Operetiklassikute hulka astas illegaalne Silva ehk Chardashiberstinoloojale. Selle esietendus toimus novembris 1915 Viinis Johann Straussi-nimelises teatris. Estonia lavale jõudis Silva kuus aastat hiljem, 1921. aastal. Edvini osas esines tolleaegne esik, tenor Alfred sällik Staciazas Greete sällid. Kuulemegi nende laulu. Ega silla olnudki esimene Kalmani operett, mis eesti lavale jõudis. Kalmani esik operette sügismanöövrid jõudis Estonias rambivalgusesse juba 1913. aastal. See oli viis aastat peale esietendust Budapestis 1908. Sügismanöövrite viisid ei kõlanud ainult teatrisaalis neid mängiti kohvikutes, marsiviiside järgiaga, marssisid sõduritki. Hilisemate operettide meloodiaid Saib veelgi populaarsemaks ja seda paljudes maailma maades. Kalmani viis on esitatud igasugused mõeldavad ansamblid. Täna kuuleme neid helilooja ja pianisti Peter croideri ning tema ansambli esituses. Imre kaal mon hakkas heliloojaks nagu vastu tahtmist. Tema noorpõlve unistuseks oli saada kontsertpianistiks. Häda sunnil heliloojaks hakanuid on teisigi, nende hulgas šansibeerimise Heino Eller, kes mõlemad unistasid viiulikunstnikukutsest. Gümnaasiumi põlvest tõmbas Kalmanit isegi muusikateadus oma mälestustes Ta kilomeetri pikkuse Stiteedist programm muusika kohta, mis algas Beethoveni kuuendasin fooniaga, jätkus listi heli poeemidega. Peatus pikalt Wagneri juures pes Richard Straussi ka. Lugenud seda ette mitmel gümnaasiumi teadusliku ühingu kokkutulekul, fiskaalman selle lõpuks ka ühe väikese muusikalehe toimetusse. Algul visati ta toimetusest sama hästi kui välja. Lõpuks aga hakati siiski trükkima. Isegi peale Muusikaakadeemia lõpetamist töötas skaalal ühe ajalehe toimetuses kontserdi- ja ooperi arvustajana. Kui tal oma arvamuse väljaütlemise pärast pahandusi Ta tuli, astusid tema kolleegid alati tema kaitseks välja. Budapesti muusikaakadeemias orkaan mannil on õppinud kompositsiooni lõudliku ja erudeeritud õppejõu Hans kösleri juures. Tema õpingute kaaslasteks olid Peela partakia, Zoltan koday Vahekaal mani ja paar tokki ning koday vahel ei avaldu ainult selles, et esimene kirjutas levimuusikat, teised kaks kassi hammuusikat. Vardoki koday avastasid muusikamaailma jaoks Ungari vanema rahvamuusika. Kalmann Aga lähtus uuemast, mis ka ungari mustlasteile meeltmööda oli. Selles osas sammusta Johan Straussi jälgedes, kes kirjutas esimese Ungari Viini opereti mustlasparun. Ja veelgi enam oma suurima lemmiku Firenze lifti teed. Oma mälestustes kinnitab kaal, et nelja-aastases vanuses võista listi kogu teise rapsoodia peast ära laulda. Kaelmanni noorukipõlve romantiline häälestatud avaldus selleski, et ta kuulutas oma ideaaliks Robert Schumanni. Kestreerimist leidest eeskätt selle helilooja kolmes viimases sümfooniast, seda, mis vastas tema loomingulisele latuurile. Isegi silmamuusikast tuleb ette, et Ungari rahvamuusikale omastasin koopide kõrval ilmutšassilikesinkopeeringuid. Almen oli kogu oma elu jooksul vaimustuses heast jazzmuusikast. Mängib tšikk, Web, trummar, kes avastas Ellacitcherali ande. Tema ei saanud kunagi ise tantsida, aga niuke Wellington kirjutas, et muusikuna keldriga tantsija tantsida võib mõnel teiselgi viisil, mitte ainult jalgadega. Kaummalaga meenutas oma lapsepõlvest viie aastasena korraldus ta tühjas noorumis palli. Loomulikult avasin maisi pannud, kuid juba esimese sammu juures kukkusin maha koos oma partis. Selle kukkumise võtsin ma nii südamesse, et pärast seda kunagi enam tantsimine. Võib-olla nendele miljonitele inimestele, kes on minu muusika järele tantsinud. Huvitav teada saanud, et ma lõpetasin oma tantsijakarjääri viie aastases vanuses. Et ma pole kunagi olnud võimeline üle saama takistusest, mis tegi mulle tantsudes osalemise võimatuks. Kaelmanni üks lähemaid sõpru olin George köshin, mees, kellel oli sama suuri teeneid Ameerika muusikali rajamises nagu kaal Maline uriini operetti kujundamises. Köphin kinkis Kaalmanile hõbepliiatsi, millega ta oli kirjutanud oma tuntud räpased imblu. Ja veel kord peab meenutama Johann Straussi, kelle valside mõju andis end tunda kaka Almanni muusikas. Ainult et Kaalmani, nii nagu liha riigi juures on rohkem rahulikuma tempo ja Minoorsema karakteriga valssi kui Straussi juures. Straussi juurest võiks eeskujuks võtta kaviiside löök laululisust seda meloodilist nakatavust, mis oli omane kõikidele demoperettidele. Ja kui juba nimetada kõiki, mis võis Kaalmelile teiste heliloojate muusikast lähedale olla siis ei saa mainimata jätta Kabertide putšinid. Silma on nii mõneski suhtes Traviata operetivariant. Mantlikannike on veelgi lähedasemaks suguluses Putšiini pahemiga. Olgu lemmikuid ja mõjutajaid kui palju tahes, Kalmani muusikal on alati olnud oma nägu. Silmaga kujunes kaal mannil välja operetitüüp, milles ta hiljemgi visalt kinni hoidis. Kolm vaatust esimese ja teise vaatuse lõpul finaalid kolmandas vaatuses kõik laheneb kiiresti. Jahest. Esimese armastaja primadonna kohuseks on esimeses vaatuses armuda teise vaatuse finaalis pateetilises lahku minna, kolmandas vaatuses hakata aga pulmadeks vaenlastel. Koomik subjekt ei pea just kõvad lauljad olema, küll aga peavad neil olema tantsu kerged jalad. Kui esimese paari südameasjad korda saavad, võivad nemadki seitsmendasse taevasse purjetada. Koomika löögirühm on tugevdatud veer kolmanda paariga koogiliste vanadega. Väiksemad operetiteateid võisid selle tüüpkoosseisu järgi oma Truta koostama hakata. Kes küll kõik ei ole Silvat laule? Näiteks omaaegne meilgi väga populaarne laulev näitlejatar ungarlanna Marta Egert Juba haigena mõni päev enne oma surma laulis ja mängis ponic meie mineviku opereti suurkuju agulüülik. Hoo ja elegantsi on selles osas esinenud Endel Pärn. Alla laadida kui ka 1000 südant murdakika külma jääd kogu naisteilmaga lõputee vabal vanal poistega. Minu kindel mul armastusega on null. Abielu oleks astunud juba ammugi. Julgust pole sugugi, pole sugugi naistelt, peast oleks leidnudki, oli mõndagi, kuid miteedi hoiatas, mis mulle meelde jäi. Naisega tood nalja ja voolukooli. Tunnitan teil häbita, Lions ei võta jal. Mõned katkendid Silvast treestini solistide ooperikoorijad Filharmoonikute esituses Hanskreednerin taktikepi all. Säraga. Paaria. No aga Järgime korraks võrdlevalt mõnede kaal mani, järgmiste operettide, maailma esietenduste ja Eesti esietenduste aastaid. Wayodeer 1921, Eestis 1920 miili, Maaritsa 1924, Eestis 1925, tsirkusprintsess 1925, Eestis 1926, Molmaartri kannike 1930 ja Eestiski juba samal aastal. Kuradi ratsu 1932 ja samal aastal nägin seda juba Pärnu Endlas. Minu jaoks oli see esimene tutvus kaal manniga üldse, ainult et ei mäleta, kuidas ma selle 10 aastasena vaatama pääsesin. Arvud ise kõnelevad selget keelt, mida tuntumaks sai Kaalman, seda kiiremini püüdsid teiste maade diaatrid tema uudisloomingut oma lavadele tuua. Analoogilisi andmeid võiksime tuua ka näiteks Rootsi allikate põhjal. Liisi külluse kõrval oli Kalmani ja Lehari operettide tugevaks küljeks ka nende dramaturgi line ülesehitus. Operett oli eeskätt muusikaline suur murrang. Nendes operettides oli isikupärane orkestratsioon see, millega ka tänapäeva tuntuimad Ameerika muusikalid enam kiidelda ei saa. Üks ja sama spetsialist orkestreerinud paljude autorite muusikal. Meeldivaks erandiks selles suhtes on olnud vaid Bernsteini Vessaidi lugu. Õpingute ajal kirjutas kaal manga tõsiseid orkestriteoseid, sealhulgas Kertsast, Saturnoolija. Mitmed Kalmani opereti on sõjajärgsetel aastatel Eesti lavadel uuesti lavastatud sealhulgas ka vaja Deer Estonia etendust kantsil Gerda murre ja Kaljukarask. Mooritsa loomine võtnud päris palju aega. Calm on, meenutas, et kord sünges meeleolus sõpradega kohtuma minnes tuli talle pähe pärastini laulu meloodia. Kohvikus vilistas ta selle ette ja Maaritseks libretistil Grünvalt vandunud, et sellest saab maailmas laager lõi sellele välgu kiirelt teksti. Umbes analoogilistes olukorras tuli Sibeerivusele pähe Finlandia laululine teevat. Mõnikord sündinud Kalmani viisid kohvikus olles siis kasutanud ta Johann Straussi eeskuju, kirjutanud need üles Ärgeldatud massekidele. Enamasti on kaal enne loonud viisid ja alles pärast on kirjutatud neile tekstide juurde. Nüüd siis varastini LUGU ISE. Tassilowalcini simaaritsast kuuleme Eedo karrisoolt. Tassilotšardashi meeldejäävamaid esitajaid olidki Orkod. Tsirkusprintsessi ei ole meil sõjajärgsetel aastatel lavastatud. Georg Ots laulis selles operetis ainult kinoekraanil. Ent kuulame, kuidas mister intsiaaria kõlas varsti peale selle kirjutamist 1927. aastal tolleaegse suur laulja Richard Toweri esituses. Kuidas mõnikord sündisid Kalmani operetist, sellest jutustas kaal mõni abikaasa Veera oma mälestustes. Hirmus möirgamine täitis mitu kuud meie maja möirgas kolm täiskasvanut meest, neist kaks tulid iga päev kella kaheks kohale. Kolmas see on Imre juba ootas. Joodi tohututes kogustes musta kohvi. Suitsetati, nagu oleksid korstnat toas. Ruum, milles nad töötasid. Saime Airgamis toaks. Nende kohtumispäevi nimetati Immeergamis päevadeks. Võis arvata, et toimus suurte sarvloomade oksjon. Niiviisi töötati uue operetina Martlik Anniki kallal. Kui kannike valmis sai, suitsulõhna tal küljes ei olnud. Naispeaosaline Violetta laulis oma partiid mitte mõõrates, vaid imeõrna häälega. Nii nagu omal ajal, mil vilaid Kuradi ratserili, pretistide veelishi ja šanssariga sai Kaalman tuttavaks ühises töös filmirollid juures ranni jaoks kirjutatud laulu sa oled kõige armsam, esitas villi frits Ottodobrindi orkestri saatel. Tunneme selles meloodias ära eht Kaalmandlike viisi käike mis on tuttavad tema varasematest operitidest. Tuupi. Tanke GT tuubi d n b nii vara noordinis Plareeri poolt veeri, Auki. Tuubi tantsu nii saategi peegee jäänudki ruumi. Varsti peale kuradi ratturi valmimist algasid rasked ajad tuli aastal 1933. Kalmannid elasid Pariisis ja hiljem juba sõja aastatel Ameerikas. Kalman üritas Ameerikas koos ballettmeister George Johniga kirjutada muusikalini Sander ground. Meenutame, et oleksin isa, oli Gruusia professionaalse muusika üks aluse rajajaid, meelitan balandschivaatse, kes koos meie Johannes Kappeliga Peterburi konservatooriumis professor Johansoni juures õppides sait nendel sonilembelise kooli. Balandsin ise sai tuntuks kui Stravinski balleti, teisi lavastajaid. Ameerikas valmisid ka Kalmani viimased operettide Maarinka 1945. aastal ja ärilõunal leidi. Arizona veidi tuli lavale 1000 954 seega juba peale kaameli surma 30. oktoobril 1953. Neo Viini operetitraditsiooni loojangu ajad algasid kolmekümnendatel aastatel siis sündisid viimased ajahambast tulemata jäänud teosed. Ja mis kalmelisse puutub, siis kõige värskemaks ja elujõulisemaks ikkagi jäänud temast silma, mis koos 10 aastat varem valminud lehaari lõbusa lesega oli Leovini operetitraditsioon mitte ainult algstaadiumis vaid ka kulminatsiooniks.