Tänane saade peaks meid nagu mingil määral asendama külalisstuudiosaadet. Ainult selle erinevusega, et täna külaliste asemel on kirjad ja nende kirjade vahendusel vestleme teiega ning püüame mõningaid probleeme, mis siin kirjeldas, on üles tõstetud kas siis lahendada või natuke selgemaks teha või mõningatel puhkudel anda ka teile veel võimalusi mõtlemiseks ja Neis või mõningates muudes küsimustes mis puudutavad meie muusikalist saatekava meile omapoolse abi osutamiseks. Võib-olla siis asuksimegi asja juurde. Siin minu käesolev kiri, mille on kirjutanud Tartu Pedagoogilise kooli õpilane Eriti huvitavad mind muusikaliselt tunnid, need arendavad musikaalsed kuulmist. Nendes võib tutvuda paljude oma aia, välismaa heliloojate ja lauljat tega, õppida tundma raske ja kergemuusika omapära. Soovikontserdis leida aga tihti ka oma lemmikpalu. Ja edasi ta siis räägib ligemalt mõningatest muusikalistest tundidest, mida ta on kuulanud. Siin kirjas muidugi probleeme ei olnud ja esimesena lugesime seda ainult põhjusel et ta on omajagu tüüpiline. Ent tänase saate otseseks ajend ajaks on siiski teistsugused arvamused, mis ei olegi nii väga juhuslikku laadi. Mitmete aastate jooksul on neid ikka ja jälle aeg-ajalt lugeda tulnud. Ent ettevalmistused, kas järgmisele kirjale väike muusika katkenud? Kiri aga eelmisele üsna suureks vastandiks. Ja kõlab niimoodi. Meid on raadiosaadetes olemas nõndanimetatud muusikaline tund ajal, kui inimene, kes päevatööst väsinud, heidab voodisse sooja teki alla ja enne uinumist kuulab ilusaid võluvaid muusika lugusid ja võluvaid laulusid. Kuid kahjuks asemel, et kuulda võluvaid muusikapalu ja laulusid kuuleme ainult igasugust nõndanimetatud ümmarguse laua tagust lobinaid ja selle hulgas mõnda oreli või klaveri plärinaid. Kui need lobinade plärinad on kellelegi nii väga vajalikud, siis kas neid ei saaks mõnel muul ajal ette kanda ja see ilus õhtutund päevatööst väsinud inimeste heaks võluvate laulude ja muusika palateks ära kasutada? On ju olemas väga võluvaid valss, pulkasid, marsse laulusid ja nii edasi. Kaks kirja ja täiesti erinevad arvamused. Muidugi, ega me ei ootagi eriti, et meid nii väga kiidetakse, kuigi ka sellest me oleme täiesti loomulikult alati meelitatud. Kui mõni kiri tuleb, kus on leitud, et üks või teine saade meeldib, aga sellised kirjad, kus ühekülgselt ainult ühte laadi muusikat soovitakse need võib-olla tekitavad natukene kahtlusi, kas see on nüüd eriti suure raadiokuulajatehulga arvamus. Ja kui siin meenutada veel seda ankeeti, mis möödunud aastal muusikalise tunni raames korraldasime siis sellest võis teha järelduse, et meie kuulaja on siiski palju mitmekülgsem ja palju avaramat ja suuremate huvidega. Eks sellest mitmekülgsest annavad tunnistust ka need vestlused, mis meil on olnud väga paljude raadiokuulajatega külalist stuudios. Hea, et džässi või info džässi, seda iba, mis sellel võib olla ligidasem ja mida ütelda natuke ekstsentrilise inimene tahaks kuulata, seda võis ka olla. Alati ja igal juhul, kui esinevad, no ütleme näiteks laulab seal keegi või mängib igal juhul öelda kõik esinejad tähendab ka kontsertmeister. Aga mis see on, mida võiks teha, mõelda? Tõsise muusikaalalt, võiks korraldada ka selliseid vestlusi, mis algavad kõige kergemast tõsisest muusikast kuni kõige raskemini välja siis järjekorras, teises ajaloolises või raskuse kategooriad evolutsiooni alusel umbes linna kujaga džässmuusikast, rääkis. Kõige rohkem mind huvitavad üldiselt igasugused vestlused oma lemmikut on kujunenud, tahaks kõigist nendest kuulda kõigist siiani kuulnud päästeks vanad lauljad juba minut ooperimuusika väga meeldib mulle. Ja siis need vanad ooperikuulsused, kõik. Tahan kuulata ja nendest tahaks elulugusid ja niisuguseid asju kuulda. Ja nii edasi palju erinevaid soove. Ja muidugi ei jääkavast kõrvale ka võluvad laulud, marsid polkad, millest oli juttu eelmises Kirjas kiri Rapla rajoonist, kus autor kirjutab nii. Leian, et hommikul peab olema just reibas muusika ja laulud, mis teeksid nagu hea tuju päevaks. Selles osas hommikul ei saa nuriseda, kuid võiks ka lauljaid soliste esineda, kuid peale seda ei kuule muud, kui ooperit, balletti ja sümfooniat. Mina isiklikult ei oska sealt midagi lahti mõtestada ja olen seda kuulnud kõigilt töökaaslastelt. Edasi kirjutab kirja autor, nii et oleks nagu peale väsitavat päeva kergem uinuda kuulates lõbusaid laule. Aga kuuldes seda mürinat sulgudes sümfooniat, ei tule Unigi. Mulle tundub, et kirja autor läheneb eelarvamusega sümfooniale kui žanrile, sest kas siiski kõik sümfoonilised teosed on just tingimata Ta väga kärarikkad lärmakad võib-olla ehk siin võiksime kahe mõne konkreetse näite tuua. Pakuksin praegu kuulata katkendit vorsaki sümfooniast, mis kannab alapealkirja uuest maailmast. Nagu näed, üsna meloodiline muusika, nii et päris sellise üldnimetaja alla viia. Sümfooniline muusika peab tingimata kärarikas olema, sõda vast ehk teha ei saa. Suuremat kõla intensiivsust võime leida. Igas muusika rõhus. Seoses eelneva kirjaga tekkis üks niisugune probleem, et kas vahetevahel Me asjatult teeme liig suurt vahet kerge ja tõsise muusika vahel sest sillad ühest teise on tihtipeale võrdlemisi nii suured ja tugevad ja vaevalt et kelleski kergemuusikasõpradest tekitaks erilist probleemi või protesti näiteks köshwini sümfooniline pala ameeriklane Pariisis. Kui siit edasi minna, siis paljudki tõsise muusikaarmastajad leiavad üsna palju enda jaoks kas siis kammerdžässis või sümfotsiassis. Siin on üks kiri, milles on avaldatud järgnevat arvamust. Kokkupuutumist on väga mitmesuguste inimestega mitmetelt erialadelt olen huvi pärast esitanud igal võimalikul juhul küsimuse, missugune muusika kellelegi meeldib. Tulemus, eks ole saanud selle, et 99 protsenti on otsustanud kerge muusika kasuks. Sellepärast sooviks kuulda ka raadiomeestelt 99 protsenti kerget muusikat. Näete, läheme jälle sellesama kerge ja tõsise muusika probleemi juurde tagasi. Sama probleemi me käsitlesime ka ühel õhtul, kui meie stuudios olid kuus raadiokuulajad. Järjekordse külalisstuudio kohtumise puhul. Meenutagem mõningaid ütlemisi, mis sellelt õhtult on säilinud helilindil. Kas see tasakaal meie muusikasaadetes on olemas? No mina igal juhul olen rahul. Ma ei leia, et oleks ühte, nüüd liiga palju või teist vähem. Kõike nii omal kohal. Tasakaalus nii-ütelda, kui me nüüd hakkame rääkima siin, et rasked muusikat on vähe kergelt, liiga palju seee kõigega, võib-olla vahepeal nii seda maitselt tõesti suunata, sarnane, kui raskelt läheb üle kergema poole või siis võib-olla see, kes kuulama hakkab, et ta ei tea nüüd kuskohalt hakata millal see hea hakkab tema lugu tulema, et ta võib olla, kuulab ka inertsiga kuidagi seda raskemat, näiteks. Tasakaal selle kerge ja raskemuusika vahel on minu arvates päris normaalne kumbat eelistada. Nii ühte kui teist, ma ei oska kumbagi eelistada, muidugi mulle on, võib-olla arusaadav, on nii-öelda kergemuusika, aga sellest moodsast klassist ma ei saa kahjuks mitte midagi. Ja veel üks heli katkenud. Kui ausalt ütelda, siis meeldib mul muusika kohe väga ainuke, millest me nüüd hästi aru ei taha saada, see on kammermuusika. Ja niisamuti nagu mu kolleeg juba ennem mainis. See tänapäeva muusika, ma olen mitu korda kuulnud Tambergi Concerto krossad. Ma olen püüdnud sellest küll aru saada, aga mitte, ma ei ole sellest ka aru saanud ja ma kohe päris hea meelega kohe sooviksin või ei ole, kui niisugune võimalus oleks. Kas mingisugune niisugune loeng-kontsert pidada, kus kas või kohe tükk tüki haaval Win noot-noodi haaval kohe tehakse selgeks võibolla lähkelsest arusaam ja võib-olla siis ka ehk ta hakkab mulle siis meeldima. Seda võite nüüd küsida seitsmest sõbra käest, kas Eesti raadio muusikatoimetaja midagi sellist plaanis? Keeruline keeruline seal, et ega see see v lahkamine midagi head ei anna ka. See lihtsalt vajab aega praktikate heast tahtest. Ma ei tea. Minu arvates on üldse muusikast aru saama seda lugu kuule et alguse saab see kõik elavast ettekandest vahetust kotatest kas teatris või kontserdisaalis. Ja kui sealt on saadud mingisugune muusikaline elamus siis hiljem kuulates sedasama teost kas raadiost või plaadilt veel edasi siis elamus nagu tekib uuesti. Ja kui sellist vahetu kontserdikogemust on rohkem, siis saab ka mõningatest teistest asjadest elamuse. Aga kõige selle juures siiski ma tahaks öelda, põhimine on huvi. Ja kui on huvi olemas, siis sealt edasi on võimalik juba nii teadlikult arendada SKP muusikast, arusaamisse. Muusikast ei tule kunagi aru saada nii, et helilooja midagi konkreetset ühe või teise asja juures mõtles et ta mõtles, et siin nüüd sulise poja silmale jalutan, siin kõnnin ja mets on seal ja tuul ja nii edasi. Mitte midagi taolist ei ole olemas. Vaid muusikas antaks edasi ainult tundeid abstraktseid tundeid, konkreetsed omal ajal siis seotud tekstiga, sellepärast ka kammermuusika, nagu ta vaikset, eriti instrumentaalne, kammermuusika, eriti sümfooniline muusika seal lähedal. Ja aga seal ei ole niisugust konkreetset küsimust, mida edasi antakse kõigele kuulajale alati ühtemoodi mõjuks edasi, sest seda ei ole olemas ja seda vahetevahel on püütud kaneela juurde kleepida ühele või teisele, nii et Ta on seda raskem. Muusika, lahkamine ja muusikalimõistetavaks tegemine. Teda peab mitte niivõrd mõistma, kuivõrd tundma, tundma, kaasa elama. Aga selleks, et kaasa elada, peab olema saalis paratamatud. Sest tuleb seal tuleb vahet nägemine veel ja kõik oma osavat muljet publiku elamine interpreetide eelarve, dirigendi, orkestri, solistide, kõik nad elavad, kõik nad tunnetavad ühtemoodi, nad ei mõtle sel momendil, kui nad musitseerivad, Nate, mõtle millelegi muule muusikale. Ei mõtle sellele, et nad viie minuti pärast on vaheaegadel puhvetajate järjekorda minnakse ja nii edasi, eks ole. Ei mõtle, ei mõtle, võtavad ainult sellele, kuidas edasi anda seda, mida, mida nad tunnevad. Ja edasi ma võin ainult niipalju öelda, et see, mis puudutab kaasaegset muusikat Et vot nüüd selle kuulamise ja vahetu mulje omandamise juures on väga palju, faase on sellised faaside teatud aegus, meeldivad romantikud seal Kreeka ja nii edasi ja siis ühel heal päeval avastad, Mozart on haruldaselt huvitav ja, ja siis läheb veel natukene aega edasi, avastad, et oi, on olemas Johann Sebastian Bach. Ja pärast seda avastada, et on kaasaegne muusika ta olemas. See on väga huvitav, see, see toimub mitte ainult kuulajatest, vaid veel rohkem muusika inimestesse. Protsess. Kaasaja muusikale kiputakse tema vaenlaste poolt kõige enam ette heitma et ta on nagu tujutu, võib-olla isegi sünge. Kahtlemata on ka niisuguseid teoseid, ent kuulake näiteks, kui vallatult kõlavat hindemiti sümfoonilised metamorfoosi. Nii nüüd oleme puudutanud tõsise muusika probleeme kuigi väga põgusalt. Ja tundub muidugi, et ega me siin neid asju päriselt selgeks ei räägi. Eelkõige peab olema kindlasti igal inimesel endal soov millessegi tungida, midagi juurde õppida, midagi mõista ja ekskuulamisele väga palju ka meeleolust ja sellest, mida just parajasti oodatakse. Kas meelelahutust või midagi muud. Aga probleeme on kirjades üles tõstetud ka kergemuusika osas. Ja üks kiri näiteks kõlab niimoodi igasugune tilulilu Tiit-tiit ja jää juh. Kööginõude kolin sobib kõige rohkem kõhukasside kandjatele. Nendele, kes püüavad jäljendada moonutatud hääli, lõdvestavad kehahoiakut ja teevad sealjuures ebamääraseid jõnksakuid. Kas siin ei minda lõnguste kasvatamise suunas naljakana ja pisut napakana, aitäh teile, see lugupeetud kergemuusikamehed, kui tikutoosi, äti, kettide kujundajad, kasvatavad teid hulkuvaid kasse püüdma või keelavad rikkuda abielu. Teie ei ole rahul, kui leiba tehakse pooleks agalatega, milleks siis seda teistele pakute? Mis on selle peale ütelda? Kui kerge oleks inimesi kasvatada, kui nende põhiliseks kasvatamise vahendiks oleks muusika. Ja ma isiklikult küll ei leia, et keegi oleks näiteks muusikapind lõnguseks muutunud. Võib-olla ehk vastu. Saates, kus me tegime kokkuvõtet võistluse kohta, oli juttu saksa estraadimuusikast, nimelt me lugesime ühe kirja, kus kuulajad soovitasid meie heliloojatel eeskuju võtta Saxo estraadimuusikast ja tundub, et seda probleemi peaks vast ehmatatud kõne ka täna veel käsitlema. Mis siis õieti on saksa estraadimuusikas see, mis meie kuulajat võlub ja kaasa haarab, mis on tema sead ja mis on temas halba? Paluksime selles suhtes ehk avaldada oma arvamusi ja muljeid Valter Ojakääru. Minu arvates küsimus puudutab tõenäoliselt rohkem estraadilaulu kui estraadimuusikat, sest tavaliselt suurem huvi on kuulajatan vannud just laulu vokaalmuusika vastu. Saksa estraadilaulul on üks muidugi väga tugev relv, see on tema tavaliselt väga lihtne meloodia. Nad on plaadistatud, lindistatud väga kõrgel tasemel, tehniliselt suurepärase kõlaga, orkestreerinud väga hästi. Enamus lauljaid on huvitavate vokaalsete värvidega ja kogusid tehnika, mis seda pala ümbritseb. See on andnud oma maksimumi selleks, et näidata kõike kõige paremas valguses. Aga kui jätta see tehnika sealt kõik kõrvale ettekannet siis tihtipeale noodipilt on võrdlemisi vaene ja võrreldes näiteks Saksa läbilõike keskmist laagrit läbi lõikelise, ütleme keskmise Ameerika muusikali lauluga laagriga siis kuigi nad võivad olla mõlemad ühteviisi lihtsalt kirjapandu. Siiski mul on niisugune tunne, et nõudlikkus on ameeriklastel natuke suurem, väga tihti, tekstid on võrdlemisi kulunud, korduvad ikka samad teemad, väga suur osa on niisugusele odaval eksootikal ja meremehe romantika tihtipeale on päris selgelt näiteks kerges muusikas. Armastuse teema on väga olulisel kohal, aga vahest hing nagu ihkaks ka selles igaveses teemas leida uusi külgi ja väga harva. See sakslastel on õnnestunud. Millest tuleneb niisugune kiindumusest saksa muusikas? Sellel on kahtlemata oma ajaloolised juured, meil on kunagi olnud näiteks liidertahvlil laulud väga populaarsed, need on meil isegi peaaegu asendanud ja olnud sama väärtuslikud meie uuema rahvalauluga, nii et selles ei ole midagi imelikku, see on meile lihtsalt niivõrd tuttav Ta materjali ja ma pean ütlema, et teatud meeleolus olles mulle saksa laulud väga meeldivad aga mitte alati. Ja näiteks võrdes prantsuse lauludega, need on meile kaugemad, need vajavad rohkem süvenemist. Ja on päris selge, et sealjuures on sakslased eelistatum olukorrast. Muusika ise kõneleb kõige selgemalt enda eest. Tahaksime näiteks siin rikka tõusi esituses Naczynski laulu madruse süda kõrvutaksime sinna omal ajal väga populaarse laulu. Seal, kus Läänemerelaine taanduvad. Kuuskaar tuur eri. Kella. On meenuga udu ja moosileiba. Täienduseks eelnevale otsisime jällegi Lindi lõigu ühest külalisstuudio hilisõhtusest vestlusest. Meie saadetes kõlab saksa muusika sageli kuid kas eesti heliloojad peaksid seda hakkama kopeerima? Vastab raadiokuulaja, seltsimees Rebane. Ei vist täitsa ka teise rahva maitset ja võib-olla seda konjunktuuri meile kohe üle kanda seen täitsa Vägivaldne. Isegi see ütelda sarnane, ja võib-olla isegi ta on veel minevikku jäänud ka selles osas ütelda nii nööblis kui muusikasse, igalt poolt oli see nii-öelda sakslane, muidu praktiline rahvas, aga võib-olla teised sõnane liiderite meeleolu on meile natuke nagu võõras ja mina küll ei ole täitsa selle poolt muidugi kuulda ja aeg-ajalt jälle, mis suunas nendel läheb ja see on muidugi meeldiv, aga täitsa eeskuju võtta nüüd seal mingisugust kas või koopiat hakata tegema, sellest ei. See on küll minu arvamine ja mina arvan, et võib-olla leidub Canigi sega otsida. Kui nüüd kuulajad on meie tänase saate kannatlikult lõpuni kuulanud siis võib jääda küll niisugune mulje, et ei tea, milleks masena raadiosse kirjutan. Niikuinii kõik pretensioonid lükatakse tagasi. Tehakse ikka omamoodi. Aga kas see on nii, päriselt? Eks me siiski arvesse võtame kõike seda, mis tuleb kasuks meie saatekava parandamisele ja mis on vajalik selleks, et võimalikult laiemat kuulajaskonna kihid leiaksid meilt, mida kuulata. Sidekirja teel on kõigile nii meile, kes siin saated koostame kui ka teile, kes te neid kuulata kindlasti vajalik ei maksa sellest ehmatada, kui teine soov või arvamus on leidnud vastuseisu. Küllap selleks on ka omad põhjused. Ja eks meile tuleb ju need, kel juba rohkem ja arvamused on mitmekesisemad, nii et selle tõttu vast ehk otsustada on siiski õigem. Vast meil, ma arvan, et tänane saade ja ka teised saated, mis me oleme ette valmistanud ja eetrisse andnud, leiavad võib-olla mõningat vastukaja ja võib-olla leiate, et oleks tarvis oma arvamust veel avaldada ühe või teise asja suhtes, mis meie saatekavas ei ole veel päris korras ja selge on, et praeguse mahu juures me vaevalt et suudame kõike rahuldada. Kui leiate, mida teha, et olukord oleks parem ja teile sobivam siis kindlasti kirjutage. Ma arvan, et arukad kirjad ja head ettepanekud, eks need leiavad vast kindlasti rakendamist ja kajastamist meie saadetes.