Tere, head kuulajad tänases unustamatute saates teeb Jaak Ojakäär tagasivaate ansambli ööd Fayer tippaegadele, mis olid vaieldamatult läinud sajandi 70.-te teisel poolel. See ei tähenda sugugi seda, et Poleks hiljem unustuse hõlma langenud. Vastupidi kui viimasel ajal polegi uusi hitte tulnud, nagu tol kuldajal, siis on kavereid Fayeri lugudest tehtud, nagu selles kuulsas Vändra vabrikus saelaudu ja ka originaale mängitakse kustumatu innuga. Alustame nende suurima menulooga september kus tulevad välja kõik bändi tugevad küljed, laitmatu rütmipulss, suurepärane puhkpillisektsioon vokaalist rääkimata ja mõistagi laulud, mille meloodia ja harmoonia on niivõrd kaasakiskuvad, et oleks nagu saanud inspiratsiooni kusagilt kaugemalt. Aga võib-olla ongi, ehk jõuame tänases saates ka selle juurde, aga kõigepealt esimene pala ja siis lähemalt ansamblist ning palade sünniloost ja sinna juurde kuuluvast. See kuulus september polnud ju sugugi esimene. Hittlugu ilmus aastal 1979 ning autoriteks ansambli juht Morris Whit, kitarrist tal McKay ja lisajõudu. Täna olid kaasatud California laulusepad David Foster ning Willis mis oli omamoodi huvitav, sest senini olid enamik varasemaid Ta kirjutatud ansambli oma liikmete poolt. Ehk siis toona suhteliselt stabiilne koosseis, Morris, vaid sündinud 1941. aastal seal kuulsas Memphises Tennessees Ansambli, Joy vokalist ja löökpillide mängijana. Temast 10 aastat noorem vend, priordin Whit Vassil. Filipp Eili põhi vokalistina läridan klahvpillidel ällmäkey Johnny Gray kitarridel Fredwitja, Ralph Johnson löökpillidel ning ändru uul folk, saksofon, Ilja flöödid, kes täpselt samuti ka löökpillidel kaasa lüüa. Siia juurde tuleb muidugi lisada see kuulus puhkpillisektsioon nimega Fenix hools ehk siis maika Harris ja rämley Michael Davis trompetit Telia flögel Hornidel Louis sätarfilt tromboonil ja Don Mairik saksofon idel. Läheme nüüd ajas veidi tagasi ja kuulame üht esimest menulugu aastast 1975. Žainiks staar ehk kraav täht on laulu nimi ja väidetavalt oli Morris vait läinud suisa mägedesse, et saada rahu selleks, et kirjutada muusikat filmile That's The Way of the World ja Ta läks sinna suisa üheksaks kuuks. Samas selle kuulsa žaining staari kirjutas ta ühe õhtuga olles lihtsalt jalutanud, taevast vaadanud ning Üht säravat tähte näinud. Filmiga muide ei läinud kõige paremini ja Morris vait oli piisavalt tark, et oma muusikat. Seal olid ka feilippeili ja lärydani kaaslus. Ta ei tahtnud seda reklaamida kui filmi heliriba, vaid paigutada ta eraldi lihtsalt kui Finnairi muusika. Kõige toredam oli muidugi see, et kui filmiprodutsent nägi, et film eriti ei müü, aga muusika, seda rohkem muutis ta filmi pealkirja ja just selle hittloo järgi. Žaining staar. Ma pean ausalt tunnistama, et too kunagine film jätab mind suhteliselt ükskõikseks mis iganes nime all teda esitatakse, küll aga laul nimega That's, The Way Aude World oli üks esimesi Finland Baierilaule, mis mulle meelde jäi ja nagu öeldakse, hingekeeli puudutas tõeliselt kaunis ballaad, kus vokaal käib kõrgest falsetist alla, omamoodi räpi moodi esitatud jahu. Jauni suurepärane kitarrisoolo kahele. No mida sa veel tahad? See oli üks neist lugudest, mille pärast seitsmekümnendatel raadio Luksemburgi edetabelit kuulates kella kaheni öösel üleval olin. Tänapäeval on asi palju lihtsam, paneme plaadi peale. Läheme veel edasi filmi teemadel seoses ansambliga Finland Fair ja üheteisi ansambliga, mille nimeks piiglasse kelle muusika põhjal tehti hiljem samuti üks film aastal 1978. Morris Schmidti kunagine ütlus, palun ärge seda vaadake, käis eelkõige selle filmi kohta, aga riivas samuti biitlite Saartšent Pepperi versiooni, milles muidu igati adekvaatne produtsent Roberstikud tegi tubli karuteene Niibiiter frantonile kui ansamblile Beachis. Stsenaarium oli nõrguke ja seda kummalisem on see, et ööd Fayer, kes samuti osales, tuli lõpuks välja võitjana. Nimelt biitlite kaverist hingatugetjuntuma. LIFE sai üks nende suurimaid hitte Te üldse. Morris vait on tagantjärele öelnud, et neile anti valida kolm biitlite lugu, mida mängida ja ta valis selle, kuna tunnetas puhkpillide mõju, mis on ju nende suur trump. Aga pange tähele, vaid toob nad küll kohe välja, aga laseb minuti jagu oodata täistuuridel juba viimane käik sisse lükata. Vokaal on perfektne nagu alati, aga kui hea kuulaja viitsib tähelepanu pöörata ka bassikäikudele, siis eriti loo teises pooles teeb Vaiti perekonna noorem vend Wordin supertööd. Nüüd on viimane aeg mängida üks esimesi Fayeri suuri menulugusid. Aasta oli 1975, kui plaadistati laul nimega Swing song. Album Grady Joe'd müüs topeltplaat. Jagu sai kolm Grammy nominatsiooni, millest ühega võitis. Sellel Fayer oli võtnud nõuks ka lavaesinemistel kõik välja panna. Ühel kontserdil aitas kaasa Broadway mustkunstnik Jaak Henning ja hiljem hoolitses terve tuuri eest Stig Edgar enne mees, kes vastutas ka 1984. aasta Los Angelesi olümpiamängude lõputseremoonia eest. Ansambli juhi, Morris Schmidti noorem vend või orden on ühes intervjuus öelnud, et tema arvates peakski muusika business olema glamuurne. Kotid nagu Elton John on sellest juba ammu aru saanud, aga lisas kohe juurde, et lisaks meelelahutusele on meil teile ka oma sõnum edastada. Sellest peale järgmist lugu. Find Fairy juht Morris vait on kunagi öelnud, et thats way Aude World ehk selline on juba see maailm, mida oleme täna juba kuulnud. Andis ansamblile ülemaailmse heakskiidu. Siis me teadsime, et meie sõnum ei läinud vaid mustanahalise elanikkonnale. Aga aasta 1977 ja plaan olen Lool ühendas kogu Aasia kogu maailm hakkas kaasa elama Morris, vaid teil on alati olnud omad tõekspidamised. Ühe rehiti kohta on ta öelnud järgmist. Kindel, et paljud inimesed ei tea, mida serpentiini tähendab Nad isegi hääldavad seda valesti. Tegelikult on see sert Benteen, mis tuleb Indiast ja tähendab üht jooga eri suunda. Minu arvates peaks iga inimene selle usu järgi tegema seda, mis tema jaoks on õige. No omamoodi ohtlik võib ju ka olla, aga teistpidi igati normaalne, kui inimesel aju peas korras püüan siis hääldada selle järgmise loo nime õigesti Morris Vaiti nõuande järgi serpentiine. Ma arvan, et Eesti publiku jaoks on samalt plaadilt T1 veelgi tuntum pala, mida on ka igapidi kaverdatud, kuigi originaali vastu pole kerge saada. Ja selle loo nimi on fantasy. Aga siin pakun teile ühe tõelise maiuspala. Plaadi versiooni on ju kõik kuulnud, aga Filipp Eili seiklusi avalikul kontserdil Vastmid, et nii paljud läinud sajandi viimasel kümnendil andis flaier kontserdiga pori jazzifestivalil ja jälle koos Philip meiliga, kes oli vahepeal ka oma teed käinud. Vend oli igati heas vormis, kõik toimis ja publik oli vaimustuses. Tahangi praegu seda kuulsat fantasy lugu mängida teile mitte plaadi peale, vaid toonase kontsertsalvestuse lõigu kus faili oli juba tunni jagu oma häält kulutanud, mis loo alguses ka kuulda on, kuid laulu lõpp läheb ikka päris kosmilistesse kõrgustesse. Selleks on ainult tema võimeline. Peale seda suurepärast vastuvõttu pori, jazzi festivali publiku poolt sai pärast lava taga peale kontserti juttu aetud Fayeri puhkpillisektsiooni meestega, kes olid tegelikult väga lahedad, istusid pressitelgi kõrval, õlleklaasid käes ja ajasid mõnusat juttu. Nii et tundub, et vähemalt sel ajal oli ansambli sisekliima igati hea. Aga nüüd veel üks isiklik meenutus seoses Finnairiga. Läinud sajandi 70.-te lõpus tuli ühelt välisreisilt hea sõber Lembit Saarsalu, kes oli ostnud ka mõned plaadid, mida siin ju noh, neid häid plaate ikka nappis. Ja tema laitmatu muusikamaitse puhul pole üllatav, et üks neist oli Fayeri plaat. Lindistasin selle kohe ümber ja leidsin sealt ühe pala, mida kasutasin veidi hiljem ka oma esimese sari saata alguskujunduseks vikerraadios. Loo nimi indes taun ja selle loo puhul võib tähelepanu pöörata just rütmile, mis oleks nagu stabiilne, aga väike vimka on ikka sees. Kui oleme selles saates mänginud põhiliselt Fayeri menulugusid aastatest no 75 kuni 80, siis üks võiks olla ju ka hilisem aastast 1987. Selle on kirjutanud mees, keda nimetatakse skaa elargiks. Ja see on selles mõttes huvitav lugu, et siin on sellist poliitilist allteksti, samuti systemoussarwaivale ehk ellujäämise süsteem on laulu pealkiri ja ma arvan, et meilgi on sellest üht-teist õppida. Hea kuulaja on kindlasti tähele pannud, et tänases saates Finland Fayerist ei ole eriti nii palju ma juttu teinud nende eraelust või mingitest skandaalidest sest tegelikult rahvusvaheline press ei olegi neid väga palju kajastanud. Mis on minu arvates ainult hea? Tähendab hea on see, et neid võib-olla polegi olnud. Teine asi on see. Fairy puhul on siiski esikohal muusika ja nende muusika puhul ikkagi hõljub see mingisugune kõrgem auraga, näiteks ansambli liige Al McKay on öelnud, et ma sain alles ansambliga liitudes aru Morris Whiti ideedest. Et näiteks jumal, malemäng ja jooga olid sellised huvitavad kolm asja, mida ta, miks siis kokku ja astroloogia, budism, taimetoitlus, kõik nii edasi, nii et see on ka omamoodi väga-väga huvitav selle ansambli puhul. Üks lugu ansamblilt. Fair kannab pealkirja staar ehk täht ja see iseloomustab kindlasti ka ansamblijuhi Morris Whiti astroloogia harrastust. Ja tänase saate lõppu veel üks tantsulugu, millega sellel Fayersaid väga kuulsaks aastal 1979 selle nimeks on puugi Von der Land ja mis muud kui lugu käima. Jaak Ojakäär soovib teile kõike head ja kohtume ikka jälle Vikerraadios.