Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimese aju on nähtusena erakordne ja samuti on seda inimese suhe oma ajuga. Me ei tea, millal koostöö toimib. Teeme mõtlemiseraalile karuteene. Näiteks orienteeruda võõras kohas. Kas globaalse positsioneerimise süsteemi kasutamine aitab lihtsamini sihtpunkti üles leida? Tõenäoliselt sest muidu ju need rakendused poleks sedavõrd populaarsed. Aga mis juhtub GPS-i kasutamise tulemusel meie orienteerumisvõimega? Kas kellelegi ütlemised, nagu nad enam ei oskagi ilma nutiseadmeta õigesti orienteeruda on lihtsalt päästik tühise vestlusteema elustamiseks? Mõnede teaduslike uuringute põhjal hakkab paistma, et neil võib tõsi taga olla. Tehniline orienteerumisabil võib muuta selle ürgselt olulise võime nõrgemaks. Aju ta liiklusest on teada, et hipo Campi nimeline talitlusliku osan vajalik minevikus kogetu leidmiseks et seda siis kasutada tuleviku simuleerimiseks. Lihtsamalt öeldes aitab hypacampleida mälust varasemaid kogemusi uute olukordade lahendamiseks läbi nende võimalikel lahendite läbimängimise. See on igasuguse õppimisega seotud oluline talitlus. Õppimine ja ülesannete lahendamine leiavad aset, kui uuele olukorrale rakendatakse seda, mida varasemalt teada. Uut seostatakse juba mälus olevaga. Ja sellest saab siis peagi uus kogemus. Olles aga täiesti uues olukorras, võime luua seose varasemaga üpris juhuslikult ja huupi et luua kasvõi natukenegi korrastatud lähtekoht. Võib-olla tuttav olukorra üldistab rakendusmetafoori näol või ka puhas spekulatsioon, mida siis kogemuste lisandudes korrigeeritakse? Teisalt on paljud uudsed olukorrad aga ikkagi mingil moel varasema kogemusega seotud ja teada on, et uue olukorra kogemine on eelduseks mälust millegi leida. Mis seal aga teada ei ole, kuidas toimub mälust just selle olukorraga sobivate varasemate teadmiste ülesotsimine ja rakendamine tuleviku simuleerimiseks? Kõikidele liikuvatele loomadele on oluline tulla toime orienteerumisega uutes keskkondades võõras keskkonnas edasi liikumiseks luuakse peassist teatud hulk võimalikke liikumisradu mida määravad varasemad teadmised keskkonnast üldisemalt ja eriti sele topoloogiast. Hipo Campis paiknevad ruumi omadusi tajuvad nõndanimetatud asukoharakud, mille ülesandeks arvatakse olevat luua teadvuses kujutlus ruumist, mida siis naabruses olevatesse närvirakkudesse jooksva informatsiooniga koos rakendatakse. Koha analüüsimiseks. Paralleelselt käiakse mälust otsimas fragmente varasematest teadmistest ja siis püüabki aju. Hoolitseda selle eest, et loom väldiks valikul valesid ja ohtlikke radu. Inimlooma osas on hea näide Londoni taksojuhid. Kes peavad enne litsentsi saamist selgeks õppima umbes 25000 tänava ja 20000 tähelepanuväärse maamärgi asukoha ja nendevahelist liiklemist teooriaeksamil demonstreerima kusjuures sellest veel musta takso juhtimisõiguseks ei piisa, sest vajan veel õppesõidukorras läbida umbes 75000 kilomeetrit sõidupraktikat. Mõni aasta varem uurides eksami edukalt sooritanud leidsid Londoni Ülikooli teadlased, millises aju osas need teedevõrgu teadmiseta. Kuna see paik ajus osutus taksojuhtidelt tavakodanikest suuremaks teede võrgustiku õppimine suurendas hipo Campi hallollust. Ja nüüd siis värskeim aju ja orienteerumise võimekuse uuring toimus samuti Londoni Ülikooli kolledži eksperimentaalse psühholoogiateadlaste poolt ja seekord uuriti, mis toimub tavalise kodaniku peades uues kohas orienteerumisel. Uuringus vaadeldi eraldi GPS-i abil ja ilma selleta orienteerumist ning leiti, et ilma elektroonilise abita aktiveerusid vabatahtlik ajus nii hipo, Campi kui pikemaajalise mäluga seotud otsmiku piirkonnas asuvad keskused aga GPS seadme kasutamise ajal. Kaardi instruktsioone järgides seda ei juhtunud. Ja nagu üks uuringukorraldajatest tõdes. Paistab, et GPS seadme kasutamise ajal kaotab aju huvi meid ümbritsevate tänavate vastu. Sellel nähtusel võib olla pikaajalise kasutamise tulemusel iseseisvat orienteerumisvõimet halvendab efekt. Liikuvate loomadena vajab ajukeskkonnaga suhtlemise jätkuvat treenimist. Et oskaks valida õige modi. Järelikult on õigus neil, kes ütlevad, et. Vaata ka enne kuhu lähed?