Tegime traator, appi, palun rutage appi, minu toas tähendab kraam vanni ka enam ei, ei anna kinni keerata, ainult jookseb, kas tõesti emissi? No kuidas, mis siis vann, aia pektile varsti on uputus, käese teete nii koledat kisa nagu upuks teie isiklik korter ja muide ei ole viisakas nii väheses riietuses daamid ette ilmuda. Ei maksaks vist midagi ka ihualasti ringi joosta, pillonigogaas vaatama? Ma ma ei luba mul üldse rääkida ja ma ei saa aru, miks minu väljanägemine siia puutub. Varsti on vesi vannitoas põlvini, saage aru, otsekohe tuleb lukksepp välja kutsuda. Kas, kas teil siin üldse on keegi, kes kes millegi eest vastutab või ei ole seevastu võtta ja teie ärge karjuge, igasugu inimesi sajab kaela ühele polüks meele järgi, teisele teine. No hea küll, hea küll, ja küll ning ärge ärge tehke, ärge trükkige, kohe teeme. Kui minu valvekord homme hommikul lõperlämma valveadministraatori juurde Põleng nöör. Kelle juures sa selle keha Lässid? Muidugi, ikoon ise, muidugi ise. Täna toodi meie poodi sellist šampooni sa ei oska kohe ette kujutada, ma võtsin kohe 20 pudelit, räägid. Kuule, ma võtaksin ka hea meelega täi kohe ära, võib-olla saad veel uimas oksennaa. Ja ma pidin peaaegu unustama. Nii korrusel nõuab üks siis lukusepa jooksis peaaegu nagu vanasti minu laua juurde ja pistis röökima. Edgala. Kas päris alasti? Kuidas ta välja nägi? Polnud suurem asi piigi prillidega, oi, kui kahju. Mulle pisikesed ja prillidega ei meeldi. No ja ta siis oma avaldust siia, ma homme hommikul, kui valvekord lõpeb, lähen käin peaadministraatorina sära. Mis teil oli avaldust kolmandalt korruselt, seal hüppab üks meesterahvas naljalt ringi ja nõuab torulukkseppa. Miilitsat ei nõua. Nii hästi kui ta ilma selle lukusse vaata edasi elada ei saa. Olgu siis lõbutseb. Ma kirjutan alla ja, või homme direktorile. Suur tänu. Nojah seda resolutsiooni peale kirjutama. Seal jookseb juba eile hommikust saadik üks meesterahvas, ihualasti ringi tross jookseb, kui tahad. Mis temaga ikka juhtuda võib? Eino tõepoolest, niisugustes tingimustes on võimatu töötada. Hüvita munni hauda, infarkti. Võtkem avaldust. Direktor, palun. Juba kirjutas Itaalla, seltsimees direktor, ka Hiiuteate, see ebanormaalne minut korruselt. Umbes neli päeva tagasi jooksis ihualasti ringi, tõi juba kuskil torulukksepa ja maksis kraani parandamise oma taskust kinni, maksis kinni. Omastas tore, suurepärane. Ilmtingimata on vaja tähelepanelikult suhtuda külastajate initsiatiivi. Kiidan tuliselt heaks. Käsen algatust toetada ja ellu viia. Tänasest päevast peale tänu seltsimehe algatusele käit torude, radiaatorite, lühiste ja kraanide parandamine. Hotelli arvessisse. Iga kord, kui mu endine südamesõber Vasja Maslow mulla vastu juhtub, õpistab kohe rõkkama šanjazanjazaniesajanie, mis sinust küll on saanud? Mäletan veel, kuidas kombaineri kutsest unistanud Lomissanide olid üle küla poiss ja otse vana öövahininal käisid õunaraks. No kuule, mis sa nüüd oled? Oh häda ja viletsust numis viletsust, no mis sa nüüd, Vasja, milleks Mul läks. Muide, seltsimehed, asi on nimelt selles, et mina olen nüüd, noh, vabandage väga lüpsja, meessoost lüpsinaine, nagu ütleb sõber Vasja, oleksid Sa sindrinahk veel asja pärast sinna lauta läinud, mõnele lüpsineiule silma visata või seda kuuleks sellest moleks v orus, algeo romantika ja puha. No kuule, oleksin sulle andeks andnud, aga nüüd või häbi pärast maa alla, piinlik su kõrval käiagi. Parema meelega jalutasin juba mõne päris lüpsega. Vaadake, seltsimehed. Lüpsab sain ma nagu päris kogemata. Vaadake, minu õde saadeti lüpsjate nõupidamisele, tema palus, et noh, ma paar päeva tema lehmade eest nagu hoolt kannaksin ja noh nagu üteldakse tema lehmad ära, lüpsaccine. Kas te arvate, et mul oli kerge? Plikad muudkui itsitavad pihku, tämbutavad, mis kole Sobudavad ette lüpsnud lehma, küll mõtlevad midagi muud tobedat välja. Aga kahe päeva pärast kutsub esimees mu enda juurde ja, ja ole lahke, kuulutab. Aga ütleme sulle ausalt, see ei lähe läbi. Sa esimese otsi mõni teine loll maja ju teil terve piimamajanduse nurjama saamatusega ja ütle mulle esimees, kes siis vastutab, ah asi nii hull ka ei ole kuidagi toime tulla, katse toime tulla, katsu toime tulla. Katsusingi lahendist tagasi lehmade juurde ja kogu neid paluma lehmi. Kullakesed, kallikesed, aidake ometi. Sellele maksab mõni aeg seesamune piim kinni hoida. Paar päeva niikaua kui mind laudas minema lüüakse kus nemad ikka muu maa muu jama omanikele oma aru muudkui annavad piima iga päevaga ikka rohkem ja rohkem esimese hõrv suurest rõõmust käsi ja pasundab, lase aga käia kalja, tubli poiss. Lase käia, no lasingi käia. Meheliku mehe aru, nädala pärast olin autahvlil. Aga salaja käisin, piinlik tunnistada, seltsimehed, salaja käisin lauda ukse taga nutmas. Olge lahked, kuu aja pärast antakse sooniale kleidiriie preemiaks üsna vähe. Muidugi oligi äha, ega ta palju viltu ei lasknud. Mõne aja pärast oli oblast ajalehes sõnum rajooni lüpsete seas on tõusnud esikohale klimenko aa see teine on ka see, olen mina. Ja siis ühel päeval tuli mulle kiri. Vaatan, võtan kirjalaad, loen, kallis Zaza, lugesin teie kohta ajalehest ja sooviksin väga teiega kirjavahetusse astuda, kirjutab seltsimees, kujuta ette, nägin teda juba unes, suured sinised silmad ja pikad pruunid patsid, kirjutab tema. Varsti minti mobiliseeritakse ja ma tahaksin teiega isiklikult tuttavaks saada, kirjutab tema. Võib-olla jään koguni teie kolhoosi tööle, juhul kui me teineteisele meeldima hakkame. Sa kujuta ette, nüüd saatke mulle oma näopilt ja kirjutage, mis number kingile kannate, kirjutab TEMA austusega, teie sees on see ja see sealt sealt sealt n väeosast. Ossa h pärast seda kirja ei julgenud enam oma nägu küla vahel näidatagi. Aga esimehel esimehel, temal asja kohta oma arvamus, atoobli vaim, nalja teete? Tänu sinule saame nüüd uue, tugeva meeshinge majapidamise ja kui vaja, epkolhoos, KaPolvad, kuulsite, kuulsite esimese ütleme, kolhoosnik pulmas. Ma tahtsin muide seersandile ka sedamaid vastataga. Vasja Maslow keelas ära tull oled peost või suusamul kirjutada. Väga võimalik, et just suur sümpaatia sinu vastu innustab seersanti. Lahingulised ja poliitiliseks väljaõppes aitab spordis rekordeid püstitada ja ta ei tohi inimeste topeltrihmata. Ikka tasapisi tuleb ette valmistada fakti ette seada fakti ette, seada fakti ette seada. Ega ma ei hakka talle ühes kirjas kirjutanud, mu kinganumber on 35 ja tõsiselt 42. Ja kolmandas kirjas kolmandas kirjas Alan teadnud, olge lahked, hakkan ise naist võtma. Oi seltsimehed, niisuguse supi sisse sattusin. Ja mida päev edasi, seda hullemaks läks. Ajakiri Jalka palus mul elulookirjeldust. Ministeeriumis saadeti naistepäevast õnnitluste kaar. Kuidas on, kasvõi töölt jalga? Sul on hea öelda, lase jalga. Aga kui sa juba kaelani sees oled, mis isa. Ja tead sa, mis asja? Ma ütlen sulle ausalt kätt südamele pannes. Et ega meie lüpsinaiste töö pole sugugi tuule tallamine, seda on kavaga vaja, seda on, ma ütlen sulle väga-väga-väga vaja ja tema on perspektiivikas töö. Igatahes. No ja lõppude lõpuks seltsi mediga mul tagamist, taganemisteed nagunii enam polnud, tuli aina edasi minna. Hiljaaegu Pean ütlema Brascovia ka orava, noh teate küll, seesama, keda kõik reasani lüpsed oma suureks eeskujuks peavad embas mind kogu rahva silme all ja ütles, et siiamaani olevat tal puha tütred olnud, aga need on juba poeka. Ja riputas mulle ülemnõukogu nimel medali kaela. Sanja. Sanja, mis on, ära pane pahaks, Sanja, aga meil tuleks mõned asjad ära klaarida, mis ma siin ei, eks mina kirjutasin sulle selle seersandi kirja. Jaga tüdrukutele panin kärbse pähe, et nad sulle lüpsnud lehma ette sokutaksid. Sina, mina, sina, mina? No mis siis ikka? Ega mina sellest ajast peale, kui lüpsaks enam pikka viha ei pea, aga mul oleks sulle veel üks palve. No lase tulla. Kui võtaksid mind õige õpilaseks, puhastaksin lauta ja sina, mina puhastaks lauta, puhastaksin, viiksid loomade sööda etteloost. Algo algAasia. Ega see mul tükki küljest ära ei võta, palaga põlled teevad Alepsik, hakkan sust inimest tegema. Sellel kaakesel pole päris vigagi, suurepärane. Suurepärane. Kus teise tulete, mina tulen, p o või v. Olen seal käinud, unikaalne lina ja unikaalne, suurepärane kräkki, mis mulle seal kõige rohkem meeldis? Teie imeilus järv, suurepärane. Niisugune pirakas, kaevati valmis, et vastas Kallas ei paista kättegi veehoidla. Millal sa kaevati? Kaks aastat tagasi esimest korda kuulen ja tegemist on kõvasti iga vaba minut, kurk huvimakale. Aga see järv on külvatasti välja mõeldud. Ei tea, kas kala võtab minule muidugi kala püüdmas? Jäme reaa kala on seal kõvasti. Aga mina pole suurem asi, kalamees järve äärde sattusin selle teie kuulsa koopatatu. Mis koobas? Meil koobas, kus kohas, kuidas, kus kohas teil on unikaalne koobas, ilmatu pikk algab teie juures ja naaberoblasti nii välja, mis te räägite, nii pikk koobas? Ja, ja mis peaasi, kui koju jõuate, ärge unustage käimata ürginimese peatuspaigas. Kas tammusel peatub, kes see inimene ja see oli väga-väga ammu ühed väidavad, et olnud Leondertaallale, teised jälle, et Brittekaltroopu lasta. Olgu mistahes huvitav küll, tuleks ära vaadata, aga aeg on niivõrd vähe. Praegu tahan teie aas ära käia, enne kui veel hilja, pole hea. No linn on vaatamisväärne, ei kahetse. Aga miks te ütlesite, enne kui hilja pole? Kuidas, kas siis teie ei tea, mida teie aju vajub? Mida aasta edasi, seda madalamale merepinnast. Teadlased on välja arvutanud, et olge lahke, võib veel täielikult vee alla kaduda. Eluaeg olen juba kolmandat päeva kodust ära ega tea tuhkagi. Mina kõrvaline isik, tean täpselt, et teie A vajub aasta jooksul poolteist sentimeetrit. Aastal 3000 upub päris häda, häda häda, jooksen koju tagasi, laia minagi tarvis ka tagasi tõtata. Koobas vaja ära vaadata ja ürginimese juures ära käia. Noorem, poeet, kus nii minu nimi on, kus miinium olen point? OÜ ja ma ei saa sõba silmale. Ma kõnnin muudkui ühes toanurgas, stiis närviliselt, närin oma pastapliiatsit, vaatan aknast täiskuud ja igatsen Barnassil. Kui ma juba kaks tundi olin asjata ringi tammunud veendusid oma püüdluste viljutuses, tõmbasin selga riided ja läksin välja. Ütlesin massi, lavaid, taevatähti ja hiljuti avatud juuksuriääri vajusid oma unistustesse. Järkasin neist alles siis, kui ma kuulsin pea kohal õhu vuhinal. Ma tõstsin silmad vähegi bee kaasus, peaakeeli peakeelne pegasus, kisendasin ma täiest jõust, jää sind käes, püst. Pegasus pidurdas. Heatooriumises, kuhu sõita tahad? Barnassile pegasus Barnassile, kuhu Sisvee minu teele talli tagasi kuu läbinud kallis pegasus tingimata tarvis Barnassile pääseda, maaks kumis maaks. Homme peavad toimuma säravana poeemi, aga minul ei ole veel ühtki rida, Brega härra val lugu küll. No äärmisel juhul võiks ju sõita ka mõlemad otsad kinni maksta, aga ma sõidangi mõlemad otsad maha, pegasus siin ja tagas RF-is kokku neli otsa ja, ja Pegasus, Otud telling. Vaadake pegasus, palun oma rahad kohe üle, kohe moment ei ole. Ja pegasus varemalt oli kuulda, et teie pegasus, see tähendab sõida tiirlema Saaremaalt ja varemalt oli sõitjaid vähem. Aga nüüd kipuvad kõik luulepõllule ja mina muudkui veragu. Ega ma pole mõni ise kalluta. Et jaksan kõiki peale võtta, palju parema meelega läheksin kolhoosi koristustöödele, kui siia teiega jantida. Hea küll, hea küll, kallis pegasus, hea küll. Sõidame ja ma maksan kõik kinni, mina poed, kus. Kui me kohale jõudsime, kui me kohale jõudsime, palusime oodata, maksin käsiraha sisse ja suundusin Barnassile. Ja peas hakkasid vormuma väärsusi. Üks parem kui teine juba kolm võrratut, stroofi said valmis ja neljas hakkas võtma viimistletud kuju, kui keegi mind varrukast sikutab, kas kavatsed tagasi sõita või? Ise ütlesid, et ainult 10-ks minutiks. Kuidas nii? Pegasus? Oh ja ahjaa, ma unustasin mõju, maal moodustasid mul oli tahtmine kuni hommikuni nagu kombeks, mina ei tea, kellele see kombeks on, minul igatahes mitte. Seadeisi keset kottpimeda tööd tont teab kuhu. Oodati seal hommikuni, mis ma küsin teie käest, on mul plaan täita või ei mõistan pegasus, jumala eest, ma mõistan muidugi, ja muidugi, aga mul oleks hädasti vaja mad lood. Ma olen loo ja mõned kunstnike vanad poed, kui see nii on. Kas või pooleks, teate mis veres ootan veel viis minutit ja siis sõidame minema, kui maha jääd, Kambid jala tagasi. Jah, aga igatahes ma ei tunne teed, ma ei tule teed. Ma ei saa. Praegu on igal pool tänavat üles kaevatud üksteise kõrval loosis sõidame kohe, aga poe pegasus poe. Ma sain alles valmis, esimese slov. Pegasus tõusis õhku kandes seljas mind murest muserdatud luuletajat, poeti. Hommikul läksime toimetusse. Jõulatasin osakonna juhatajale konstroofi uuest poeemist. Minu poeg, kus miin poeemist. Toimetaja luges nad läbi lausa kiljusid vaimustusest ja nõudis järg. Selle peale punastasin ja laususin häbelikult. Avanssi oleks vaja seltsimees toimetaja avanssi muidu ei tule mitte tuhkagi välja. Kuule, mees, jah, kuule meekuule, küsi minu kätte, me küsi minu käest, mis mees mina olen? Küsi, küsi mu käest kihi, mis mees te olete? Ma olen söökla töötaja, mind kiiremini süüa, aga kui neilt küsida, mis mu nimi on, kuidas ta nimi on kurvaste, kui lumi on kurva tagareatöötaja kirjan süüa? Küsi mu käest. Tulid minu juurde küsimusega, et kuidas ma suhtun iseteenindamisega üli üliküsisite, kuidas te suhtute ise teeninud täiesti positiivselt? Tahad süüa, tule meie sööklasse, võta kodust kahtrugaa, Saara, te tulid jalakida, süüa tahad kala, keda kaadad suppi. Ja siis parandamine nurka ja säärasele lainele keetsin, selge, see on selge, jah, lõhkule põhjendatud ja küsisime, kas nüüd ja siis põlastada tahab, et kiirelt kaebama minna. On selge ja küsima, kas nüüd küll kellegi peale kaevata kaebab ja ülikelle peale ma kaeban avat Pihe enese peale kaebades igal pool ise teenindame. Oot, oot, oot, moment ootavad, näed, sulepea mu käes, kohe kirjutan misjonär närveldada. Meie kõige kallim emake ja ah, õigus ja vanaemake iga pääl tuletame meelde läinud aastat, kui sa meie juures viibisid ja kui hea, kui hea see oma sõrendan suurte tähtedega ja kui hea meil siis oli? No mis seal rääkida, sina olid meie jaoks kõik. Nii paljud töökaaslased kurdavad On isegi üks vana, seda ei kirjutanud, ei mikspärast emis pärast kirjutan, ikka, on isegi üks vanasõna Kikas kire vaid sellepärast. Tal on kaasasid küllaga. Aga ei ühtki maamoori, mis moorivaave mikspärast. Miks prantslased ämmamoori? Nii meelesee vanasõna ei meeldi, sest me teame väga hästi, kuivõrd kuldaväärt ämmamoor siin Amorile vajab modemorma, kuivõrd Kuldar äärt, ämmakene ämmasekene sina oled? Meie, ütleme ikka nii. Meil on ämmaga Ko kohutavalt vedanud. Millest aso küll ma olen ja mis meie peresse puutub, siis elame hästi. Ostsime. Ah seda hea küll, ma teen seda suurte tähtedega. Ostsime hiljuti uusimat tüüpi pesupesemismasina tolmuimeja ja elektripõranda pooni poonia. See on Jotiga Kaczoodiot, mis õpetab mind, ma tean ise, kuidas kirjutada sümfoonia ja elektripõranda poonia. Kõik kolm last said lasteaeda. Käime endiselt tööl, tööaeg kestab kõigest kella kolmeni. Sa arvad, seda on vähe, ma panen 12 vaba ja naine on vaba juba kell pool 12. Kullakallis ema ja vanaema. Meie ei suuda sinust laus elaga, sõida ruttu päriseks meie juurde elama. Aitab, ta saab aru, kui hästi ma panen ahistama, kallistame sind kõvasti, punkt, suudleme sind hellalt. Jääme sind ootama. Sinu lapsed? Aitab küll, mispärast nimed ei ole vaja, ta teab, keda ta teab, tal öölaps rohkem. Marja, Marja toi käega mõned fotod, fotode räägivam. Ei ta, miks polnud fotoajust olla lahke täht, müüsin maja maha, Aia lehma, kogu vallasvara, sõidan teie juurde elama. Saabun 18. kuupäeval, viies vagun, suudlen vanaema. Korras, korras on su vabadust valdis, alasi jagus. Nii komisjonikaupluse direktorile. Palun võta komisjonimüügile minu tolmuimeja, elektri, põranda, poonia ja pesupesemismasin väga hea vaja. Ja teine lasteaia direktorile. Võtke palun teatavaks, et meie lapsed Maie, Mari ja Toomas alates 18.-st kuupäevast enam lasteaeda ei tule. Korras, korras, tip-top. No kui sul on ikka vilets eluküünla ei ole sul sünnipäev, aga kedagi ei küpsetab ta sulle, sünnipäevakooki ei tule külalisega kedagi. Aga mul on täna sünnipäev. Rõõmulevigamboobi, ära kurvasta ühti, saad nii palju sünnipäevakooki, kui tahad. Jagan mina, sain täna üheksaaastaseid. Siis olid juba üleval pea ennem olen juba. Lähevad onu andeks, et ma siin nii vara tulin äratama. Aga tead, kallis, et selle küpsetamisega nii palju tegemist, et ei jõua enam poe vahet joosta, oli hea tüdruk, tõmba riided selga ja käin poes ära. Kui sa piima ja munadega tagasi tuled, siis mine juurviljapoodi ja siis lippa Kureskaubamajja. Need kõik tehtud enne kooliminekut lippa, veel vorsti poest läbi. Enne ma peaksin oma koolitükid ära. Ben kullak, kelle pärast askeldamine siin käib ikka sinu sünnipäeva tarvis, muidu löövad külalised käsi kokku, et oi, oi, oi, oi, oi, oi, kus lugu. Ainus tütar aga polegi õiget sünnipäevapidu. No nii, nüüd lippa kooli, ma tulen hiljem munal, klaveritund ongi parem, siis sai, kiirutasin iga minut jalus. Ema, ma tahan süüa, kui kallis, kui istuma tõstan sulle salatit toaga laadid Ma tahan sünnipäeva, kulla laps, kuused juba ära, ainult mõned tükid on veel järel ja kõik külalised pole veel maitsta saanudki. Kuidas salatit. Tütreke vidinat suur voodiga inimene, aamis muusikamees nüüd tema või inimene veel või härra. Oh, kuidas ma armastan muusikat? Tehke, see loob kohe sihukese ideesuguse meele. Nojaa, aga vaata, minule see nagu matusemuusika ei meeldi, oleks nagu midagi tantsuks, noh, saad aru, et nagu jalad iseenesest kipuvad kepsu lööma, tütrekene mängib õige Foxtrot. Ma ei oska fokstrotti Sul on hea elu bobi sünnipäeva sul karta ei, ola. Torti on kõht täis. Külalisi sul ka ei käi? Tänases estraadi ehtus lõbustasid teid Endel Pärn Vello Viisimaa, Eva Malmsten, Tiia-Mai Nõmmik, Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik. Kuni järgmise saate alguseni muusikat.