Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänased olulised sündmused meil ja mujal. Euroopa parlament kiitis täna heaks Brexiti läbirääkimiste põhimõtted. Eesti eurosaadik Tunne Kelam rõhutab aga, et Euroopa liit ei saa jätkata vanamoodi. Kas Inglismaaga või ilma, aga reforme vaja kontaktis värskendust, uuendust, selgemaid sihte ja selles mõttes Brexitit tuleks ära kasutada positiivses mõttes? Süüria keemiarünnaku ohvritele närvimürgile viitavad sümptomid, nii ütleb maailma terviseorganisatsioon WHO, lääneriigid ja Süüria mässulised on aga veendunud, et eilse mürkgaasirünnaku taga on Bashar al-Assadi režiim, sest mässuliste rühmitused ei suudaks selliseid kemikaale toota. Riigireformi radari kolleegium andis Jüri Ratase valitsusele hindeks rahuldava ehk kolme. Me jana avanssi plaanide peale see, millega valitsus on tegelenud viis kuud ametis olles onul suuresti seni tehtud asjade edasiviimine ja selliste oluliste ja kahtlemata väga keeruliste poliitiliste otsuste ettevalmistamine. Valitsus kiitis täna erakorralisel istungil heaks suhkrumaksu rakendamisel maks tõstaks magusa karastusjoogi hinda pea poole võrra. Karastusjookide Tootjate Liit leiab, et magusamaks ei ole sisuline lahendus rahva tervise parandamiseks. Tallinnasse kavandatavate riigigümnaasiumide arv sõltub sellest, kui kalliks läheb riigiga asi, mida ehitus Kuressaarde Rakverre. Nii ütles haridusminister Mailis Reps kohtumisel Tallinna koolijuhtidega. Kõigepealt me teeme projekteerimised lõpuni, me vaatame, mis on need summad ka Rakveres ja Saaremaale, siis me saame öelda, kui palju meil jääb Harjumaale ja Tallinnale. Kultuuriministeerium soovib rahvakultuuri keskuse viimase vastuseisust hoolimata Tallinnast välja kolida. Inglise jalgpallimeistrivõistlustel mängisid Manchester United ja Everton eile hilisõhtul üks. Üks viiki. Vigastustega hädas oleva Ragnar Klavani koduklubi live pool kohtub tänan baarnema aafriga ilmast. Ka eeloleval ööl on see vahelduva pilvisusega, kohati sajab vähest vihma või lörtsi ning õhutemperatuur langeb miinus kolme kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib vähest vihma tulla ning õhutemperatuur tõuseb pluss 10 kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda ning alustame välismaalt. Strasbourgis koos olnud Euroopa parlament pani täna paika oma põhimõtted läbirääkimisteks Brexiti kokku kokkuleppe üle. Debatid algasid kell üheksa hommikul ja asjakohane resolutsioon võeti. Võeti veidi hiljem vastu 516 poolt ja 133 vastuhäälega, 50 saadikut jäid erapooletuks. Mall Mälberg rääkis resolutsioonist Eesti eurosaadiku Tunne Kelami k. Ennekõike tahetakse resolutsiooni kavaga rõhutada, et Euroopa liit on ühtne ja London ei saa Euroopa Liidu seisukohti lõhestada. Mis tingimused täpselt lisaks sellele põhimõttele resolutsiooni kavas kirjas on, kas parlament lisab oma täpsustusi või kas parlament paneb sinna päris midagi uut juurde? Parlamendi seisukoht on see, et me esindame eelkõige Euroopa kodanike ja kaitseme nende huve ja nende huvide kaitsmise hulka kuulub just see, et Euroopa kodanikud, kes asuvad Ühendkuningriigis, et nende huvid ei kannataks, et nad saaksid sinna jääda. Praegu just saabus ka Briti peaministri kinnitus. Läbirääkimiste ajal ei muutu Euroopa Liidu kodanike õigused, kes seal asuvad. Resolutsiooni kavas öeldakse, et ülemineku periood kaubanduskokkuleppe väljatöötamiseks peab piirduma kolme aastaga. Kas see oli Donald Tuski kavas juba või lisas selle perioodi nüüd parlament. See on Parlamendi seisukoht, ma ei oska kindlalt öelda Dowski suhtes. Ühtlasi rõhutab parlamente Suurbritannial tuleb oma arved kõik ära maksta, enne, kui nad päriselt lahkuvad. Ja kahtlemata ja see on valus küsimus ning küsimuse teine pool on, et kes ka Euroopa liidu siseselt maksma neid rahasid, mis tulid Suurbritannia alt. See küsimus ei ole veel esile kerkinud, aga kindlasti ta kerkib ja läbirääkimised saavad olema üsna keerulised. Parlamentaarse serveerib kui endale õiguse teha täiendusi oma positsioonidesse, läbida rääkimiste käigul. Üks läbiv teema on see, et Euroopa liit ei saa jätkata vanamoodi, kas Inglismaaga või ilma, aga reforme on vaja kontarnis, värskendust, uuendust, selgemaid sihte ja selles mõttes Brexitit tuleks ära kasutada positiivses mõttes. Ja välisuudistes on täna esiteema endiselt ka eilne keemiarünnak Süürias Idlibi provintsis. Reene Leas võtab viimased teated kokku. Süüria arvatava keemiarünnaku mõnel ohvril on tekkinud sümptomid, mis meenutavad närvigaasimürgistust, teatas maailma terviseorganisatsioon. WHO. Ohvritel ei olnud väliseid vigastusi, kuid neil tekkisid kiiresti keemiarünnakule iseloomulikud ägedad hingamisteede häired. Mõnede juhtumite puhul on lisatunnused, mis viitavad fosfororgaaniliste ühenditele, keemilistele ainetele, mille hulgas on ka närvimürgid, täpsustab WHO. Venemaa kaitseministeerium teatas täna, et Süüria valitsusvägede lennukid ründasid khaan kuuni linna lähedal terroristide ladu, kus oli ka toksilisi aineid lääneriigid. Süüria mässulised on aga veendunud, et tegu oli Bashar al-Assadi režiimi sooritatud mürkgaasirünnakuga, sest mässuliste rühmitused ei suudaks selliseid kemikaale toota. Viimastel andmetel sai eile hommikul Süürias aset leidnud keemiarünnakus surma vähemalt 72 inimest, nende seas 20 last ja 17 naist. Keegi ei tohiks olla üllatunud ohvriterohkest keemiarünnakust Süürias, sest rahvusvaheline üldsus lubab sellistel vahejuhtumitel toimuda, kritiseeris Liibanoni peaminister, saad Hariri Brüsselis toimuval Süüria-teemalisel konverentsil. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Venemaa jääb president Bashar al-Assadi liitlaseks ning Vene relvajõud jätkavad koos Süüria valitsusvägedega terrorismivastaseid operatsioone. USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik kooslusi taga resolutsioonikava, kus ÜRO Julgeolekunõukogult nõuti rünnaku hukkamõistmist ja selle põhjalikku uurimist. Venemaa teatas, et selline resolutsioon on vastuvõetamatu. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas seda Süüria-vastaseks. See otsustab uurimise tulemused ette ära ja nimetab kohe süüdlase, ütles Zahharova. Selline sõnastus vaid suurendaks pingeid piirkonnas, lisas ta. Brüsselis kohtuvad aga 70 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajad süüriadoonorite konverentsil. Johannes Tralla vahendab koha pealt. Järjekorras viies süüriadoonorite konverents algas minutilise leinaseisakuga hukkunute mälestuseks. 70 riigi ja organisatsiooni esindajad lubasid täna panustada miljardeid eurosid humanitaarabiks. Kuigi sadade tuhandete nälgivate süürlaste abistamine on kahtlemata üllas ja vajalik on seejuures raske mööda vaadata lääne jõuetusest sõda Süürias lõpetada ja need, kes seda suudaksid, ei võtnud konverentsi kuigi tõsiselt. Näiteks Moskva saatis Brüsselisse välisministri asemel saadiku ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Noh keegi ei võida seda sõda, kõik kaotavad ja see seab meid kõiki ohtu. Terroristidega võitlemine on küll oluline, aga selle mõju on üksnes lühiajaline. Süürias siis ei saabu poliitilist lahendust. ÜRO peasekretär Kraasis ins Silja Suurbritannia välisministri Boris Johnsoni sõnul tuleb leppida kohtumise paradoksi. Samal ajal kui süüria haavadele proovitakse kleepida mitme miljardi eurost plaastrit on ümberlauaga valitsused, kes toetavad Assadi valitsust, mis neid haavu tekib? Aitab neid relvadega, mis keelati juba eelmisel sajandil, ütles Johnson. Kuni me siin Brüsselis istume, takistab Süüria valitsus endiselt ÜRO miljonitele süürlastel abi kohaletoimetamist. See on toidu ja ravimitega täidetud ÜRO laad lähedal. Peaksime koos selgelt väljendama oma põlgust Süüria valitsuse taktika üle, mis sunnib valima nälgimise ja alistumise vahel, ütles Johnson. Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel toonitas, et KUNI Bashar al-Assad pole võimult lahkunud, ei saa Euroopa Süüria ülesehituse eest maksma hakata. Liibanoni peaminister tõi Brüsselisse aga ähvarduse poliitilisest ebastabiilsusest, mis tema riiki põgeniketulva tõttu ohustab. Liibanonis on iga neljas inimene põgenik, riigis on poolteist miljonit kodust lahkuma sunnitud süürlast. 90 protsenti Liibanoni noortest tunnevad end Süüria põgenike tõttu ohustatuna, ütles Liibanoni peaminister. Saad Al-Hariri pinget kogukondade vahel on jõudmas ohtliku tasemeni. Praegune olukord Liibanonis on võrreldav tiksuv ajapommiga, ütles valitsusjuht. Välisminister Sven Mikseri sõnul ei mõjuta Donald Trumpi hiljem teine kursimuutus Süürias Euroopa välispoliitikat. Trumpi administratsioon teatas möödunud nädalal, et nende fookus ei ole enam Bashar al-Assadi võimult kõrvaldamisele, vaid eesmärk on saavutada rahu. Väga selgelt peetakse Bashar al-Assad ikkagi vastutavaks sõjakuritegude eest kuritegude eest oma rahva vastu ja peetakse vältimatult vajalikuks, et kõik, kes neid kuritegusid toimepannud, saaksid võetud vastutusele. Ja kindlasti ei ole võimalik näha osana poliitilisest lahendusest osana siis Süüria tulevasest võimust inimesi, kes selliste tegude eest vastutust kannavad. Mis tähendab, et see kõik võib kesta edasi veel aastaid ja aastaid, sest et Assad võimust loobumas just nähtavalt ei ole. Eks rahvusvaheline kogukond, et peab töötama ja otsima seda üksmeelt ka iseendi hulgas ja survestama neid, kes, kes kohapeal suudavad olukorda muuta. Aga kindlasti ei ole meil kellelgi õigust siin käsi rippu lasta ja öelda, et ei tule sellest midagi. Summa, mille ulatuses Süüriale ja naaberriikidele humanitaarabi antakse, selgub Brüsseli konverentsil täna õhtuks. Johannes Tralla, Brüssel. Ja nüüd kodustel teemadel ka riigireformi radari kolleegium avaldas järjekorras viienda hinnangu valitsuse tööle riigireformi elluviimisel. Indrek Lepik tutvustab hinnangu sisu. Jüri Ratase valitsuse jaoks oli tegu esimese hindega, kui veel möödunud aasta lõpus andis radari kolleegium ülevaate valitsuse tööst, kuid ei hinnanud seda, sest uus koosseis oli niivõrd lühikest aega ametis olnud, siis tänase Keskerakonna Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon hindeks kolm ehk rahuldav. Radari kolleegium hindas positiivselt valitsusliidu otsust reformikavaga edasi minna ning lõpuks riigireformi tegevuskava eelnõukokku panna. Samas nagu võib järeldada ka hindest kolm, on endiselt mitmeid puudujääke. Mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sõnul on oluline, et plaanidest kiiremas korras tegudeni jõutaks. Ma kõigepealt ütleks, et võib-olla see on natukene kaks erinevat asja tegeletud ja mis on leidnud meedias kajastust, et ma olen nõus, et meedias on kajastust leidnud pigem jah, sellised kuidas mõtlengi veidike priviaalsemad küsimus, et lihtsalt sellepärast, et nad on võib-olla ka lihtsamad nagu esitada, lihtsamad käsitleda, samas valitsus on tegelenud sisuliste asjadega, katse kriitika aspekt, mida me püüdsime täna ka välja tuua, on siis ennekõike selles, et me selle selle kolmega, kui me arutasime seda hinnet kolleegiumis, siis me otsustasime, et, et me ei Anawanssi plaanide peale see, millega valitsus on tegelenud viis kuud ametis olles onul suuresti seni tehtud asjade edasiviimine ja selliste oluliste ja kahtlemata väga keeruliste poliitiliste otsuste ettevalmistamine, lihtsalt see terve hulk neid ettevalmistavaid tegevusi peaks nüüd juba aprillikuu jooksul tegelikkuseks saama. Järgmise nädala neljapäeval peaks valitsus kinnitama oma istungil ka lõplikult riigireformi tegevuskava. Samuti peaks valitsus aprilli jooksul esitama uue, kohalike omavalitsuste finantseerimiskava. Jüristo sõnul ongi need kaks otsast kõige olulisemad. Kui need on tehtud, võib reform edasi minna. Jaga radari kolleegium saab valitsuse tegevust kõrgemalt hinnata. Ka riigikogu riigireformi probleemkomisjoni juht Ivari Padar rõhutab, et valitsus peab leidma selge fookuse enne jaanipäeva hädavajalikud seadused vastu võtma omavalitsusreform, maavalitsuste kaotamine, ülesannete ümberjagamine riigi ja omavalitsuste vahel. See peab olema selle aasta fookus. Sinna juurde võtta veel väga võimalikke nii öelda lennukaid ideid, kuidas veel riiki reformida, sellesse mõtelda, aga sinna ei tohi takerduda. Sama kinnitab maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Riigikontroll on toonud välja selle, et ka pärast haldusreformi 70 kuuel protsendil omavalitsuses ja põhituludest väiksem sissetulek kui võib-olla on see täna vajalike kõikide avalike ülesannete täitmiseks ja kindlasti tuleb siin täiendavad finantsid leida, et omal saaksid pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Valitsus kiitis täna erakorralisel istungil heaks suhkrumaksu kehtestamise. Uue maksu eesmärk on vähendada suhkrusisaldust jookides. Rahandusminister Sven Sester ütles, et nädala jooksul tehakse veel täiendavad analüüsid. Liigutakse ka selles suunas, et küsida Euroopa Liidult riigiabi erisusteks naturaalsete mahlade-le, et neid maksustada. Riigieelarvesse oodatakse magusamaksust tulu kuni 24 miljonit eurot aastas. Peale maksumuudatus tõuseks magusa joogi hind poole võrra. Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige Nele Normak ütleb aga, et valitsuse selline kava karistab tarbijaid ega ole sisuline lahendus rahva tervise parandamiseks. Selle eesmärk on hoopis, mida eelarve auku. Kuna valitsuse plaanide tulemusena tasalülitatakse riigis terve tööstussektor, leiavad töösturid, et tegemist võib olla ebaseadusliku riigiabiga ja ei välista Euroopa komisjoni poole pöördumist. Valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks ka riigieelarve baasseaduse muudatused, mis muuhulgas lubavad tulevikus lasta riigieelarve 0,5 protsendiga SKP-st defitsiiti. Uute reeglite järgi jälgitakse riigieelarve struktuurse tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena. Kui eelarve aastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks. Eelarve defitsiiti laskmist on kritiseerinud nii Eesti pank kui ka opositsioon. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul on plaan sellisel kujul oport unistlik ja Eesti majandus ei vaja lähiajal lisastiimuleid. Opositsiooni seisukoha ütleb välja Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. See on ääretult paha otsuse ääretult vale otsuse, et kui me vaatame selle otsuse tagamaid, siis tegelikult öeldakse välja, et elame tuleviku arvelt. Kõik eestlased teavad ja kõik inimesed teavad seda, et võlg on võõra oma ja kui valitsus hakkab võlgu elama, siis tuleb see järgnevatel valitsustel või järgnevatel põlvkondadel see võlg kinni maksta ja me näeme, millises seisus oli näiteks Kreeka ja kui paljud siis teised riigid abi pidid andma. Saame, millises seisus on need, kes ka üksikud pered, kes on võtnud näiteks kiirlaenu ja jäänud hätta sellega, nii et ei pea isegi minema riikide tasandile, piisab, kui tulla üksikisiku tasandile aru saamaks, et võlgu elamine ja suures mahus võlgu elamine tähendab väga suuri probleeme tulevikuks. Tulevikuvisioone loomulikult ju kogu aeg tehakse ja ennustatakse, et aga selge on see, et majandus on tsükliline ja selliseid nii-öelda väga detailseid prognoos ei ole võimalik teha. Ja üks sõnumile valitsuse veel andis, on see, et need varasemad reservid, mis on headel aastatel kogutud, et need võetakse ka kõik kasutusele, tegelikult veel kord selline nii-öelda vanade aegade säästud, nende ärakulutamine ja tulevaste põlvede arvel elamine, et seisab kuidagi kokku käia normaalse rahanduspoliitikaga, mida riik peaks ajama ja tegelikult on see üks viimaste aastate kõige olulisemaid otsuseid Eesti inimestele tervikuna. Haridus ja teadusminister Mailis Reps kohtus täna Tallinna koolijuhtidega, et kuulata ära nende mured ja tutvustada riigigümnaasiumide rajamise plaane. Tõnu Karjatse Tallinna koolijuhte huvitasid aktuaalsemad teemad kui riigigümnaasiumide rajamise plaan, mille arvutused ja analüüsid olles tegemisel hoopis teravamalt, tunnetavad koolijuhid praegu palgaprobleeme ja uute õpetajate puudust koolides. Minister usub palgatõusu ja lapsevanemate poolsetesse algatustesse. Mida mina positiivse Tallinna puhul välja näeks, on see, et meil on arvestatav hulk täna hoopis mujal valdkonnas töötavaid tänaseid õpetajaid kes tulevad läbi oma laste kooli, kas siis väiksemate või suuremate hulkadega, eriti isad, kes tulevad, annavad ka siis mingid valikained, mingit süüd klit ettevõtlusõppes on väga palju silmapaistvaid ärimehi, kes tulevad ja tahavad panustada oma lapse haridusse ja siis jäävadki selle kooliga seotuks. Nii et selliseid positiivseid näiteid on, on ka, mis Harjumaal ja Tallinnas töötavad. Aga jah, loomulikult palgakonkurents siin on oluliselt suurem kui see mure, et kas kool püsib. Praegu on Tallinnaga arutatud konkreetsemalt kahe riigigümnaasiumi loomist, mis seniste arvutuste kohaselt Plapsi teistest gümnaasiumitest ära ei tõmba, räägib abilinnapea Mihhail Kõlvart. Aga praegu me lähtume sellest, et gümnasistide arv Tallinnasse ei vähene, pigem vastupidi. Kui meil oli kolm aastat isegi aasta tagasi veel probleemiks lasteaiad järjekord, siis täna seda ei ole muidugi ka sellepärast, et on täiendavalt loodud pooltest lasteaiakohti aga lapsed lähevad kooli ja nad lähevad algkooli pärast põhikooli ja juua ka gümnaasiumi. Ja, ja, ja kui praegu on tänaseks meil on kaheksa tegelikult isegi rohkem kui 8000 vinneliste siis me ei näe statistiliselt olukorda. Gümnasistide arv hakkab vähenema. Tallinna ehitatavate riigigümnaasiumide arv on piiratud rahaliste vahenditega, sest arvestada tuleb ka teisi soovijaid veel kord. Minister Mailis Reps. Kõigepealt me teeme projekteerimised lõpuni, me vaatame, mis on need summad ka Rakveres paremale, siis me saame öelda, kui palju meile Harjumaale ja Tallinnale ja sealt tuleb see vastus kakstuhatkolm ja üleharjumas. Kui me vaatame täna Tallinn on teinud selle otsuse, et gümnaasium jääb liiga väikeseks, siis gümnaasium suletakse ja see gümnaasiumi võib-olla see puhta gümnaasiumi tekkimine kesklinna ei mõjuta Kesklinna koole. Aga piirkondlikult on küll mure, et kui täna on gümnaasiumi juba üsna väikeseks jäänud lapsed, tulevad kõik ühte või teise puhtasse gümnaasiumisse äratsesse, koolja. Põhikooliks. Valitsus tahab viia Tallinnast välja 1000 riigipalgalist töökohta, ühe riigiasutusena on kultuuriministeerium välja pakkunud rahvakultuuri keskuse, viimane pole aga ideega nõus. Kärt Kelder. Ääremaastumise ja töötuse vastu võitlemisel on valitsus otsustanud aastaks 2019 viia Tallinnast välja 1000 riigipalgalist töökohta. Rahvakultuuri keskuse kasuks otsustati Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi sitsi sõnul põhjusel, et asutuse ülesandeid on võimalik teha väljaspool Tallinna. Täna kohtus tarvisiit rahvakultuuri keskuse esindajatega, kes on olnud seisukohal, et asutuse Tallinnast väljaviimine ei ole hea mõte. Rääkisin pärast kohtumist uuesti Sitsiga, kes kinnitas, et suure tõenäosusega keskuse vastuseisust hoolimata saab kolimine toimuma. Rahvakultuuri keskuse esindajate poolt oli ikkagi soov, et valitsus vaataks selle otsuse ümber. Nina selles osas optimistlik ei oleks, tuleks keskenduda sellele, et kuidas see protsess võimalikult valutult kulgeks. Ettepanek oli, et need, kes me oleme ette valmistunud, seal on seepeale 31.-ks maistasidkame täpsema kava, et selleks tuleb analüüs, rahvakultuuri keskus. Kindlasti peaks selles analüüsis osalema koos ka läbi arvestada, et kas sellega lisanud kulusid, kas sellega on vaja mingit tööprotsessi täpsustada ja arvestada seda ka, et maavalitsuste kaotamisega osa regionaalse kultuurikorralduse ülesanded võib tulla rahvakultuuri keskusele. Keskuse rahvakultuuri osakonna juhataja Annelis Kõivu sõnul ollakse nõus analüüsile kaasa aitama ja andmeid esitama, kuid siiski eeldusega, et valitsus vaatab oma otsuse ümber. Nüüd siis, kui nii-öelda otsus on tehtud, et viiakse välja, sest et ei ole argumente, mis kinnistaksid keskuse tegevuse vajalikkuse Tallinnas on sellele järgnemas finantsanalüüs, et mida siis keskuse väljaviimine endaga tegelikult nagu finantsplaanis kaasa toob. Saalis oli väga palju valdkonna arvamusliidreid, kes tõid välja selle, et neid ei ole kaasatud sellesse otsuse tegemise protsessi, nende arvamust ei ole küsitud, missugust mõju tervikuna sellele rahvakultuurivaldkonnale, kui sellisele avaldab selline valitsuse käituma, kindlasti me oleme valmis andma kõiksugu andmeid, mis iganes meie käest küsitakse, teeme me kindlasti koostööd, et asi ei ole üldse sellest. Meie ühine sõnum on see, et valitsus, palun vaadake oma otsus rahvakultuuri keskuse väljaviimise osas ringi. Mai lõpuks tuleb igal ministeeriumil esitada valitsusele täpsem kava, millised ametikohad, kuidas, millisesse omavalitsusse viiakse. Ja sünoptik Ülle Jõemaa räägib meile nüüd ilmast, palun. Täna liikus üle Eesti nõrga vihmasajuga madalrõhulohk, mille järele kandus siia jahedam õhumass. Järgnevatel päevadel vahelduvad madalrõhulohud kõrgrõhuharjadega ning ilm on jätkuvalt heitlik. Juba saabuval ööl läheneb Skandinaaviast Eestile uus madalrõhulohk, mis toob niiskust. Öötundidel on ilm muutliku pilvisusega, kohati sajab vähest vihma või lörtsi ning paiguti võib tekkida udu. Tuul nõrgeneb ja pöördub edelast loodesse kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari, mis laieneb Eesti kohale. Ilmun päeval samuti muutliku pilvisusega ja kohati võib sadada vähest vihma. Puhub loode- ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb viie kuni 10 kraadini. Ja spordisõnumid tulevad ka Ragnar Kaasik. Inglise jalgpallimeistrivõistlustel mängisid Manchester United ja Everton eile hilisõhtul üks. Üks viiki. Everton läks kohtumist juba 22. minutil juhtima. Jonaiti dile päästis viigipunkti pärast kolmemängulist karistust taas mängida saanud Zlatan Ibrahimovic, kes realiseeris neljandal üleminutil penalti. Teistes eilsetes mängudes võitis pöörli üks. Null Stocki tiitlikaitsjale. Ester City sai kirja oma viienda järjestikuse võidu, kui oli kaks. Null parem liiga viimasest sander landist. Watford võitis kaks. Null vest prombitši. Täna on kavas vooru ülejäänud mängud. Põnevaimas vastasseisus võõrustab liiga liider Londoni Chelsea kell 22 Manchester Cityt. Ragnar Klavani koduklubi Liverpool võõrustab pool mutti. Liverpool on taas kord hädas vigastustega. Kindlasti ei saa tänasest kohtumisest osa võtta põhikoosseisu mehed Sadio Mane hädamalallana Jordan Henderson. Saksamaa jalgpalli kõrgliigas sai Müncheni Bayern kirja oma tänavuse hooaja teise kaotuse, kui jäi võõrsil null. Üks alla ohvenhaimile. Üheksa vooru enne lõppu on Bayern 65 punktiga kindlalt liidrikohal. Ühe mängu vähem pidanud ja Bundesligas debüteerib Leipzig on 52 kogutud punktiga teine. Kolmas on Hoven Haim punkte 51. Korvpalliliigas NBA tõusis Cleveland Cavaliersi idakonverentsis taas liidriks, kui võitis ööl vastu tänast Orlando metsikut 120 202. Klejevlendil on viis vooru enne põhiturniiri lõppu 50 võitu ja 27 kaotust. Sama tulemusega jätkab ka teisel kohal olev Boston Celtics. Edasipääsu play-off idesse on taganud ka Toronto Raptors Washington Wizards. Läänekonverentsis on edasi pääsenud juba seitse võistkonda kaheksast Godlenud sõit voori Ors, San Antonio Spurs, Houston Rockets, Uta Charls, Los Angeles Clippers, Oklahoma City Thunder ja Memphis. Viimase edasiviiva koha peale võitlevad seal veel Portland Trail pleier ja Denver Nuggets. Oklahoma mängija rassala Westbrook sai võidumängus Milwaukee paksi vastu hakkama oma hooaja 41. kolmikduubliga, millega kordas Oscar Robertsoni 62. aastal püstitatud rekordit. Eesti võrkpallimeistrivõistlustel jätkub täna poolfinaalseeria Rakvere Võrkpalliklubi ja Tartu Bigbanki vahel. Kolme võiduni mängitava seeria esimese kohtumise võitis Tartu. Tänane mäng algab kell 19 Rakveres. Teises poolfinaalis on vastamisi Pärnu ja Tallinna Selver. Seal on teine kohtumine kavas homme. Seeriat juhib Selver üks. Null. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.