Võib juhtuda, et kord veel kokku saame. Peataskus leivatükk. Ja hoiab pussi. Kallis koer mind kutsub koju. Kuulen, tema igatsevad, tulgu. Kuid mina valan pulstunud hundiroju veel mööda soid ja laasi uigul. Veel nuusin metsikuid kummalisi lõhnu. Püherdan Sookaelte mürgiudus veel märgist. Ma kiviside mõhnu, kus ristiämblik veidraid jutte kodus Kuid minu koerahulgad Üle raja. Kaheksa kistakse minu ulg on valus-ist, kahest ahelast ei pure hinnest vabaks. Hall hunt mu südames ja koer mujalus. Jälle tulen. Jäle Hom tumma, kuid sirgu laskma sinna-tänna mõni kuurakend koer, ent pressin läbi lumme. Su padja tähele panen kahkse. Hänne. Ma olen roojane. Sui tagahdioose Su taldu lakun nagu jess ihu. Kuid ikkagi, kui kabel minna poose. Subjerenjoostan vabadusest tihu. Võin püüda. Enesest ei saa ma ikka jagu, ei lõpeks endale, ma pole miski piin. Mu veri väreleb, kui unimagun ja minu ajud on kui puhas kokaiin. Üksainus suudlus, mulk, su ilmal kätkeb lagu. Ei aja mind su mõttest välja, viin, võid otsida kas töös või sõjas pagu. Metsik pilk sind jälitab kui kiin. Mina olen ainult iseenda jagu. Too hunt, kes on mu sees, ei talu puuri, tulin vabastama sind, siis ei saa sellest aru. Ja otsi enda puhta tunnetuse juuri. Kallis ära põletama hundi nahka. Sest mõtle mõnel isi külmal ööl. Kui meie asemel sa mind ei kahma sest joobnud olen kuskil ehk öisel tööl. Ning minu ihu pole sinu kaisusooviks sooja keset külma lund takunud hundi nahk, ehkumal soe haisu siis kuumalt valvab sinu külma. Kas sinu maailma kuuluvad rohkem libahundid või inglid? ETK Tase? Annad sugulased? Ei ole. Aga mu maailma fassaa võiks omavahel päris hästi läbi. Mul on endal teinekord sääne värk, et ma ei tea, kust ta tuleb, kus ta tulevad, mul tuleb tõdeda, et selline soe tunne tuleb hääle. Et ma või silme kinni panda ja joosta mõtsaväega kippusta ja midagi ei juhtu, et ma nagu tunneta väärjad, Kohom Kohomeenegi puu vaipuhmas või ei oska koegi sisse, nagu ta sääne olete Pääle, tule siis lõhnamuutusega väga lääge nagu Telelas. Teistmoodi või ma ei tea, kus ta tule, iga kord ma ei saa niimoodi, aga ta nagu tule tääl nagu paudis. Siis ma saa, Sul ei ole libahundi luuletust võru keeles on eesti keeles. Libahundist ei ole kõnelenud oma emakeeles, mägi, aga too libasoe teemat. Ma olen tegelikult hästi palju oli mu puudutana küll, mul on vääga mitu luuletust, tolle ümbre. Ma ei mõista ütelda, et et kui sa tuleva või Kosna tuleva üldsena kost sääne asi nagu looming tulema ei tee, Gibanud võis tulla ka näiteks sellest susist, mida sa mängisid. Ei, Tom tähendab kõvasti varasamp värk, mul ikka täiesti kõvast varasem hundi soe asja niimoodi nagu ma ei ole nagu mõtsa Pelenu Hässimist. Harrissimist, quicki, male, ütskord, ole nagu Essitaja küüsiga nagu sattunud vest. Ma sain välja täiesti sama muutunud, ma ei ole aru saanud, milles Piledas Latsustele, aga hundistuma, eks ole, inimene on inimesele hunt. Jah, aga mul ei ole nagu kunagi ei ole nagu manistki Belgiast olnu nivood ja ma olen esiniku sutt, mõtlesin enne ja tervest lähkelt mõnestki Belgiast vine Jakunini kusenemenegi võrdse suhel. Tere, sõber. Titt asja, Mariel Pelene kummaline on see, et minek jagu kah nagu Lõuna-Eestist. Perisene Belgias. Pikesed pidajana. Belgias on mul nagu päris kavaiga. Aga Lõuna-Eestis Tamm ja kõiki tugevamini see põhja põhja. Eesti see sinu maailmainglit kuuluvad, see oli minu jaoks avastus, seda ma nägin Taarka etenduse aegu, kui saalid käe külge pannud, puutükkidele joonistanud peale näod ja need olidki inglid ja need olidki Merca inglid. Ja see oli minu jaoks tõeline üllatus, et sinust ka selline teine pool olemas on, et seda asja libahunti jooksed, seda ma usun seda, et sa seal püssi seljas ringi rassiga, seda teavad kõik. Aga kas nendel inglitulekul on ka mingi põhjus või kuidas sa järsku selliste taevaste olenditega oled kokku puutunud, Duval lihtsalt tolla künnitünni põhja pooliku kuju mis inspireeris jah, mis, mis nagu talle kujundi mul edge and ja nagu neil õigeusu preestritel oma kah nüanssegi mütsi peal oma seansse sarnadses andsime, isegi Engli inglikuju ja siis ikooni peal on ka täna verd. Ta Juuskniga ka kõikide nii madu. Suvel Kaie naid inglite Inglismaalt, Pirjets Skamenegi kunsti asjaga tegelev tütryk ja toitel, et tahab nagu päris mitu kihti päris mitu asja käel, et et on ta ortodoksi nagu ta ikooni värk ehk siis mäntsigi maausu ja säänse rahvusliku plaani peatamisest, ta käis, seda käis mustri ja siis talle ütlesin, et on ka nagu meelest indiaanivärki, et siva otsa ta meenutas talle näid indiaani tootemi, samba, linde või langi, nii kui ma sinu kireva nooruse peale mõtlenud, nii nagu sul selles nooruses oli see punkari ideoloogia oluline. Sa tead ta punkarivärk nagu herpes tõese sulle kõik kaid nagu organismi sisse ja tuli välja siis, kui vaja. Vaata herpese ka on ka Juzani jant, et ta näeb välja nagu ennetas mõnestki hullemat tõve tuleb ungarlased on täpselt sama, aga setu asjaga tuuenga herpes kõik ei ole kaitse eri tüve nähtesse, suitsuvitsa, sealt ei saa see nagu tavaline ohatis, mis, mis Uulevele tule sest õrniga genitaalherpes. Genitaalherpes siis tegelikult on ju ka seesama too olnud nagu sõimusõna, punkar on ka sõimusõna olla esijärelis nagu inglise keeles ja tal oli esialgne tähendusvest halvustav. Eks ta nagu ütte uus hale kah, kui palju, kui väga väelasene aktiivpunkar olli, et sest ma kandsin ka vääga, palju kett kõike Grünnale Mäelegi väänegi geeni värkiks nii välja, et see teistmoodi ei saa huumoriga, kui masinast rõivile, Panssesesse tükk aega haigu, et kui kõikumad keti sai kõik paika pandud nagu Rõnedeleja kolisin nagu ma ennegi setomutt ja mõiskeeni taha olene midagi, tehke. See huuga välje Leele. Taivastum. Esseni. Hüüdee. No ja veel öödee huuga nüüd hääl nii. Laulk, kuis ma saatsin ta ma. Metsa ei karda ja linna jääb nagu sõgedaks. Milline on see koht praegu su elus, kus ennast turvaliselt tunned? Raba sina oled ära eksinud virvatulede jahile, nii, ta on nagu kõige parem paik. Ma tean väga paljusid inimesi kinniku kõneleva kõikkalt hullesse, too jah, et et siis meeli eemano ja ja kui ma vana saajat, sest ma taas kyll nagu mere viirde humalamajakesed etajate huvide meri tuleb ja uputab saarel ja raba palju huvitavam ja mis nagu Liilam, so, et mereveere kiida, kõik sirgub pea haigutada ütte helidega. Õudne jäle. Raba hom palju hinenud Chirkegijadeeve nagu igatsugu erinevat heli. Jäätises sookure. Kihvt isegi pasunat. Mõistatud Terd etena mäega vääga uhke. Ja noh, Tiidri ja kõik, erinevad sirgu. Ja kas sa tahad nagu kaldale Kaia siis raba peal saad ju ka. Et silme viiram, kaval, mete ja rabamuutuse samamoodi nagu, nagu meri. Vääga põnev, Kaia. Titsin Rava. Ma mäletan muinasjutust, et seal raba veeres elas alati mingi nõiamoor, näe vot nõiamoori, aga et ma mäletan, ma lõigukene välja minema ei hakka nagu unistused oina taastniku suure saia ja prints valge hobu on ja ja kõike siis ma mäletan, et, et ma tahtsin kogu tolle au nagu vaheli ette printsi aia näetegi, kuradi printsi ja värki särki ja ja ma tahtsin õppult vanas saia minna Mõtta Elena tulles ka seenenõiamoor, mullules kaaren ja länegi öökull ja ja must kass ja, ja siis ma ele Matsakoki rabaveere viitsinud imemise belglase minna. Belgia saada tahtva iks mu käest appi saia ennustaksid, meeleja ravitseksid ja ütleb, et ei eksiks Belgiasse, oleks nagu ka. Mis sa arvad, kui vanad see võiks nagu juhtuda või et millel on see kõige sinus kõige parem iga ja aeg ei Tiie suitsu sõbranie time, nagu kõneleb kõik haiged Mercad. Et soetiks kõik ait 13 puul. Ei lähegi nagu vanemas. On see sulle kompliment, kui sulle öeldakse, et sa oled nagu 13 ja pool või paneb see sind nagu kahtlema? Pisut tore tui, näete muias nagu mitte ainult teda väljanägemise poolt tuua, miks nägisene Mutsu ja mõtlemise asi ka me kõneleme praegu siin sellist kummalist keelt, mina kirjakeeles, sina vastad mulle omas keeles, mis keeles sa räägid minuga vaid iial. Ma ei ole nagu keele diiline. Proovi Umasterost, nii nagu seto kiilt kõnelda, noh, ma ei tea, kui, kui hästi või halvasti mul välja tulla asuda nagu tsipake rasrasse kõnelema laada iseäranis siis, kui ma aga kõik pidanud olema kirjakeelse keskkonna, lõi saani Võkalt juba tolle reisiväele. Kuulsime ja sa lugesid luuletusi, setukeelseid tekste ja ja need olid nagu salakeeles. Sinu eestikeelne luule on olnud, kas sõna rämedam oleks nüüd õige, aga, aga ütleme kuidagi nagu jõulisemalt mõju see on, sosin rohkem luuletamise puhul ees, noh, ei ole ju mäleski valikut. Tule nagu, nagu lume ja kui ta tule nagu seto kiili või siis ta tulles jäta Kiiliga kiregi isegi. Ja täna kord ma olen ju kirjutanud säänse kate, keele segu olla tarvitan oma oma luuletuste, kui ma küsin, et mis su emakeel ime hiilon siia tõi, eks nad, ja see oli su titepõlvekeel ka ja no nii ja naa, võime pidi nagu tööle minema tünnaga meilgi käime peatuda, kui ta sünniti mäletagi kavadamuga kodu oli. Ja siis nagu esimese kolme aastaga kasvatanud, et peaasjalikult miks minu ana ime Vamakene koitmine, täida haigu ja ime ime Essad lolli või siis ja noh, ma saigi nagu Kotost kolm kil tõkaid. Ta kire kiil, seto kiil ja ka mu kasuvanaisa windlane ja ma ei mäleta küll, et mul oleks olnud nagu lapsepõlve meeleski probleemi tulla kingaga Mäeleski kilt kõnelda või et oleks millestki vesiniku puterdama, vaat et keele oleks nagu segamini. Toda ma ei mäleta, ole nagu, ei ole olnud, eks täiesti liigub teine liin, et mammakas aga said nagu seto kilt kõneldu papaga siis fine kilt ja vanem isegi siis ise käiks nagu kirjelilt hineti aku imega, nagu teinekord et kõrma kõnely seto pilte kõrdliku kiredilt vaheldumisi moles mäntsigi keeleni segamini jäänud udes ulakas keel on ka vahel nagu osake loodusest või see on ka nagu mingisugune maastik. No miks küll jah, et see maastik, mis on võrukeelne, on teistsugune maastik kui eestikeelne maastik näiteks Merca puhul jah, sinepi, Acockil kive, kiilne hambast liin. Ja sealt see Liina teksti ja see, mis sealt ta kirjutas, on siis need ei hakka nagu nagu maaja mõttes. Nagu see nõiamoori Merca või kes raba veeres elab, ma ei tea, ei ole tuubele nagu mõttena need luuletused, mida me täna kuulame, millal sa neid kirjutanud oled? Kui ma siia mulle ei meeldi, numbri ma ei mäleta, katskümmend üts on nagu pere, mine piir peremehe number, mida me Tiie tollest üle, et siis siis päine parvutada ei mõista. Setokeelset teksti ei olegi vist nagu avaldanud, ma ei tea. Ütle, kas sinul vahel selline seisund ka eksisteerinud nagu talveuni see oli üks luuletus ja tegelikult ma taas kõik nagu siuke sinakas peale siis ma taas õdvalt nagu minia kohegi, puujuurikaala ja maata. Ikka vagu genetule. Miili nagu talv, külmumine, Elertsiale minemine võis tulla au nagu maa maa Hamata Ulaskini võidab Hussija karuga. Talveuni. Imekene Hellekane Ineke läits puhkama, eritse hines tasemele Alab valge pala ka huugigede kiki Varbil käädeke käkk palge, akuste imekene makas Komneyle valge. Lastema hakkas siis ta sellest aastuv aiva koorm. Ega nedeliga iho netis välja nooremp. Keda jagu palatist on saanud lumbi uja. Imelisest herenese. Lendrisson pureja Elley lendrisse Marutav luu, nohutas kõik haiksu perre. Hõngust sam Lämmi on kuum. Ta tesa murratu süvene Kauri Hiinast läbis Louie. Tänaratus tundu sul eht võltssamm võlts muie. See Silehtet pehmekes selge tall karvamis Sillassenet äkist silmist nättuse nälge, pureste tihkest su kätt. Ta toll kuu ilme, ilmutus. Guengli üle kesa Põlla. Ta tersed ükse himustus. Leminu Henkse tõmmati võlla. Ta tulgu ilma ilmutus. Mu silm lätsijenega tülli. Kumb teda inem piimastas. Eminu hing sai puudu lilli. Seo talv see talv, ham, haledam kui venelane. Su tässä vallale säilindsid tärmumanud. Tihe puuli, istu vana isi. Jõule pääst Is jäämist Saint. Leinainglil Asseineni Symana üts Siib suurt rõõmu tänat uskadu. Ang sinu sulakese sisse. Et ta seal puul jälki. Ei ole haigu hines, sätti. Palgemaskmalda Tilenti paunu suka. Olen põll, ei tee, ei ole rätti. Säilitas haig Vii laganiku Silmere nätsee kiusse sugemalda. Homnell paganlikult ilmele jumalale pugemalda. Mobiil. Mul olles armastus. Naine polegi iili Niva yhel mäenestki, päine paar. Ma armastan sillockeyst mobiili. Amistest Apjom kusay kõlista. Oige õnnetult kaekime poole ja otsisime pilku rohilist. Anime vaiki on välja kooland. Maule teda quicki pahandanu vist. Ikas liitli Ikazdasa kääde sitta Mahamuse käänes ette tase põseolest nagu jess. Haldjahaldja läksi lauldeni lennurma, läbimõõt Sa joonelt üle suu, mindi akva, juhtestati kurve, kõikaid lauldan kõikkai kütehku, tee pealt kaasa kunsti, Eeessitaja kimpu korti Gibile suude häält, lätsi, haldja, viimat, Hauska kaja, lätsi, Ärm jaost, jaht, kelle pääl. Ma otse sinna Mackele maal otsisinud aka kah juur-i kivini ja kannu. Mul kõnelgijat altpoolt on ja oma sinna jalajälgi nänni. Iialgi peetiku ja kala milli, mallikude maigutiva suud näitkina, sa oled hääledele käivum, valsi oled kuu. Ja siis ma otsisin maadelda haka kõikjale. Ja ilmapuu ja haina mul hõngassi. Ägevet. Läksite Ediano vastulet vahtses Taiwa, mad aybacki otsisinud haka. Su jäle köisile õitse pilvi, päält. Engliguuri lause mulle vasta. Sa oled tõkva äreleni säält. Siis otsisin ilme ruumist, haka. Tähtivai nullis lätsime miil, suur tühjus kõhus. Kumasimul Vasta lätsid heitze haigu tagasi. Mahastan kant, sääre kodo läbi silme viima kai Aknist giid. Siis pilk kiuuskile kambris. Ja me nei. Veney sa istud tõka minu iis. Sätte Taivast täheke poolesletteldesta poolad, kõnetuust, külmessar, kudu, jää, kamatuids, alustuses, saibistrigus, pereotsa hakkas vareses isse õnne ilma veere pääl. Ilma ole Heingegi üts tuulina säärt tuule pääl. Tõnu iie, Sulev Vetevool. Kolmas Leelotama nakas, Halle Holl laul. Pääslasel Linneta Siiva omadel sirede Katsada katskümmend volti käsiival Annilosades ilmist tõene sai toimul Hallemiil kolmandal Anis süvenema. Aga mis tuusta vastu sai? Aga kui vaja Tarmist? Ole esimadu mehe eest mis keset sa süvenest viil, vana vares lei. Äärseikama, kullake. Ärzeycamu kabeme, uuta oli neil midagi välja, Anto mugaas. Ole nii kui hapa kullaga, mis missa, jäin oma Annotti, jää meist maha, jää õnne ballelgi. Viist. Maalaul. Imekane siin oi, ma kummardas maani tahes, kuigi teisilde mõistvaid ette saini kõnelda, kuis armasta sõna läele sitas a- või olla põllusaadust akva Vilerikas. Akva päält jõulunakse mul Kelley häitsema lei minu hingepuu, voodi tulengli tuli joonelt mu mano. Tuli joonelt mu mano ja Ants mul suud. Ma imekkidel, kui seal küsiti, et kosseni tullid ja hiljem oma Dirgumus jõeni. Evakaipisi ja vakka ei püsi. Ja maata ei saa. Tuli jäingi. Tuliengli tulija ingli Siivaga Muhas Mutsaht minno kõrraga, mu hing sai hahast, tuhas tuli tuul ja kõik napootsus Aivo lakkia ilme. Söemehed, rehvessija, effessile, silm. Täna kõneles oma libahundikäikudest näitleja ja luuletaja Merle Jääger. Küsimusi esitas maris Johannes muusika valis saate helirežissöör Külli tüli. Meie tegemisi toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Kuulmiseni.