Pühapäevakool. Avariilisi jälgiti. Kui naeratust näole ära ja ostsime Rõõmustav et. Vallatuli. Ja. Suur edasi. Meeletu do täieldase ruume. Ja veel, enne kui me sukeldume tänase saate põhiteema juurde. Ühesõnaga, saatejuht avalikustab, millest, millest nii-öelda meie pühapäeva kooliselgroog koosnema. Son tahab siinkõneleja pajatada muusika formaadist. Ja see on ülioluline komponent iga saate aga ka raadioprogrammi juures. Pean tunnistama, et tänase pühapäevakooli muusikavalik on käesoleva saate con teksti arvestades üsna tavatu, kuid peatselt nagu saate käigus selgub suurepärane komponent saate kui terviku prisma läbi vaadatuna. Räägime muusikajutud ära ja siis teemade juurde tere tulemast või eetrisse Eesti estraadiklassikat. Tere tulemast meie eetrisse Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel ja tere tulemast meie raadioeetrisse. Aarne Oidi looming. Uskuge mind või mitte, aga see tekitab sõnulseletamatut, too hõllanduse, ma loodan, et ka raadiokuulajate seas. Aga nüüd teema juurde. Täna teeme väga sügava kummarduse siit raadio kahe poole pealt meie homme 50 aastaseks saavale programmile nimelt et vikerraadioprogrammile ja püüame nüüd ajaloos taas tagasi minna. Kõikidel raadio kuulajatel on ehk kasutada mikrokalkulaatori akude 2000 seitsmeteistkümnest ära lahutada kate 50 saategi tulemuse mis ajas me praegu ennast, peaksime positsioneerima. Nüüd 1967.-ks aastaks, niisiis peaaegu et täna, 50 aastat tagasi oldi siin Eestis jõutud arusaamani. Raadio kuulajaskonna erinevad huvide arvestamisel pole enam võimalik teha vaid ühte eestikeelse programmiga avalikku raadiot mis suudaks siis täita kõiki rahvusringhäälingutavapäraseid ülesandeid. Siinkohal on paslik meenutada, et juba mainiti, et 1967. aastal käivitus teine rahvuskeelne programm vikerraadio. Homme, kolmandal aprillil on siis see õige juubelisünnipäeva tähistamise aeg. Ja vot see vikerraadio programmi käivitamine oli teatud mõttes kurioosum, sest toonases NSV liidus polnud ühtegi teist näidet näiteks tuua. Et kus siis eksisteeriks kaks rahvuskeelset programmi paralleelselt. Vikerraadio programmi käivitamine oli ilma igasuguste reservatsiooni deta otsene kuulajate huvigruppide eelistuste arvestamine ja kui me oleme harjunud, et just sellised ilusad sõnad nagu kuulajate huvigruppide eelistuste arvestamine on ehk 21. sajandi teema vale vale vale juba 50 aastat tagasi mõeldi selle peale. Kui nüüd süveneda Eesti ringhäälingu ajaloolise kroonika ühte perioodi ja nimelt 60.-te aastate, et keskpaika torkab silma üks tav aspekt. Eesti Raadio oli liikumas märksa meelelahutus rikkuma, ent samas ikkagi hariva suuna poole toome, toome siis ajaloost mõningad näited, et kõik see leiab aset enne kolmandat aprilli 1960 seitsmendat aastat. 1900 164. aasta juunis läks eetrisse esimene muusikaline tund, see oli peaasjalikult siis muusikale kontsert trueerunud ja keskendunud saade. Sellest saatest muide arenes välja ka muusikalise tunni soovikontsert, mis oli ülipopularit Teet saade. Empiirilisele kogemusele toetudes. Ma julgen väita, aitäh, et need saated muusikalise tunni soovikontserti saated toimusid teisipäeviti reedeti ja pühapäeviti, kusjuures teisipäev oli sihukene. No rohkem klassikalisele muusikale keskendunud. Pühapäev, kui mu mälu ei peta. Ma veel kord rõhutan, et kui mälu ei peta, oli selline segaprogramm, aga vot reede õhtu oli, julgen öelda, hästi, Kersakas hästi kärsakas muusikavalik oli soovi kontserdil ja tähelepanu tähelepanu juba esimesed nii-öelda rakukesed lääne muusika territooriumilt jõudsid muusikalise tunni soovikontserti. No tänapäeval veel talle selle kohta pleilist, aga siis öeldi lugude nimekiri, no võib võib-olla uinaku üldse või nagu üldse. Nii. Aga edasi, 1965. aasta detsembris. Täpselt detsembri viimastel päevadel läksid eetrisse vastselt loodud Eesti Raadio meelelahutussaadet toimetuses valminud saade. Põhimõtteliselt võib öelda, et selleks ajaks oli ilusti kenasti siis meelelahutus, dusliku programmi toimet tõus nii-öelda pead kokku pannud ja oli, oli moodustunud selline toimetus, mida siis nimetati rameetox. Rameeto on väga mitu definitsiooni ja tõlgendust. Ja selle loojad püüdsid seda lahti seletada väga-väga mitmet moodi. Kuid kõige lihtsam ja tõenäoliselt pidasid selle toimetuse loojat silma sihkagi Raadio meelelahutustoimetus raadiost siis ERA edasi mee ja PO ja saigi kokku rameeto niit ja 1966. aasta kevadel toimus siis esimene ühissaade soome üles raadioga. Pöörake tähelepanu, aasta oli 1966, see oli lausSavitskaja aeg. Ja see saadi teha kapitalistliku Soome riigiga ühissaade, nende raadio üles, raadioga see on juba iseenesest phenomena ja tuleb, tuleb siinkohal jõuga rõhutada, nimelt et sellist üsnagi märkimisväärset asja. Et paljudel juhtudel me siiski natukene võimendame üle seda ajastu eluolu, pean silmas 60.-te, et me olime siin raudse eesriide taha. Vabandust raudse eesriide taga, jah, see on õige küll, kuid kätt südamele ja põlvele pannes võib saatejuht väita, et ega meil miga Põhja-Koread küll siin ei olnud. No läksime nüüd natuke lappama poliitika teemale, aga sellest ei ole hullu midagi. Nüüd tähelepanu tähelepanu. 1966. aasta valmis esimene järjejutt, kuuldemäng raadioteater oli juba tuttav teema, kuid selline. Meelelahutusvorme, et iga päev üldjuhul oli see tööpäev kindlal kellaajal, loeti, et siis üldjuhul mingi põnevus, krimka tänapäeva mõttes triller ja inimesed kuulasid ühe lõigu või ühe saate ära ja kindlasti jäise lugu põneva koha peal pooleli. See oli motivatsiooniks tulla jälle raadiote manu, järgmisel päeval samal kellaajal tagasi, nii kuulame muusikat. Kui meil täna saate lõpus on aega, siis räägime ka Eesti raadio estraadiorkestris ta ka. Kõigepealt lugu. Muul on sinist värvialad. Rõõm. On minu oma. On? Kus kevad ära? Ja panna ka grill ei sure. Jaanuar. Kodembama välistama muuda kord. Isegi veidi. Ei sure kui kordon. Et selle foonil, millest ma esimeses saateosas rääkisin, hakkaski prevaleerima tendents, et raadioprogramm, mis oli tugeva meelelahutusliku paterniga vajas erinevad väljundit ning sündimas oligi vikerraadio. Tol ajal tähendas vikerraadio programmi, mitte iseseisvalt, käsitleb tavata raadiojaama ja seda on kaasaegsele. Julgen öelda, et raadio noorele raadio inimesele väga väga keeruline selgeks teha. Üritan natukene siinkohal meie kuulajad, et harida oli institutsioon kui selline Eesti Raadio, selles oli väga mitmed programmid, programmi toimetused, kusjuures üsna sageli oli niimoodi, et see saade, mis võib-olla oli alguses eetris Eesti Raadio esimesel programmi võis näiteks kordus saata võtmes vikerraadios sattuda ja muidugi kavais versa. Vot nii. Nüüd. See, et vikerraadio on programm ja taloodi programmina, seda on esmapilgul ütlen kohe ausalt välja päris raske mõista. Ja püüan uuesti lahti seletada. Eesti Raadio struktuuriüksused olid toimetused. Igal toimetusel oli kitsas, suhteliselt piiratud valdkond. Millistel teemadel saateid siis ka tehti, nagu näiteks kultuuritoimetus, sporditoimetus, propaganda toimetus ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd selleks et selekteerida ja diferentseerida mehele lahutuslikuma sisu ja vormiga saated ühele programmile oligi vikerraadio loomise peamine alustala. See tähendab seda, et kui me võrdlesime nüüd Eesti raadio esimese programmi julge öelda kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel, et siis Eesti raadio esimene programm oli märksa akadeemilise, kui oli siis vikerraadio programm. Nüüd tänapäevasest rakursist vaadatuna kõnet tähendab vikerraadio kui nimi tegelikult erinevaid põlvkondi erinevalt. Siis noh, erinevaid põlvkondi keskealistele ja vanematele põlvkondadele assotsieerub siis vikerraadio kui teatud mõttes ränessaans Eesti raadiomaastikul ja seda peaasjalikult alates 1967.-st aastast, kui vikerraadio tekkis kuuekümnendail aastail, oli see kahtlemata selge ja ühene Alt alternatiiv toona ortodoksid algselt figureerinud propagandaprogrammile. Ja vikerraadio kui programm oli läbinisti Eesti Raadio programm, ma mõtlen selles mõttes Eesti meie oma rahvuslik raadioprogramm. Ja selle koostamisel lähtuti märksa enam kuulajaskonna nõudmistest ja loomulikult ka huvidest. Nüüd vahemärkusena tuleb selguse mõttes lisada, et nii-öelda Eesti raadio esimene programm ja vikerraadio läksid eetrisse ka erinevalt delt lainepikkustel. Ja veel see, et mõni Eesti raadio esimese programmi saade võis oma väljundi, noh, ma rääkisin siin nagu kordussaate võtmes saada siis hoopis vikerraadios. Hiljem hiljem oli võimalik ju siis teha ka sääraselt, et vikerraadio vikerraadio võttis üle siis mõne Eesti raadio esimese programmi korduskordamise eetris. Nüüd teeme väikese muusikalise pausi jälle ja siis siis räägime edasi sellest, millest vedasi räägime. See vääga elada ei saa, sest südames siis ole kirjutatud. Siiski meie noorjagu muretsedage iili. Leidub kuskil toonud ka meile ruumi. Nii tröösti siin, nii, mida sa elad kenas päiksepoolses toas, miili südames, elavad suure armastuse lohud veeru süda. Sest nii südamesse siis kirjutatud Meile laulab ärgaabli Prae. Sa elad suure armastuse laad viilu südame? Siis ole kirjutatud sa teenused HV. Milliseid iseloomulikud omadused iseloomustasid vikerraadio programmi? See tahan rõhutada, oli uudislik ja ajakohane, kuid samal ajal heal tasemel meelelahutuslik ja köitev vikerraadioprogrammid trump pässadeks kujunesid muide noortesaated. Ja tõenäoliselt on ka see üks põhjus, miks raadio kaks tänase saatega soovid teha ülisügava kummarduse meie kolleegide ees endiste ja praeguste ees. Selleks, et raadio kaks oleks nooruslik, oli kindlasti ka üks osakene üks rakku gene sellest programmist nimega vikerraadio. Sellise Nokeeneesise taustal või arengu taustal on nüüd jõudnud aastal 2017 sellisesse faasi, nagu me hetkel oleme. Ja nüüd vikerraadio üheks iseloomulikuks tunnuseks ja populaarsust see programm ka võitis, oli popp ja rokkmuusika rohkus. Toonase vikerraadio programm oli vaated, ainuke tõsi, üsna habras võimalus osa saada ka muu maailma muusikast. Seda siiski tahan rõhutada üsna mõõdukas võtmes. Ma ilmselt ei eksi, kui väidan, et tänu muusikale kui ühele faktorile pluss vikerraadiokava märksa kuulajasõbralikumaks, kui oli Eesti raadio esimene programm. Ja tahan veel ka rõhutada, et muusika oli vaid üks komponent. Vikerraadio polnud säärane programm, kus siis hommikust õhtuni vaid muusikat mängib kella öeldi, ja heal juhul ka uudiseid loeti. See oli väga õpetlik ja, ja väga tore. Raadioprogramm, mis naelutab tas kuulaja raadio vahetus lähedusse. Nüüd. Peame paraku pajatama siis head raadiokuulajad ka sihukesi tähendab siukesest ajast, mida võiks öelda nagu murdeline aeg ja k. Raadioprogramm on selle pidanud üle elama, kuid enne veel tahaks rääkida, aga raadio kuulatavuse mõningatest aspektidest tuleb siinkohal tõdeda, et raadio kuulatavuse, mida kaasaegses võtmes väga tähelepanelikult jälgitakse ja mis on iseenesest ka õigustatud, ennekõike siis eraraadiojaamades, aga samuti on vajalik see uuring läbi viia ka avalik õiguslikus raadiojaamas, sest iga raadiojaama programm on teatud mõttes muutumises. Kui me võtame seda läbi aja teksti, kõik me soovime. Ma arvan, et raadiokuulaja, teiegi soovite, et meie programm oleks atraktiivsem. Et oleks põnevam, et meil oleks rohkem kuulajaid, eks epil oleks kuulajatelt tagasisidet ja seda retoorikat saatejuht jätkata küll ja küll. Nüüd, kui nüüd kuulatavuse aspekti vaadelda, läheme nüüd jälle tagasi nii-öelda raadio, sellesse aega, vikerraadio programmi, sellesse aega, kui ta oli veel, no julgen öelda. Lapsekingades ja, ja siis nooruki ja siis esimene uuring, mis tehti, kuidas seda uuringut tehti, mul hetkel ei ole isegi ettekujutust, aga vikerraadio kuulatavuse ületas Eesti raadio esimese programmi kuulatavust väidet tavalt kümnekordselt. Nüüd eelmise sajandi 90.-te aastate alguses elas Eesti raadio üle uuenemis protsessi. Ja tahaksin siinkohal öelda, et see oli vastuoluline ja keeruline protsess. Mõned episoodid sellest pöörasest ajast on jäänud kõrvalseisjate le meelde üsnagi häguselt raadiokuulajad. Raadiokuulajatega oli lugu niimoodi, et see, kuidas toimus restruktureerimine, kuidas üheksakümnendatel aastatel see raadiomaastik eksisteeris Eesti kontekstis siis see on, see on ilma igasuguste reservatsioonidega tal sellist pikemat uurimustööd vajab. Ajalooline ajalooline seik meie lähiminevikust ja julgen öelda siis ka raadioajaloost. Üks on siinkohal selge. Omaaegne vikerraadio, õigemini omaaegsed vikerraadio varemetele sai rajada tud raadio kaks. See oli siis juba raadiojaam. Sellepärast ma tahangi rõhutada, et vikerraadio varemetele vikerraadio oli programm. Nii. Raadio kaks oli juba raadiojaam mis elatusolulisel määral reklaamituludest. Nii huvitav kui ka see ei ole ja tundub aastal 2017. Üsna kurioossena. Nüüd sellises olukorras tekkis. Kui nüüd raadio elatisreklaamituludest tekkis olukord, kus selle raadioprogrammi loomisel unustati ära õigupoolest Eesti Raadio kui terviku huvid. Nii ja, ja vot eesti raadi esimene programm, mis siis oma olemuselt sügavalt, et ajakirjanduslik programm oli, sattus väga keerulisse ja ma ütleksin, et vaeslapse ossa. Ja millised olid siis lukutatsioonid? Lugu oli nimelt selline, et Eesti raadio esimese programmi edastamine toimus jätkuvalt kesklaine ja niinimetatud vene trall lühilainealalt. Ja tuleks siis rõhutada ja meelde tuletada meie kuulajatele. Et 90.-te aastate alguses algas ka Eestis F 100 sageduse trümfiaalne võidukäik. Loomulikult ka raadio kahe jaoks. Ja siis oli ühte punti võetud ka veel kohalikud kommertsjaamad. Ja milline see kohalike kommertsjaamade panus oli? Sellel foonil kas ja kui palju kuulati Eesti raadio esimese programmi, see on juba meie järgmine jututeema, nüüd toimus siis sisuliselt selline situatsioon, kus raadio kaks oli 90.-te aastate alguses reklaamituludest elav ja tegelikult ühe pulga pääl avalik õigus, ta oli avalik-õiguslik raadio ja kui oli ühe pulga pääl kommertsraadiojaamadega, ehk siis nagu tavasetakse öelda, eraõiguslikud raadiojaamad. Nüüd selle foonil Raadio kaks koos kohalike kommertsjaamadega ellimineerisid otsustavalt Eesti raadio esimese programmi ajakirjandusliku kanali üliolulise tähenduse Eesti meediamaastikus. Nii sai Eesti Raadio esimesest programmist marginaalne häälekandja ja julgen väita, et isegi sotsiaalsete pingete väljutamise ventiil on kurvastav, et lühikest aega oli Eesti raadio esimene programm, üks lähim kuulatavamaid raadiojaamasid Eestis. Pöörake tähelepanu ta või tõesti, no ma ütlen väga-väga vaese vaeslapse rolli. Surutud nüüd, 1995. aastal valiti Eesti raadio põhiprogrammile niisiis sellele põhiprogrammile, mida antud saates olen nimetanud Eesti raadio esimeseks programmiks nimeks vikerraadio. Ja väidetavalt oli selleks mitu põhjust, loetleks need nüüd nagu ka ette. Esiteks püüti nimes vältida teadlikult numbrite kasutamist. Ma natukene kommenteeriksin siia juurde, vaadake, on olemas vaid jõuan. Ja see, see viib meid nagu Inglismaale Suurbritannias, seal ollakse küll väga uhked nagu kaubamärk, eks ole, Vraidi Ulan, Ladsraet, kuid olgu peale me oleme Eestis ja täna räägime vikerraadios ja angloameerika nist tuli tuli kogemata siia siia ridade vahele sisse. Nüüd teine aspekt. Raadiole sooviti anda eestipärane nimi, see on igati loomulik ja, ja igati ka õigustatud ja kolmas tendents sooviti siis kinni pidada ajaloolisest järjepidevusest. Kuulame vahepeal muusikat. Lõpeta või tähendab, teeme väikese, mitte ei lõpeta veel, vaid teeme väikese pausi hästi põneva koha pealt, ehk siis selle koha pealt taas jälle jätkata. Ta palun. Eesti raadio, estraadiorkester valik eesti estraadikunstnikke laulumeistreid. Nii nüüd kui algas 90.-te aastate, ma nimetaksin seda raadioreformiks või minu pärast kas või revolutsiooniks oli prioriteet number üks, võimaldada vikerraadiot kuulata ka sellel FM sai FM 100 laineala südame, siis teame rahvakeeles või kõne tavapärases kõnepruugis kui lääne ultralühilaineala. Ja oluline oli, et see FM 100 lainealas programmi edastamine oleks ka Üle-Eestilise kattumusega. Nüüd loomulikult oli asjakohane ka fakt, et vikerraadio pidi saama arvestatavaks avaliku arvamuse mõjud Tajaks ja kujundajaks. Obligatoorne oli seejuures asjaolu, et vikerraadio pidi saama vabaks halli, igava ja targutava ametlik kui hääletoru taagast. Ja muide ta says Üks aspekt veel, kui nüüd mõelda vikerraadio kui meie lein kui mõelda vikerraadio nime Klose loogilisele juurele, peaasjalikult assotsieerub vikerraadios seda ennekõike üle keskealisele kuulajale positiivse nostalgilise mälestusega. Vikerraadio kui nimi on Eesti raadiokuulaja kolektiivsesse mällu sööbinud, millegi erksa ja innovaatilise võrdkujuna. Tahaks lisada ja rõhutada, vikerraadio on ajakirjanduslikku sõnakeskne siis oleks ka ilmne. Noh, kui aja ajakirjanduslikku sõnakeskne on, siis oleks ka ilmne, et kui sellelt kanalilt kostuv muusika aga ka muusikaline kujundus, siis need peaksid kindlasti kandma endas positiivset sünergiat. Ja minugi pärast vahel kas või rahustavat funktsiooni. Nii analüüsiks ja vaatleks nüüd vikerraadiokaval. Iga endast lugupidava raadiojaama programmi krooniuveeliks on ilma klusteta hommikuprogramm ja vikerraadios on see Vikerhommik, mis algab õige õige vara viis 30. Ajaloolises plaanis on vikerraadio julgen öelda, et arhetüüp päeva olulisem saade Päevakaja see on olnud aastakümneid nii Eesti raadio esimese programmi kui ka vikerraadio on nii-öelda päevale punktipanija. See on Eesti Raadio ajaloo kõige tun Tom saade. Ja kui nüüd saatelt konteksti väline remark sisse taas jälle tuua, siis saatejuhi isiklik arvamus on säärane, et raadiouudiste esid tamine laiemas tähenduses. Uudistesaade on indikaator programmi kvaliteedile. Ergaks kasutab Eesti rahvusringhäälingu uudistesaadet, sestap oleme uhked. Saame kvaliteetseid uudiseid edastada ka sagedusel kus tavapäraselt siis me kuulame raadio kahte. Saatejuht ei ole küll põhjalikult uurinud kuulatavuse tulemusi, see on nüüd häbiväärne mulla, häbi nägu praegu ees, et ma ei viitsinud seda statistikat teha, kuid samas ma peaksin, kallid kuulajad tunnistama, et et lugu nüüd selline numbritega ei tasu raadiokuulajaid koormata, sest et lähevad meelest ära vaatamata ka sellele, et meil on järelkuulamine olemas, aga nüüd läks segamini, võiks jätkata. Saatejuht ei ole siis küll põhjalikult nüüd uurinud, tunnistan selle üle kuulatavuse tulemusi, ent vikerraadio on Eestis üks enim kuulatav tavaid raadiojaamu ja hinnanguliselt ma veel kord tahan rõhutada, et hinnanguliselt kuulab vikerraadiot igal nädalal keskmiselt üle 300000 inimese. See on see, arvan tassist kolossaalselt tassist vallas saadud ja mõningatel andmetel isegi rohkem keskmiselt 340000 inimest nädalas, kuulab vikerraadiot. Nüüd Emori uuringutele toetudes on ker raadio, populaarsemad saated juba mainitud Vikerhomik ja Päevakaja lisaks Rahva teenrid, Nemo turniir, soovide aeg. Ja ma tõesti tõesti ei taha mitte ühtegi saadet vikerraadios alahinnata, nii et ärge need saatejuhid ja toimetajad pahaks pange, kui ma teie saadet, et selles nimekirjas ei nimetanud, et nüüd ma mainisin memoturniiri, mis puudutab siis Nemo turniiri, siis see on üks jätkusuutliku maid, vikerraadio saateid üldse. Saadet on tehtud alates 1000 902967.-st aastast ja praegu juhib saadet Tarmo Tiisler, mu mälu mind ei peta, enda aastaid-aastaid juhtis seda saadet, et julgen öelda, elav legend, praegu tuntud politiik Siim Kallas. Kuid tuleb lisada. Ja paljudel inimestel jääb niisugune mulje, et Siim Kallas on seda saadet elik saadet nimega Nemo turniir juhtinud. Tema algusaegadest alates see ikka nii päris ei ole. Ja ta ei olnud muide ka selle saate looja. Mu mälu võib mind alt vedada, aga üks liikumapanevaid jõude, memoturniiri käivitamisel oli minu teada Valdo Pant. Ja nüüd, kui küsida kuulajatelt või, või küsida endalt nii-öelda miljoni euro küsimus, milline on vanim järjepidevalt Travis olnud raadiosaade Eestis siis vihje või kanda selle saate esimene eetripäev oli kuuendal oktoobril 1958. aastal. Kirjutage meie saate foorumisse ja ja seda saadet, et annan veel ühe vihje, seda saadet Raadio kaks üle ei kanna. Aga eetris on olnud ta 1958. aastal kuuendast OK, too ooperist. Nõnda meil nagu ma vaatan, on natukene aega ja paljud inimesed on tõenäoliselt tundmas huvi selle vastu mis muusika, mis loominguline. Tänase pühapäevakooli saate ajal täitmas on. Nüüd räägiks selle siinsamas nende selle maja seinte vahel on see loominguline kollektiiv ka oma tuule tiibadesse saanud eksisteerinud siin aastaid ja miks mitte Eesti estraadihälli? Julgen öelda saateorkestrile ka mõned laused meie programmis pühendada, kuigi see ei ole vikerraadioga nii otseses korrelatsioonis. Eesti raadio kontsertorkester oli Eesti raadio juures tegutsenud. Praegu kahjuks peab mineviku vormis mainima jah. Suured koosseisuline instrumentaalansambel ja orkester vahetas, tegevusaja jooksul aga tegutses ta alates 1944.-st aastast kuni 1998. aastani mitu korda oma nime. Uurisin välja, millised nimed on siis ka sellel orkestrile olnud Eesti raadio džässorkester. No siis, kui estraadist veel nagu ei osatud hunnid unistada, oli ta loomulikult Eesti raadio džässorkester siis Eesti raadio estraadiorkester. Niisiis toimus ühinemine ja toimus siis säärased, et anti ka uus nimi Eesti televisiooni ja raadio estraadiorkester. Nõnda. Ja tänu sellele orkestrile on lindistatud ja loomulikult ka interpreteeritud Eesti levimuusikat Eesti raadio fonoteeki. Aga seal ma käin päris päris sageli. Eesti Raadio fonoteegis sisaldab üle 5000 orkestri salvestuse ja selle kohta ma ütlen uuesti saksakeelse sõna tassist. Kolossaalne levimuusika on, aga vaat see mõiste, mis levimuusika on, selle jututame ka enne lahti, kui meie saade. Nii kurb, kui see ei ole. Meie saade Meie Homaas vikerraadiole saab ühele poole. Nüüd levimuusika on üldnimetus kidele muusikastiilide leia suundadele, mis siis kujunesid ja arenesid 20. sajandi teisel poolel ja mõistelevimuusika tuli kasutusele seitsmekümnendatel aastatel. Vikerraadio siis juba tegutses. Kuigi jah, mis nagu väga oluliselt see siia puutub, nii varem kasutati mõistet kerge muusika, nišis tähistas peamiselt estraadimuusikat kui kuid enam kuid enam ei sobinud hästi paljude levimuusikasuundade olemusega ega defineerinud Duste üheselt ja adekvaatsed ja seepärast oligi vajaduse leida uus sõna uus definitsioon. Nüüd kaasajal hakkab ka mõiste levimuusika. Õigemini levimus, definitsioon hakkab hägustuma ja veelgi enam meie keelekasutuses omab sõna levimuusika. Paraku juba reliktsed kvintessents. Ja sellisel ja sellise ilusa mõttega oleks mõistlik viia meie programm ka lõppsadamasse. Head kolleegid vikerraadio toimetuses, ma loodan. Te saatejuht Igor maasikud pärast tänast saadet tomatit tega lammub materjaliga mädanenud tomatid, mädanenud tomatitega pilduma ei hakka. Viisakalt head aega, lugupeetud raadiokuulajad. Armastus leidu. Loobu hoolevame ja. On armastus nagu olevat. Aga see Diisel see idee ei kao, ei keela luu ja. Nii ka öelda nii kaugel kuu ja kaardi. Ei kao. EV laevasoolasid.