Tere õhtust, kallid reisijad. Kell on 22 ja 50 minutit. Teiega vestleb Expressi õnnelikku reisimassi, agitaator juba mitu, head minutit. Me oleme teel vagunites, on soe ja mugav. Vagunisaatjad pakuvad teile teed. Meie soovime head reisituju, ees ootab veel mitu lõbusat reisijutu, seniks aga, kuni te oma teed joote pisut muusikat. Head reisijad, kell näitab null, null ja 47 minutit. Anname edasi reportaaži, elekter, veduri kabiinist. Siin on väga mugav. Akendel lehvivad tüllkardinad. Vedurijuht Pjotr kuismids, Orlov ja tema abipäästja Sokolov mängivad malet. Twater, kus mets mõtleb läbi järjekordset käiku vaesia sõrmitseb kitarriteater, kus, miks, mida arvate praegusest positsioonist armunud minu rohkem šanssi. Öelge, missugune muusika teile kõige rohkem meeldib. Armastan nii klassikalist kui ka kerget muusikat. Kallid reisijad, lõpetame oma sisuka reportaaži jälle kuulmiseni mõne aja pärast, seniks muusikat. Hallo reisijad, kell on kaks ja 28 minutit. Teiega vestleb rongi brigadiir. Reisija n 10.-st vagunist kaebas meile äsja, ta tahab magada ja küsib, miks ei saa rongi reproduktoreid välja lülitada. Vastame reisijale, Kaale vastame reisijaga vastane reisija ennile. Rongi reproduktoreid ei saa välja lülitada sellepärast, et vastavalt instruktsioonile 13517 on nimetatud reproduktoritel tähtis osa reisijate meeleolu tõstmisel ja reisimonotoonsus karvu. Kor korvamisel. Head reisijad, kel on neli ja 17 minutit meie mikrofoni ees on kõige noorem vagunisaatja vaeliassemm palatinskaja. Meie sajandil, mille lipukirjaks on hoidkem loodust, omandas eriti tähtsa koha suhtumine inimesesse. Meie vagunisaatjad juhinduma oma töös sellest printsiibist. Soojade sõnadega rääkis meist juba tuntud šoti poeet Robert Burns luuletuses pühendatud sellele, kes mulle asetegi vahele ja missugust sündmust oma elus peate kõige tähtsamaks antud aastal. Antud aastal lõpetasin ülikoolis filoloogia fakulteedi ja praegu omandan staaži aspirantuuri astumiseks. Kell on kuus ja 51 minutit. Siin rongi brigadir, kohe jõuab teie teekond lõpule. Loodan, et veetsite hästi aega ja saite kuulda palju huvitavat. Kahjuks pean Teile teatama ka kurvast faktist. Reisijat enni trahviti 10 rublaga. Ta tegi katset puruks peksta kõik reproduktorid kümnendas vagunis. Jälle kuulmiseni. Alo, kas autobaas kuuleb? Andke direktor ega pole praegu kohal. Otsige üles, läks lõunale, kutsuge ta sööklast ära. Direktor lõunatab kodus. Vahest võib talle midagi edasi öelda, äi, andke asetäitja asetäitja kuulebki. Kuulge, asetäitja, millega teil seal tegeldakse? Taote turakad, jah, püüate kärbseid või me töötame, töötame, töötame, aga miks ei saadetud masinat pürlovski põiktänavasse. Missugust masinat? Autot number 22 43. Noh, kas unustasid ära, et masin peab olema ees Berezovski põiktänaval. Vabandage, aga auto oli hommikust peale kohal. Siis sõitis direktor sellega ministeeriumisse. Pärast seda kadus kuhugi ära, kadus kuhugi ära. Kas te ka teate, kellest me niiviisi räägite? Vabandage, ma tahtsin täpsustada, et Felix Policarpoviks sõitis kuhugi. Kuidas te siis ei tea, kuhu ta sõitis ja kui kauaks seda ei tea isegi tema sekretär olev viga külma talle näitan sekretärile. Ta teab väga hästi, et neljapäeviti saan ma kell üks lahti ja on ka teil juba aeg seda teadmiseks võtta. Kui vana te olete? 52 pensioniaeg alles ees, kes siis ka tööd nagu kord ja kohus. Püüame halvasti, püüad. Eks kõrvalt paista paremini. Katsume oma tööd parandada, puudujääki likvideerida. Aga ma paluksin meeles pidada Pjotr Vassiljevitsh, andestust, peetia sõitis välja Felix poorikarpovitšiga. Aa ja isa on kaparaaz, poiss. Mul lõppesid tunnid juba 10 minutit tagasi. Ka autot ei ole ikka veel. Kui ma ütlen, korralagedus. Hallo jaama, kuulen. See olete Tseeenninno. Oi, me pole enam igavik aega vestelnud. Ei, kahjuks on mul praegu väga kiire. Ei, ei, ma ei lähe lapselast hoidma. Et kuhu siis, oo te üllatute, mu arm. Juba kuu aega olen ma rahvamalevlane jaja. Muidu just tema teenindas meie loosi jumaliku Carroso külaskäigul. Julgel kallantne, lõbus. Siis on veel meie salongis, oi vabandust, malevas Maria pavlova, päris plikatirts, alles kolmandat aastat pensionil. Ah et mis me teeme? No eelkõige on maleva töö, kütkestav, õhtune buss, käik motiiviool. Ah ninnu sellest päevast peale, kui ma alustasin patrulleerimist, on mul taevalik uni. Oivaline. Tiit ja missugune rüht? Uskuge mind, sest ajast peale, kui ma tolle kauni punase paela oma käisele kinnitasin, ei võta ma enam teragi unerohtu ja missugune jume mul nüüd on, täpselt nagu enne sõda, muidugi enne esimest maailmasõda. Kuidas ei või olla nii, no ka teie tahate truušinasse kõige suurema lahkusega, tere tulemast, kullake. Ah kaldate rand, muud huligaanidega, jaat, kõmmus, sõber, pole midagi karta, nemad kardavad, meid, käivad kilomeetri kauguselt meist mööda julge, kui nad meid vaid sõrmega puudutada. Juhtub, vahel mõni tõsisem keha viga, aga nemad lähevad siis trellide taha ja noh, siin paar päeva tagasi leidiski aset üks raam Teeuu ning kõik kolm meest nagu väljavalitud tüpaažilt. Keegi polnud neid üles tõstnud ja nad lamasid rahulikult rentslis. Siis meie Natalja Paavlanna prantsuse keele dotsent. Seitse aastat elas Pariisis ookonoom. Laitmatu Natalja Petrovna sattus niivõrd segadusse, et hakkas küsitlema seda maalilist prantsuse keeles ja mis te arvate? Kõik kolm olid jalad pealt püsti, kloppisid end puhtaks ja muudkui pahandoon, tammis kadusid kaugusse. Oleks neist üksi, kas võitaarunudki? Muide, see, mis ALS siin tõi meid koguni mõttele, et peaksime joogutega rääkima ainult võõrkeeles. Nähtavasti saavad nad sellest paremini aru kui emakeelest. Teate ning räägitakse, et olevat kad Rushinasid, mis koosnevad noortest tugevatest meestest koguni sportlastest ja nad nad patrullivad seal, kus lõpeb asfalt. Mina millegipärast ei ole nendega kohtunud detatet, aga mu silmanägemine ei ole ka viimasel ajal enam kommilfo. Nüüd vabandage mind, kallis aeg, ei oota. Del asuma oma õhtusele Motrioomile, pardoom, patrullkäigule ahel muidugi muidugi kirjutas end meil siis, see on nii ergutav, Nino. Ühel ilusal päeval tulin nagu tavaliselt tööle ja niisama heast peast, ütlesin endamisi. A ja B istusid torul. Seda kuulis minu naaber arveametnik urgiste. Huvitav, mis torul nadistusi? No kust mina tean õuest küttetorul või jälle kraanitorul seal, kus mugavam oleks pidanud välja uurima seda enam, et kindlasti istusid nad seal tööajast, kes, kes need kaasa b miks te arvate, et just tööajast, millal siis lõunavaheajal torudel ei istuta, siis süüakse veel vähem, istutakse pärast tööd, siis tormavad kõik koju. Lapselegi on selge, istuti töö ajal. Vaja on veel ainult välja uurida, kui kaua istuti, kuidas, kui kaua, kui kauaks jäädi istuvasse asendisse, kas juba ammu sellest kuulsid, millest kahed A ja B torul istusid. Niisugune ütlemine on juba ammust ajast pärit hätta. Ja ise veel perekonna inimesega, lubage, mis perekonnainimesed, need on ju lihtsalt kaks tähte A ja me peame neid tähti. A on Anitskin üldosakonnast ja p. Kutseva. Miks te nii arvate? Hoian neil juba ammu silma peal ja tõtt-öelda teisi Ambeesid meil asutuses pole. Nüüd käiburgiste mööda asutust ringi ja sosistab iga nurga taga. Kas olete juba kuulnud? Aastaga edasi sõitsime aasta tänase traalibosid Rome laialt käes juba pool aastat ei ole teatris käinud, kell viis tulin ma töölt ja ma ei jõua õieti ringi vaadata, kui juba on seda käest. Ma ei tea, see kodune majapidamine seb kõik maja, kas mees on siis kodus? Ei eitagi? Muidugi, et mehed ei pea ju majapidamist üldse tööks. Andestage, et ma vahele segan, aga aga Teil kodanik ei ole õigus. Mina näiteks ei jaga niisuguste meeste arvamust ja teile ma tunnen südamest kaasa. Auvalgusega tuleb üles tõusta, hommiku sööketi, anda lapsed kooli saata, siis ülepeakaela tööle joosta. Kõik lõunavaheajad, klippad ringi mööda toidupoode ning õhtul hakkab kõik jälle otsast peale koor, tar kraamida, toit keeta, kontrollida, kas lapsed on oma koolitööd ära teinud. Ja siis veel need nõelumised ja lappimisega, pesu pesemise triikimised, põranda ja akna küürimised. Siis äkki, aga ega see ei ole veel kõik, ma saan väga hästi aru, kui raske Taylor. Oi aitäh, küll te olete ikka arusaaja mees, teie naine on lausa õnnega koos. Mis mu naine siia puutub, tema käib aga muudkui oma ekspeditsioonidel. Kogu majapidamine on minu kaelas, aga tema ei pea seda üldse tööks. Karkushinite pere tõusis magamast, võttis pruugosti ja sättis end siis televiisori ette. Tähelepanelikult kuulati ära pühapäevane saatekava ja hommikvõimlemine lastele. Seepeale jäädi kärsitult ootama, millal kell saab üheksa 30. Kuna siis pidi algama saade. Äratuskell nooremale kooli heale Saari algaski. Aga äkki läks elektrit? Tere, ära tuleksid ka ja. Arvatavasti põlesid korgid läbi, ma vaatan järele. Noh, kes see siis on küsinud. Ah küll ma küsin, ära muretse. Kes seal on, annetage karka, teine elekter ära, läks ära, jah, kohutavalt kahju. Rae vallas, riis on huvitav saade, seda jah. Kuule, naine, hääl on kuidagi tuttav. Kuidas sina siia sattusid või üle 10 aasta näinud või sa oled siin külas või küla vaelal seen ütleb, kas elas ja sattusin küll, mis tähendab, sattusid mul korter siinsamas, näe sama uks paremat kätt. Kas ammu kolisid Heino igatahes väga tore, ligistikku sattusime siis tulid nädal aega tagasi, nädal, ma olen elanud siin 12 aastat, 12 18 aastat, kuidas? Mina elan siin kaheteistkümnendat aastat, nii kui maja valmis sai, kohe ma lihtsalt ei ole võimalik. Mina elan siin 18 aastat, mina koos naise ja lastega. Kui sa siis minu naine pole sinu naisega kokku, saame jälle lapsed. Kuidas mina pole juhtunud nägema? Imelik küll, ei saa, kuulake vahest sellepärast, et ma pärast tööd istun kohe tavaliselt televiisori ette. Naine samuti, lapsed ka. Aga kuidas mina siis pole juhtunud sind nägema? Ei no vaata, meie vaatame ka tihtilugu televiisorit, elektrood, me, meil on temp seitse. Näh, vedas, et elektronärale vedas Jaano. Kell 10 40 istusid juba mõlemad perekonnad üksmeelselt karkushinite elektroni ees. Parajasti oli käimas saade noortele kolm päeva ilma ette ütlemiseta. Kolmanda vooru küsimused, füüsikaolümpiaadil. Jõutud veel õieti sisse elada, kui elekter jälle jukerdama hakkas. Huvitav kohadelt ja mis teil viga on, eks ole, happed, korgid, korgid korgiajamist küll. Tutta Valentina ega telefoniga. Too o toll Kuidas te siia saite, hele juures külas olete? Elamisi varem üle, kuidas edasi? Elan siin samal korrusel seal vasakut kätt sea oi kuidas võimatu juba 12 aastat elada. Õnnelik, kuidas sul siis kohanud ei ole või vähemalt naised, lapsedki sinus on, imelik küll, aga kuidas meie siin näinud ei ole? Ma istun palju kodus, kohe pärast tööd televiisorit, et naine saavuti, lapsed kah läbilaadi elektroni, melon tämbseitse kri. Korgid läbipõlenud, parandan ära, saada Rasto vahepeal. Oma perega. Muidugi küll on tore, et vanad hõbedale kokku juhtusid. Kell 12 15 istusid kolm peret rõõmsalt koos elektroni ees. Kell 12 23 kadus elekter. Hetk hiljem helises uksekell. Petrov kõndis mööda tänavat ja kuulis äkki telefonihelinat. Samm aeglustus. Tiringustes telefoniputkast. Petrov vastasautomaati ja võttis toru. Kole kuuleb madal Remmess. Ei, ma kõndisin lihtsalt mööda ja kuulsin helistamist kokku mööda kändusid. Ja miks sa ei ole veel hästi, mul on lõunavaheaeg ja ma jalutan käsele seda ägedas kool epias erajalutad rahuliku südamega ringi. Käse viienda korruse vahelagi toodi kohale. Aga trepikäigud, kus sa sellega huvide, mismoodi sa mõtled edasi ehitada, nagu tavaliselt läheme üle teisele objektile pärast säherduste otsest, jalutan seda lihtsalt ringi ja lahutab meelt. Ma ootasin ilmatu aeg, et helistatakse varustusosakonnast, aga ei midagi. Noh, siis tuli lõunavaheaeg kätte, ese helistele, helistasin kuu alguses, aga kuidas graafik ette näeb? Öko kordas, helistama peaks. No seda ei ole kuskil kirjas, mis kärjesases aednu. Käskkirju ja direktiiv või? Enesestressi ja läbi käsker enda väljendamise kohta. Ivan Ivanovitš maju valutanud südant, väeli vanurid. Aga kas te siis ei olegi Ivan Ivanovitš või? Kes te siis olete? Kellega mina räägi, Petroviga minu nimi, Petrov, Costa ehitas Raadiku 13.-st Maciseeristanudki 20 esimesse. Ei, te helistasite tänavaautomaat. Jätke oma lollid naljad. Helistasite mulle telefoniautomaadist, no kuulge, kosmolst teie meelest muud teha polegi, kui telefoniputkadest helistada. Ma ju ütlesin teile selge sõnaga, jalutasin mööda tänavat ja kuulsin telefoni helinat, võtsin toru ja teie olete vallandatud. Pole poob teha. See sai väljendada mõju teelgi tööd. Väätete neljal varustas, osakonnast helistatakse ja seda nimetada töö tegemiseks. Telefonid, hooldajad, võõraste laagritega koonda omadega tegemist, kellelt. Uks avanes karatult tuppa libises mees portfelliga kuulmatu sammu hiilist riiuli juurde, mis kattis tervet seina ja sosistas. Tema selja taga käeksetes uks ja meesportfelliga pööras nagu ussist nõelatult ringi. Lävel seisis prillidega naisterahvas, näol kurjakuulutav naeratus. Seda aaret. Kui oled täiendanud vanad võlad aga te ometi lubasite, et ma saan ta endale julguse öelda. Pärast seda, kui ma andsin teile välja agendi null null kaheksa. Doktor Murroo ja paljaspeade bande. Vabandust väga, aga mina neid kinni ei pidanud. Aeg saab alles täna täis, kes küll ainult üks pisike patt on mul veel hingel. Mõrv Ida-Ekspressis. Operatsiooni Orion läbikukkumine, residendi viimased päevad, onu, aga millega te seda tähistate? Kas te tunnete Need numbrid peaksid teile midagi ütlema. Kus röövitud varandus, kus kuningas Karli briljandid. See läheb teile kalliks maksma, Mattoon, kõik tagasi, ma vannun teile ainult, lubage mulle üks osake pinkide haardest, mitte mingil juhul, kuni te pole ära toonud kõik, mis te siit võtnud olete, ei anta teile välja ühtegi seiklusjuttu meie raamatukogust. Ja hallo. Kuule, ah sina vana, kuidas on puhkus, vaev? Ah kenasti, mina siin tööd teha, mis uuemat? Ma ei saa hästi rääkida, kuulavad sunnikud pealt. Et mõistu või vihjetega saad vihjest aru, selge, selge, selge. Ma püüan. Lugu oli nii, et palgapäeval oli kohe platsis seltsimees peibutis peibutise, aga mina jäin kindlaks kui kalju. Muidugi ma tegin talle selgeks, et hiljuti tutvusin seltsimees süünestiga ja ei taha temaga suhteid rikkuda. Tänaval Saint Sasha kokku, temaga oli kaasas seltsimees, kostitas kostid Dow polnud parata, tuli minna meie ühiste tuttavate poole, sa tunned neid väga hästi, vana kohe nurga peal, otse leivapoe vastas. Seltsimehed pudelisse ja Viru valgest kolmandale teeklaasist valem Milvalvurina töötas. Ei jäänud kauaks, sest mu hea sõber seltsimees süümeste kippus koju. Siis aga ütles, et kostitus kutsub meid siiasamasse lähedale oma heade sõprade poole. Aga need olid üpris ohtlikud sellid. Willist oma sõbra õlle vaadistega. No sinna nii kauaks jäänud. Seltsimees süümeste käis nüüd juba kangesti peale, et aeg on koju minna. Seltsimees n juurde, mõistad, n enne väikese algustähega. Saša tuli mind saatma, aga tee peal tiristama veel sisse seltsimees restos, keda ma õigupoolest silmaotsaski ei salli valgete salvrätikute tõttu ja veel sellepärast, et tal on väga paha harjumus teise mehe palk läbi lüüa. Et seda ei sünniks, võtsime kaasa seltsimees tagavarapudeli, seega jälle ei meeldinud direktorile ja pärast tõsist seletamist seltsimees skandaal omiga kutsuti kohale miilitsajaoskonnast, saad aru, vana? No jumal tänatud, kõik lõppes ikkagi kenasti. Aga muidu oleks meid küll ähvardanud tutvumine sinu vana tuttav, aga nime ma välja ei ütle. Ainult esimesed tähed ka. Ma aeg oli juba hiline, kui ma kohtasin meie maja ukse ees Siina teed. Ära naera midagi, ka teised mingeid vihjeid ta elab meie majas, neljandal korrusel. Laskusime omavahelisse sõbraliku vestlusse, aga seltsimees Enn, mõistad, väikese algustähega nägi seda stseeni aknast pealt ja oletas, et meie seinaga suudlesime. Nii et kodus ootasid mind ees väga ebameeldivad isikud. Lähen ära ema juurde ja Dustel seltsimees Enn ähvardas mind veel sellega, et vaatamata hilisele ajale võib siia väga kergesti sisse astuda, seltsimees lahutab nagu sa tead, ei ole mul midagi selle vastu ka antud momendil ütlesid mul närvid üles. Ja ma lubasin omalt poolt kutsuda seltsimees rihma. Muud põnevat siin vahepeal juhtunud polegi, vist? Ei kellelegi sõnakest leiame terveks vana. Igas asjas on vaja korda. Aga kas alati on? Võta näpust, ei ole. Näiteks sõitsin ma ametiasjus, buss toopoli komandeeringusse. Kohalik kontor kutsus välja. Nädal aega enne väljasõitu leppisin sealse kontori juhatajaga telefoni teel kokku, et ta broneerib mulle võõrastemajas toa igaks juhuks, et ilma peavarjuta jääks nii sõitsingi otse vaksalist võõrastemajja ja koputasin administraatorile. Tervist mul tuba broneeritud, palun vaadake järele, tee nimi peale. Ivanov, siider, Petrovitš, kõvade järel. Ivanov räägib. Ei ole. Kuidas ei ole, mulle ometi kindlasti lubati, kes luges. Siinsest kontorist lubati, ma olin komandeeringus ja juhataja kinnitas mulle juba nädal aega tagasi, helistab võõrastemajja ja paneb koha kinni. Minule ei ole keegi helistanud. Kuulge, meil oli ometi kokkulepe olemas. Helistage esinema, kontorisse, mina ei tee midagi. Mõistan. Tähendab, kohe helistan siit kontorisse, selgitan asi ära, nemad helistavad teile seal kombes ja meil on niisugune kordid telefoni teel me ei broneeri, kuidas nii? Kui probleem on selles, et teil pole kuskil ööbimiskohta, siis palun olge lahked, täitke ära see formulari ja võtke endale number, mis number ühedaline ümber on olles number? Kuulge, kamina, seal naljast aru, aga ma küsin tõsiselt, kas maksab tõsiselt, maksab rubla 80 kopikat teede, kas soovite? Üheks ööpäevaks soovite? Ei ole mitte midagi mõista. Millal mind välja tõstetakse, miks välja tõstetakse. Aga te ei leidnud juba bronni kätte, ma mäletan teda Reilbränite võõrasse tuppa. Kuulge, piinlik lugu kommenteerinud, jääte siis vihe, Ülo, olge rahulik, ainult homseni ja siis ja siis leitakse mu bronni üles, asi aetakse joontes asja, tead, kui korrutate bronni. Meie ei broneeri kohti, võõrastemaja on pooltühi, vabu tube on jalaga segada, kui tahate täita kaart ära ja šanss. Mina lõin luugi plaksuga kinni, nii närvilise inimesega ei saa asju ajada. Kontori juhataja on ikka imelik küll, nädala ajaga ei saa nüüd tuba broneeritud. Autobaasi direktori kabinetti siseneb noormees, paks portfell kaenlas. Andestage, tülitan. Tulin teie juurde tööasjus, ensionärvi? Ei, need pole meil omalgi kuhugi panna. Ma ei ole insener, vaid autojuht. Sina, mu tööraamat, juhiload. Istuge palun eiei sinna mugavasse tugitooli. Tõsia, too meile kohvi ja sidruniga, Ooey maise sidruni sees Helmadosja Campekkidega. Niisiis, et siis neile tööle ja kirjutage avaldus, valmis otsekohe vormistama. Ära juba homme võite tööle asuda. Andestage, aga enne tööle vormistamist on mul teile paar küsimust. Olge nii lahked. Missuguse masinad mulle annate? Kui suur on keskmine kuupalk? Auto, anname teleuue seal 130 ja keskmine palk 130. Kuulge, ma pole ometi mõni insener. Anname 100 kuuskümmen, kavatsen naist võtta nii, sel juhul venitame 180-ni ja kahetoaline korter, aga see on juba mehejutt. Ja nüüd olge nii kena. Näidake mulle oma dokumente taludega. Üks momente. Olge lahked. Siin nädal. Pole viga. Aga kuulge, missal Juhtiva töös taas paistab küll olema lühike. Ja veel üks küsimus. Öelge, ega Räki ei liialda alkoholiga niste ometi. Haruharva võtan piisates ainult suurte pühade puhul, aga töö ajal seda ei ole nii. Olgu, siin on minu visiitkaart, kõikide koordinaatidega. Homme kell 16, null null, saatke mulle palun virgatsiga oma iseloomustused endistest töökohtadest. Siis lahendame küsimuse lõplikult. Meil tuleb teiega üheskoostööle asuda. Nii et nägemiseni. Nägemiseni. Te kutsusite mind välja, seltsimees direktor? No ütle ometi, Tjumus, mis ma sinuga pean peale hakkama? Lõngatsunud heaga olen katsunud kurjaga. Aga kõik on nagu hane selga vesi. Viimane kord ma hoiatasin sind tõsiselt, et kui sa veel ükskord tööle hiljaks jääd, on kuri karjas. Tänase tuled jälle pool tundi hiljem. Mul oli väga tungiv põhjus, miks ma neid põhjusi tean. Vanaemasid oled sa maha matnud tükki? 10, tädid on sul kõik maailmahaigused läbi põdenud. 30 korda sa oled lifti kinni jäänud, trollibussis elektrilöögi saanud, kanalisatsiooniluugist alla kukkunud korter maha põlenud ja nagu ma mäletan, tabas sinu mikrorajooni maavärisemine. No mis siis nüüd jälle lahti olla, te üllatate ennast kangeks, kui kuulete, oh oh, või kangeks ka. No kalade kuulda. Vaat seltsimees restoran lugu oli sedamoodi, et tõusen hommikul üles nagu tavaliselt, ajasin häbenema, võtsin vähegi kehakinnitust ja siis kuulen uksekell. Uksekell ja, ja kas te teate, kes seisis ukse taga? Küll on küll. Marina plandi. Tere hommikust, kallis. Kas tohiksin teie poole jääda? Natsi olla välispolnud, enam vabu luksusnumbreid sedasi ei ukse taga seisis marslane Marsi elanik naturaalses olekus varsi pealt. Niisugune naljakas rohelist värvi, kolme jalaga, ilmatu pika nokaga tervist. Praegu Vaabusin, tulime kontakte looma ja muu säherdune viisakas jutt ütlemises ikka. Palun astuge sisse, võtke, olge lahked. Istet, mul oli veel onu poolt toodud lepiku Liisut alles niisugust sündmust ometi pühitsevad, isegi kohtuvad kaks tsivilisatsiooni. Muidu muidu on ju. Aga huvitav, miks ta just sinu poole tulimis puhus. Ta oli helistanud Tartoviti ukse taga, aga need sõitsid ära. Ja oligi kõikjalt. Lukas, ma juba rääkisid kolmest elas ka, olekski nagu kõik, ah jaa. Neile meeldis väga paberit mäluda, eriti pärgamendi joogipoolist ei puudutanud, aga paberit järas nagu meie kapsas. Ei, ei tea, kuidas te omavahel rääkisite. Mis keeles või mis keeles, mis, mis keelest, mis keelde telepaatia? Teadmisest, kusjuures nüüd on mul mõõt täis. Ma võin õige palju lubada, aga minust hakatakse idiooti tegema, vot seda ei ole. Otsejoont läheb sekretäri juurde ja ütled, et ta kirjutaks valmis käskkirja minu vallandamiseks. Aga käin mingit Aga, marss minema. Jumov lahkus rusutult, ütles sekretärile, mis vaja, ja lonkis kodu poole, seda musta muret täis. Koridoris aknalaual istus Marsi elanik järas pärgamendi. Valusa vihaga vahtiskusid Jomov tema kolmandat jalga, mis elegantselt rippusele aknalaua ja lausus Teadmis varroheline niit, korja omad kolid kokku ja Mars Marsile tagasi. Pärgamendi võid kaasa võtta, ega mul kahju pole, viid lastele külakostiks. Aga minul laskis direktor lahti. Ei uskunud. Kuuldud saates vennasrahvaste huumorit tegid kaasa Ita Ever Gunnar Kilgas, Eduard Ralia. Osad jagas näitlejate vahel laiali ja võttis osa saatest. Einari Koppel.