Kui meie liigiluuluik luu, meie võtte ajaks luik, luust näoluu, läti laulu. Et päike, Kihnu saar ei jää paikivaks ununevaks leheküljeks aegade raamatus. Selles on küll kõige suuremad teened mehel, kelle nimi on Theodor Saar. Möödunud pühapäeval sai ta 60 aastaseks. Meie rahva vaimse ja materiaalse kultuuri suurimates varasalvedes Tartus Teaduste Akadeemia kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas riiklikus etnograafiamuuseumis ja Tallinnas. Keele ja Kirjanduse Instituudi keele uurimise sektoris on hoiul mitu 1000 lehekülge Theodor Saare teadusliku täpsusega kirja pandud Kihnu materjale. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna töötajana tahaksin eelkõige rääkida Theodor Saaretööst rahvaluule alal. Kõige lühemalt ja täpsemalt iseloomustab teda selles suhtes vist küll meie vanasõna ise ees, ise rees ise reepära peal ehk teiste sõnadega mitte ainult rahvaluulekoguja, vaid laulik, jutustaja, pillimees ja edukas uurija. Kihnu saart on sageli nimetatud vabaõhumuuseumiks ja täie õigusega arhailine keelepruuk, rahvariided, igivanad, kombed ja laulud, mis osaliselt on säilinud isegi tänapäeval diivata muinsusuurijale tõotatud maaks sellest keskkonnast võrsunud tähelepanelikkust teadmishimulist noorukist sai ühtaegu muistse kultuuri jäädvustaja ja rahvavalgustaja. Saarlase kangekaelsus visadusega õppis ta edasi. Teenis koolivaheajal laevadel rabas saeveskis sadamas raudteel ja nii õnnestuski lõpetada Pärnu ühisgümnaasium ja Läänemaa Õpetajate seminar. Esimesi rahvaluule ülestähendusi tegi ta juba gümnaasiumiõpilasena. Läänemaa Õpetajate seminaris süvendas huvi rahvaluule vastu muusikaõpetaja Cyrillus Kreek. Iga õppeaasta algul ja pühadevaheaja järel küsitlenud ta õpilastelt rahvaviise. Siiani mäletab Theodor Saar esimest laulutundi seminaris, kus kreek tema rahvaviiside teadmisi revideerima hakkas. Olete kehtlane peatega laulda oskama, sest kihlane laulab ainult teretadeski terve viisi. Veenuta Saarele. Jääge mööda, panigi kreek temalt kirja umbes 30 kihnu viisi. 1929. aastal määrati Theodor Saar Kihnu kuueklassilise kooli õpetajaks. 1934.-st aastast sana koli juhatajaks. Kooliõpetajana hakkas Theodor Saar järjekindlalt tegema kaastööd Eesti rahvaluule arhiivile, kogus ise ja panigi õpilased koguma. Esimene saadetis saabus Tartusse 1932. aastal. Seadsin ülesandeks käia läbi terve saar pere-perelt ja levi küsida kõik vanemad inimesed, olen selle peaaegu läbi viinud, kirjutas ta mõni aasta hiljem. Tunnen kõiki ja kõik tunnevad mind. Jutlemine toimus murdes, mis mind jutustajaile veelgi lähendas ja mõni lehkumase peenemalt rääkida tahtmise peletas. Juba esimesi Theodor Saare kirjapanekuid iseloomustab rahvaehtsus ja murdeline täpsus. Eesti rahvaluule arhiivist, hiljem kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnalt saadud juhendite ja küsimus kavade alusel, laiendab ta aasta-aastalt kogumistöö temaatikat ja täpsustab teaduslikuks uurimistööks vajaliku andmestiku õpetajana. Viimastel aastatel aga külanõukogu esimehena ja kultuuride organiseerijana on Theodor Saar alati olnud inimestega tihedas kontaktis ja kasutanud igat võimalust rahvapärimuste kogumiseks. Nii näiteks võistlema, töölaual, külanõukogus, näha, täiendamist ja kontrollimist vajavad kohanimede kartoteeki sahtlis aga seesid ka rahvaluule ning etnograafia küsimus kavad. Ja peale ametlike asjade klaarimist ei pääsenud keegi kohe minema. Theodor Saare kirjapanekutes kokku umbes 2000 lehekülge on esindatud kõik rahvaluuleliigid, rahvajutud laulud koos viisideeritamistavade kirjeldustega, mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud, kusjuures on lisatud andmeid ka nende tarvitamis. Tähenduse kohta on rahvamänge ja tantse väga huvitavaid olustiku ja kombekirjeldusi. Igat rahvalule nähtust jälgite ajaloolises arengus, selgitades selle levikut, teket või kadu. Mina laulu õlg Kanloo külge ja, ja kiidangi, no küttides Jaagi tangi nukleotiide VII kuus kui külma liiva lei näärikuusk, kui küll Molivaali angatas kõikvi ja Mary Ann Götas köik või, ja me äärekehana svee suu ja see tõi su, ei seal paest Tallinna vesi ei, seal päästaarem veesi siis tulid. Valged ööd, meetrid hülgepüssid käeksiidul, öösel püssid käiksid, siis nad võivad mitmekesi siis naad lähtujad mitmekesi vaatama, kus soola veesi. Vaata ma kus soola veesi, kui oli nati kupol, kui tee kupurne Kütseesonees varjuda, kütt Siroonis varjuda ja seal tema seadis püssi palge seal nemas, jäädes püssi palge, vaatas kirpu värk oli selge, vaatas kirpu, ärk oli selge. Pääst näetil naka Päär päästab nad ilmunud, kaab varsti pauk sai tehtud. Varsti pauk sai tehtud, kui oli ka kätte saanud, kui oli ka la kätte saanud ja sealjuures tuua saanud ja seal juur juttu ajanud siis ma keeran kartsuga ära, siis ma keeran kõrtsu korteri nagu lukk säära kortel vii nagu luks sääre. Rahvalaulud ja lood hülgeküttimisest, kalapüügist meresõitudest toovad meieni Kihnu meremeeste elu värvika pildistiku minevikust tänapäevani. Mida küll meremeestega juhtunud pole, isegi vanakurat põrgus on nende käes kimpu jäänud. Laevamehed olnud põrgus, son bana kuradil Anda kindi ning hakanud tõmbama in lei in lei. Vana ütlen, et täna meremehi Enem põrgu ei võta Nendega olla kellegi elu. Nali on hea asi, merel veel eriti ränkrasked ja traagilistki edendad meremehelauludes ja pajatustes humoristliku ütlemisviis. Seal Imeitel kui seal laevajutt, see oli Neitellust kui laevamäel. Ma oli ka üks, läheb puhkama teha, ma troos masti Iraani, ma, ma oli ka üks, läheb puhkama, peab tootma, hästi, no nii ma ka. Epi vaatama, kes seal on ikka ka soo, olgu torm või viime vaatama. Ei, pole andi Tegagi kandi. Viida haua on ava ja särisärki. La vida au on särjed, särki säravad ja särgid ja kiisad, kelmid kiidavad. See Theodor Saarelt lindistatud vana Kihnu meremeeste laul on tihti lauludega liidetult Paul-Eerik Rummo, Veljo Tormise ja riikliku akadeemilise meeskoori noortekori vahendusel nüüd juba laialt tuntud ja tunnustatud. Kui teadus ja tehnikafilmile meest ei aidanud tulid appi heatahtlikud, laevavaimud. Üks ütlen, et temal on ette raske terve reisi pidanud seljaga krootmasti geeneri rääkinud, et meresool häda kedagi, aga ankru peal ole liig raske pida teketi, pideme pill olla mäde madus teise päeva, mis ühese kuulunud, mindud vaatama, ongid ühe laeva mast mädateese laeva Pilmede. Samasugust juttu kuulnud kotermannidelt kulus Kihnu metskapten Jon, kes siis ka vastavad abinõud tarvitusele võtnud. Erilise huvi armastusega on Theodor Saar jälginud muistendeid ja pajatusi Kihnu vägimistest alates legendaarsest Kihnu maakuningast või valitsejast tille lillest ja lõpetades kaasaegsete kangete meestega. Lilli mäel elanud lill on Eedee suur ning tore maja. Kui õhta õuevärava kindi tõstnud, siis kuuldunkt jõudmines järjeküle umbes neli, viis kilomeetrit millel on hõbedast õue väreved. Lillelõhn on uhkeni ees kasukal jalad. See on lambajalgade nahad koos sõrgadega külges Joani laupa jalgega kasukaga kõrtsis kellel on habe. Jõle. Vilistan ikka sellega. Kui surema hakkan, istun kaks musta Ljundu toa läve peale tõstma. Umbes poolteist sajandit tagasi elab Kihnus mees, keda kutsuti põdra toomaks. Toomas on ka ette suur tugev mees, rabelen ühe korra ühega, pan selle pike ja ütlen, jaan ta tugev nagu Põdder siis toad, hakatud Toomast põdra toomaks hüüdma mõisatundjate ja nihkruti püüdjate eest ärakaranud põdra toomast sai omamoodi õilis röövel, kes mandrimetsades kimbutanud rikkaid ja igasugu võimukandjaid. Toomast kutsus Uiede luts ise omaga kua seltsi ja ütlen, et tohti tõmbate võtate kindinigandatud tappa. Toomas ütlen. Ah, kas meetil poledytuki hõlmal või bee korralein Kihnu Postimehest Surjusi olla. Toomas on tihti meestega selle all sella külges olnud. Kell Roadi otsas, et kui mõni üle selle läheb, siis kuuleks teised meheta kildlase kallale tulla, aga Toomas, mõtle, pole lubanud. Ütlen, et mis ma sellest vaesest Tiidnades tappa. Kellel hüljest ja põdratoomast Theodor saarel valminud eriuurimus, millest arhiivimaterjalide valgusel selgitab mitmesuguse päritoluga rahvaluulemotiivide koondumist reaalselt elanud isikute ümber. Teodor Saarelt pärineb muuseas ka kõige põhjalikum Kihnu pulmakombestiku kirjeldus. Koznid saatnud poliitiliste ja elutarkade regivärssidega. Toon näiteks ühe nooriku õpetus laulu, mida kasutas Veljo Tormis kori süüdis Kihnu pulmalaul. Ärge vaadake varale. Õnneks on kõigepealt vaja tervist ja muid inimlikke väärtusi. Nii õpetavad laulikud niukene noorukene Külesindsuada külje peale ennet vilja Rälje peale oli aga tarka mõista kosta. Jääge siia külla külarahval vili välivendadele. Andku AT küll aedadele Kinkoitkel Kerstudele alasti ja Taeda tõttu paljaks jääd sinna paiga tõttu kaod kuulsa koha tõttu sured suure nurme tõttu. Kui pole õnne elada ega pole tervist ja tiheda. Olga tiitel kuud küll kummagile kasukas, küll üle kahe särk küll teine teedelgi. Kui on õnne, siis elate, kui antervist, tehke tüheda. Ei või õnneta elada, terviseta tiha tööde. Kõik, mis viimastel aastakümnetel on tehtud Kihnu rahvaloomingu uurimisel ja jäädvustamisel on nii või teisiti seotud Theodor tari nimega kui Tartu riikliku ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri ja Kino kabineti töötajad. 1954. 1956. aastal filmisid Kihnu pulmakombestikku oi Theodor Saar, esimene abimees ja nõuandja. Ja üldse pole olnud Kihnus ühtegi ekspeditsiooni, kus Theodor Saar poleks olnud kohalikuks konsultandiks. Pole ühtegi Kihnu ainelist uurimust, kus polektiteeritud tema kirjapandud materjale. Pikaajalise ja tulemusrikka rahvaluule kogumise eest anti Theodor saarele 1964. aastal ENSV Teaduste Akadeemia Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise kirjandusmuuseumi aukiri. Tähtpäeva puhul tänu ja tervitus kõigilt meie folkloristid elt. Olgu õnne, et elada olgu tervist, teha tööd. Ja nüüd mõni sõna emakeele seltsi korrespondentide võrgu juhendajal Helju kaalulk. Teen pisut juttu Theodor Saare keelealasest tööst. Ma arvan, et me võime Teodor Saart nimetada Kihnu murraku parimaks tundjaks. Keelelised huvid on olnudki selleks pinnaks, millel on võrsunud tänaseni kestnud tihe kontakt emakeele seltsiga. Taani seltsi tegevliige 1961.-st aastast kui ka korrespondentide võrgu liige 1157.-st aastast. Oma esimese kaastöö ülevaade Kihnu murdest. Noomen saatis Teodor Saar seltsile juba 1934. aastal. Aasta pärast järgnes sellele väike kogu umbes 230 sedelit merendussõnu. Siis aga sigines suhetesse pikem paus, mis kestis kuni 1967. aastani. 1957. aastal, kui emakeele selts alustas taas murdematerjali kogumise võistluste korraldamist oli esimesest võistlusest osa võtnud hulgas ka Theodor Saar. Tema töö Kihnu kohanimed sai seekord teise auhinna. Ka järgmistest murdekogumise võistlustest võttis ta agarasti osa kord ühe tööga, mõnikord isegi paaritööga. Üldse on Theodor Saar murdekogumise võistlustele lähetanud üheksa tööd, millest viis on saanud esimese auhinna kolm teise ja üks kolmanda auhinna. Kui nüüd rääkida Teodor Saare kaastöödest pisut lähemalt siis alustaksin vahest tema kolmeosalisest Kihnu murdee grammatikast. See on hästi põhjalik ja mahukas töö, kokku 532 lehekülge. Ja on pigemini uurimus kui murdematerjali. Kogu. Keelelise materjali läbitöötamine ei kuulu harilikult korrespondendiülesannete hulka kuid Theodor Saar on seda teinud grammatika esimene osa. Kihnu murdehäälikud valmis kogujal 1958. aastal. See annab ülevaate konsonantide ning vokaalide esinemisest Kihnu murrakus. Põgusalt on juttu ka vokaalharmoonia Ast ja kõnemeloodia Ast. Järgmisel aastal valmis teine osa vormiõpetus ning 1960. aastal kolmas ülevaade Kihnu verbist. Viimases osas esitatakse materjali ka abisõnade ja kolme tuletise rdii sti ja Es esinemise kohta. Grammatilise ülevaate koostamisel on autoril abiks olnud küll küsitluskava kuid avara silmaringiga Põlise kihklasena on Teodor Saar tarbe korral osanud välja astuda kava kitsastest raamidest ja sel kombel omalt poolt lisapakkunud Kihnu murrakule iseloomulikest nähtustest. Nii eristab ta osavalt vanema ja noorema põlvkonna keelepruuki, tõstes esile just vanu, praegu veel ainult harva kuuldavaid Kihnu murraku erijooni nagu näiteks oleva käände tarvitamine omadussõnades. Soojonn soojana, külmen külmana väga huvitavad nii keelelt kui sisult on vanadelt Kihnu meremeestelt üles kirjutatud lood kahes kogumikus kihnlased meremeestena valmis 1961. aastal kogumahuga 343 lehekülge. Ja meremees jutustab, sai valmis 62. aastal 97 lehekülgi kogumahuga. Vanad meremehed pajatavad siin oma lähematest ja kaugematest reisidest kivivedudest Riiga, puudeveost Soome ja mujale garanna lähedastest sõitudest. Siis jutustavad nad veel mereohtudest ja õnnetustest. Endised laevameistri taga räägivad laevade ehitamisest ja nende vettelaskmise tseremooniat, test laeva pulmadest ja nii edasi ja nii edasi. Need nimetatud kaks kogumikku valmisid Theodor saarel õieti emakeele seltsi ettepanekul nimelt meie murdekogudes ei olnud peaaegu üldse selleteemalist materjali. Ja nii saigi siis räägitud Theodor Saarele. Ettepaneku tegemisel oli veel teinegi tagamõte. Emakeele selts kavatseb tulevikus välja anda tekstivalimikku läänemurdest kus peaks olema esindatud ka Kihnu murrak. Peale tekstikogude on Theodor Saar kirja pannud sõnavara kohanimesid, merendussõnu, linnunimetusi, kihnu, murdesõnu ja rahvapäraseid väljendeid kokku üle 2400 sõnasedeli. Tänu Theodor Saare asjatundlikule ja hoolsale kogumistööle on nüüd meie murdeuurijal Kihnu murraku kohta kasutada rohkesti väga väärtuslikku materjali. Ja veel emakeele seltsi aastaraamatu lugejad teavad et Teodor Saar on avaldanud aastaraamatu 1964. aasta köites huvitava artikli kiht laste eesnimedest. Tänavuses aastaraamatus, mis praegu trükis tuleb avaldamisele aga tema uus kirjutis Kihnu perekonnanimed. Nagu näete, jätkub siiagi Teodor Saart. Kui 1961. aasta suvel keele ja Kirjanduse Instituudi murdekogujad eesotsas keele uurimise sektori juhataja Mari Mustaga Kihnu murrakut heli lindistamas käisid oli Theodor Saar neil abiks sobivaid jutustajaid leidmas ning ka vestlust juhtimas. Jutt Kihnu memmede ja daatidega oma küla inimese vahendusel laabus märksa ladusamalt. Me olime sulased, viisakused tüdrikud, Kihnus sulas. Kihnus, Elva mehed vedelevad oma koht, tagada nendel oma töö. Aga nimed ei võta seda maad, ööd, käbi, Kädi julmuski, tee prae, kuuega, dieszi hõlmaski. Kui saavad aega sadamas, siis seisved ning oma riistu vaatavad nii, mitte üks ei, võtan kuradeid, aia, aidaa naisele. Tere heinu tõsta. Kihnu naisterahvad on elu vaja mehe jest vees vaesemalt, nüüd saavad puhata aastaga koostega Bology vaesemalt tassi nüüd autud kasvandik sihuksed talud olid talved läbi tassi heinu, puid hobusega just sulena. Aga vaata Kihnu tüdrikuda selles, nagu kasu on maast madalast suured õige selle perest onud aga maailma inimesed Judjeesugust servad küll ise aruveoks. Siis olid nendel ise kaks noort meest vana Juri ning Jaan aga mina ole jah, vabasõda ka kohe väga suurte raskete tööde peale, nende Ibannast edenes ning ilmus ning kartuli panamas ning ja no ikka õunavaod ning Need olid kaks noort meest, kua kari jälle suured maad oli sihukesi käsilasi juba taris. Solvile suvivilieri tallati aastaga. Porsile pandi värsile pendi Guymaniksi saeti maha, ihale hobused otsa, vahest olime diampus, koe, hobused taha käivend ahelaga Kurini kelmid kimpu sai vahel küll kohal tihed, hobused siis yhe koha. Kahe kaks soostika. Theodor Saare etnograafiaalasest tööst kõneleb etnograafiamuuseumitöötaja Vilve Kalits. Eesti NSV riikliku etnograafiamuuseumiga Theodor Saare sidemed tihedamad just viimase 10 aasta jooksul kui 1958. aastal etnograafiamuuseum kuulutas välja oma esimese etnograafilise materjali kogumise võistluse ning selle tulemused kuulutati välja 1009 59. aasta aprillis. Muuseumi 50. juubelikonverentsil oli Teodor Saarse, kes ülikooli aulas tugeva aplausi saatel võttis vastu esimese preemia töö eest laevaehitus Kihnus. Tahaksingi siinjuures peatuda just selle kaastöö juures. Žürii oli üksmeelsel arvamusel, et töö seisis konkurentsis teistest kõrgemal ning oli vormistatud juba nagu teadlase käega. Antud töö suur väärtus seisneb selles, et oli tegemist niisuguse temaatikaga, mille kohta arhiivides materjal oli väga napilt. Berendus oli kuidagi nagu jäänud välja meie teadlaste huviorbiidist. Kuigi meie rahva ajalugu nii vahetult ja tihedalt on olnud seotud selle alaga. Praegu on kuulus rändlaste purjelaevastik juba läinud minevikku. Et seda taastada ajaloole, nii nagu ta oli, oli üsna raske küsimus. On ju meie rannaaladel veel neid kangeid meistrimehi, kelle käe all need uhked veelinnud, valminud, need omakorda aga pole alati nii oskuslikud kirjamehed. Selle töö Kihnu osas tegi ära Theodor Saar kes küll ise pole olnud ehitusmeister, kuid kelle elu eal tema silmade ees on valminud palju purjelaevu. Töö on tehtud suure täpsusega kõrvale jätmata väiksematki detaile alustatud üksikasjaliku terminoloogiaga. Peale mõningaid väiksemaid korrektuure oleks tööküps trükis avaldamiseks. 1960. aasta võistlustööna laekus teotor saarelt etnograafiamuuseumivõistlustel kihtlasten meresõit 164 lehekülge mis pälvis žürii hinnangu alusel teise preemia. See oli meie arhiivile jällegi tüsedaks panuseks meresõitude ajaloost. Kuid Teodor Saar Pole oma kaastöödes kaugeltki mitte piirdunud ainult mereteemadega. 1964. aasta võistlustöö maakasutus Kihnus neljal leheküljel on tugeva uurimusliku kallakuga ning siin pole piirdutud rahvatraditsioonide fikseerimisega, ainult vaid on läbi töötatud rohkesti kirjandust, esitatud võrdlevaid, kaarte ja plaane aastatest 1000 684000 932000 936937. Ajaline haardeulatus on siin saare asutamisest kuni kaasajani. Tähelepanu ja huvi köitnud peremärgid. Nii laekuski aastate töö tulemusena muuseumi arhiivi kaks ulatuslikumad peremärkide käsitlust, Kihnu peremärgid 85 lehekülge ja peremärkidest Eestis 51 lehekülge. Need oleksid lühidalt öelduna suuremakaliibrilise TÖÖD. Milliste pikemal analüüsimisel käesoleva saate raames pole võimalik pikemalt peatuda. Lisaksime siia veel lehekülgede arvult väiksemad, kuid ikkagi sisutihedad ja alati usaldusväärsed kaastööd nagu adi ehitus Kihnus, sepis, kihtlaste kaubandusest, liiklemisvahenditest, Kihnus, toitudes, perekondlikel tähtpäevadel, laste mänguasjadest, koha ajaloost, kalurite ehitused, Kihnu põllundus, naiste käsitööst ja nii edasi. Tahaksin siinjuures veel märkida seda, et Teodor Saare kogemused keelelise materjali kogumisel omakorda on tugevdanud terminoloogia õiget ja täpset fikseerimist. Etnograafilistes töödes näeme, et Teodor Saar on meie etnograafilisi arhiive tublisti täiendanud. Lähenevale etnograafiamuuseumi teaduslikule konverentsile, mis on tervikuna pühendatud korrespondentide võrgu 35.-le aastapäevale. Ootame teda ettekandega, kus ta räägib oma kogemustest etnograafilise materjali kogumisel Kihnus. Sellest peaks kujunema tema enesearuanne tehtud tööst. Ootame kõiki asjahuvilisi seda kuulama. Eelpool juba räägiti Teodor Saareabist kõigile kihnu uurijatele. Ka minu uurimistöö kihtlaste elatusalad 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Peamiseks konsultandiks koha peal oli Teodor Saar. Temalt sain juhtnööre objektide leidmisel ja asjalikke korrektiive töö vormistamisel. Kõige selle eest veel kord suureid. Etnograafide pere nimel, lubatagu mul soovida Theodor Saarele tema tähtsal päeval, palju õnne. Jõudu ja jaksu järgmise juubeline, et saaksime samasugustest ja veelgi tüsedamatest tulemustest rääkida.