Esimesest maist 1761 on säilinud suurt huvipakkuv dokument mis tähistab ühte otsustavamalt pööret hetkel 29 aastase Joseph Haydni elusalt. Dokument teatab, et eakale haigustest ahistatud kapellmeistrile Gregorwernerile võetakse abiks teatud Joseph Haydni. Nüüdsest nii siis tema hiilguse, püha Rooma keisririigivürsti Paul Antonesterhaasi. Nende ja nende nende valduste isanda viidse kapellmeister. Järgneb rida punkte, mis toovad nähtavale jalavad värskele viidse kapellmeistrile õlgadele terve kuhja kohustusi. Selgub, et ehkki hail peab kõigiti alluma vanale kapellmeistrile, jäävad kogu töö ja vastutus tegelikult tema peale. Ennekõike rõhutatakse, et kodukontserdil peab ta kandma orkistrandi mundrit ja nõudma ka ülejäänud kabeli liikmetelt laitmatult ühesugust vormiriietust. Ülemusena tuletan hoolitseda orkestri distsipliini eest tähendab distantsi säilitamiseks ei mingit sõbrasuhteid mängijatega. Vürsti esimesel märguandel peata komponeerima igatses teoseid, milliseid soovitakse. Keelatud on näidata neid võõrale silmale, samuti komponeerida kellegi teise ülesandel. Iga päev enne ja pärastlõunaaega on Hain kohustatud ilmuma vürsti vastuvõtu ruumi juhuks, kui kästakse midagi esitada või komponeerida. Ja nii edasi. Hain peab hoolitsema inventari ja pillide korrasoleku eest. Tema kohustuseks on juhendada lauljaid, see tähendab teha kontsertmeistritööd. Et lauljad ei unustaks, mida nad suure töö ja kalli rahaga õppinud suurte meistrite juures piitsaga Bel meistril tuleb vajaduse korral käiku lasta oma meistrioskused mitmesugustel pillidel. Tema palgaks määratakse 400 Reini kuld Nat aastas ja ta arvatakse kostile ohvitseride lauda. Lepingu tähtaeg on kolm aastat, selle möödumisel mõlemal poolel vabadus seda pikendada või ka mitte. No ja ette rutates, kolmest aastast sai 30 seda nii Haydni kui ka leivaisade üsna pilvitus teineteise mõistmises. 1776 kirjutab Haydni ajakirjale õpetatud Austria määratud autobiograafias. Esterhaasi on see koht, kus tahan elada, kus surra. On see alama diplomaatiline kompliment? Selja kirjutas. Lepingus kirjeldatud tüüpiline kapellmeistri amet kindel igapäevastest leivamuredest vabastav oli tollasele muusikule üks ihaldatavamaid. Teame, et ei keegi muu kui Johann Sebastian Bach, Curtis Asanud leipzigi linna teenistusse ka juhtivale kantsleri kohale taga mõnusat kapelmisse aega Götmi lossis. Hannil muidugi veel lihtsalt vedas. Püstirikastel mõjukatele esterhaaziverstidel oli Kusti pisik juba vähemalt poolteist 100 aastat veres. Vanaisa rüütel Paul oli esimesi Ungari heliloojaid. Paul Anton Haydni esimene leivaisa Haydni elas neid kokku üle neli. Kollektsioneeris kirglikult noote mängis arvestatavalt viiulit ja tšellot. Aasta hiljem valitsema asunud Haydni käekäigus vorstidest tähtsaimaks osutunud Nikolaus toredus armastaja oli samuti innukas pillimängija. Kohe valitsemisaja alguses suurendas kapelli tellis Kabelile terve raamatukogu teie uusi noote Itaaliast uued instrumendid. Loomulikult peab värske piitsakapellmeister Hain sule vahetpidamata töös hoidma. Siin teenistusaja alguses on verstlikul soovil loodud ka sümfoonia number kuus alapealkirjaga hommik. Sümfoonia esimese osa pasteraalne meloodia kujutab päikesetõusu lõokese võidutsevat laulu. Pidulik rõõm muusikast. Heakene küll tundub aga, et kapellmeistrina on taoliste isukalt asjaarmastajate eriti raske rahuldada. Hilisematel aegadel võisama missa lemmilisega Bethany hilineda kaks aastat. Hainit nõuti aga täpsust. Kolmandal ester Hazi aastal saadki Hain vürstid manitsuskirja. Talle heidetakse ette loidust komponeerimisel orkestrantide puudumisi hooletult ümberkäimist pillidega. Vürsti paha tuia üles. Ärritajaks oli tõenäoliselt vana praktiliselt pensionil peakapellmeister Gregor Werner, kes ei sallinud Haydni. Eks temasugusele tublile vana polüfoonilise koolimeistrile olid Haydni mänglevad laulvad helid vastukarva. Lausa dekadentlikud. Teada on, et ta nimetas Haydni laulu, work peaks ja moenarriks. Üks etteheidetest oli aga kindlasti perstilt eneselt. Vürst armastas nimedele kõige baritoni praeguseks tarvitusel kadunud sello taolist 10 15 kaasa kõlava metallist lisakeelega instrumenti. Sellele pillile lõigi Haydni vürsti meelest vähevõitu. Ent veel kord ette rutates see ülemuslik rahulolematus jäi viimaseks. Baritoni palade defitsiit oli varsti kuhjaga kaetud. Aastate jooksul tegi Hayden ikkagi mitmesugusel kujul kokku 169 tükki. Kuna baritoni praegu peaaegu ei mängita, tolmavad need veetlevad peenelt kaunistatud lood arhiivides. Näib uskumatuna, et arvukad baritoni teosed nagu lugematu hulk muud Aini poolt tellimustööna kirjutatud nii-öelda tarbelugusid võib igaüks eraldi olla šedööver. Et nii see on. Haydni meloodiline fantaasiavormi leidlikkus osutasid ammendamatuteks vahetpidamata sündisid heliloojal uued värsked ideed. Meid veenab selles ka sümfooniahommik aeglane osa väljendusrikas keskendunud Adaadio. Teadagi vürsti tellimus. Aga vahest oli Haydni teenistus kohustes pidevalt maal elades sunnitud kultuurilises pagenduses. Võib-olla oleks tema anne Viinis või mõnes teises muusikakeskuses kiiremini täielikumalt mõjule pääsevad. Jäi tal ju nii nägemata itaalia ooperi Emama, kus käisid end täiendamas kõik tema vähegi nimekad kolleegid. Tegelikult olid esterhaasilossil muidugi laiahaardelised vaimusidemed. Viin oli küllalt lähedal, Haydni käis seal tihti küll vürsti saates küll oma kapelliga nii-öelda gastroleerimas, küll iseseisva muusikalise missiooniga. Arvukad ärivahekorrad, kirjastajate anoodi äridega hoidsid kursis kõige uuem, aga kabelis pidevalt vahetuvad kuulsused, tõid tulles kaasa uudiseid minnes aga levitasid kõikjal Haydni teoseid. Tsiteerime siinkohal heliloojat ennast. Olin ilmast eemal, keegi ei saanud mind segada ja nii ma lihtsalt pidin saama originaalseks. Haydni lisab. Kõigi minu töödega oldi rahul, oli edu. Minu käsutuses oli orkester, võisin katsetada, jälgida, mis tugevdab muusika, mõju, mis nõrgendab ühesõnaga paremaks muuta, kärpida, riskida. Väärib rõhutamist, et Hayden kapell oli tippkollektiiv loomulik, mängiti raskeid teoseid. Suhteliselt väikeses koosseisus paistis kõik kätte nagu peopesal. Keegi ei saanud teiste arvel kergemini läbi. Esimese puldi taga istus suurepärane viiulivirtuoos, Tomasiini Haydni pühendas talle mitmeid viiulikontserte ja kvartett. Aitäh. Ka mitmed teised kabeli liikmed väärisid kompanistilt neile kirjutatud kontserte, nagu näiteks Joseph Vaiglal kelle väledatele sõrmedele on määratud Haydni tšellokontsert aastast 1765. 1764 külastas vürst Nikolaus Pariisi Eversai kuningalossi. Versai muljet osutasid nii põletavateks, et otsustas ehitada endale samasuguse lossi öeldud tehtud püsti otsus ja tema kahe miljoni kuldne aastasissetulek said võlukepikesega mille mõjul kuivendati nois illeri järve lähedal soo. Ja kahe aastaga kerkis tühjale tasandikule hiilgofilis barokkstiilis palee. Ümberringi hiiglaslik park, Lehtate Hiina pagoodide, purskkaevude skulptuuride, taltsaste hirvede ja faasanid, rosaarium, allede labürindi, päikese, Diana fortuuna, Veenuse templitega. Siinsamas asus ka muusikute elumaja. Omaette seisid ooperi ja draamateater ning nukuteater. Lossise kubises hinnalistest kunstiteostest omaette väärtuseks veel tolle aja kohta suur 8000 köiteline raamatukogu. Leidus ka muusikalisi repriisi nagu tugitool, mis võttis istuja vastukraadilise meloodiaga või flöödikellad. Need miniatuursed, mehhaanilised oreleid oli konstrueerinud lossi raamatukoguhoidja primitiivust Nimits. Haydni poolt flöödikelladele komponeeritud palad kuuluvad küll kõige lihtsamate hulka, helilooja loomingus paistavad aga silma eriliselt kauni naiivse siirusega. Kuulame ühte neist mängituna kaasaegsel orelil. Esterhaasi kunstist läbi imbunud heamaitselise luksuses leiab noor edasipüüdlik, andekas, töökas Haydni endale peaaegu ideaalse kasvupinna. Muide, aastal 1766 lahkub siit ilmast vana peakapellmeister, Gregor, Werner ja Hain on nüüd isekapellmeister. Iga päev pakutakse vaimule midagi uut. Õhtuti toimuvad draamaetendused, mängitakse Hamletit, kuningas liiri, Lessingi, Kööde, Schilleri, näidendeid. Vahetpidamata leiavad aset muusikaüritused, mis haaravad praktiliselt kõiki tolleaegseid žanre ja vorme. Muusikahelid loodud või valitud ja töödeldud Joseph Haydni poolt kõlavad spetsiaalses kammersaalis pallisaalis ka söögisaalis ooperini nukuteatrites, jumalateenistustel, aiapidudel ja vastuvõttudel. Sagedastel suurtel pidustustel ühe või teise tähtsa külalise või sündmuse auks saab kogu hiiglaslik lõbustusmasinavärki erilise hoo. Jalutussõidud jahid, tulevärk, pallid, kõikvõimalikud etendused, üllatused ja maskeraadi lõputus pargis ümberkaudsete talupoegade tantsu etteasted. Praegu ütleksime folkloorikontserdid. Meelelahutuste kuningaks oli ooper kuldses rohelises punases toretsev 500 kohaline vaatajate ruum, ülikud loosides tasuta partalis sisse lubatud kodanikud isegi talupojad puhkuseks ümberingi, Sophade, peeglite ja portsionalist nipsasjadega puhkeruumid, moodne lavatehnika. Kahtlemata oli ooperiteater esterahasis keskne paik. Hayden kirjutas siia 24 ooperit ja laulumängu. Neist seitsme esimese esterhaasi aasta jooksul 11768. Just ooperiteatri valmimiseks kirjutas Hain esimese täiemõõdulise Buf ooperi apteeker. Kirjevana jõnksuliste pöörete ootamatut ümber riietamistega voolab Süse häbelik apteekri sõlmen, koone Kergats, Balbiino ja vana känd apteeker sümbroonio püüavad 11 üle trumbata, kenakese grileta, soosingu pärast. Võidab, jõuab abielusadamasse muidugi arge, vaene, kuid südamlik men koone, teised jäävad pika ninaga. Ooperi lõbusa sündmustiku eesmärk on võimaldada nii heliloojad kui ka lauljatel näitlejatel näidata üles oskusi ja leidlikkust. Haydni peenelt välja töötatud partituur iseloomustab täpselt sageli vaid mõne vihje strichiga situatsiooni tegelasi. Maskeerunud türgi pasaks püüab käest libisevad õnne parandada, Balbiino peaaegu õnnestub seda all. Haydnil aga õnnestub siin ooperi ikkagi koloriitse. Maarja. Balbiino markeerib nimelt türgi aktsenti. Salama Leicum kallistasin pruun ja Konstantinoopol väsimata tantsu koos teatata. Orkestris kuhjuvad sel ajal meelega kohmakalt üksteise otsa kõige erinevamad eksootilised barbaarsed, helid. Rahvamuusikat meenutavad lüüdja, kvardid, ungaripärased, laadid. Neli aastat pärast apteekrit kirjutab Hayden lahkumissümfoonia kui Haydni ühest kuulsamast teosest, millega on seotud estraadiatmosfääri valgustav tuntud üksikasjalik pärimusisa temast mööda meiegi. Niisiis meenutagem vürst Nikolaus veetis ka selle suve uues lossis loomulikult Kose kogukonnaga. Poiss polnud veel lõplikult valmis ja sisustatud, seetõttu tekkis ruumipuudus. Peale Haydni ja kontsertmeister Tomasiini pidid muusikud, perekonnad viini jätma loomulikult sünnitesse nurinat. Ja kui see aasta maa õhust veel mitte isu täis tunud vürst tavalisest juba kuu juba kaks kauem Estrahasisviibis ei pidanud. Noored, tulised abielumehed virtuoosid vastu ja hakkasid Haydni piirama abipalvetega püsti mõjutamiseks sündinudki lahkumissümfoonia. Teose teises osas hakkavad muusikud ükshaaval lahkuma võtnud pilli kustutanud küünla. Järjest pimedamaks tühjemaks jääb orkestripultide vahel. Eelviimasena lahkub Haydni ise. Viimasena Tomasiini vürsti lemmikpillimees garantiina, et vürst hävingust ja uudishimust hoolimata lõpuni kuulaks. Nicolaus juba mõistnud. Järgmisel päeval ootasid muusikuid tõllad. Tegelikult pole sugugi kindel, kas selline romantiline lugu üldse aset leidis. Omaaegsed dokumendid, kirjad vaikivad, ka nimetus lahkumissümfoonia on hiljem tekkinud. Haydni loomingust võime aga välja lugeda, et seitsmekümnendatel aastatel, eriti 1772. aasta paiku toimus Haydni hinges midagi ebatavalist. Alati päikeselist mandžuuria helistanud helilooja tõuseb tunduvalt minaarsete teoste hulk. Muusikas imbuvad uued tumedamad värvid, pateetilisi kurbi toone, mida ei kohta Aadi loomingus ei varem ega hiljem. Võime oletada loomingulist ka hingelist kriisi. Kuulates nüüd lahkumissümfoonia esimest osa, kuidas alguse energilised ärevad tõusud ja langused jõuavad üle kurbusehoogude üle rahutute unisoonide, lainete, viiulite depressiivsete oheteni tajume, kuidas Hain klassik jääb ka varjukülgedele mõeldes selgeks rahulikuks, ülevaatlikuks, klassikaliseks kord siin, kord seal, vilksatab muusikas Mozartit, Beethovenit. Astub oma neljandasse aastakümnesse. Juba ammu on kuuldused ebatavalisest kapellmeistrist levinud Viini ka piiri taha. Üha kasvab lugupidamine Haydni vastu, eesterhaasis väljendub ka tema tuludes. Helilooja aastapalk tõuseb peaaegu 1000 kuldnani. Lisaks üheksa ämbrit ohvitseri veini, kuus sülda puid, rikkalikult kullatud munder, tõld, hobune, heinu, üksiga. Ent see on ka hiiglaslik töökoorem, mida Haydni päevast päeva sees tõukab. Varajane hommik leiab piinliku hoolega rõivastunud helilooja klavikordi taga. Hain fantaseerib, otsib ideid, korrastab, lihvib mõtteid. Alles kavatsuse täieliku selguse. Lõpliku veendumuse korral sünnib partituur puhasse, sile, praktiliselt ühegi parantseta. Ise, selgitas Hain. Muusika võlu seisneb meloodias. Meloodiat luua on äärmiselt raske. Mehhaanilise võib muusikas omandada järjekindlate õpingutega. Kauni meloodia leidmine vajab aga geeniust. Ei saa ka unustada, et looming oli vaid üks helilooja paljudest kohustustest. Nagu mainitud, pidi ta juhatama muusikaüritusi tegema vajalikul hulgal proove niga, Bellikuga üksikutes alistidega. Orgestandid hindasid väga tema ühtaegu pehmete nõudlikku proovitööd. Aga veel ajakulukas partiide ümberkirjutamine, kapelli olmeküsimuste lahendamine kaks korda päevas ootamised vürsti vastuvõtutoas. Pole ime, et ühel partituuri leiame märkuse loodud unes. Küllap vist tänu talupoja vere karastatusele suutis Haydni selle tervikus lausa vägiteoks summeeruvalastiga toime tulla ja leida aega veel looduses käikudeks, jahiks, kalapüügiks, keeglimänguks. Õigus küll. Nimetamata jäi veel üks Haydni kohustustest olid talvel õpilased, kes tollase tava kohaselt elasid tema juures sõid temaga ühes lauas. Tänu sellisele isalikule õpetas meetodele ammutasid õpilased peale teoreetiliste teadmiste kindlasti ka elutarkust. Isiksuse kujunemisele. Tähtsat. Haydni õpilastest sai suurimaks nimeks Ignas pleiel Pariisis Londonis tegutsenud helilooja, dirigent, kirjastaja, klaverivabrik kant. Siinkohal sobiks pöörata tähelepanu Haydni sulest pärinevad palale klaverile neljal käel. Õpetaja ja õpilane. Pealkiri on lihtne mõista. Kuulates tekib silme ette ehtne tunni õhkkond. Üks mängib ees, teine kordab püüdlikult, vahel libedamalt, vahel takerdades järele kostab Nigalanced komplimente kui ka manitsusi. Mõnel hetkel leiavad neli kätt ka täieliku üksmeele. Muide, pala kõlab Haydni aegsel klaveril haamerklaveril. Tõeliseks aja jõuröövliks osutunud. Peale oma ooperite, nagu öeldud, oli neid 24. Valis, kohendas, töötles, lavastas ja dirigeeris Hain ester perioodil umbes 90 itaalia ooperit. Lossi orkestri väärtustest oli juba juttu. Ent kõrgetasemeline oli ka peamiselt itaalia lauljatest koosnev ooperitrupp. Pole. Ime, et keisrinna Maria Theresa tavatses korrata. Kui tahan kuulata head ooperit, sõidan eestrahasisse. Keisrinna külastas esterhaasilossi aastal 1773. Lossiteater vaimustas teda Haydni ooperiga petetud truudusetu. Kõnealune ooper valimisHainin paar kuud enne keisrinna külaskäiku päevapealt tema esimese leivaisa vürst Paul Antoni lese nimepäeva pidustusteks tuntud itaallasest teksti meistri Marco kontelliini tahtel räägitakse, avaldas Ghana dialekti. Ka muidu meenutavad tegelased Toskaana talupoegi. Publiku meelt lahutab tüüpiline puhva ooperi tegevustik. Kaks paaria armunuid igatseb teineteise poole takistuseks järjekordne vana känd Filippa. Siin-seal sõlmuvad jällegi intriigid, toimuvad naljakad ümber riiutamised. Varsti tunneb igaüks end petetuna. Finaalis solvavad ikkagi vältimatut abielud. Kopositsiooniliselt seguneb haidele omane tehniline filigraansusega sedasama hästi iseloomustava rahvalik, krustikaalse huumoriga. Proovina muusika kergusest hoogsusest kõlab ooperi eht puholic avamäng. Heidame nüüd pilgu ühele ooperi peidetud truudusetu kombinatsioonidest esimese vaatuse lõpu, kus keegi arvab, et teda on reedetud, Laksatab kõrvakil, juhatades sisse tormilise stseeni. Laval pakuvad sellised pealegi meisterliku muusikaga läbi põimunud riiud publikule suurt lõbu. Küllap osatäitjatele ja heliloojatele samuti. Neid riide oli aga küll ka helilooja eraelus kindlasti palju rohkem kui Haitile meeldivaks. Haydni abielu oli õnnetu. Veel aasta enne eesterahasi aega oma esimesel kapellmeistri kohal grafmarsiini juures armub Hain Viini juuksurimeistri ja parukategija Kelleri nooremasse tütresse. Selgub aga, et neiut seob lubadus kloostrisse minna. Karta on, et mitte ilmaga papa Kelleri suunava käeta viib segaduses Hayden küll perspektiivikas muusik inimese vahetas veel kogenumata altari ette endast neli aastat eakama vanema õe Maria-Louise Apolloonia. Kohe ühiselu alguses selgub, et abikaasa on tige, riiakas ja täiesti kunsti võõras. Haini partituuridest tehakse juukserulle, neid pannakse pasteedi alla. Tal oli ükskõik, kas me oleme Kingissepp, kunstnik, ütleb Hain, pärast pole kibedasega. Hilisemad aastad elavad praktiliselt lahus. 1779. aastal võetakse esterhaasiga belli kaks Itaalia muusikut elatanud viiuldaja Antonio bonselli ja tema kitsa tõmmu näo tumedate elavate silmadega 19-le naine Luitša. Lauljanna Hayden kiindub tugevasti noorukese Itaallannasse. Ilmneb, et soojad tunded on vastastikused. Hain vürsti õues, mõjukas isik ümbritseb oma kaitsealuse igakülgse hoolitsusega. Kutsetöös on abielupaar nõrgavõitu. Hain veena püsti tagasi võtma juba välja antud vallandamiskäsku. Kunstis kompromissitu, ei anna Hain oma soosikule ooperis juhtrolle. Küll aga liigutavalt püüdlikult transponeerib lühendab, mugandab Luige kasuks tema partiisid. Kahjuks on ka selles loos Bufolice elemente Luitsioon kasuahne. Tema säilinud kirjad Hainile puudutavad eranditult raha küsimusi. Sajandi lõpul on Haydni sunnitud alla kirjutama garantiikirjale. Et leseks jäädes tagas abiellub Luisijaga või omamata õigust kellegi teisega abielluda, peab maksma luid seal eluaegset pensioni. Alles 80.-te aastate, ühtlasi kapellmeistriaja lõpupoole seob saatus Ainiga ehtsa hingekaaslase vini aadidaamist arsti kaasa. Suurepärase pianisti Marianne Fongentsigeri. Säilinud on mitmeid üksiku geeniuse pihtimuslike soojadest vaimusugulus tunnetest kantud kirju. Sageli vaatab neist vastu Haydni lausa ahasta vigastus. Oo, võiksime vaid veerand tundi veeta kost teie armulisusega, et maha raputada oma raskemeelsus ja leida lohutust. Kui jumal tahab, tuleb jälle aeg. Kui saab võimalikuks hindamata õnn istuda teie armulisuse klaveri kõrval, kuulata mängitavat Mozarti, meistripalu ja nii paljude kaunite asjade eest käekest suudelda. 1790. aastal kirjutab Hayden Marianne Fongentsikkeri palvel talle klaverisonaadi Es-duur. Saatesõnas ütleb Hain. Soovitan seda sonaati kõigiti teie armulisusele. Ta on veidi keeruline, kuid tulvil tundeid. Tõepoolest erinevad värvid ja varjundid. Aktiivse energilisuse ja vaatlevate mõtiskluste elav paindlik vaheldumine teevad teosest Haydni ühe parema, selles žanris. Kõikjal Euroopas hakkab Haydni nimi muutuma magnetiks. Paljastatakse juhtumeid, kus teiste heliloojate teoseid esitatakse ja kirjastatakse paremaks minekuks Haydni nime all. Oma kapellmeistri pokkeriini mõjul saab Haydni austaks Hispaania kuningas Carlos, kolmas. Pariisi juhtiv kontsertorganisatsioon tellib heliloojalt kuus sümfooniat. Inglismaal riidlevad Haydni teoste kirjastamisõiguse pärast mitmed firmad. 27. aprillil 1782 esitatakse kaks Haydni sümfooniat New Yorgis. Haydni võidukäik on seda kaalukam, et helilooja veedab ikka veel suurema osa ajast Hesterhaasis. Populaarsuse tellimused külvavad Haydni üle kingitustega. Kord saabub briljantidega kaunistatud tubakatoos kord kuldmüntidega täidetud šokolaaditort. Kord seob lihunik, kelle tütre pulma Hayden kirjutas minu Etti helilooja uksetenu härja. Lõputut asjaajamist põhjustavad kirjastajad. Elu jooksul on need haidil ärisidemeis tervelt 125. Siin käitub Hain targa ettevaatliku ärimehena, kes teab oma kauba väärtust. Elus lihtne ja mitte iial enda ega oma loomingu tähtsust rõhutav kiidab Hain kirjastajatele oma mitte veel paberile jõudnud teoste väärtusi leiab mürgiseid sõnu rahaga venitamise trükivigadest kobisavate nootide puhul. Ühel ilmselt eriti räpakalt noodi Groveerial soovitatakse koguni käppade otsast ära raiuda. Tellimustööna valmisid Haydni kvartetti toopas 64. Kogu eesterhaasi perioodi ühed kaunimad teosed. Tellijaks oli rikas viini kalevivabrik kant, Johann toost, suurepärane viiuldaja. Ega taolist muusikat. Kuulame nüüd kvarteti lõoke finaali. Lihtne asjaarmastaja vaevalt endale soovikski. Septembrist 1790 sureb Viinis Nicolaus toredas armastaja. 60 aasta vanune Hayden kuulus rikast, vaba ja täis energiat. Ess isadel mitmed aastakümned viljakat tegevust. Aga sellest kõigest meie saatesarja jätkudes.