Kuidas, lugupeetud raadiokuulajad neile, kes meie eelmises saates toimunud džässiteemalist viktoriini kuulasid või sellest koguni osa võtsid, on tänane saade vahest huvitavam kui tavaliselt. Teeme ju täna teatavaks õiged vastused ja muidugi ka võitjad. Enne kui asuda asja enese juurde, lubage mind siiski tutvustada teid mõningate järeldustega, milliseid saime teha laekunud kirjade põhjal. Oli see ju meile võimaluseks tutvuda lähemalt selle saate kuulajate ning mõningate nende konkreetsete soovide ja ettepanekutega. Muidugi loodame, et meie saate järjekindlad kuulajad edaspidigi meid oma tähelepanekutest ja arvamustest informeeriksid. Kõigepealt veidi statistikat. Viktoriinis võttis osa 32 julget jazzi sõpra. Neist olid 26 mehed ja kuus õrnema soo esindajad, kusjuures kuigi on piinlik seda tunnistada. Mehed said tugevasti lüüa. Naiste keskmine õigete vastuste protsent oli 64, meestel 42. Kui käesoleva viktoriini andmeid üldistada ja mõnevõrra seda peaks tohtima tehagi siis enamus džässmuusikasõpru elab Tallinnas. Nimelt tuli Tallinnast 22 kirja Tartust neli, edasi aga vastavalt üks kiri Kohtla-Järvelt, Türilt, rakest, Lihulast, Märjamaalt ja Pärnu supist. Kõige vanem osavõtja oli 61 aastane kõige noorem 16 aastane. Nende hulgast, kes oma vanuse olid ära märkinud oli alla 20 aastasi viis üle kolmekümneaastasi, samuti viis, üle 41 ja üle 61. Enamus osavõtjaid aga on kahekümnendates eluaastates, täpsemalt öeldes 52 protsenti osavõtjate üldarvust. Elukutsete järgi oli kõige rohkem esindatud üliõpilasi ja töölisi mõlemaid 19 protsenti osavõtjate üldarvust. Teistest rohkem oli ka kultuuritöötajaid, insenere, õpetajaid, tehnikumide ja keskkoolide õpilasi. Täiesti õigustatud on küsimus, kas korraldatud viktoriin oli raske või kerge. Kui vaadelda saadetud vastuste tabamuste protsenti, siis on see vaid veidi madalam sellest, mida eeldasime. Heaks. Nimelt märkisin eelmises saates, et ka seitse või kaheksa õiget 10-st on veel hea tulemus. Kõigi osavõtjate õigete vastuste protsent oli 60. Seega siis mitte palju madalam. Neid aga, kes olid vastanud õigesti seitse, kaheksa, üheksa või kõik 10 küsimust oli 38 protsenti. Enne kui neid nimetada, võtame kõik küsimused veel ükshaaval läbi ja teatame õiged vastused. Niisiis küsimus number üks oli, missugune Eesti džässorkester mängib järgnevalt. Õige vastus on džässorkester rütmi. Ants Meristu juhatusel või siis ka endiseid Mikid, nagu mõned kirjutasid, eksisid need, kes arvasid, et mängib Eesti raadio džässansambel rabovi juhatusel kutsehariduse peavalitsuses ässorkester korretseigeri juhatusel või Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel. Õigeid vastuseid oli 19. Küsimus number kaks kõlas järgmiselt. Kes on järgnevas ansamblis mängiv altsaksofonist ja kes on kitarrist? See oli üks raskemaid küsimusi ja õigeid vastuseid oli vaid 11. Mängisid Georgi garan, Jan ja Nikolai kroomin. Valede vastuste pilt oli siin kõige kirjum. Alt saksofonistiga peeti agulaiska Alfred siku Tiit Vartsu arved haugi, Aleksei Gazlovi, Elmar Pertti ja kaks osavõtjat nimetasid isegi nende sõnade kõneleja nime. Tänan usalduse eest, aga kahjuks pole ma suutnud seda õigustada. Kitarristidest sai kõige rohkem vale hääli Emil Laansoo, edasi Eugen Ora, Uno Loop, Ivar Krull ja Tiit Paulus. Küsimus number kolm oli kõige kergem ja kõlas järgmiselt. Missugust džässmuusikastiili esindab? Õigeid vastuseid oli siin 31 ja nimelt kuuldud palavikust Dixilanud stiilis. Lugesime õigeks ka vastused traditsionaalne džäss, New Orleansi džäss, sest ainult väga peenearvepidamise puhul tehakse vahet originaalse neegerliku New Orleansi, džässi ja valgete muusikameeste poolt mängitud Dixilanud džässi vahel. Üks osavõtja oli märkinud äraga pala nime Royal Garden pluus ja autori Ellington. Viimane läks siiski märgist mööda, sest selle pala autoriteks Ansbingherjak leevens Williamsit mängis seda pala muide ansambel Fair Hous, Fajev plastsuu, mis koosneb asja armastajatest, hoolt, Disney filmistuudio töötajatest. Edasi küsimus number neli. Missugune tuntud nõukogude altsaksofonist on solistiks järgnevas palas? See oli kõige raskem küsimus ja õigeid vastuseid oli vaid seitse, palun kuulake. Mängis Leningradi altsaksofonist Roman fundsman, niisiis eksisid need, kes nimetasid Georgi garanyanni. Neid oli kaheksa. Aleksei Kozlovi, Gennadi Kolsteini, Mihhail suritšenkot, Sarkis, Janni ovanes Janni siku ja isegi pianisti Sakunny. Olgu veel märgitud, et esitatav pala oli teoloonias Monki kesköö paiku. Järgmine viies küsimus oli tegelikult kerge. Ja võib isegi tunnistada, et see oli mõeldud nii-öelda sissevedamiseks. Missugune puhkpill mängib siis järgnevas palas soolot. Tundub, et nii mõnedki ei söandanud vastata, et mängib klarnet. See oleks vahest olnud liiga lihtne vastus näiliselt keerulisele küsimusele. 17 osavõtjat otsustas siiski klarneti kasuks ja tegi õigesti. Tallinna mõõduriistade tehase komsomoli algorganisatsiooni sekretär Ene Grauberg oli isegi nii täpne, et nimetas Gasolist inime. See oli Rolf küün. 10 võistlejat pakkusid sopransaksofoni kaks bassklarnetit. Ülejäänud oboed, Flueri ja altsaksofoni. Küsimus number kuus oli kerguse poolest võrdne kolmandaga ka siin eksis vaid üks vastaja. Niisiis missugusest filmist on see muusika. See oli Voreni bana filmist päiksepaistelise oru serenaad, kus tegi kaasa Glenn Milleri orkester. Nagu öeldud, eksis vaid üks meie Viktoriinist kõige noorem osavõtja, kes tõenäoliselt pole lihtsalt oma nooruse tõttu seda filmi näinud. Kuid ka tema Aini Atka Pärnu-Jaagupist vastas, et selles palas on tegemist rongisõiduga. Ise ongi. Pala nimi on Tšatanuga rong. Raske polnud ka järgnev seitsmes küsimus. Missugusesse Ameerika neegrite rahvaliku muusika žanrissse kuulub järgnev laul. Siin oli õigeid vastuseid 23. Tegemist on spirituaaliga Ameerika neegrite vaimuliku lauluga mida esitas mitte mahlia Jackson, nagu mõned arvasid vaid Klara Wood. Valedest vastustest oli iseloomulikum pluus või ka rääk taim. Kaheksas küsimus oli jällegi suurema raskusega pähkel, kes on järgnevad pala esitav pianist. 12 osavõtjat nimetas õiget nime n vain. Täpselt sama palju, nimetas Raivo tammikut. Edasi leidsime veel Mart Lille, Peeter Sauli, Aldo Meristo, Aarne Vahuri, Rein Marveti ja Arbo Valdma nimesid, mis seekord osutusid ka tühjadeks loosideks. Üheksas küsimus kõlas nii. Missuguse Tallinnat külastanud džässorkestri kontserdilt on pärit järgnev helilõige. See oli Jounci pala tühised sekeldused Gustav broomi orkestri esituses ja 14. vastuses oli orkester õigesti nimetatud. Ülejäänud pakkusid Lunstremi Kraut Cartnerit, kes muide ei olegi Tallinnas esinenud Riia estraadiorkestrid, Oreirad, Leningradi neelat ja teisi. Ja nüüd siis viimane küsimus, kes on selle muusika autor? Siin polnud samuti kuigi palju kaksipidi mõtlemisi, 26 õiget häält sai Leonard Bernstein, Vestsaid story autor, kust see palaga pärit on? Mängis tee pruubeki kvartett. Peale Bernsteini võis kohata veel mööda löömisi kool Porteri, Aarne Oidi, Hans Hindpere ja mu veetleva leedi autori Frederik Lõvi nimel. Nüüd aga nendest, kes tulid viktoriini võitjaid. Kaks osavõtjat vastasid sajaprotsendiliselt õigesti ja kumbki neist võib lähemal ajal kodus kuulata heliplaati pleedi džässifestivalilt 1963 või siis Kaarel plahvi orkestrilt. Need kaks absoluutset tšempioni olid arst Leo Ora Kohtla-Järvelt ja raadiokuulaja Everst Tallinn Meriväljalt. Kolmas käesoleva viktoriini võitjale määratud heliplaat tuli välja loosida, kuna üheksa õiget vastust oli neljal osavõtjal. Loos viis Kaarel lahvi orkestri kauamängiva heliplaadimade kapralile, kes elab Tartus ja on elukutselt õpetaja. Ülejäänud Üheksa õige vastusega võistlejad olid automaaler, meeme uus väli, orkestrand Gunnar meri maa ja töödejuhataja Aare Teedu mäe kõik Tallinnast. Kaheksa ja pool õiget vastust esitas tehnikumi õpilane Tali kaheksa õpetaja Malle Malm ja Ene Grauberg Tallinna mõõduriistade tehasest seitse õiget esitasid üliõpilane Ants kulge, vee tõlkija, armanud Tungal ja raadiokuulaja Herbert krutab kõik Tallinnast. Kõigile nimetatud parimaid osavõtjaile on meie toimetusele ettepanek tulla 19. aprillil kell 18 null null raadiomajja kus siis vestleme džässmuusikast, kuuleme teie muusikalisi soove ja anname ühtlasi üleviktoriini auhinnad. Mainitud kohtumisest valmistatud heliülesvõtte anname eetrisse teisel mail toimuva muusikalise tunni raames. Niisiis seltsimehed ora Everst pral uus välimerimaa, Teedume Dali Malm, Grauberg, kulgevee, tungal ja kruutop. Ootame teid Eesti raadios 19. aprillil kell 18. Neid, kel pole sel ajal võimalik tulla, palume meile teatada ja oma muusikalistest soovidest kirjutada. Samuti saadame soovi korral võidetud heliplaadid koju kätte. Täname kõiki, kes võtsid vaevaks viktoriinis kaasa lüüa ja kelle kirjadest õhkus toredat sportlikku võistlusvaimu. Enne kui peatuda mõnedes kirjades tehtud ettepanekutel. Kuulakem aga koos ala Tarpeege pala maalija, mida esitab Budapesti modern džässtrio koosseisus geeno Palok, klaver, ala tarbige, kontrabass ja Julakovatš trummid. See pala on pärit ühelt neist plaatidest, mida võitsid meie viktoriini parimad. Nagu märgitud, oli reas viktoriini puhul saadetud kirjades ka ettepanekuid meie edasisteks saadeteks. Nii soovitab Leo Ora peatuda sagedamini silmapaistvatele instrumentalistina lauljatel sealjuures rohkem ka viimastel aastatel esile kerkinud hil. Rein Lagle ei poolda saateid jooksval lindil, vaid eelistab muusikat täpsete teadvustustega. Ants kuusik soovib tutvuda Glenn Milleri orkestri ja Rootsi džässmuusikaga samuti kuulda rohkem mitmesugustest džässifestivalidest. Biitmuusikaprobleemid kuuluvad õigupoolest juba väljaspoole džässmuusikaraame. Rein Sepp Tartust teeb ettepaneku vestelda pruubekist Evansist, Ella Fitzgeraldi ja teistest Aita raud aga kirjutab, et tal oleks üht-teist soovida. Antud saateliigimeistritele jätab aga selle esialgu välja ütlemata, mida nimelt. Mainitud ettepanekuid ja soove arvestame võimalust mööda oma edaspidistes saadetes. Täna aga palume teid tutvuda mõningate uudistega meilt ja mujalt. Džässmuusika viljelemine meie põhjanaabrite juures on läinud aasta-aastalt vilkamaks. Möödunud suvel külastas Tallinnat Soome raadio džässiklubi peremees Matti kontinen kes on meile pärast seda korduvalt saatnud sealseid uudiseid plaatidel ja lintidel. Täna on ta meile helilindi vahendusel koguni isiklikult külla tulnud. Vario kamar Matti kontinen kõneleb soome raadiotraditsioonist korraldada igal kevadel ja sügisel seltskond sallide, mis pakuvad Soome muusikutele võimaluse esinemiseks laia publiku ees. Viimane taoline kontsert toimus läinud kuul. Tulevikus tahetakse esinema kutsuda ka külalisi välismaalt, praegu aga tutvuge, palun ühe Soome džässansambliga, kelle koosseisu loetleb Matti kontinenti ise. Tõlge on siin ilmselt ülearune. Tänase saate lõpuosas aga kuulake mõningaid palu Leningradi džässorkestri metronoom esituses. See kollektiiv külastas märtsis Tallinnat ja andis kontserdilaevastiku ohvitseride majas. Orkestrit juhatab andekas pianisti arranžeerija Anatoli Galvarski, kes on ühtlasi ka Leningradi džässikooli õppejõud. Kuulake neilt kõigepealt veel uuri parafraasi gruusia rahvaviisi teemale. Soliston Viktorignaatieff hüügel Hornil. Teiseks, kuulake Leningradi orkestrilt metronoom Anatoli Galvarski juhatusel, Well Boriss Rutškovi pala, igaüks nukrutseb omamoodi. Solistid on Vladimir Moissei altsaksofon, Semjon Džibušev tenorsaksofon ja German Burghardt baritonsaksofon. Märkigem veel, et pala autor Boriss Putškov esines täna oma orkestriga Tallinnas laevastiku ohvitseride majas ja ka homme on tal veel kontsert koos lauljatari küüliczuchiliga. Ja lõpuks veel Jimi Johvri neli venda, solistid Vladimir Moissei altsaksofon, Semjon Chebušed ja Boriss Smirnov, tenorsaksofoni German Burghardt baritonsaksofon ja Igor Greber trummid. Nii palju siis tänaseks džässmuusikauudiseid, kohtume jälle kahe nädala pärast, 26. aprillil, seniks jälle kuulamiseni.