Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede, seitsmeteistkümnendast märtsist. Stuudios on Kai Vare tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Plaan näeb ette haigekassa ülesannete laiendamist nii, et haigekassa hakkab vastutama kogu tervishoiu raha jagamise eest. Praksis leiab, et ka raha ümbertõstmisel jääb seda ikkagi puudu. Sealt ei jääks eriti midagi ruumi kättesaadavuse parandamiseks isegi kui see pensionäride pealt tasutav sotsiaalmaks saaks rohelise tule valitsuses. Eestlased on oma seisukohtadelt keskmisest konservatiivsemad, leiab ühiskonnauuringute instituut. Oma küsitluse tulemusel. Tavaline eestlane ei taha ennast kuidagi sildistada, konservatiiviks ega liberaaliks, aga samas jällegi, kui tegime järeldusi väga erinevatel teemadel võetud seisukohtade kohta, siis 80 protsendi ulatuses võime küll väitlejad, eestlased kalduvad konservatiivsemat eluhoiakute poole. Euroopa Liidu ja NATO kaitsekoostöö on hakanud edenema, selle vajadus näitab seegi, et arvamusküsitlustes asetavad eurooplased muredest enamasti esikohale julgeolekusaksa mõelda. Türgi peab kinni möödunud aastal Euroopa Liiduga sõlmitud leppest sisserändajate voolu piiramiseks. Põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste keskliit ühinevad. Leidnud, et koostöös võimekus õlut suurele suudame palju võimsamalt esindada põllumeeste huve. Tallinna linn kavatseb luua munitsipaalettevõttega prügiveoks. Aasta keeleteoks valiti Eesti kohani Raamat kumus, avatakse uus näitus Anu Põder, haprus ja vaprus. Rahvusvaheline grupinäitus avab skulptori loomingut piirideülese sõitmas. Spordist laskesuusatamise maailmakarikaetapil Holmenkollanis disnaiste sprindi soomlanna Mari Laukanen. Ükski eestlanna jälitussõitu ei pääsenud. Ilmateenistus lubab homseks mitmel pool taas vihma, lörtsi, öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss kahe kraadini, päeval on kaks kuni kuus kraadi sooja. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tervishoiusüsteemi reform näeb ette haigekassa kohustuste suurendamist ja mõnede riigieelarve rahastusmeetmete viimist haigekassa alla. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Valitsuskabinetis heakskiidu saanud muudatused näevad ette haigekassale täiendavate kohustuste andmist nii, et haigekassa hakkaks vastutama kogu tervishoiu raha jagamise eest. Haigekassa eelarvesse tõstetaks seni riigieelarves olnud rahastamismeetmeid, nagu näiteks hambaravi ja vaktsiinid. See tähendaks senist killustatust, ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. Laias laastus me oleme näinud ette, et suurusjärgus 100 miljonit tervishoiukulusid oleks võimalik siis konsolideerida haigekassasse, see tähendab siis, et need kulud, mida täna juba tehakse, et koos rahaga oleks võimalik siia haigekassasse, see automaatselt loomulikult haigekassa tulusid ei suurenda, sest samavõrra tuleb ka kulusid juurde. Aga see tähendab killustatust iseenesest ju tegelikult pikemas perspektiivis annab ka suuremate nii-öelda rahalised kasvud nendele samadele kuludele, mis seda kindlasti suurem. Välja on pakutud mudel, et riik tasuks eelarve siirdena pensionite pealt 13 protsenti sotsiaalmaksu. See aitaks tasakaalustada vananeva ühiskonnaga kaasnevat survet tervishoiukindlustusele. Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo leiab, et see on samm edasi tervishoiu kindlustuse ühtlustamise suunal, mida on Praxiska soovitanud. Kui sa tahad tervikuna vaadata seda mahtu, et, et kui see sellises mahus isegi tuleks, et kui, siis rahandusministeerium nõustuks selle ettepanekuga, see aitaks katta need täna eelarvelised kulutused, mis liiguksid haigekassa eelarvesse ja lubaks veidi vastu tulla, siis tervishoiutöötajad palganõudmistele aga sealt ei jääks tee midagi ruumi kättesaadavuse parandamiseks, nii et põhimõtteliselt isegi kui seesama see pensionäride pealt tasutav sotsiaalmaks saaks rohelise tule valitsuses, et siis ei kata nagu tervet seda kahtesadat miljonit, millest praegu juttu. Tänavu jääb tervishoius puudu 67 miljonit eurot. Arstid lubavad töörahu vaid juhul, kui aprillikuisel eelarvestrateegia arutelul pannakse paika plaanitud reformi rahastamisallikad. Haigekassa nõukogu peab koosoleku järgmisel kolmapäeval, sealt ootavad arstid palgakomponendi tõusmise otsust, räägib Katrin rehemaa arstide liidust. Ta oli see küsimus on korra laua peal olnud. Meie oleme tööandjatega kokku leppinud, Need numbrid haigekassaga oleme ka kokku leppinud, see raha on seal reserveeritud ja ühtegi ei juriidilist takistust selle otsuse tegemiseks ei ole. Lubasime väga kindlalt ministrile, et kui haigekassa nõukogu teeb selle otsuse kõigepealt kolmapäeval, et nad palgakomponendid tõusevad esimesest aprillist, nii nagu on kokku lepitud ja kui tulevad ka need tervishoiu rahastamise suurendamise otseselt, siis Kümnenda aprilli paiku. Et siis me kindlasti töörahu tagama. Euroopa Liidu liikmesriigid on üha rohkem valmis kaitsekoostööks nii omavahel kui NATOga. Mall Mälberg jätkab. Käega ei toimunud NATO ja Euroopa Liidu kaitsekoostöös suurt midagi, Euroopa Liit eriti pingutama ei pidanud, sest olemas oli Jonathan. Tänasest turbulentsis seisus on Eesti eurosaadik Urmas Paeti sõnul aru saadud, et Euroopa Liidu ja NATO kaitsekoostöös on võimalik kokkuleppeni jõuda. Järjest rohkem Euroopa Liidu liikmesriike on seda meelt, et ikkagi ka Euroopa liitu võtma ennast kokku ja senisest rohkem vanema koostööd ja ressurssi kaitsekoostöös, nii et see on praegu väga kiiresti arenenud, et kui tõepoolest võib-olla kuskil poolteist aastat tagasi oli mõni üksik riik, kes nii arvasid, siis täna on ikka juba selge enamus ja kui vaadata Euroopa Parlamendi, siis kõiki Euroopa kaitse koostada arendamist toetavaid eelnõusid toetab suurusjärgus kaks kolmandikku Europarlamendiliikmetest, mis, ma arvan, peegeldab ka seda üldist hoiakut täna Euroopas laiemalt. Mis takistab sel juhul Euroopa Liidu ja NATO kaitsekoostööd? Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika peanõuniku Riina Geonka sõnul ei takistagi midagi. Euroopa Liit ja NATO on teinud viimase aastaga rohkem koostööd kui eelnenud 13 aastaga, ütleb ta. Minu meelest toimus väike revolutsioon nüüd eriti Euroopa Liidu poole peal poole peal aktsepteerinud, et tugevama Euroopa liit tähendab tugevamat NATO, Euroopa Liit nüüd mainib isegi ilma suurema probleemita Natot oma dokumentides, mis vanasti kunagi ei olnud eriti poliitkorrektne. Räägitaks igasugusest koostööst töö tasemel kuni poliitiliste tasemeni välja, nii et asi liigub. Euroopa kaitsevaldkonna nõunik Frederick Mauro märgib. Printsiibina on kirjas, et Euroopa Liidu riigid peavad tegema aga kaitsekoostööd ning praegu on selleks parimad võimalused. Windows London. Koostöövõimalused pole kunagi olnud tugevamad, kui nüüd olukord kaitsekoostajaid puudub. Tavaartikkel 42, kuus ellukutsumiseks on samuti väga soodus. Siis on veel niinimetatud solidaarsusklausel, mis tähendab seda, et kui üks liikmesriik on hädas, peavad sedapidi olema. See ei tähenda lahtisele üksnes otseselt ja ainult relvajõududega appi tulemist. See võib tähendada rahalise abi andmist tsiviiltoetust. See ei ole päris nagu NATO artikkel viis, see puudutab tuge kõige laiemas mõttes. Seda on püütud osaliselt rakendada näiteks siis, kui Prantsusmaa palus poolteist aastat tagasi Pariisi terrorirünnakute järel teistelt abi, ütles Frederik Mauro. Abi paluti tollal sel moel, et Prantsusmaa tahtis tuua oma väed Aafrikast koju ja palus, et kas teised liikmesmaad saaksid nüüd Aafrikas asendada. Välissõnumitega jätkab Janek Salme. Saksamaa eeldab, et Türgi peab kinni möödunud aastal Euroopa Liiduga sõlmitud leppest migrantide voolu piiramiseks, ütles Saksa siseminister Toomas teemiseer. Demenseeri ütles pärast Saksamaa liidumaade parempoolsete siseministrite kohtumist. Need Türgist on kuulda palju arvamusi ning Türgi üritab teistpoolt mõjutada kuidagi paluma selle leppe säilimise eest. Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu ütles kolmapäeval, et Türgi võib tühistada Euroopa Liiduga sõlmitud migrantide tagasivõtuleppe. Saksa valitsuse pressiesindaja noh, ütles täna varem, et pole mingeid märke sellest, et türgi oleks leppe peatanud, kuna Kreekasse saabuvate migrantide arv on jätkuvalt väike. Euroopa Liit on seni andnud Türgile 777 miljonit eurot Türgis olevate põgenike aitamiseks. USA president Donald Trump teatas Twitteris, et Põhja-Korea käitub väga halvasti ning see riik on aastaid USAga mänginud. Trump lisas, et Hiina on vähe teinud selleks, et USAd selles küsimuses aidata. USA välisminister Rex Tillerson teatas täna varem, et USA strateegilise kannatlikkuse poliitika Põhja-Korea suhtes on lõppenud. Lõuna-Korea pealinnas viibinud Tillerson külastab homme ja ülehomme Hiinat ning kohtub ka president Jim pingiga. Mosuli linnas peale tungivad Iraagi väed on saanud oma kontrolli alla vanalinnas asuvad alla paša mošee ja tapal saray turu. Sellest teatas Iraagi politseijõudude kindralleitnant raid Shakira Chavdad. Iraagi väed alustasid 19. veebruaril pealetungil Mosuli lääneosale, kus asub ka vanalinn. Mitu linnaosa on vallutatud, kuid kõige tihedama asustusega alad on endiselt terrorirühmituse ISIS käes. Vanalinnas on kitsad tänavad ja suurt lahingutehnikat on seal raske kasutada. 1992. aastal Nobeli kirjandusauhinna pälvinud luuletaja Derek Walcott surnud ta oli 87 aastane luuletaja suri oma kodus säält lõõsa saarel. Tema kirjastaja pressiesindaja ütles, et Walcott oli olnud haige juba mõnda aega ning oli hiljuti naasnud haiglast. 2009. aastal ilmus eesti keeles Volkotti luule valikkogu saared. Luuletuse tõlkis inglise keelest Mathura Volkotti. Luuletusi on eesti keelde tõlkinud ka Paul-Eerik Rummo ja Märt Väljataga. Mittetulundusühing ühiskonnauuringute instituut on uurinud, milline on eestlaste maailmavaade. Uuringu tulemused võtab kokku Indrek Lepik. Uuringu koostajad tellise Turu-uuringute aktsiaseltsilt küsitluse, milles paluti ligi 800-le Eesti kodanikul end poliitilisel skaalal paigutada, kas nad on liberaalid või konservatiivid. Lisaks vastasid küsitletud ka hulgale poliitilisi probleeme hõlmavatele küsimustele, mis pidid uuringu koostajatele näitama, kuidas kodanikud tegelikult poliitilisel skaalal paigutuvad. Ühiskonnauuringute instituudi vanemanalüütiku Peeter Espaki sõnul on tulemused huvitavad. Selline keskmine tavaline eestlane ei taha ennast kuidagi sildistada, ei konserve diiligsega liberaaliks, vaid valib kesktee või ei oska isegi öelda, kes ta on ja konkreetselt liberaaliks konservatiiviks defineerib ennast väga-väga väike hulk, kolm protsenti mõlemalt poolt, aga samas jällegi, kui tegime järeldusi väga erinevatel teemadel võetud seisukohtade kohta, siis umbes 80 protsendi ulatuses külva eitajad, eestlased kalduvad sinna, ütleme konservatiivsemat eluhoiakute poolest. Uuringu tulemuste esitlemisel järgnenud arutelus tõdesid mitmed teisedki esinejad, et klassikaline liberaalsus-konservatiivsus skaala ei pruugi haarata kõiki poliitilise elu eri tahke. Taas Peeter Espak. Ei ole jah eestlastele selline päris Lääne poliitiline jagunemine või lõhustumine, et äkki see ei ole veel kohale jõudnud. Mis te selle pildiga pihta hakata, oletamiste uuringust saite järeldada, saab kõike meie uuringuid, tegelikult mitmed tudengid kirjutavad magistritöö tegijad, meie uuringud on teadustööks näiteks vabas uurijad. Selles uuringus oli tohutult küsimusi, et me ei ole jõudnud mõttega suurt osa isegi läbi töötada. Noh, aasta jooksul mõtleme arutada ja ja siis avaldame muidugi ka tulemused. Põllumajandus-Kaubanduskoda kiitis Türil toimunud üldkoosolekul heaks ühinemise Eesti Põllumeeste Keskliiduga, kusjuures viimane lõpetab tegevuse ning kogu tema varaja liikmed lähevad ülekojale. Ühinemisest jäi kõrvale Eestimaa Talupidajate Keskliit, leides, et põllumajandus-kaubanduskoda ja talunike keskliit tegutsevad erinevates huvides. Olev Kenk annab teada Eesti põllumeeste keskliidu president Jüri Post ütleb, et kuna kaks põllumeeste esindusorganisatsiooni ajavad sisuliselt ühte asja, oli ühinemine loomulik. Me oleme leidnud, et koostöös võimekus ainult suureneb ja me olemegi siis oma põllumeestest liikmetele palju paremad teenusepakkujad ehk et suudame palju võimsamalt esindada oma põllumeeste huve. Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen ütleb, et kuna tegevpõllumehi jääb järjest vähemaks ja ka toiduainete tööstuses hõive langeb, tuli jõud ühendada. Et Eesti ja Euroopa Liidu tasandil teha oma hääl paremini kuuldavaks. Et me oleksime suutelised tootma selliseid tooteid, mis on Eesti tarbijatele teistele tarbijatele vajalikud ja me suudaksime osaleda ka seadusloome protsessis niimoodi, et see oleks kasulik nii sektori esindajatele kui Eesti riigile tervikuna. Koja tegevjuht Roomet Sõrmus lisab, et eelmine aasta oli põllumajandus ja toidusektorile keeruline. Ometi suutis koda koostöös teiste põllumajanduslike esindusorganisatsioonidega oma liikmete heaks mõndagi ära teha. Teatavasti valitsus taastas pärast meiepoolset ikkagi pikkaajalist selgitamist üleminekutoetused riigieelarvest alates sellest aastast, mis tähendab, et põllumajandussektorisse tuleb juurde üle 55 miljoni euro järgmistel aastatel. Sama võib öelda ka kriisitoetuste kohta, et valitsus lõpuks paneb Ta täies mahus kriisiabihinnangus Euroopa Liidu reeglite kohaselt on lubatud. Me oleme suutnud saavutada põllumeestele soodsamaid tulemusi, et need nõuete karmistamise ja nii edasi oleksid realistlikumad. Räägime veeseadusest või atmosfääriõhukaitseseadusest, et siin on kindlasti väga palju positiivseid aspekte, mis aitavad põllumajandus ja toidu tootmisel ikkagi konkurentsis püsida ja jätkata. Eestis on veel üks põllumeeste esindusorganisatsioon Eestimaa Talupidajate Keskliit, mis samuti pidi Põllumajandus-Kaubanduskojaga ühinema. Ometi seda juhtunud, selgitab Talupidajate keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. Iseseisva organisatsioonina suudame paremini kaitsta oma liikmete uue kojas ikkagi töötleva tööstuse huvid on väga tugevalt kaitstud ja olemuslikult on toidutootjate töötlejate huvid erinevad. Mis ei välista seda, et tulevikus vaadatakse, kui sõnade teod kokku hakkavad minema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tallinnas kaalutakse järjekordse munitsipaalettevõtte loomist prügifirma Ragn-Sells lõpetab alates esimesest juunist lepingu Tallinna jäätmekeskusega, sest linnavalitsus keeldus prügiveo hinda tõstma. Firma on seni teenindanud Tallinna kesklinna piirkonda ja kinnitas, et on valmis kliente teenindama, kuni linn leiab uue prügivedaja. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas aga ütles Indrek Kiislerile antud intervjuus, et pooldab linnas prügiveo jaoks hoopis munitsipaalettevõtte loomist. Ja meil on täna juba, kes ettevõttena olemas, üks variant võib-olla tõesti see, et, et me lähemegi seda teed. Me oleme korduvalt pöördunud riigikogu poole, et seadust muudetaks nii-öelda vaba turumajandus selles valdkonnas ei tööta hästi ja tegelikult kui tõesti on olukord, et seadust ei võeta muuta, siis ühe variandina kindlasti kaalume ka seda, et tünn ise võtab kogu selle majandamisega. Ma arvan, et tänapäeva maailmas ei ole see võimatu, et soetada tehnika ja sellega ise tegelema hakata. Kui see vajab pikemat ülemineku aega, siis tuleb teha vahehankeid, leida vahepeal vedaja. Täna on kõik need variandid kaalumisel ja tegelikult selle hinna juurdeküsimisega puutusid kokku Pirita elanikud, kus ei ole mitte Ragn-Sells. Jäätmekäitleja keskkonnateenused on seal see ettevõte, kes on aga täpselt samamoodi, tegelikult hakkasid nad hinda juurde küsima. Te ise pooldate munitsipaalettevõtte loomist. Ma vastaks niimoodi, et ma pooldan toimivat lahendust ja kui see lahendus on munitsipaalettevõtte loomine, mis mulle täna tundub, et see niimoodi on, siis siis kahtlemata seda poolt Rootsi meediakontsern Emmdeegee müüb oma ärid Baltimaades USA firmale Providence Emmdeegeele kuulub Eestis Viasat Eesti telekanalit TV3, TV6 ja kolm pluss ning raadiokanaleid Pavarhitreidiaaja StarFM. Tehing peab saama konkurentsiametite heakskiidu. TV3 peadirektor Priit Leito. Üks juhtivaid Ameerika päritolu investeerimisfond tahab tulla Balti riikidesse investeerida, siis see näitab tegelikult usaldust meie tegemiste aasta usaldas kogu balti meediaturu vastu. Proovida on see eesmärk on pikaajaline kasv ja kuna me oleme peaaegu kaheksa aastat järjest kasvanud, kasvatanud oma käivet, siis loomukad nad soovivad, et jätkuks detasi. Plaan on praegu vara avaldada, sellepärast tehingu lõplik jõustumine sõltub kõigi kolme riigi konkurentsiameti heaks. Hiidlaste ma usun, et hinnatakse seda, mis meil siiani teinud olema. Sama kasutad jätkata. Loomulikult Läti ja Leedu on suuremat teleturud, et see loob rohkem võimalusi, aga ka meie eelmisel aastal jõudsime üle seitsme aasta kasumisse ja praegu kuulub meie ligi 50 protsenti kommertskanalite telerivaatamise ajast, mis on aastate kõrgem. Aasta keeleteoks valiti Eesti kohanimeraamat selle toimetaja, marja kallasmaa ütles, et raamat jõuab ka veebikui. Haldusreformiga kaasnevad uued kohanimed. Selgeks saavad. Ester Vilgats räägib lähemalt. Vändra gümnaasiumis toimunud pidulikul üritusel tutvustati kõiki 2016. aasta keeleteo kahtekümmend kaheksat nominenti. Peaauhinna otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid ja selle sai Eesti kohanimeraamat, mis valmis Eesti keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös. Toimetajad on Peeter välja marja kallasmaa, kes oli ka Vändras kohal. Kohanimine raamatu tegemine kestis seitse aastat, see oli suur töö, aga see oli ka kollektiivne töö. Mul on väga hea meel, et ta enne valdade reformi ikkagi valmis sai ja fikseeris selle olukorra, mis praegu oli, töö ei lõpe. On ju plaanis raamat ka veebi panna, aga praegu ta ootab haldusreformi rahunemist saaks uued kohad määrata. Uued valla nimed tulevad ju paljudes kohtades ja mõnel pool muutub isegi maakond. Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu konkursi Ehe Eesti Eesti ettevõtet. Teleeesti nimi puhul toodi esile idee ja selle värskus. Konkursi algatasid emakeele selts ja Eesti keelenõukogu vikerraadio keele saate tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate saatejuht. Toimetaja on Piret Kriivan. KUMUs avati uus näitus Anu Põder hapuse vaprus. Asjatundjate sõnul tulenes skulptor põdraloomingu õrnus materjali valikust. Ta töötas näiteks tekstiili-puidu- ja kipsiga. Erle loonurm käis näitusel. Anu põtra peetakse üheks möödunud sajandi omanäolisemaks kulptoriks ning seekordsel rahvusvahelisel grupinäitusel astuvad Põdra loominguga dialoogi veel viis naiskunstniku. Näitus koondab enda alla teoseid Kuuba, Poola ja Austria kunstnikelt. Eesti kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul on näituse üks eesmärke näidata Anu Põdra loomingu piiride ülesust. Selle näituse üks eesmärke ju ongi see, et panna ta sellesse nii-öelda rahvusvahelisse konteksti, kus ta on täiesti omal kohal, tähendab ta ei ole midagi, mis oleks nii-öelda ida väga pikka aega Euroopa ja rahvusvärve, mis jagada kaheks, eks ole, läänepoolse rida toit. Et Anu põdra puhul seda küsimust ei ole. Näituse kuraator Rebeka Põldsam lisab Väga hea näide just sellest, kui nõukogude aeg lõppes siis nõukogude ajal hulk kunstnikke, kes olid äärmiselt edukad pärast nõukogude aja lõppu olid äärmiselt edukad, teised kunstnikud, aga tegelikult oli alati huvitav, ta oli mõlemal ajal selline stabiilne taustamängija võib-olla, või ta oli alati olemas väga armastati. Näitusega küsitakse, kuidas on 20. ja 21. sajandil naiskunstnikud kujutanud oma keha kas feministlik kunst on olemas. Näituse kuraator Rebeka Põldsam rõhutab Anu Põdra loomingu juures tema vastuolulisust. Tema loomingu puhul võlub just see, et see vastuolu ei lõpe iial, et kui me vaatame neid teoseid, meil siin kumu kunstimuuseumi viienda korruse suures saalis on poodium, mille peal on 15 teost et siis me näeme erineva nurga alt sama teost, mille emotsioon täiesti erinev. Et ühe nurga alt on väga sensuaalne, nurgaldada õrn, habras näiteks me praegu seisame siin rühedama tuntuma teose astuva pandud luku juures, mis siis kaheksakümnendatel valmistatud ja ta on muidu EPO-liimist sellised saepuru moodi osad ja tema sääred, tema tagumik, tema piht, tema rinna, ütleme, nägu on kaetud siis eestlase plastikuga. Siin tekib küsimus, miks plastikuga on ka, et kas see ongi see naise olemas ja naist ära tunda. Mängis selle naiseks olemise mõttega. Näitus jääb kumu kunstimuuseumis avatuks kuuenda augustini. Silvia Krabi Kaiv räägib nüüd ilmast. Eeloleval ööl kaugeneb täna meie ilma sajuseks muutnud madalrõhulohk ida poole pilvisesse taevasse tekib selgemaid laike ning lohu tagalas sajab vaid Ida-Eestis veel öö esimesel poolel kohati vihma ja lörtsi. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus ühest pluss kahe kraadini. Homme päeval jääb meie ilma kujundama Põhja-Skandinaaviasse liikunud madalrõhkkonna lõunaserv. On pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, õhtul sisemaal saju võimalus väheneb. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, ennelõunal rannikualadel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur, puur on homme päeval pluss kahest pluss kuue kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Hooaja viimase laskesuusatamise maailmakarikaetapil Holmenkollanis võitis naiste sprindi soomlanna Mari Laukanen, kellele see oli karjääri esimeseks maailmakarikaetapivõiduks. Laukanen edestas 7,9 sekundiga prantslanna trusti impraisassi ja 23,1 sekundiga tema koondisekaaslast Anays. Pesconi esikolmik läbis tiirud eksimusteta. Parima eestlasena sai kolm möödalasku teinud Johanna Talihärm 74. koha, kaotust võitjale kolm minutit ja 20 sekundit. Meril Beilmann oli 93. ja Kadri Lehtla 99.. Ühtlasi langesid eesti naised tänase kehva sõiduga IBU rahvuste karika arvestuses Leedust tahapoole 23.-ks. See tähendab, et praeguse seisuga ei pääse järgmisel aastal toimuvatele taliolümpiamängudele mitte ükski Eesti naislaskesuusataja. Eestlannad saavad olümpia Ta jahtida veel ainult IBU kvalifikatsioonipunktide põhjal. Praegu on Holmenkollanis meeste sprindis võistlustules Kauri Kõiv, Roland Lessing ja Rene Zahkna. Kiireima ajaga on finishis norralane Johannes Thingnes TÖÖ. Šveitsis joonis loositi jalgpalli meistrite liiga veerandfinaalpaarid. Tiitlikaitsja Real Madriid läheb kahe suure heitluses vastamisi Müncheni Bayerniga. Mullune finalist Madridi Atletico kohtub valitseva Inglismaa meistri Lester Cityga kolmas Hispaania klubi Barcelona mängib Itaalia meistri Torino Juventusega. Viimase veerandfinaalpaari moodustavad Dortmundi Borussia ja Monaco. Veerandfinaalide avakohtumised peetakse 11. ja 12.-na. Aprillil aitäh. Niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.