Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Lemmikloomadel on emotsionaalne ühendus oma perega ja vastupidi. Kui koer või kass mingil põhjusel ära eksib, pole teineteise leidmisel sellest aga suurt kasu. Siin tuleb siis appi naha alla paigutatud mikrokiip, millesse talletatud numbri põhjal leitakse omanik üles suurt riisitera meenutavat looma naha alla paigutada. Keebist tõuseb kasu muudelgi puhkudel, nagu näiteks loomaarsti juures, tegevusvoo matiseerimine ja muu taoline. Taolisest kiibist võiks kasu olla ka inimeste puhul. Kuid erinevalt loomadest tärkab inimestes märgistamise vastu raskesti sõnastatav pahameel, mille üheks väljenduseks on soovimatus sarnaneda farmerite poolt märgistatavate karja loomadega räägitaksegi, privaatsuse Riibamisest, võimalikust jälitamisest ning turvalisusega seotud riskidest. Samas apelleeritakse inimese mugavusi hale ja räägitakse, kui palju lihtsam on asju ajada sinuga arvestada oskavate seadmete keskel. Näiteks lähed kohviautomaadi juurde ja see teab, mis jooki sa soovid. Samuti pääseb mugavalt kasutama teenuseid ilma nähtava isiku tuvastamise toimingu deta, kuna kõik leiab aset Sinukeepi eemalt lugedes. Edasi mõteldes saab tööandjal jälgida, millal tööle tuled, millal lahkud, kui kaua WCs aega viidad ja kellega suhtled ning nii edasi. Kirjeldatud. Plussid ja miinused ei ole absoluutsed ega objektiivsed tänu millele võib nende kaalumise tulemusi inimeseta erineda. Järelikult võib olla kindel, et mõned inimesed lasevad end kiibistada nagu näiteks Rootsis tegutseva digitaalse ajastu innovatsioonidest startup ettevõte, epitsentritöötajad. Ettevõttel on kavas installeerida isikut tuvastama mikrokiip iga töötaja sõrme sisse et viimased saaksid siis puudutusega end igasugustes olukordades isikustada. Ettevõtte omanik arvates aitab taoline märgistus töötajate elu lihtsustada nii tööl kui mujal kaasaegse elu-olukordades. Näiteks avab kiip turvauksed, lubab kasutada koopiamasinat ja võimaldab kohalikus kohvikus toidu eest tasuda. Epitsentrijuht laiendab võimalike teenuste nimistut Gibistatud isiku jooksilisustatud, kelle pääsemise võtmevabalt auto käivitamise ja kas või spordiklubi külastamise näol. Esialgu on Gibistamine vabatahtlik, kuigi firma loodab sel moel kaugloetavaks muuta vähemalt 150 töötajat. Teenuste arenguks on vaja piisavalt suurt kriitilist massikasutajaid. Raha enda märgistamisest ei küsita ega maksta. Rootsin võib-olla Gibistamise aktsepteerimise jaoks hea koht, kuna riik on pikemat aega kaalunud otsust muuta maa sularahast vabaks. Sel teel hoitakse kokku sularaha käitlemisega seotud iga-aastased miljarditesse ulatuvad kulud vähendatakse majanduskuritegevust, muutes maraadi liikumise läbipaistvaks. Väänatakse käest liikuval rahal mikroorganismide põhjustatud nakkushaiguste levikut. Ja loomulikult lihtsustatakse ning kiirendatakse kaupluste kassajärjekorras viibijate elu. Rootsis on ka kirikutes kiriklaste pingiridade vahel Almose kogumisekski biotsas sametist kotikese asemele ilmunud kaarditerminalid. Krediitkaardi võib taga ära varastada, aga sõrme sees olevat kiipi on raskem kätte saada. Nii võibki tulevikus kohata olukorda, milles almust kogutakse antenni meenutava vardaga mida lahke hing näpuotsaga puudutades rahaga rikastab. Mõnede. Teatritöötajad on juba paar aastat kiipi proovinud. Imestavad oma positiivset kogemust arvestades, miks see pole laiemalt ja varem levinud. Ilmselt hoiab teesi tagasi hirm teadmatuse ees sest keegi ei tea, millised on kuritegeliku või lihtsalt kasuahne maailmakasutust. Stsenaariumid. Väikene hulk kasutajaid pole piisav motivaator kurjategijate äratamiseks. Aga tänu kiibile saavad isikute liikumist jälgida igasugused osapooled. Kiibistatud isik ei saa teada, mida temalt kogutud andmetega tehakse. Ega ka seda, kas teda kopeeritud ja nii edasi. Aga me oleme tasapisi, kuid järeli jätmatult privaatsust mugavuse vastu pidevalt vahetanud. Kellele nüüd Gibistamine ideena ei meeldi? Peaks esitama küsimuse mitte kas, vaid hoopiski, millal.