1808. 10. aastal loodi Valgas esimene eestikeelne kool, selle koolijuhataja väsimata koolitegelane ja õpikute autor Hans Einer püüdis siis ka laulukoorile bana jalga alla. Aga kuna antseiner köstrina tööd, kas ka siin Valgas, siis kirikuõpetajad püüdsid kõigiti takistusi teha, et köster niisuguseid jumala vallatusega mitte ei tegeleks. Ja sellepärast võttis koori organiseerimine valgasaega tervelt seitse aastat. Ja 1890. aasta juuli lõpul saadi nii kaugele. Esmakordselt esines Valgas loodud segakoor üsna ulatusliku kavaga. Ja koor jäigi sellest ajast peale püsima. Jaan püsinud praeguseni. Möödunud 75 aasta jooksul on koor vahetanud oma nimesid üsna mitu. Mitmeid kordi olenevad sellest, missuguse organisatsiooni alla ta kuulus, aga samuti ka juhatajaid. Peab seda ütlema, et kõiki Valga nimekamad muusikategelased on ikkagi teatava laiale seda Valga segakoori juhtinud. Ja pealesõja alustas koor oma tööd jälle Valga kultuurimaja ümber koondununa ja 1945. aastal tuli seda koori juhtima praegune kori juht Albert Puusta. Koor on vahetanud nime juhte, aga lauljate kaudu on nagu katkematu ahela püsinud. Meil näiteks Valgas aktiivselt laulumeeste peres on veel 85 aastane Paul koosar keskel praegu segakooris ei laula, aga meeskooris laulab aga kes on ka põline Valga segakoorilauljad ja tänasel kontserdil oli ka üle 80 aasta vana laulumees Aleksander Püvi, kes haigena tuli välja, et ikkagi oma koorikontserdist osa võtta, sest nende meeste ju laulumehe iga küündib juba üle 60 aasta ja Aleksander Püvi oli suvel laulupeost osavõtja. Veel viimase 20 aasta jooksul on koor kõikidest laulupidudest osa võtnud peale selleni esinenud väga paljude rajoonide laulupäevadel siis täiesti isetegevuslikest ülevaatust osa võtnud, näiteks üleminel aastal saavutas koor ju Wabariigi laureaadi nimetuse ja omaette peatükiks on kujunenud meie kooril just sõprus Läti Valka rahvaga. Läti Valka kooridega on koos lauldud ühistel laulupidudel, nii meie Valga pargis kui ka Läti Valka looduslikult kaunil laulupeoplatsil on korraldatud tihti ühiseid kontserte ja mõlemate kooride inimesed on hoolimata sellest keeleerinevusest nii nagu õdedeks ja vendadeks kasvanud kokku, millised võiksid olla tulevikukavad tulevikukavade kohta, võiks vast niipalju ütelda, et kuna koor on ikkagi tüsenenud, siis tahaksime ulatuslikumaid asju Reppelt paari võtta, nii et vanematel ja kogenumatel lauljatel olles ka teatavaid pähkleid pureda juba nii raskemaid asja nõudlikuma repertuaari noori ka haarata, rohkem noori tuleks küll ka, aga aga me oleme ikkagi viimastel aastatel võrdlemisi rohkesti saanud noori juustu. Need ei väga saa nuriseda, niiet hirmu ei ole ta lähemate aastate jooksul pensionäride kooriks kujuneks välja, sest noorte juurde eriti. Käesoleval sügisel laulupidu tuli rohkesti noori juurde.