Tere õhtust, kell on kuus eetrist Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik, president Kersti Kaljulaidi, riigikohtu esimees Priit Pikamäe peavad Martin Helme ähvardust kohtunike suunas lubamatuks. See minu hinnangul ei ole mitte ainult sekkumine õigusemõistmisesse, vaid see on ka personaalne rünne konkreetsete kohtunike vastu seoses nende kutsetööga. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna tahab kindlameelselt läbi viia muudatused erakonna juhtimises ja valimissüsteemis. IRL muutuks avatumaks. Erakonna aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on praeguses juhatuses Res Publica taustaga poliitikud, kes muudatustele vastu seisavad. Nende mõju on olnud erakonnas väga pikaajaliselt peaaegu muutumatu ja see tegelikult on olnud üheks takistuseks just nimelt poliitilise suundumuse väljakujundamisel ja ka erakonna avatumaks muutmisel. Äärmusrühmituse ISIS võttis omaks eilse terrorirünnaku Londonis, rünnakuga seoses on vahistatud kaheksa inimest. Valitsuskabinet arutab õhtusel nõupidamisel ka siseministeeriumi esitatud valikuid sisekaitseakadeemia võimalikust viimisest. Narva peaminister Jüri Ratas ütles ringhäälingule, et ministritel on nüüd olemas piisavalt materjali selleks, et teha lõplik otsus. Viie Haapsalu koguduse pastorid tahavad, et Haapsalu linn lõpetaks Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali toetamise. Linnapea Urmas Sukles sõnul viimasel hetkel sellist otsust tegema ei hakata. Kuna see avaldus on tulnud kuu aega enne õhvi, siis me võtame selle avalduse teadmiseks ja, ja ja Haapsalu linna toetus sellel aastal igal juhul toimuvad. Ilmast homme sajab kohati veidi vihma ja lörtsi, õhutemperatuur on pluss ühest pluss kuue kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. President Kersti Kaljulaid mõistis hukka ka rahvasaadik Martin Helme sõnavõttu, milles ta seadis kahtluse alla kohtuvõimu iseseisvuse. Martin Helme ütles esmaspäevasel riigikogu istungil, et kohtunikud poleks tohtinud kooselu seadusest lähtuvalt kahe samasoolise isiku kooselu registreerida. Ta ütles, et tema selliseid kohtunikke ei taha. Selliseid kohtunik ei tohi lasta edasi kohtunik olla. President Kaljulaid ütles, et ei taha rääkida poliitilisest kultuurist, parlamendis ega elementaarsest viisakusest. Tema sõnul on esimene eeskätt saadikute sisemise kompassi ja teine lastetoa küsimus. Aga kui ohus on põhiseaduslik kord ja võimude tasakaal, siis ta ei saa vait olla, isegi kui see on teadlik provokatsioon, ütles president Kaljulaid. Ta lisas, et parlamendiliikmed teavad või vähemalt peavad teadma kõige paremini, mida tähendab võimude lahusus. Sõltumatu kohtuvõimu ründamine parlamendi kõnepuldist on täiesti lubamatu, rõhutas president. Kaljulaidi teema taustaproblemaatikat lahkab nüüd Madis Hindre. Esmaspäeva õhtul läks Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni juhtiv Martin Helme riigikogu kõnepulti ja teatas. Mina küll. Ma tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunikud Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seaduseid ja siis otsustavad, et keegi ei saagi neid puudutada. Nii ongi, see lihtsalt ei lähe. Kohtunikku, keda Helme esmaspäeval ähvardas, tegid jaanuaris otsuse, mille järel kandis Harju maavalitsuses Eesti rahvastikuregistrisse esimeses samasoolise abielupaari. Rootsis sõlmitud abielu algul meie registrisse ei lubatud, ei lubanud seda ka Tallinna halduskohus, kuid Tallinna ringkonnakohus kohustas maavalitsust oma otsust muutma. Martin Helme nõudis nii Riigikogus kui nõuab ka nüüd kohtunike vallandamist. Martin Helme, kas sellise ähvarduse tegemine parlamendiliikmele on kohane? Arvan, et kohtunikud, kes rikuvad seadust ja mõtlevad välja seaduseid, ei tohiks jätkata oma ametis. Muidugi, see tsitaat oli otsene reageering justiitsminister Reinsalu ütlemisele selle debati käigus, kus ta ütles, et tema ei tahaks, et siit puldist jääks kellelegi kõlama nagu noh, kohtunikke ähvardatakse. Martin Helme väljaütlemisele järgnes Urmas Reinsalu sõnavõtt. No ega nõustuda selle retoorikaga, mis puudutab seda, et kui Eesti vabariigi parlamendi kõnetoolist öeldakse kas piltlikult või sõna otseses mõttes, et kohtunike pead peavad lendama mingi otsusest ja istungi juhataja vaikib Istungit juhatanud Taavi Rõivase sõnul pole riigikogu liikmete sõnavõttudest sekkumine lihtsalt kombeks. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütleb, et Martin Helme sõnavõtu näol on selgelt tegemist ründega võimude lahususe printsiibi vastu. Niisiis ootab Pikamäe riigikogu juhatuselt ja vanematekogult kindlasti palju tugevamat sõnumit. Mina isiklikult, kui ka ma arvan, kohtunik kond tervikuna, me oleme sügavalt häiritud sellest sõnast Dust, kus riigikogu liige ründab Tallinna ringkonnakohtu kohtunikke seoses nende tegevusega õigusemõistmisel. See minu hinnangul ei ole mitte ainult sekkumine õigusemõistmisesse, vaid see on ka personaalne rünne konkreetsete kohtunike vastu seoses nende kutsetööga. Tahaks loota, et nii Riigikogu juhatus kui ka miks mitte ka vanematekogu võtaksid siin võimalikult kiiresti selge seisukohad. Ka endine riigikohtu esimees Märt Rask sõnab, et ehkki seaduse silmis on parlamendiliige oma väljaütlemistes vaba, ei peaks riigikogu liikme roll olema kohtuotsuste kritiseerimine. Ei ole võimalik niimoodi, et suvaline inimene astub protsessi ja ütleb, et see lahend on kas avaliku huvi vastane või mingil muul põhjusel ja nüüd mina kaeban edasi ikka need inimesed, kes oma õigusi kaitsevad, saavad ka edasi kaevata. Seadusandja roll on siiski teha sellised seadused, mida kohtud saaksid täita. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna tahab erakonna juhtimist ümber korraldada. Aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Res Publica tiib erakonna arengule takistuseks, jätkab Kai Vare. Isamaa ja Res Publica toetus on tükk aega olnud alla 10 protsendi ja ka Margus Tsahkna juhtimise ajal ei ole olukord paremaks läinud. Nüüd tahab Tsahkna korraldada erakorralise suurkogu, et jõuliselt muudatused läbi viia. Margus Tsahkna sõnul on probleem selles, et üks ja sama seltskond istub ja valitseb. Seda saaks muuta siis, kui erakonnasisene valimissüsteem ümber teha. Tänane valimissüsteemi erakonna sees on selline, et iga kord, kui toimuvad erakonna sisevalimised, siis moodustatakse sellised blokid, kus tehakse omavahelisi diile ja, ja kuna kõik erakonna liikmed, kes tulevad suurkogule kohale, saavad valida siis ka tavaliselt vahetult enne erakonna suurkogu tuuakse nii-öelda värskeid valijaid. IRL-i aseesimees Marko Mihkelson ütles, et erakond ei ole mingil juhul lõhki, vaid on mitmesuguseid seisukohti, kuidas edasi minna. Ta tunnistas siiski, et Res Publica tiib on olnud erakonna arengu piduriks. Kas Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Sven Sester, kas nemad moodustavad oma tiiva, kellega Margus Tsahkna peab alati arvestama, et ta ei saa praegu juhatuses läbi viia neid otsuseid, mis oleks vaja? Nende mõju on olnud erakonnas väga pikaajaliselt peaaegu et muutumatu ja see tegelikult on mõnes mõttes ka olnud üheks selliseks takistuseks just nimelt poliitilise suundumuse väljakujunemisel ja ka erakonna avatumaks muutmisel. Niinimetatud Res Publica tiib ei soovinud kasutada võimalust oma nägemust erakonna tulevikust avaldada. Kunagi Isamaaliidu juhina Res Publicaga ühinemisele alla kirjutanud Tõnis Lukas leiab, et praeguseks peaksid mõlemad pooled olema ühte sulandunud ja eraldi Res Publica tiivast ei peakski ehk rääkima. Tema hinnangul on probleem pigem selles, et erakond ei ole enam avatud ning sõnad ja teod ei lähe kokku. Kahjuks oli mingil ajal näha, et see ühiskondlik mõõde hakkab juba jääma tahaplaanile ja prevaleerib niisugune sisering või isegi vennaskond ja pealegi veel väga kitsalt üks sõpruskond, tekkiski olukord, kus oli seda avatust, liiga vähe, avarust liiga vähe ja liiga väikseks muutus ambitsioon. Mis võiks IRL-i mainet tõsta, mida teie ootaksite, kui teie tahaksite nende poolt hääletada? No ma arvan, et see avarus ja kaasarääkimine praegu väga põletavatel teemadel ja need teemad on populismi ohtlikud, aga kindlasti ei tohiks vahetada neid loosungeid ja, ja oma positsioone väga lühikese aja tagant, mis praegu ühe ja teise näiteks immigratsiooni teemal võib-olla ka eesti keele kestmise püsima jäämise teemal, näiteks kõrghariduspoliitikas Kas on nii, et teod on olnud ühesugused? Retoorika on teistsugune. Jätkame välismaalt. Briti politsei teatas äsja, et eilse terrorirünnaku Londonis viis läbi Suurbritannias sündinud 52 aastane Halid Massud. Teda seostatakse islamiterroristidega, jätkab Reene Leas. Islamistlik äärmusrühmitus ISIS võttis omaks eilse rünnaku Londonis Briti Parlamendi juures. Rünnakus sai surma neli inimest, nende seas ründaja. Ohvrite seas oli lisaks hoopidesse surnud politseinikule ka pulmaaastapäeva tähistama saabunud ameeriklane, kelle naine viibib praegu haiglas ning üks ülikooli töötaja 40 inimest sai viga, neist seitse on endiselt kriitilises seisus. Praeguseks on kinni peetud kaheksa isikut, keda kahtlustatakse seotuses rünnakuga. Rünnaku korraldaja oli Suurbritannias sündinud ning ta oli varem julgeolekuteenistustele teada. Auto, millega ta Westminsteri sillal rahva sekka kihutas, oli renditud Birminghamis. Riigijuhid üle maailma on saatnud Ühendkuningriigi valitsusele kaastunde ning toetusavaldusi. Londoni politseinikud mälestasid oma hukkunud kolleegi leinaminutite ning poolde masti tõmmatud lippudega. Peaminister Theresa May ütles täna parlamendis tehtud avalduses, et terroristid ei saa vaba maailma üle kunagi võitu. Seda me enam ei käi. Üksnes häid jõule. Kõigile, kes propageerivad vihkamist ja kurjust, ei võida meid. Las olla täna meie Parlamendi ja rahvasõnum see, et jääme oma väärtustele kindlaks ja me ei karda. Täna avati Westminsteri sild taas liiklusele. Kiievi kesklinnas toimus täna tulistamine, kus hukkus endine Vene duumasaadik Deniss Voroni enko. Endine rahvasaadik on varem andnud Ukraina võimudele tunnistusi selle kohta, kuidas valmistati ette Krimmi annekteerimist ning seetõttu peavad Ukraina uurijad kõige tõenäolisemaks motiiviks Kremli kättemaksu. Kohalik meedia teatas alguses, et tulistamises sai pihta kaks meest, üks neist hukkus ja teine viidi kiirabisse. Hiljem täpsustas politsei, et haiglasse viidi nii Voronienkovi, ihukaitsja kui ka ründaja ning mõlemad on võetud tugevdatud valve alla. Tulevahetuses hukkus üks mees, tema ihukaitsja sai haavata, samuti tulistaja, mõlemad viidi haiglasse. Jäänud on meedikute käe all, ütles Kiievi politseiülem. Ründaja suri hiljem haiglas, kinnitas politsei pressiesindaja. Ukraina president Petro Porošenko süüdistas endise vene duumasaadiku tapmises Moskvat ning nimetas toimunut riiklikuks terrorismiks. Väidetavalt sai endine duumasaadik Vene julgeolekuteenistustele ähvardusi. Ukraina politseiülema sõnul võis olla tegemist palgamõrvaga. Porošenko oli Venemaal pettuses süüdistatuna tagaotsitavaks kuulutatud. Porošenko ja tema naine kolisid Venemaalt Ukrainasse eelmisel aastal detsembris Aivar Olilkov Ukraina kodakondsuse, olles esinenud tunnistajana Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovitši vastu. Ja tagasi Eestisse lapsporno loomises süüdistatuna kohtu alla antud kirjanik Kaur Kender nõuab riigilt seoses kohtuprotsessiga kümneid tuhandeid eurosid. Kender on märkinud, et tal on kulunud enda kaitsele kokku 55000 eurot, sellest ligi 20000 kulunud kaitsjatele. Muud kulud on enam kui 35000, mis on kulunud välisekspertidelt õigusealaste hinnangute saamiseks. Ühtlasi on Kender esitanud riigi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille suuruse jättis Kender kohtu otsustada. Kenderi süüasi on jõudnud kohtu vaidlusteni, mille käigus nõuab prokuratuur tema süüdimõistmist ja karistamist, rahalise karistusega, kaitsja aga õigeksmõistmist. Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus langetab Kenderi kriminaalasjas otsuse 16. mail. Valitsuskabinet arutab praegu kestval nõupidamisel ka siseministeeriumi esitatud valikuid sisekaitseakadeemia võimalikust viimisest. Narva Janek Salme rääkis sel teemal peaminister Jüri Ratasega. Peaminister Jüri Ratas ütles, et ministritel on nüüd olemas piisavalt materjali selleks, et teha lõplik otsus. Ma olen öelnud, et sisekaitseakadeemia otsust ei saa langetada, kui ei ole põhjalik analüüse põhjalikeks analüüsideks on kõigepealt see, et õppe kvaliteet ei lange, see on julgeoleku alal analüüs ja loomulikult see on ka investeeringute analüüs. Täna on kõik need kolm analüüsi valitsuskabineti liikmetel olemas. See annab selle võimaluse, et teha lõplik otsus. Mis saab sisekaitseakadeemiast. Kas Narva läheb ainult praktikabaas Ida-Virumaale või Row? Pigem ma igal juhul toetan peaministrina, et võimalikult ruttu nüüd, kui need põhjalikud analüüsid on tehtud ühiskonnas lõppotsus sünnib vabariigi valitsuse kabineti nõupidamise tasandil ja ma arvan, et see sünnib kas täna või lähinädalal. Kui täname ei jõua lõppotsuseni, siis järgmise nädala neljapäeval kindlasti. Peaminister kinnitas, et tema jaoks on otsustamisel oluline argument ka see, et sisekaitseakadeemial on läbi viidud arhitektuurivõistlusi ja valminud on Tallinnasse kavandatava uue õppehoone põhiprojekt. Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik on öelnud, et kui sisekaitseakadeemia saab jätkata kavatsusega rajada õppehoone Tallinnas, ei näe ta erilisi takistusi uue maja avamiseks ületuleva aasta veebruaris. Jutt on sellest, et sisekaitseakadeemial Tallinnas Pirita kosel, täpsemalt kase tänaval on valminud uus projekt ja arhitektuurilahendust uue hoone osas. Riik on tegelikult ka otsustanud, et läbi Astra meetme on võimalik seda investeeringut toetada suurusjärgus 13 miljoni osas. Ja sisekaitseakadeemia on hinnanud, et kogu investeeringu maht, mis on 15 miljonit, et see puudujääv osa kaks miljonit eurot, et seda nad leiavad oma vahenditest kindlasti see on üks argument lõppotsuse tegemisel. Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga. Pastorid tahavad, et Haapsalu linn lõpetaks festivali rahalise toetamise. Juhan Hepner lugu. Juba 12 aastat on Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ehk HÕFF toonud publikuni Eesti ja maailmažanrikino paremikku. Haapsalu linn toetab üritus 7000 euroga. Viie kohaliku koguduse pastorid leiavad taga, et HÕFF ei sobi Haapsalu kui kuurortlinna kuvandiga ja toovad esile, et nad on kuulnud, et festivalil nähtu on koguduse liikmeid häirinud, jätkab Haapsalu baptistikoguduse pastor Eenok Palm. Kui ma saan sellise tagasiside, et noored inimesed selle tõttu oma kodus näevad, õudusunenägusid või üldsegi uni on häiritud, siis, siis see on tõsine signaal. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et talle ei ole teadjaid HÕFFi Kalex aastate jooksul probleeme olnud ja et festivalil on oma koht Haapsalu kultuurielus. Suklise sõnul pole plaanis toetust viimasel hetkel ära võtta. Kuna see avaldus on tulnud kuu aega enne õhvi, siis me võtame selle avalduse teadmiseks ja ja Haapsalu linna toetab sellel aastal igal juhul toimuvad. HÕFFi kunstilise juhi Maria Reinupi sõnul on festivali programmis väga eriilmelisi filme ja nende eesmärk ei ole esitleda õudust või vägivalda kui nähtust kunstina. Tegelikult on justkui vastupidi, et see on olnud kunstipüüd näidata ja kultiveerida seda elu osa, mida me varjame, millest me ei räägi, mida me kardame, mis tekitab küsimusi, mis on keeruline ja see annab sellise mõttelise ruumi tegelikult teatud vabaduseks või diskussiooniks. Reinup lisas, et neil on olnud igal aastal hea koostöö kohalike noortega, kes seal ürituse korraldamisel suureks abiks. HÕFFi korraldajad kutsuvad pöördumise teinud pastorid osalema festivali ajal avalikus diskussioonis. Tänavune HÕFF toimub 28.-st kuni 30. aprillini Haapsalus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Valitsuskabinet toetas tänasel istungil kuni 2,2 miljoni euro lisaraha eraldamist Arvo Pärdi keskuse ehituseks. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul selline toetus eelarvepositsiooni negatiivselt ei mõjuta. Kuna meil on ka teada, et mõned objektid, mis olid varasemalt planeeritud valmima 2018. aastal, saavad tõenäoliselt valmis siiski 2017. Nagu ma ütlesin, on erandeid, et mõni asi valmib siiski varem ja siis ei halvenda 2018. aasta riigieelarvepositsiooni. Riigieelarve tasakaalu mõttes aga nõuab siiski täiendavaid vahendeid, et see asi valmis saaks. Tegemist on Hispaania arhitektide võidutööga, siis, mis spetsiaalselt kavandati Pärdi keskuseks ja 2011. aastal välja valiti. Meil Eestis on tänu sellele, et see keskus, mis koondab Arvo Pärdi arhiivi, mida praegu pidevalt täiendatakse, mille kallal helilooja aga isiklikult töötab, et selle keskuse näol on võimalik meil pakkuda täiesti ainulaadset võimalust inimestel tutvuda Arvo Pärdi arhiiviga, mis on spetsiaalselt süstematiseeritud tema näpunäidete järgi ja läbi viia seminare, koolitusi, töötubasid kontserte ja seal siis ette nähtud valmima Eesti vabariigi juubeliaasta raames ja loodetavasti saame selle avada Arvo Pärdi 83.-ks sünnipäevaks, 11. septembril 2018. aastal. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Ilma teeb kõrgrõhuhari, taevas on pilvi vahelduvalt kuiv kõrgrõhualaservaalal või nii öösel kui ka homme päeval Põhja-Eestis korraks veidi sadada. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb miinus nelja kuni pluss ühe kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada veidi lörtsi ja vihma. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11 meetrit sekundis ning sooja on üks kuni kuus kraadi. Päevaspordiuudised võtab kokku Johannes vedru. Korvpalli Balti liigas püüab täna finaalikohta Tartu Ülikooli meeskond, poolfinaalseeria kordusmängus on Tartu võõrsil vastamisi passaalise pianos vaiksdesega. Meeskonnad alustasid mängu võrdsest seisust, sest Tartus toimunud avakohtumine jäi 88 88 liiki. Kohtumine algas kell 18. Null null. BC Kalev Cramo pidi eile teise poolfinaalpaari kordusmängus tunnistama Prienai Vytautas 11 punktilist paremust. Kahe mängu kokkuvõttes jõudis viiepunktilise eduga esikohamängudele Leedu meeskond. Miamis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril jõudis Anett Kontaveit naiste üksikmängus teise ringi ehk 64 parema hulka. Põhiturniiri esimese vastase jaapana NAGU ruuminaara alistas ta kahes setis numbritega kuus. Kaks, kuus. Üks. Kohtumine kestis 58 minutit. Eesti naiste esireket järgmine vastane on turniiril 30 teist paigutust omav Venemaa tennisist Jekaterina Makarova. 21 aastane Kontaveit ja temast seitse aastat vanem venelanna varasemalt mänginud ei ole. Sloveenias plaanid lennumäel toimuval mees suusahüppajate maailmakarikaetapil Kaarel Nurmsalu kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. 225 meetri mäel lendas Eesti suusahüppaja 200 ja poole meetri kaugusele ning teenis 176,3 punkti. Põhivõistlusele pääsemiseks tulnuks koguda vähemalt 3,4 punkti rohkem. Plaanits MK-etapi eelvõistluse parim oli norralane Robert Johanson, kes hüppas 233 meetrit ja sai kirja 215,8 punkti. Vilniuses aset leidva male Balti tsooniturniiril hoiab Ottomar Ladva kolme vooru järel esikohta. Regiooni paremate valetajate osavõtul toimuvaid Balti tsooniturniir on kokku kolm maletaja, kes on kolme turniiri kokkuvõttes kõige edukam. Pääseb mängima maailmakarikavõistlustele. Selline oli Päevakaja 23. märtsil. Saate koostas Indrek Lepik. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.