Natuke naljaka refrääniga tantsulauluke Hispaaniast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta veebruarikuust või ainult aimata, millise muusika järgi tantsiti sealsamas Hispaanias 18. sajandi keskel. Kitarre pakkudes ma loodetavasti väga ei eksi. Kitarrid ja tantsiti, mida kusagil poolerat Habaneerat fan tangot. Flamenkot on kirjutatud, et hispaanlaste uhkuse ja kinnisuse taga peidus olev kirg tulebki ilmsiks tantsudes. Kitarrid, Serenaadid, lehvikud ja lilled. See on ajalooline Hispaania rüütlid taevas ja hidalgod Hiioste algo kellelegi pojad kurgust kinnasteni ikka ainult mustas kahvatud, kirglikult hõõguva südamega mehed. Ja naised, tihtigi, kõrgid, tujukad, naised, kes oskasid ainult Hispaanias tuntud keelt Mehviku keelt lehviku abil tervitati, vahetati saladusi ja määrati kohtumisi. Hispaania salapärane ja omamoodi pikka aega karmide inimtühjade Püreneede taha peidetud väga usklik maa, kus olid au sees vanad traditsioonid ja kombed. Madriidis on üle 200 kiriku, Neil kõigil on omad jutustamist väärivad lood. Võtame seekord Idmeesia dessant, Rabarbara Püha Barbara kiriku selle paigaga seotud lood Püha Maria külastamise nunnaordust või siis Saalesi õdedest ning ordu moodustanud pühakutest Frans, saades saalist Jean-Francois šantalist ja Hispaania kuningas Fernando kuuendast ning kuninganna Barbara Debragantsest ja uhkelt kaunistatud barokkkirikust endast, mis seisab põnevas Madriidi piirkonnas. Seesika ilusat ilusat pühapäeva, siin on vikerraadio Helgi Erilaid ja. Et kõik päriselt selge oleks, tuleb seekord alustada piiblist Luuka evangeeliumist. Seinani jutustatud, kuidas jumala poega ootav Maria läks nägisele maale juuda linna, kus tema nõbu Elizabeth ootas samuti last, kellest sai tulevikus ristija. Johannes Maria külaskäik andis veel sündimata Johannesele jumaliku jõu ja õnnistuse. See piiblilugu tõi oma jälje kaugesse tulevikku. Aastal 1602 sai sügavalt usklikust preestrist Franz saade saalist Genfi piiskop, kes otsustas rajada Maria külastuse nunnaordu, mille liikmed külastavad haigeid ja vaeseid inimesi ja annavad neile usku ja lootust. Nagu jumalaema oli piibli järgi andnud oma näole ja tol ajal veel sündimata ristija Johannesele. Kui transsaade sai tundised. Sellise ordu loomine päris üksinda käis talle üle jõu. Niisiis kutsus ta endale abilise Jean-Francois šantali. Jean-François oli Burgundia Parlamendi presidendi tütar, kes sai väga hea hariduse. 21 aastaselt 1593 abiellus kaunis ja elurõõmus noor daam šantalybaruniga, kes hukkus jahiretkel aastal 1600 x. Õnnetu naine oli juba varem kaotanud oma ema ja võõrasema. Õe ja kaks esimest last. Oli 1604, kui sügavalt usklik paruness Shanud ta Genfi piiskop pihkanssades saaliga, kellest sai naise hingeline õpetaja. Üheskoos rajasid nad 1610. aastal Prantsusmaal Hannes, siis Püha Maria külastuse nunnaordu. See oli päris ebatavaline ordu, sest siin võeti vastu nii haigeid kui juba eakaid naisi. Oma liikmetelt nõudis ordu alandlikkust sõnakuulelikkuse, vaesust, kannatlikkust ja headust. Eeskujuks piiblis jutustatud lugu jumalaemast ja tema kohtumisest Elizabethiga. Enamasti elasid nunnad noil aegadel kinnistes, kloostrites peaasjalikult palvetades. Selle ordu liikmed aga liikusid külades ringi ja sõna otseses mõttes des aitasid haigeid ja vaeseid inimesi. Paavst Paul viies andis 1618. aastal Püha Maria külastuse ordule teiste ordudega võrdsed privileegid ja õigused. Ordu rajaja Franz, saades saali järgi hakati ordu liikmeid ka saale õdedeks kutsuma. Nihventsades salgu Jean-François. Šantal tõsteti varsti pärast siit ilmast lahkumist pühakuteseisusse. Astugem pühakute seisusest tubli sammu alla maa peale kuningate seisusse oli 1746, kui 33 aastane Fernando kuues sai Hispaania kuningaks. Tema tee troonile polnud just päris tavaline, seetõttu on huvitav seda pisut uurida. 1713. aastal sündinud Fernando kuulus õieti Burboonide suguvõssa ja oli Hispaania kuninga Felipe viienda kolmas poeg. Nii et tema ees ootas troonijärjekorras veel kaks vanemat venda Louis ja Felipe Pedro. Viimane lahkus siit ilmast kuue aastasena. Niisiis oli Fernando neutroni järjekorras teine. Kuid tema lapsepõlve mõjutas suuresti see, et TEMA Emma, Maria Luisa Gabriele des Savoia oli surnud juba siis, kui poiss oli vaid viiekuune ning kuningast isa abiellus uuesti Parma printsessi Isabella defarmeesega. Sellest abielust sündis kuus järeltulijat ja muidugi hoolitses nende üha rohkem oma laste kui võõras laste eest. Lisaks keelasid Hispaania õukonna ranged reeglid noortel printsiipidel igasuguse otsese suhtlemise oma vanematega, nii et Louis ja Fernando said isa ja võõrasemaga vaid kirju vahetada prantsuse keeles, mis oli kuningapere ametlik suhtluskeel. 1724, kui Fernando oli 11 aastat vana, abiellus tema seitsmeteistkümne aastane vend Louis Orleans Louis Isabelliga kuid suri juba kaheksa kuud hiljem Rõuge mõttesse. Et vendade isa, kuningas Felipe, viies oli Louisi kasuks troonist loobunud oleks 11 aastasest Fernando nüüd Hispaania kuningas saanud, kui mitte tema võõrasema poleks teda toetavate aadlik ja abiga suutnud asju kärmelt niimoodi korraldada, et vana kuningas Felipe viies Hispaania monarhi troonile tagasi tuli. Fernandez sai nüüd Astoria prints, mis oli väga eriline tüüp. Pärit juba aastast 1388 Kastiilia ja Leoni kuningriikide kroonprintsi, hiljem aga kogu Hispaania kroonprintsi tiitel. Tähendus siis sama nagu näiteks valsi printsi tiitli Inglismaal. Tervelt 22 aastat elas Fernando õukonnast eraldi Astoria printsi elu. See oli omamoodi koduarest, sest kuninganna Isabella defarneese tegi kõik, et tulevane kuningas ei kohtuks kastiiliaadlikega. Berna on ta väga õnnetu ei olnudki, sest tema hall oli astunud Portugali printsess varbarade pragantsa. Printsessi nimi on väärt otsast lõpuni väljaütlemist. Olge valmis. Maria-Magdaleena Varvara Savierk, Leon noort. Vande pragantsa esiemasid ei tohtinud unustada. Noor Barbara oli rõõmsameelne, haritud, oskas lausa kuut keelt. Ta armastas muusikat. On kirjutatud, et tema headuse sõbralikus kaalusid üles 14 aastaselt põetud rõugearmid ja üsnagi lopsaka figuuri. Fernando ja parv vara abiellusid 1728 mõnedel andmetel 1729 ning elasid printsi pöörasema Isabella defarmeese tahtel Hispaania õukonnast eemal. Astoria printsi jaoks kehtestati lausa erakordsed reeglid. Näiteks on Fernandat Jendonia. Barbarat tohtis külastada vaid neli kindlat inimest. Nad ei tohtinud vastu võtta Prantsusmaa Portugali saadikuid. Printsi osavõtt valitsuse tööst oli sama hästi kui keelatud. Nii et ainsad inimesed, keda prints võis külastada, olid tema vanemad. Kuid Hispaania õukonnas oli 1700 neljakümnendatel juba keerulised probleemid. Vana kuninga Felipe viienda vaimne tervis polnud enam kaugeltki see, mis varem ja nagu teada, vaim mõjutab keha. 1746. aasta suvel suri kuningas ajurabandusse. Fernando kuuenda aeg oli lõpuks käes. Aega viitmate andis uus kuningas käsu, et tema senise elu nii raskeks muutnud võõrasema leskkuninganna Isabella defarneese lahkuks koos oma lastega kuningalossist hiljem juba Madridist kahvarnese Itaaliast pärit õukonnaliikmetel tulnud Hispaania kuningakojas enam mingit sõnaõigust. Fernando kuues ja kuninganna Barbara Debragantsa olid otsustanud rahus oma riiki valitseda ja seda igal alal ka kaasaegsemaks muuta. Uuendati mereväge ja kultuurielu, puhkes kuningriigis õitsele. Selles oli muusikat armastavale kuningannal tähtis osa ning on teada, et ta soosis suuresti itaalia lauljat Carlo Provskit, kes on paremini tuntud kunstnikunimega farinelli. On teada, et kuninganna jahvarinelli laulsid mõnikord duetti ja kuningas saatis neid klavessiini. Oli 1748, kui Barbara Debragantsa otsustas rajada Madriidis kloostrikooli kõrgklassi neidude jaoks ja selle kooli eest hakkas kuninganna käsul vastutama meile juba tuttav Saalesi nunnaordu Püha Maria külastuse ordu. Salesi õed saabusid 1747. aastal annessiist Hispaaniasse ja jäid elama ehitatava kloostrihoone lähedusse. Praegusele parvarade pragantsa tänavale. Kuninganna soovi asusid täitma prantsuse ehitusmeister Franz Carlyer ja itaallane Francisco Moradilia. Tohutu kahe torniga hiigelhoone, nii kirik kui ka klooster ehitati valmis vaid seitsme aastaga ning pühitseti piduliku tseremooniaga sisse 1757. Kuningannal oli kloostri ehitamiseks veel teinegi eesmärk, et temal endal, eks vaikne paik, kuhu minna, kui kuningas Fernando peaks enne teda sellest ilmast lahkuma. Kuid Barbara enese tervis polnud ammu enam kuigi hea. Teda piinasid rasked köhahood, mis sundisite teinegi kord lahkuma kuningapalees korraldatud huvitavatelt vestlusõhtutel. 1758. aasta kevadel viidi kuninganna Madriidi lähedale arenheesi paleesse kus ta sama aasta augustis 46 aastasena suri. Tema viimaseks puhkepaigaks sai Varbla enda rajatud Saalesi nunnaklooster, mille kirikule anti hiljem ka tema nimi. Santa Barbara kirik. Kuningas Fernando kuues kaasa olid elanud ligi kolm aastakümmet armastuses ja teineteise mõistmises ning kuninga lein ja kurbus pärast Tarbara lahkumist olid kirjeldamatud. Tema mõistus ei töötanud enam, ta ei rääkinud ega söönud ja Hispaania kuningriigi ajalukku on jäänud aega augustist 1758 kuni augustini 1759, kui aasta ilma kuningad Fernando kuues surigi ainult 46 aastasena augustis 1759 ja ka tema põrm viidi Salesi nunnakloostrisse Barbara kõrvale. Nii juhtus nende 18. sajandi Maieszteetidega. Lapsi neil ei olnud. Hispaania kuningaks sai Fernando, kuuenda poolvend Carlos, kolmas ja elukuningriigis läks edasi, kuid lahkunud kuningapaarile, eriti kuninganna barbarale, on Hispaania tänulik, kes alles õdede kloostri ja selle kõrval seisva Püha Barbara kiriku ehitamise eest praegusesse Madridi kesklinna. 18. sajandil seisis ehitus veel väljaspool linnapiire. 1870. aastal klooster sule hoone ehitati ümber ja seal hakkas tegutsema kohtupalee. Praegu töötab samas uus klassikastiilis hoones madridi ülemkohus. Katoliikliku Santa Barbara kirikut loetakse aga kõige luksuslikumad ja kaunimate pühamute hulka. Madriidis. Praeguselt Barbara pragantsa tänavalt avanevad Santa Barbara kiriku fassaadi poolele vägevad sepisrauast väravad. Väravakaart ehib kuninglik vapp. Kahel pool väravas hammastel seisavad marmorvaasid kiriku fassaadi peaukseni viib madal, kuid hästi laia majesteetlik trepp. Öelgem veelkord, et Santa Barbara kloostri ja kirikuplaani tegi Hispaanias elav ja töötav prantsuse arhitekt Franz Garnier kelle isa oli siin töötanud juba vana kuninga Felipe viienda ajal saalisi õdede, nunnakloostri ja kirikuplaane tegema hakates oli kallier Madriidis juba tuntud meister mitmete suurepäraste hoonete looja ja ka kuninglik arhitekt. Tema töö võttis aasta pärast üle teine meister, Itaalia päritolu Francisco Moradilia, kes tegi Karliee plaanides mõningaid muuda. Tõsi, kahele poole kiriku fassaadile tekkisid madalad tornid, katuse keskele kõrgem kupliga kaetud Thorn. Kui me nüüd kõneleme ka stiilist, siis Santa Barbara kirik Madriidis on linna üks kaunimaid barokkehitis. Tõsi ja tuntud barokkhelilooja oli näiteks ärkannise Corelli. Hele tellistest ja kivikonstruktsioonidest fassaad koosneb kolmest horisontaalselt üksteise kohal paiknevast, kust neist kõrgeima on alumine kolmegaarugsega sammas eeskoda. Keskmine kaarjas sissekäik on teistest tunduvalt laiem. Selle kohal seisab uhke reljeefne ümara raami skulptuurigrupp skulptor Domenico Oliveri medaljon, millel on kujutatud Maria külaskäiku Eliisabeti juurde. Kahel pool pühalikku kohtumist seisavad inglid. Santa Barbara kiriku esiküljel on kaheksa Recep nelinurkset väga keerukatest rull, ornamentidest, kapiteelidega reljeef, sammast. Kõik sammaste vahel paiknevad seinad on toredate baroksete kaunistustega üle külvatud. Siin on Kiviva aseõisi palmioksi reljeef, rullornament ja muidugi skulptuure. Kiriku fassaadi teise järgu suuri nišše ehivad Püha Maria külastuse orduloojate Franz saadessaali Jean Franz saade šantali pidulikud skulptuurid. Siin Hispaanias kutsuti neid pühakuid küll pisut teisiti. San Francisco de Sales ja Santa Huana Francisco. Santa Barbara kiriku uhkelt ehitud fassaadi ülaosa eraldab alumistest vägev karniis. Sellele toetub täpselt keskel samas eeskoja kohal kiriku esikülje madal kolmas järk, millel troonib klassik, ikaline Kolmnurkne ehisviil. Siingi on kaunistuseks lille vanikuid, vaase rullornament, Teie, muud ehisviilu tipus seisab surrist ja see kolmnurkne viil on kiriku fassaadi kõige kõrgem osa. Kahel pool viilu paiknevad madalat nelinurkset tornid, mida kirjade järgi François Carlee algsetes plaanides ei olnud. Need lisas tema tööd jätkanud itaallane Francisco maradilia. Tornide ääri piiravad esikülje reljeefsed sammaste jätkuosad Nende vahel on mõlemal tornil ümarad kella numbrilauad. Kogu helefassaad on absoluutselt sümmeetriline. Hispaania eredas päikeses mängivad valguse varjud siin rõõmsalt peitust kirikusse sisenemiseks. Teine barokkhelilooja, Antonio Vivaldi. Poeetilises kirjelduses on öeldud, et Santa Barbara kiriku sisemus on värvilise marmori pronksi ja kullatud kipskaunistuste sümfoonia. Tohutu suur ühe lööviline, ladina ristikujuline kirikuruum mõlemal pool seinte ääres, hulk Abeleid, vägevad kuppelvõlvid, suured poolringikujulised avaused laes ja seinte ülaosas. Kõrge ümar kuppelruumi keskel, mida kaunistab kolme maalikunstnikust venna Louisi Alessandro ja Tonio kond Sahles Velaskese Töövendade sugulussidet. Neist rohkem kui sajand tagasi elanud kuulsa maalikunstniku Diego Velaskesega mul tuvastada ei õnnestunud. Tugevate poolümarate sammaste grupid piiravad kahel pool altariruumi, kuhu viib kolm madalad trepiastet. Altarimaal kujutab taas kord Püha Maria külaskäiku Eliisabeti juurde ja mõlemal pool maali seisab otsekui kaitseks kolm kõrget säravat sinakas marmorist sammast. Muidugi on siin kuldne krutsifiks inglite ja pühakute skulptuure ja kõige kõrgemal altariseinal valvab ruumi sädelev kiirtepärg. Rikkalik ja külluslik rokokoo valitseb siin igasse kõver, joonde näib olevat liikumine sisse projekteeritud. Kantslisse viiva trepi kaetud käsipuu on tunud looklevate õitepärga teie puulehestiku alla ikka valged kipsornamendid, ikka värviline marmor. Aga ka Endel oli barokkhelilooja. Santa Barbara kirikus puhkavad ka kuninganna Barbara Debragantsa, kelle soovil klooster ja kirik Madriidi ehitati ning tema kuningas Fernando kuues. Nemad on üks väheseid kuninglikke paare, kes pole maetud Hispaania kuningate panteoni Teomäel Elleskorealis, kuhu kuningas Felipe teine laskis 16. sajandi keskel rajada lossi kloostri ja mausoleumi kõigi tulevaste Hispaania kuningate viimaseks puhkepaigaks. Fernando, kuues ja Barbara soovisid aga jääda Madriidi saand vara kirikusse. Nende hauamonumendid kujundas Hispaanias tegutsenud Itaalia arhitekt grantšesca sabatiini. Palermos sündinud Roomas arhitektuuri õppinud säpatiini kohtus Fernando kuuenda poolvenna Carlosega Kaserta palee rajamise ajal Itaalias see suurepärane ehituselise patiini looming ning jäi Carlasele meelde, nii et kui temast pärast Fernando surma sai Hispaania monarh Carlos kolmas kutsustesse patiini Madriidi. Viimasest sai kuninga lemmikarhitekt suurmeister, kes palju aunime, ütlusi, aumärke ning kes tegi Madriidi kuningapalee ning paljude kirikute, kloostrite ja palede projektid. Jah, nagu öeldud, projekteeris patiiniga Fernando kuuenda ja Barbara Debragantse hauamonumendid Santa Barbara kirikus. Santa Barbara kirikukaunistused kuuluvad barokiajastusse, kuid Franciscuse vatiini stiil oli juba teine. Hercule Meie Pompei oli asutud välja kaevama. Lääne-Euroopas hakati klassitsismi vastu huvi tundma. Arhitektuuriajaloos nimetatakse seda aega klassikalise stiili taassünniks. Casabatiini tundis suuresti huvi neoklassitsismi vastu, kuid asjatundjate meelest oli tema töödes rohkemit Itaalia renessansi mõjusid. Kuninglikud hauamonumendid. Santa Barbara kirikus ei seisa päriselt kõrvu. Kesk- löövist paremal asuvas nišis paikneb kõrge kuningas Fernando monument. Kahel pool valvab seda kaks valgest marmorist klassikalises rõivastuses kaunist naisekuju. La Abun tantsija ja la justiitsi. Sarga kohale on paigutatud mitmes astmes ingleid. Kõige kõrgemal seisab aga kroonid. Kilp, mida toetab ühelt poolt ingel, teiselt poolt pontsakas, keerub puta. See sümboliseerivad suurt armastust, mida kuningas tundis oma kaasa Maarja pära vastu. Monument on marmorist, pronksist ja porfüürist. Seda kaunistab hulk kuldseid detaile. Altarit paremal pool kabelis seisab kuninganna Barbara Debräegantse hauamonument. Piklik tumedal sinakal marmor põhjal palju kuldseid kaunistusi. Väikesed tõsised valgest marmorist inglid, kahel pool pronksalusel kõrgemal kroon ning veel kaks singlit hoidmas ovaalsed medaljoni, millel kuninganna reljeef. Pilt. Valge marmor, kuldne ääris. Nagu kirjas, Santa Barbara kirikus on kaks kuninglikku hauamonumenti ja üks poliitiline mausoleum. Viimane on siia paigutatud juba 19. sajandil. 1867 maeti kirikusse kindral Leopoldo Õudonal. Iiri päritolu Hispaania riigimeest, kes teenis riiki nii peaministri kui välisministrina. Väga värviliseks, muudavad suure kirikuruumi valge, roheline, sinine ja roosa marmor. Siin on palju väärtuslikku kunsti maale ja raidkujusid. Karist võlvi otstes on pidulikud altarid. Pealterist vasak rullpool kõrgel seinal seisab uhkes rokokoostiilis kullatud puust klaasakendega kinnine rõdu sarnane ruum, kust kuninganna Barbara Debragantsa üksinduses palvetada kavatsenud. Tehakutest jäi inglitest valvatud. Hispaania pühakoda keset Madriidi. Selline on Santa Barbara kirik mis õnneks pääses rüüstajatega käest. Hispaania kodusõja aastatel. Aga nüüd meenutagem need korraks veel kuningas Fernando kuuenda keerukat noorusaega kui tema ahne võõras Isabella defarneese asjad niimoodi korraldased. Fernando pidi pikaks ajaks seaduste kohaselt temale kuuluvast Hispaania troonist loobuma ning õukonnast eraldatud Astoria printsina oma aega ootama. Fernando puhul oli tegu Isabella manipulatsioonidega, aga Astoria prints on tegelikult Hispaania kroonprintsi vägagi hinnatud tiitel. Ja tänapäeval on olemas Astoria printsi fondi auhind, mis antakse oma loominguga maailma puudutanud ja rikastanud kirjanikele, näitlejale, telekunstnikele ja muusikutele. Aastal 2011 sai Astoria printsi auhinna Leonard Goen selle eest, et tema luule ja muusika on mitme põlvkonna jooksul inimestele rõõmu toonud. Auhinna kätteandmise tseremoonial, kus viibisid ka Hispaania kuningakoja liikmed tänas Leonard Goen selle suure tunnustuse eest ja jutustas loo oma noorpõlvest. Ja sellest, kuidas ta kohtus Montrealis noore flamenco Ki kitarri mängiva hispaanlasega, kes õpetas Lionäridele kuus kõige põhilisemat kitarri akordi ühel päeval. Too noor hispaanlane aga enam kokkulepitud ajal ei tulnud. Goen läks teda otsima ja sai teada, et noormees oli omaenese käe läbi siit ilmast lahkunud. Kuid nagu ütles eakas paar lõunat Goenne oma kõnes. Need kuus akordi on saanud kõigi tema tulevaste laulude põhialuseks. Noor hispaanlasest kitarriõpetaja neli aastakümmet tagasi Goenile kingitud hispaania kitarr, Astoria printsi auhind. Sellest piisab, et seekordne Hispaania kiriku lugu Leonard Goeniga lõpetada.