Te kuulate Raadio kahte ja eetris on lõunaprogramm päevakord koos Reimo Steniga. Ja me ei ole siin stuudios mitte kahekesi, vaid meiega koos on ka inton pragi. Tere, tere. Tere. Tere. Tõesti. Sa oled praegu 10. korrusel, aga sinu ütleme niimoodi rekordite ja saavutuste arvestuses, 10. korrus, tegelikult on ikka noh, nagu köömes köögi põrandal, pisike kükitab mannatera, eks ole. Jahtisid 10.-lt korruselt aknast alla vaadates, kui kaks-kolm nädalat tagasi, millal ma käisin siin enne enne vallutusretke, siis siis ma vaatasin aknast välja, tundus, et ma olen kõrgel. Praegu vaatan, et ei ole midagi nii kõrgel. Seitsmeteistkümnes november, kui sa siin käisite ja ja ma otsisin meie foorumis, tule, sa saad kirja, mis saabus siia raadio kahe koduleheküljele pärast sinu intervjuud, nii. Tahate ma loen seda. Ja paluks. Väino on selle autoriks ja ta ütleb niimoodi, ma võin oma kuu palgamängu panna. Kasiino vennike tippu ei jõua. Oh, tal pole vist alpinismi mitte vähimatki ettekujutust tehkoga, suitsu ja küll see energia hiljem värske õhuga tuleb. Teotahe võib meeleta olla, aga ega ikka veerpalust kiiremini suusata, kui trenni ei tee. Niisuguse kirja on meile kuulaja jätnud pärast sinu eelmist visiiti kus tuleb tõele au anda, jäi mulje küll, et, et ega sa päris täpselt ei tea, millega sa tegelema hakkad. Tunnistan üles, mõtlesin ise samamoodi. Olles Reimo käest kuulnud, et sealt kusagilt kaugelt on sõnum tulnud ja sa oled tippu jõudnud tuli asjad ümber hinnata. Ehk alustame sellest sinu eelmisest intervjuust, kas sa tegid seda meelega? Jätsid mulje endast kui totaalsest võhiklust, kes võib suvalisel hetkel ronida maailmale kõrgema mäeotsa, eks. Või see tegelikult ikkagi oli niimoodi, et suvaline inimene tänavalt siit Tallinnast võib minna ja selle ära teha? See tegelikult ma ei üritanud mingit muljet jätta, vaid see tegelikult nii oligi. Mitte mingisugust ettevalmistust, mitte mingisugust. Järelikult on see võimalik Cramol, ka minul, ma arvan, kui meil on, mida sellel, kui teil on tahtmist, tahtejõudu, sest see viimane raadiokuulajad võib-olla täpselt ei tea, kus ma käisin, siis Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro, aga mis on peaaegu 6000 meetrit kõrge 5895 meetrit kõrged. Selle osas ma tõepoolest ära käisin. Et tahtejõudu, tahtejõudu on vaja, sest lõbus, lõbus ütleme kuskil. Kui me olime 5000 meetri 5000, ütleme 300 peal või 5500, siis sealt edasi oli väga raske. Seal oli sellest sellest õhurõhust tingituna. Jaa, jaa, ja hapnikupuudusest siis täiesti kummalised nähtused, kuidas inimesed täiesti tühja koha pealt hakkasid oksendama, kellel jalad ei kandnud, minul hakkas ninast näiteks verd jooksma. Vahepeal peavaluhood käisid õudselt põlved mul jubedalt valutasid ja vaatasid oma vaatasid maha, oma saapanina siia, ühte jalga teise ette tõsta oli puht võimatu. Hästi raske oli, ma ütlen, ma ei oska seda kirjeldada, see, kes pole ise seal üleval, käinud siis sellest aru, mismoodi sa ei suuda isegi sileda maa peal vahepeal siledat ma ei suuda astuda kolm sammu ja siis hingeldad, kaks minutit enne seda oli see lõpp, lõpp oli tõesti raske. Ja vot see on tahtejõud, lihtsalt pingutasin niivõrd. Ma võtsin ennast kokku ja ma teadsin, et vot mul tip on seal siht, paistab ja ma pean sinna jõudma. Ja ma Sa pead tunnistama, et see asetab ka need inimesed, kes näevad, kuid et mitte öelda aastaid vaeva selliste tippude vallutamiseks kuidagi veidrasse valgusesse. Mahavisatud aeg ja see, kes tahab Kilimanjaro vallutada ja valmistub aastaid, see on tõesti mahavisatud aeg ja sest sest seal otsast seal on lausa turistiprogrammid koostatud ka eraldi rajad kohe kõik telkimise puu, õnnitsel, tabel, kus saab peatuda. Sepad teevad süüa, selle giidid juhivad, et see on, see on nagu nendest maailma kõrgmägedest üks lihtsamini vallutatavaid mägesid. Seal on ainuke, ainuke tegur ongi see kõrgus ja õhurõhk ja hapnikupuudus. Et kui inimene seda ei taluna, siis tal siis tal ei ole mõtet sinna minna, kes talub seda see täitsa vabalt ära, kui lihtne ronida, sõna otseses oli ka seal Priit ronima või seal lihtsalt saiti tõsta jalga jala ette, see maali suht tasane, tõsi, mingi tõus pidi ikka olema, eks ole, et lõpuks sinna ülesse ka jõuda või tõesti seda nii-öelda ronistraid köied ümber, mingisugused turvaköied veel kuskil mingid erilised saapad, kindad käes, tagusid naelu, kalju seina sisse, astusid üles niimoodi? Ei need, mis sa viimati mainisid siin kõik need saapad, naelad, nöörid, köied neid ei olnud. Aga mõned mõned kohad olid küll sellised, kus tuli, kus tuli üks paar-kolm meetrit kõrgemale mööda kaljusid Nonii ta täitsa nii, et algul vaatasin, kuidas üles minnakse, et ei saagi edasi nende teede lähedal. Aga siis kiidaks mõned väledamad, poisid läksid käes ja siis proovisime tikklentrid järgi, et midagi rasket ei ole täpselt kättevõtmise asi jälle, kui sa alla ei vaataja. Kõrgusekatteid eriti ei tohi tagasi vaadata, vaatad ainult edasi, kuhu, kust saab kinni võtta, kuhu saab jala toetada. Tegid seal paar-kolm meetrit ronimist, elada selleks selle tee, tõsi küll, ülesjoones kogu aeg oli tõusu tõusutee, aga nii et neid ohtlikke momente ronimise kohti küll ei hakka ilma köite kirgadeta. Kuidas sul selle kõrgusekartusega on, julgesid alla vaadata? Ja Ma olen kahe jalaga maa peal, siis ma julgen olla vaadates kui vot see on täpselt, kui ma olen kuskil pilvelõhkuja ülemisel korrusel. Kui ma vaatan aknast lihtsalt välja mulle EKP ringi ja ma ei karda kõrgust, aga kui ma sealt üle rõdu ääre peaksin kuuluma, siis ma natuke kardan, reaalne allakukkumise oht, siis ma kardan kõrgust, ütleme nii. Me olime seal seda hetke olnud, kus oleks pidanud minema kuskil paarikümne sentimeetri laiust mingisugust Kaiuniši pidi, et see tee oli nii kitsas, näiteks et ühel pool on kuristik, eks ole, kilomeetrid alla ja ees on väga kitsas tee, kilomeetreid ei olnud, aga sellised kohad küll, kus hästi-hästi kitsaste, et nii-öelda läksid ja alla oli ka oma 10 10 20 meetrit, võib-olla, et kukkudes oleks väga tõsiselt vigastanud kui mitte üldse surma saanud, et oli ka selliseid paar kohta. Sul on seljas särk, tornid, loosungid ühe sporditarvete firma käest laenatud natukene muudetud kujul alla kili, et see tähendab, et just ära teinud, eks ma keeran sulle selja. Selja peale, on ka kirjas, mis asja ära tegin. Minu arust Kilimanjaro ja siis ulub suuru piik tipp 5800 millegagi 5995 ja kas särk antakse automaatselt kõigile, kes sinna tippu jõuavad, on see teie enda kamba leiutis või mismoodi seda särgi omanikuks saab? Seal oli mäest alla tulles oli kari musti ärikaid kes üritasid selle maha müüa igasugust kraami. Ega see särk näiteks, ma ei tahtnud seda osta, ta pakkus mulle 10 dollariga, mõtlesin, ma ei taha seda särki, et ma olen nii palju suveniire, aitäh sulle, ma ei taha. Ja siis ta lõpuks lasi hind alla kaheksa dollari peale. Ta vaatas mulle nii paluvate silmadega otsa. Tal oli nii vaja, et ma ostaks selle särgi ära, tal oli seda raha vaja, lihtsalt ostsin selle särgi ära. Aga nüüd mul on hea meel, et ostsin, sest väga vahva särk, mida sul on hea tagasi teenimisvõimalusest lähen tagasi selle foorumi kirja juurde, kus kirjutaja labase kuupalgamängu panna, ta on lisanud taitlikult ka siia meiliaadressi, ma arvan, et sellel kirjutades on meil võimalus nõuda see kuupalk välja tema käest. Kusjuures tahtsin ka sellest juttu teha, Väino oli ta nimi. Ma arvan, et see Väino ei ole väga madalapalgaline. Siis on ikka kasud sees. Et kui seal meiliaadress on, siis ja siis ma võib-olla isegi kirjutan talle ka, jah, küsin, et kuidas selle kuupalgaga jääb, võin teiega fotosi näidata, et ma tõepoolest seal tipus ära käisin ja mul on ka ja 36 tunnistajat veel, sest me olime 30 seitsmekesti, olime eestlased seal tipus, sellest kambast on teada, avaliku elu tegelastest oli Vahur Kersna, eks üht võib-olla keegi veel, aga, aga räägi siis meile ja raadiokuulajatele sellist põnevate kompromiteerivat materjali, eks kui inimeseta seisavad just nagu sa ütlesid selle tohutu tahtejõuavaldusega silmitsi siis juhtubki küllap igasuguseid piinlikke asju, inimesed ei mõtle enam mitte enam niimoodi, nagu võib-olla Nonii tundis, et noh, et nüüd on tema elu lõpp käes, hakkas seal südant puistama, kirjutas testamendi, jagas pärandust, või vandus kellelgi veel igavest armastust. Kuidas telestaar vastu, kuidas telestaar pidas, pidas väga hästi vastu, et midagi kompromiteerivat nagu otseselt polegi eeldada kohta vahulisi laudis Vahurile, Vahurile läinud selliseid nähtusetel, noh see on ka ilmselt sellest hapnikupuudusest tingitud, mis siis inimestel kõigil väljendub väga erinevalt, siis temal näiteks jalad ei tahtnud lõpus sõna kuulata, muidu peali selge mõistus, selge, kõik kuskilt ei voolanud verd midagi valutanud, aga aeg-ajalt kukkus pikali, sest jalad ei kandnud lihtsalt. Aga oli, see oli üks kõige leebemaid nähtusi seal, sellepärast et seal nagu ma just enne mainisin, seal inimestel juhtub väga-väga eriskummalisi asju. Kes, kes hakkas segast juttu ajama, ei tundnud üha enam lähedasi, kes ta ümber on, ei saanud aru, kus ta on ja kes oksendas ja keeldu ninast verd ja mõni mõni ei jaksanud lihtsalt enne seda lõppu kustus nii ära, et lõpus viimast viite sadat meetritki kaks tundi lihtsalt ei jaksanud. Ainult kukkumine oli see pehme, lumi maas ja sellel lumi maas oli väga pehme, vajusid lumehange lihtsalt mõnuga. Külm seal üleval oli, oli seal väga tohutu tuuline ka siis see pilt, mis mulle näitasid oma digikaamera väiksel ekraanil olete lipp käes, üsna nagu rahulikult on see lipp, et seal väga suurt tuult ei olnud. Jah, seal oli meil selles suhtes edasi, et kui me kogu see viis päeva, mis ronisime siin ühessegi päeva neli pikka päeva ja siis seal terve öö sinna otsa, et noh, võib öelda jämedalt viis päeva, siis Me võitlesime raskete ilmastikutingimustega, meil oli kogu aeg, oli paduvihm, kogu aeg oli lörts, lumi, kõva, tuul, varustuse läbimärg, meil oli selles suhtes, meil olid väga-väga-väga rasked need matkatingimused aga see sai kompenseeritud siis sellega, et seal üleval tipus oli ilus päike, ühtegi pilve jaamas pilved olid teadupärast kõik allpool natukene oli päike, ilus sillerdav lumi ja täielik tuulevaikus. Et see oli väga, väga ilus, oli seal üleval, tuult ei olnud mitte mingisugust. Aga külma. Ma ei oskagi öeldes päikesel praadis päris kõvasti, et noh, kui päikesevarjus niimoodi seal lumehanges mõõta temperatuuri miinus 10 15 võis olla küll. Räägime jah, sellest väikesest läksid ära nende sõnadega, et kui teised võtsid kaasa päikesepäike, blokeerivad kreemi, sina vastupidi, võtsid kaasa päikest, soodustavad kreemi, päris neegriks tuleb öelda, esmaspäeviti nad ei ole päevitamiseks, polnudki võimalust, seal olid kogu aeg paksud joped ja asjad seljas, sest tuli vihma eest kaitsta. Ja ühtlasi siis ka päikesest, aga käelabad näiteks, mis olid mul, mis olid vihma käes, läbi vihma võtab ka päike hakkab peale ja mul siit käte pealt, kui ma ei eksi, vist juba teist korda koorub nahka, käed natukene tumedamad ikka on, veel, näeb täpselt need kohad, eks ole, kuhu päike paistis, kui mõni oma käimiskeppidest kinni hoidsin. Nende koha pealt on nahk mitu korda maha tuld, aga tänu sellele kreemile ma ei saanud põletada, vähemalt nii hullusti. Võttis päikest ligi, siis naha maha, siis võttis jälle päikest, Livi. Päevitasime käelabad ja natuke nägu ka mõne pildi pealt näha, et su nägu oli suisa ikka üles poistel nagu korralikul sellisel kahekümneaastase staažiga joodikud, eks ole. Päeva parim komplimente. Jah, see on tõepoolest üks pilt, kus ma olen siis koos Vahur Kersnaga kaameramehega. Teet on ta nimi ja Teeduga koos saime muideks väga headeks sõpradeks, seal mäe peal aitasime teineteist üksteise varustust tassima, jagasime seal oma joogivett ja härra konksi just teed pronksi, jah. Täpselt, et aitasime teineteist igakülgselt kogu aeg ja siis kokkuvõttes saime, saime tõesti väga headeks sõpradeks, et selline raske raske retk nagu lähendab inimesi täiesti uskumatul kombel ja siis meil oli järgmine päev peale sealt tipust allatulekut, siis nagu sa nägidki selle pildi pealt, kuidas neil mõlemal näod paistes. Minul läksid sellest päikesest heledast päikesest, sest UV-kaitset mingisugust seal üleval nagu erilist ei ole. Ja mul ei olnud päikeseprille ka esmaseid silmad paistetasid täitsa ülesse ja Teedul oli siis täna oli ära põlenud täiesti Willides oli lisas, et nagu nagu kaks joodikut on siin pildi peal tõepoolest allatulek oli kergem või raskem kui ülesminek. Ma ütlen ausalt, et allatulek oli ka väga raske, sest mul olid vanadest traumadest hakkasid põlved valutama ja allapoole astuda. Mul oli nii valusid, olid pisarad silmis ja jõudsin sinna laagritesse õhtuti. Need kaks päeva, mis tulime alla, ma jõudsin paar-kolm tundi hiljem kui teised, teised matkasid neli tundi, ma tulin seitse tundi. Sest ma tulin nii vaikselt nagu, kuna ettuma kahe jalutuskepiga astusin samm-samm haavale, nutsin, selle hädaldasin. Aga muideks, kes Väino oli, see mees, kes arvas, et suitsu suitsumehed nagu ei suuda midagi ja jah, ma istusin seal üleval tipus ja tegin ka vahepeal suitsu, oli ka? Mitte mitte loomulikult manid, Tele2 kuulajaskond eriti, kes on, kes on võib-olla nooremapoolsed, et ei kutsu üles kõiki kõiki suitsetama, et see on väga hea ja siis te jõuate rohkem vastupidi ma ei ole sellele uhke, et ma, et ma suitsumees olen, aga, aga lihtsalt see tõestas, et, et see, kui sa ja kui sa, kui sul on tahtejõudu, kui sa tahad väga midagi teha ja kui sa tahad sinna tippu jõuda, siis selline tühine asi nagu suitseb. See, et sul on kopsumahtu võib-olla vähem või rohkem hingeldama või mida iganes, see ei loe siit kohe ühe ettepaneku, kui sul on on tahtejõudu ronida Kilimanjaro otsa, küllap sul on tahtejõudude suitsetamine maha jätta, näiteks, võib-olla võtta see oma järgmiseks nii-öelda rekordiürituseks. Sellele ma olen mõelnud, aga ma ei taha. Mulle meeldib see tegevus, meeldib need meie intervjuu lõpetuseks väike kokkuvõte või selline hea soovitus, et kui teil nädalavahetusel midagi teha ei ole, siis käige ära. Ikka täpselt nii. Käia Ginimon sääre otsas, kui teil aega aitäh sulle, internet tulid ja aitäh teile.