Pühapäevakool. Külastasin meie saate kodulehte ja muuhulgas on seal saadaval ka foorum. Ja loen mina. Ma julgeks öelda, lugupeetud kuulajad, et see oleks justkui rubriik kuulaja, haarab kivi. Ehk konstruktiivne kriitika, vot jah, selle mehaaniliste kelladega on parajasti niimoodi, et meie programm on nii pingeline ja tihe, et ma tiku, Narva ma, et kas sellel õppeaastal me hakkamegi üldse mehaanilises kellades rääkima, sest meil on tellimustööd ka? Palun väga, ma tean täpselt, mis tuleb järgmisel pühapäevakoolitunnis teemaks, aga ma ei ütle, see on suur, suur, suur suur saladus. Homme on aga Tin Tarantino sünnipäev. Ja see pole küll teab mis juubelisünnipäevaga filmigeenius saab 54 aastaseks. Et mis asi sedasi sellega tahan öelda. Tänase pühapäevakooli loengutund on pühendatud juba nimetatud filmiloojale ja vaid üht aspekti me siinkohal tegelikult puudutame tänases saates ja see on muusikaline kujundus Tarantino filmidest. Ja sellest johtuvalt ka selle muusika ja no minu pärast kas või filmide mõjus popkultuurile ja ja üldse. Kuna meie koolipäeval, nagu ma juba ütlesin ja ja inimesed aru saavad, on oma ajaline limiit, siis ma kipun arvama, et kõikide filmide muusikalisi kujundusi me lihtsalt Te ei jõua tänases saates füüsiselt läbi võtta ja ma julgen öelda, et me ei tee seda ka järgmine kord võib-olla ehk ülejärgmine kord noh, näete, teha tahaks palju, aga aega on vähe. Nii et ei tähenda veel midagi. See, et meil on aega veel nagu üks tuntud laulurida, ütleb nõnda, aga mõttelõng nagu ikka tavaliselt meie pühapäevakooli saates läheb vahepeal pama, katsume jälle tulla rööbastele rööbastele tagasi. Aga hakkame siis pihta Tarantino varasemast loomingust. Üks tingimus. Tegelikult me räägime selles tingimuses saate käigus seda lugu nimelt selline, et Tarantino ka nüüd Tarantino filmidega on säärane lugu, et ma pean kriteeriumid ka selles mõttes paika panema, et milliste filmide muusikat kuulama, kas ka need filmid kus on siis Tarantiinol au, õnn ja rõõm mängida mõnda pisirolli, mille ta on stsenaariumi kirjutanud, kuid. Jah, midagi ei ole teha, võtame ette need filmid, siis kus mees, lavastaja, aga filmi režissöör-lavastaja nagu nagu meie kuulajad. Ma loodan, teavad, on nii-öelda kapten või kuningas laevas. Ta mõtleme siis enda aastasse 1992, noh Eestis olid need keerulised ajad. Ja. Quentin Tarantino üle, aga mul oli see õnne aasta. See on siis aasta, mil avalikkuse ette jõudis Tarantino esimene täispikk film. Reservuaar tooks ehk siis märulikoerad? Zhanrimääratlused Ta võib seda filmi kategoriseerida nii krimka kaks kui ka drilleriks ja nii minu arusaamise järgi ei saa jätta märkamata õigemini märkimata fakti, et see film on saanud kultusfilmi staatuse. Kõrvuti sellega, et Quentin Tarantino on selle filmi lavastaja, on ta muide ka filmis üks pisiroll. Üks detail juurde, loomulikult on reservuaar tooksi. Stsenarist Quentin Tarantino ja pisiroll pisiroll on, on selline et ta enda tõena ennast silmas pidades sinna filmi ennast sisse kirjutanud. Ja siis filmi filmi käigus ta paraku väga banaalsel moel hukkub. Aga see ei ole nagu antud kontekstis nii väga oluline. Nüüd. On huvitav märkida, et suur osa näitlejaid, aga ka filmi produtsent, loores Bender, jäävad Tarantiinuga ühte meeskonda üsna pikaks ajaks. Ja säärasel on muide, no minu pärast kas või filmi või teatrietendus suurepärane lavastada, kui sul on oma kindel äraproovitud läbi testid tud loominguline abijõud või personal kõrval siis Me teame inimeste tugevaid ja nõrku külgi ja, ja oskame siis vastavalt sellele ka oma tegemisi ja toimetamisi manipuleerida. Olgu siinkohal öeldud, et vat Tarantino puhul ma siis mainisin seda seltskonda, kes siis jääb nagu filmis noh, nii-öelda piltlikult öelda või üldse kaadri taha, aga tal on oma projektide käigus olnud au, õnn ja rõõm väga mitmete näitlejatega filmist, filmi gaasia koostööd teha nagu näiteks haar või köitev või Michael Madsen stiibusheemi või tim root. Nüüd märulikoerte soundtrack, ma mõtlen preservjueerituna helikandjale ehk see, mis me siis nagu, kas saame füüsiliselt näpu vahel hoida või siis mille me alla laadime annab meile. Ma pean silmas nagu filmimuusika film, muusika, soundtrack'i, see annab meile märku ja muide, on ka vundamendiks, mismoodi tulevikus hakkavad olema Tarantino filmide muusika plaadiks. Nii. Ja üks skeem, mis ma olen, ma olen tuttav läbi ja lõhki väga paljude Tarantiin Tarantino filmi, filmide filmimuusika plaatidega ja siin on siis vaheldumisi ja see kordub plaadis plaati vaheldumisi muusikapaladega on üldjuhul pikitud ka sellele helikandjale nii-öelda lühikesed, hästi tabavad ja kohati põrgulikult humoorikad filmi dialoogilõigud, kes tähelepanelikult saate algus kuulas, siis seal ka üks eit räuskas, et no ma ei hakka seda tõlkima, aga, aga see kutt oli ka seal ja ta ütles, et on röövimine, ei ole röövimine, mille raadiosaadet, nii, mis me siin külmetame, läheme, läheme, aga edasine nüüd, milline see muusika selles esimeses filmis on? Kõigepealt tuleks sellest rääkida, et on üldjuhul olemas kolm võimalikku varianti, kuidas muusikat kasutada. Ma loodan, et inimesed mõistavad minu sellist lähenemist. Esimene võimalik võimalus on siis filmi jaoks luuakse muusika filmi tegemise protsessist. Laiem avalikkus saab siis seda muusikat filmis esimest korda nagu öelda, kuulata või sellega tutvust teha siis kui ta loomulikult filmi vaatab või, või selle konkreetse filmi filmimuusika plaadiga tutvus teeb või allalaadimisega alla laaditud muusikafailidega. Ma pean silmas ja siinjuures ei ole ükski helinud varem laiemale avalikkusele tuttavad seal ka väga oluline. Me läheme kinno vaatama-kuulama, õigemini jaa jaa, konstanteerida fakti, vot selline filmikujundus ja ma saan sellest teada alles siis, kui lähen filmi vaatama või siis kuule värskelt ostnud selle filmi filmimuusika plaadil. Teine võimalus. Filmis kasutatakse eranditult juba varem tuntud muusika palasid. See pole üldlevinud, valik on levinud, aga mitte massiliselt. Nüüd kolmas variant on siis filmis kasutatakse juba varem tuntud lugusid, aga filmimuusika helilooja kirjutab juurde veel mõned palad ning kuulaja-vaataja saab justkui osa kombost. Ja neli v heliefektid ja kujundus ka võib sinna juurde olla antud antud variandi puhul lisatud. Ja siis tulebki meil siinkohal rõhutada, et paljudel juhtudel, kui vaatame filmi, võivad helilooja loodud helindid peaasjalikult. No väga paljudel juhtudel kasutatakse nii sümfoonilised muusikat, nii ämbienti, teisi žanreid. See filmimuusika võib mõjuda meile sootuks erineva meeleliigutus tusena kui siis, kui me näiteks seda pala kuulame plaadilt, ilma et meil on film taustaks ja ilma, et meil oleks üldse ettekujutus, millest film nagu kõnelemas on. Ühesõnaga milline narratiive. Nüüd ma tahan rõhutada, et muusikal on filmile lisakomponendi andmise võtmes ülioluline roll. See on ilma liialdamata nagu maagia, ma ütleks isegi, et nagu filmimaagia ja tagasi tulles nüüd reservuaar doosi soundtrack'i juurde tuleb tõdeda, et valik on tehtud. Tarantiinol 60.-te 70.-te ja 80.-te aastate pop- ja rokk muusikaterritooriumilt. Siiski siiski üks tol ajal üsna vähe tun tud DNS-i bänd Veedlam on interpreteerinud filmi jaoks kaks pala. Niisiis kui ma nüüd enne pajatasid meie kuulajatele kolmest võimalikust variandis valikust, kuidas siis filmi jaoks on muusika muusika nagu loodud, siis sellise saatejuhi poolt välja töötatud jaotuse järgi kuuluks reservuaar tooks vaieldamatult kolmandasse valikusse. Nüüd. Filmi seisukohalt on üks oluline Winjet äärmiselt tähtis. Ja ma katsun, katsun siinkohal selgitada nüüd Quentin ta enne kui me läheme muusikapala juurde. Quentin Tarantino filmides on kasutusel tema poolt välja mõeldud kummalised brändid ja tooted ja see annab praktiliselt kõikidele filmidele sihukese musta huumori ka vürtsitatud, et väga tugeva lisaväärtuse. Aga tutvume mõningate brändidega. Jaa jaa. Olgu siis öeldud välja järgmine nimekiri akuna pois, Teksneks Food. Väga tähtis ja ülioluline on Big kahuna burger. Reetäppe sigaret ja viimases filmis vihane kaheksa oli ka punase õunatubakas. Möödub ajastu oli selline, et siis nagu keerati rohkem Plotskit ja suitsetati piip. Tavapärases võtmes nagu ei olnud Jack Räbites linn seda on isegi väga raske saatejuhil. Mina tõlgiks selle meelevaldselt Eestis tahaks natuke ja paneks sellele juurde siis jaak jänese õllekas ja terjaki toonud. See on siis eesti keeles terjaki toonid ning loomulikult raadiojaan Key pillil. Nii. Muide, tulles selle raadiojaama juurde tagasi siis mainida see raadio raadiojaam annab ja kannab ka kaalukat rolli filmis nüüd kultuslikuks stseeniks kujunenud pantvangistatud võmmi piinamisstseeni ajal, selleks et vägivalla seeline anda teatud mõttes uus, ma julgeks öelda galantne ja pikantne mõõde, kõlab siis raadiojaamast Key pilli raadioshow, Keybili supp per saund Owesseveldis Weekend, selline hästi lohisev pikk-pikk, saate nimi aga minu meelest äärmiselt fun selle juures Tarantino muide väitnud, et talle tundub, et, et selles filmis kui kõlamas mingi konkreetne muusikapala siis see toimib justkui murdepunktina seenides, kus siis parajasti eksponeeritakse, mis siin salata, vägivalda? Jah ja tooks esile veel ühe detaili. Tiina rõhutanud tema eesmärk, mis muide on ka efektselt realiseerunud 70.-te aastate ja ka 60.-te aastate muusikaga selles filmis tekkinud Ta ta 50.-te aastate vaip ehk nagu sihukene retro vaib nüüd kolm värvikat Palamis kroonjuveeli-na seda filmi kaunistavad on minu arusaamiste järgi Harry Nilsonit kokanaat George speakers leksseni Liddell kriin päev ja meie loengut illustreeriv stiilers viili Stackinud. Võis ju kuularasele palav. Kaks aastat hiljem, niisiis 1994. aastal nägi ilmavalgust teine Quentin Tarantino lavastatud linateos balt Fiction. See on ilma igasuguste reservatsioonidega Ta kultusfilm, mis on siis lavastatud erakordselt stiilses ja omapärases maneeris. Eksperdid ja vaatlejad on seda filmi ülikõrgelt hinnanud, nii on koguni välja öeldud tõik, et see on vaated, parim film, mis on nagu, mis seal nagu üldse tehtud. Filmi on nimetatud ka postmodernismi verstapost teoseks filmikunstis, kuna seda kunstivoolu suunda esindavad komponendid on selles linateoses selles filmis igati esindatud. Filmi üks iseloomulik omadusi on see, et filmisündmusi no võime siis öelda teise sõnaga filminarratiivi esitatakse deline aarses ajalises järgnevuses ning paralleelselt sellega jääb vaatajale näiliselt mulje, et vaataja saab osa justkui väga mitmest erinevast loost. Muide, tahtsin siinkohal öelda ja rõhutada seda, et kui on tegemist seal, siis nüüd mittelineaarse narratiiviga siis kõige suuremad Valfiksoni filmientusiastid on selle filmi kusagilt alla laadinud ja üritavad anda sellele filmile. Kodus on võimalik filme arvutiga töödelda anda lineaarne järgnevus, sündmuste järgnevus ajalises plaanis ja kõige paremat tulemust ikkagi ei ole veel suudetud ses suhtes saada, et kui me selle või tähendab need filmi Palfiksoni entusiast, kes selle filmi siis on nii-öelda lineaarses järjestusse pannud. Ta on möönnud tõika, et see film ei mõju kuidagi kuidagi sääraselt ja, ja adekvaatselt ja reaalselt, kui tal lineaarses järjestuses. No võib-olla on tegemist ka sellega, et inimesed on lihtsalt filmi ja filmi nii-öelda struktuuri ülesehitus endale juba selgeks teinud ja ei hakkagi siinkohal siis mõtlema selle peale, kas see film võiks olla lineaarses järjestuses nii väga pikk ja filosoofiline. Ta lõng. Aga siinkohal on põhjust meil jätkata balt Fixone jaoks. Tarantino ei lasknud samuti kirjutada spetsiaalselt filmimuusikat ehk soundtrack ja filmis kasutatud muusika on taas jälle erinevatelt esitajatel ning on varem siis artistide poolt mingil ajahetkel salvestatud. Palfiksoni filmimuusika on väga erinevatest žanritest pärinev muusika popmuusika erinevatest žanritest kuid domineeriv vaim on peaasjalikult Ameerika päritoluga surfimuusika. Ja see on sihuke kindel žanri määratlus 60.-te ja seitsmekümnendad aastate ühele pop või ütleme, rokkmuusika alal žanrile selline muusika, mida kuulati rannas päikesevõtmise ajal ja kui inimesed siis käisid, kas surfamas Hullamas, mida iganes, ühesõnaga siukse rannameeleolu tekitamise muusika, seda siis kutsutakse Surf Music mitte music, mu sihikul saksa keeles. Oleme terminites ja tärvitas täpsed. Nii, Tarantiinol oli muusikavalikut tegemisel abiks muide palju nõustajaid. Üks nendest, nüüd ma saan jälle rääkida alles sellises tähenduses. Et need inimesed, kes on seda filmi mitu korda näinud võivad minu jutu ja pildi kokku viia. Nimelt lugu selline, et üks nendest muusikalistest nõustajatest on noorik nimega Laura Lavlais. Ja tal on filmis kääbus roll, ta nimelt mängib lauateenindajat, et päris filmi alguses, kes käib siis kohvi valamas ja ja meil on seal siis kaks näitlejat kohe päris filmi alguses, siis kes kavandavad nii-öelda pubi või, või restoraniröövi. Ja seal on siis lugu nimelt selline, et see noorik, kelle juurde pöördub üks meesterahvas, ütleb Carsoon kohvi. Carsoon on nagu te teate, prantsuse keeles poiss. Ja see Carsoon, kes kohvi käibki valamas, ongi juba nimetatud. Laura Lavleis, filmimuusikakonsultant Tarantiinol valt fiksoni filmis. Nüüd. Muusikapalast neil Taimandi lugu, Köl Jul p. Vumen suun, mida interpreteerib Chicagost pärit bänd A Che õue, kyll sai ka koha. Billboardi edetabelis. Muide, ette rutates olgu öeldud, et balt fiksine filmimuusika album on pärjatud Mitmekordse plaatinaplaadi staatuse ka mul täpselt isegi meeles jäi kuidagi nii kahe kahe kõrva vahel või õigemini kahe kõrva vahelt välja. Nüüd. Me alustasime saadet muide, dikt Eili palaga mesirlov, ma näen seda paladena juba teile mitu-mitu korda mitmes kontekstis maininud. Ja see Miserlov, mida kuuleme siis filmis algus. Tiitrite taustaks sellisel kujul, nagu me seda pala filmis kuuleme, pärineb ta aastast 1962, salvestus on tehtud siis. Jämedalt öeldes 55 aastat tagasi, tegelikult on selle pala juured veelgi kaugemas minevikus ja teadaolevalt vanim salv, vabandust, vanim salvestus pärineb eelmise sajandi 20.-test aastatest ja lõuan korduvalt kaverdatud pala teiste artistide poolt ning selle pala. Neid versioone on siis kasutatud nii filmide kui ka videomängude muusikaliseks kujunduseks. Aga tuleme nüüd tagasi loo juurde, mis sai juba mainitud lugu, mille siis on kirjutanud. Tänud, neil taim on ka seda muide interpreteerinud aga meil on au, õnn ja rõõm paluda raadioeetris ansamblit mängima. Köl ju vil Pi Pumansu. Pühapäevakool. Enne kuulasime küll Köl juubee Vumen suunaga, ma tahan ikka meie saate avapala juurde veel korraks tagasi tulla. Tahtsin lisada, et Miser lõud muide kasutad tas taustamuusikana Eestis 90.-te teisel poolel loodud kulg, tuss, sari, preemia ja veel mida, ilma milleta ma ei saa edasi minna. Palp fikseni filmiedukusele hakkasid iseseisvat ja ma julgen öelda, et edukat elu elama hulk lugusid, millest mõned ma teile täna ka siin Baltics'i soundtrack'i plaadi pealt ette mängin. Ühesõnaga need lood hakkasid Elama iseseisvat elu, need muutusid inimeste muusikaentusiastide hulgas väga-väga populaarseks. Nii nüüd eksperdid ja vaatlejad on välja raalinud ja väike, nii et tänu filmile hakkas ka muusikasõprade huvi surfimuusika vastu oma mao julgen öelda, kas teist või kolmandat tulemist läbi elama. Mis tähendab seda, et see žanr, mis peaasjalikult popmuusikas Ameerikamaal domineeris, viiekümnendatel sai üheksakümnendatel uue tulemise ja inimestel hakkas huvi tekkima. Ja muide, ma ei tee siin mingisugust saladust, ka saatejuhid on surfimuusika avastamine üheksakümnendatel aastatel kindlasti kordumatu kogemus. Nüüd ja mis, mis selle surfimuusika armsaks saamise või taas armsaks saamisega veel kaasas käis, oli nimelt see, et selle juba nimetit, žanri territooriumilt olevaid lugusid hakati kasutama näiteks suguste toodete reklaamimisele ning muusikas. Praat hakkasid otsima vanu huvitavaid taasavastamist väärt surfimuusikapalasid lõputuna näivatest muusika varamutest. Üks oluline asi, mida ma tahan, raadiokuulajad teile täna veel öelda päris viimasel hetkel. Ma lisasin tänase saatepalade valikusse ka tšak Perry pala ju never tell, see on filmis väga tähtsat rolli mängimas. Siin. Siinkohal selle loo lisamisel on kaks põhjust, kaks aspekti. Esiteks, olgu see siis Homaaž igaviku radadele siirdunud tšak Perile küll hiljaks jäänud Homaas või järelhüüet, vabandust, Homaas ei ole õige sõna selles kontekstis. Ja teiseks, selles filmis on üks stseen, kus näitlejad Uma Thurman, John Travolta on siis osa võtmas ristitantsimise võistlusest ja see ongi selles kohas. Tšak Räbi slim vs selline õlleka moodi või ütleme, Ameerika pubi moodi. Meelelahutuskoht toimub siis fifty võistlus, see on kahtlemata üks eredamaid stseene filmis, see on selline seen filmis, mida pidevalt on tsiteeritud. Ja see seen minu arusaamiste järgi on paljudele filmisõpradele koguni palka Priksoni kui filmivisiitkaart, et selle järgi seda filmi nagu osatakse identifitseerida. Tahan siinkohal rõhutada, et ka saatejuhile kahtlemata see tantsustseen, üks eredamaid stseene filmist ning, ning sellest tantsustiil, kuidas seda Kristi tantsitakse, on ka erakordselt koloriitne. Chuck Berry. Nonii kui meiegi siin saates läheksime edasi lineaarses narratiivis tuleks õigupoolest pajatada Tarantiinol 1990.-te aastate keskpaiga võtmes kui mees, kes on andnud palju imepäraseid pisirolle. Mitmed telefilmidele olgu siinkohal nimetatud näiteks siks ja neid filme on teisigi, aga no leppisime saate alguses kokku, et need filmid, kus siis Tarantiinol peaasjalikult filmirežissöör, need meie huviorbiiti ka tänases saates saamas on. Nüüd tuleb siinkohal veel tõdeda, et tegelikult ta taas minna ilusti kronoloogilises järjestuses edasi. Siis peaksin ma rääkima Tarantino 1995. aasta lühifilmist Foo ruumis neli, neli tuba aga. Ilusti asi konteksti, siis paraku selle filmimuusika ja selle filmimuusikaga seoses olevat jutud jääksid praktiliselt olematuks, sest seda filmimuusikat on selles filmis ainult lõputiitrite peal. Nüüd aga on suurepärane võimalus sukelduda kolmanda Quentin Tarantino täispikka filmimaastikule. Film kannab pealkirja Jacky Braun. Ma saan vilt, on siis Jack'i Braun? Triller. Kuid tegelikult kui nüüd rääkida nagu üldse siis on see üks suur austusavaldus ühele filmi žanrile, mis eelmise sajandi kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel hotell oli varjusurmas, aga selle žanrifilmi žanriõit õitseaeg on siis 70.-te aastate algus. See saar on Läks Plotteisson. See tuleb siis kahest sõnast ekspluateerima, siis sõna tagumises otsas, esimeses otsas on black, mis tähendab mis tähendab musta, kohe seletame lahti. Nüüd selle žanri üks tunnuseid on see, et neegrid, ekspluateerivad ja kimbud tahavad 11 või või nagu üldse. Ja pole harvad ka juhused, kui 11 sõimatakse väljendiga faking, niger. Ja mina ei tea, mida see tegelikult päris täpselt tähendab, aga tee kallid kuulajad võisid ise ka natuke rohkem uurida filmiajaloost ja ütleme inglise keele sellisest varamust, kus siis on nii-öelda slängisõnad kirjas. Nõnda. Jätkame muide, ka filmis Jacky Braun kasutavad neegrid omavahelises dialoogis väga sageli sõna niger ja Quentin Tarantino on mõnede ekspertide ja vaatlejate käest koguni seetõttu tõreleda saanud kuna tema karakterid kehastavad filmis või kasutavad filmis väljendit, et niger ja muidugi ka teisi rumalaid, et sõnu. Nii rääkides nüüd Jack'i Brauni filmimuusika, siis siin haka Pillema üks huvid, tav tendents nimelt Tarantino kasutab oma filmi saatemuusikas lugusid, mis on siis ta selle kunagi varem. Mitte küll helikandjatel, aga juba vanades filmides kasutusel olnud. Ja lisaks veel ka siis muusika, mis. On varem juba tuntud ja salvestatud, kui pole filmides kasutusel olnud. Ja huvitav märkida, et shamaan nimega soulmuusika on Jack'i Brauni filmis erakordselt prominentsel positsioonil. Nii nüüd no ma saan oma analüüsi taas jälle teha toetudes sellele füüsilise helikandjale, mis on siis filmimuusika plaat? Jacky Braun ja olgu-olgu siis siinkohal öeldud. Jack'i Brauni sihukene muusikaline konserv on õigupoolest tegelikult üks oma näonäolisemaid ja, ja muide ka kompaktsemaid samas üks tugevamaid filmimuusika plaat kõrvuti Palfiksoni fini muusika plaadiga. Ja taas on unikaalne võimalus kõikidel muusika entusiastidele sõpradele, kes siis nüüd Jack'i Brauni albumisse osa saavad. Avastada uusi, no mis uusi, nad on tegelikult aasaegu aegu aegu aegu tagasi oma muusika loonud, aga põhimõtteliselt kuulates nüüd aastatetaguseid lugusid, mis muud unustuse hõlma vajunud võib piltlikult öelda juskui, apteidime nad meie, meie mälusse. Nüüd siinkohal paraku hakkavadki ühele poole saama meie tänased jutud, Tin, Tarantino filmimuusikas ja, ja samuti ka põgus ülevaade tema eelmise sajandi filmidest. Pean jälle kahetsusega tõdema, et siinkohal meil see saade nagu pooleli jäämas on ja sellel on ka teatud põhjus olemas, sest soovides teha nüüd ka teist saadet Quentin Tarantino filmide muusikast, me peame lihtsalt võtma ühe nädala vahel, et ära ja siis niimodi kokku kleepima kalendris. Järgmine kord ei saa sellel teemal rääkida, kuna, kuna on üks eriprojekt, jäägu see saladuseks oma saate alguses sellest ka pajatasid. Küll aga tuleb meil nüüd vaadata tõde ja Meie saadet jääb ilusti kenasti lõpetama, siis Jack'i Brauni üks olulisemaid tunnuslugusid mille esitab Nelie bobi Fomek ja kannab see siis pealkirja across van Handrid Street enne veel, kui muusika hakkab mängima, tuleb siinkohal ära märkida, et filmigurmaanid ma olen selles sügavalt veendunud, teavad täpselt sama nime, list täpselt samanimelist filmi, mis on siis minu uurimuste kohaselt, et pärit 70.-tesse. Kõik vastab tõele. Nii et näide sellest kuidas ja mismoodi on siis Tarantino napsanud eelmiste aegade filmidest muusikapala ja kasutanud teda oma, sõlmis uute kohtumisteni head raadiokuulajad. Viisakas saatejuht, ütleb saate lõpus head aega harile Tertsi adios andjees.