Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Mõnede hinnangute põhjal peetakse eelmise 20. sajandi inimeste jaoks endastmõistetavaks kujunenud heaolu edendavate leiutiste seas kõige olulisemateks toitainete sügavkülmutamist, tõmblukku ja tualettpaberit. Neist tualettpaber on ülekaalukalt esimesel kohal. Küsimusele, millise ühe hädavajaliku eseme võtaksid kaasa üksikule saarele, peavad pea pooled vastajatest õigeks võtta ühes. Keda need taoline valik üllatab, neil tasub proovida vastata küsimusele mida inimesed kõige rohkem WC-paberiga teevad. Kui sul tuleb üksikul saarel nohu, saad kasutada pehmetrullis paberit nuuskamiseks. Tualettpaberentsüklopeedia andmetel kasutataksegi 61 protsenti toodetes tualettpaberist nina nuuskamiseks. Umbes 17 protsenti kulub maha aetud vedelike pühkimiseks ja pea iga 14. rull kulub meigi eemaldamiseks. Seega leiab suhteliselt väike osa kasutust moel, mida toodud andmete valguses võiks pidada mitte otstarbekohaseks praktikaks. Nende faktide valguses võib aga mõista hiinlasi, kes püüavad oma tualettpaberit kaitsta uudse nägude tuvastamise tehnoloogia abil. Konkreetse näite leiab pekingi populaarsest avalikust käimlast seedimisega seotud asutuse külastajad, sest see osa, kes vajab paberit, peavad enne tsirka 60 sentimeetrise lindi väljamõõtmist eemaldama mütsi ning prillid ja seisma mõned sekundid videokaameraga varustatud automaadi ees. Juhul kui kodanik soovib ühekorraga rohkem paberit, peab ta ootama uudsessiooni üheksa minutit. Neid inimesi, keda masinad näinud jooksvate päevade arvestuses liiga tihti ei teenindata. Kuna näotuvastamise tarkvara ei ole kõikvõimas, sisaldab puuduseid autentsed hädalised pidanud mõnikord ootama kaamera ees minuteid, enne, kui seade otsustab nende kasuks. Sestap sünnivad tänu tualettpaberivalvatud jaotamis automatiseerimise tõttu asutuste juurde pikad vaevatud ilmaga inimeste järjekorrad. Põhjus hoida WC-paberi kasutuskontrolli all oli osaliselt sissejuhatuses juba välja öeldud. Seda kasutatakse palju rohkem mujal majapidamises kui väljakäigus. Hiinlastest WC pidajaid häiris juba pikemat aega nimetatud paberivargus. Pehmed rullid lõppesid otsa oluliselt varem kui statistiliselt arvestatud 71,48 kasutaja visiiti ühe rulli kohta. Vaatluste põhjal selguski, et mõnedel, peamiselt siis vanema põlvkonna klientidel oli kombeks võtta paberit poognateks pakk koju kaasa. Selgitused ja hoiatavad sildid ei suutnud WC-paberivaraste motivatsiooni mõjutada ja seetõttu otsiti abitehnoloogiast ning kuna Hiina suurlinnu peetakse maailma tihedaima valvekaamera tihedusega territooriumideks tunduski videovalvelahendus. Kõige loomulikum anakaamerad asuvad väljaspool portselanist istmega tööruumi. Seega peab külastaja oma vajadusi ette teadma ja teisiti planeerima ning käima vastava toimingu ootuses enne kaamerast läbi mittepüksid rebadel järjekorda minema. Teiseks kaasaega iseloomustamaks mugavusnähtuseks on aga WC toimingute ajad tõhusama kasutuse nimel uurida samal ajal nutitelefonis näiteks tööasju. Viimasega seoses pakub jaapaninna ritta rahvusvaheline lennujaam Peetseedes kahte paberirulli. Üks neist on traditsioonilise välimusega, teise kõrval asuva mõõtmed. Väiksemad ja sellel asuv paberirull on tavapärasest kitsam ning sisaldab inglisekeelset teksti. Tekst sisaldab informatsiooni wifi ühendustest reisikorraldusega seotud teenustest. Lisaks on paberil kirjas kasutusviis ehk pühkida pärast tualetikasutust ka oma telefon võimalikest patogeenidest puhtaks. Jaapanlaste eksperiment algas eelmisel aastal ja selle esimene faas kestab käesoleva kuu lõpuni. Juhul kui seda peetakse edukaks, võib telefoni ABC kultuuride sümbioos läbida ja mujalegi maailma. Samas aga pole põhjust nukrutseda, kui eksperiment lõpetatakse. Sest telefoni või pühkida ka tavalise WC-paberiga.