Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte seitsmendast aprillist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Stockholmi kesklinnas trothanile sõitis veok rahva sekka, surma sai vähemalt kolm ning vigastada kaheksa inimest. Rootsi peaminister Stefan Loreen ütles, et kõik liidab terroriteole. ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb poole tunni pärast, et arutada USA raketilööki Süüriale. Kaks Vahemerel paiknevate laeva tulistasid öösel 59 tiibraketid Omafoog Süüria lääneosas asuva šairati õhuväebaasi pihta. Tegu oli vastusega varem sel nädalal Süürias toimunud keemiarünnakule. Donald Trump, siis otsustas anda väga selge väga konkreetse vastuse nende keemiarelvade kasutusele. Kaitseministeerium muudab ajateenistusse kutsumise süsteemi. Noormehed saavad edaspidi kutse e-riigisüsteemide, panga või maksuameti kaudu ning oluliselt muutuvad ka tervisenõuded. Juba on alustatud arstlike komisjonide roteerimisega. Narva kultuurifoorumil otsiti uusi ideid kohaliku kultuurielu edendamiseks. Kumus avati Jüri Okase loomingu näitus. Näitus ühe koordinaatori Sirje Helme sõnul on Okase looming pidevas kahekõnes pruuniga ning seda saab ka näitusel näha ja tunnetada. See näitus on hiidinstallatsioon, mis voolab läbi ruumi ja mis tegelikult on ka rändamine läbi aja. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab hooti vihma ja lörtsi. Puhub valdavalt loodetuul viis kuni 11 meetrit sekundis, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini. Homme hommikul on vahelduva pilvisusega ja sajuta ilm, pärastlõunal läheb pilvisemaks ning õhtupoole sajab Lääne-Eestis veidi vihma. Õhutemperatuur on homme päeval 409 kraadini. Stockholmi kesklinnas trotenkothanile sõitis veok rahva sekka, surma sai vähemalt kolm ning vigastada kaheksa inimest, jätkab Kai Vare. Stockholmi vanalinnas jalakäijate tänaval trotnikaathnil sõitis Eesti aja järgi mõni minut enne kella nelja veoki inimeste hulka ka ja põrkas vastu Holandsi kaubamaja seina. Politsei teatel on vähemalt kolm inimest hukkunud ja kaheksa saanud vigastada. Peaminister Stefan Loveeni sõnul oli see rünnak Rootsi vastu ja kõik viitab sellele, et tegemist oli terroriteoga. Praegustel andmetel sooritati rünnake õlletehase veokiga, mis parajasti kõrvaltänavale Padoy sõiduk rööviti, kui juhtkoormat maha laadis. Politsei ütles, et teile on teada antud ka võimalikust tulistamisest, aga seda ta teavet ei saa veel kinnitada. Stockholmi politsei soovib, tab kesklinnas liikumist vältida akad Rodnikaathanil kontorites olevad inimesed ei pääse koju. Keskraudteejaam on evakueeritud. Endine diplomaat Heimar rahumaa oli rünnaku ajal Stockholmi kesklinnas. Veoauto ärandati ära ja oli selline spill drugsi, kes õlut ja karastusjooke selle veoauto autojuhi vend lõi ja autost välja, kui ta pärast kaupalaadise võttis auto sõitis mööda seda kohta keeras siis jalamees tänava peale, siis pani kiiresti juurde ja sõitjaid siis noh, inimestele otsa lausa ja kuni selleni välja tuli see kaubamaja suur vajadus keskel, selle nurk tuli vastu ja sõitis sinna otsa. Tähendab, jutt on sellest Kuna veoauto on ikkagi seal, aga kardetakse, et jaotus on lõhkeaine ja siis politsei on tühjaks teinud nii selle kaubamaja kui ka paarsada meetrit eemalt. Inimesed palunud lahkuda. Eesti suursaadik Rootsis Merle Pajula ütles, et teateid hukkunud või viga saanud eestlaste kohta ei ole. Eestlasi esialgu me ei ole tuvastanud, meil on konsuli telefon politseile antud kontakttelefonina. Ja politsei on lubanud meid teavitada siis, kui peaks midagi kusagil hullusti olema läinud, nii et me usume, et praegu on kõik okei, põhiline, et kõik, kes Stockholmis praegu on, Koiduksid eemale kesklinnast ja et nad arvestaksid sellega, et metroo ei sõida hetkel ja et teatud piirkonnad on liikluseks suletud, jah, mis parata, ummikud on ka korralikud. Rootsi ajakirjanduse teatel on üks inimene kinni võetud, praegu ei ole veel midagi teada kinnivõetu isiku ega tema tausta kohta. Politsei esindaja sõnul ei saada siiski kinnitada, et keegi oleks seoses Stockholmi rünnakuga kinni võetud. Mõnedel andmetel on politseijaoskonda rahunema toimetatud õlletehase veokijuht. ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb poole tunni pärast, et arutada USA raketilööke Süüriale. Kaks Vahemerel paiknevate USA sõjalaeva tulistasid öösel 59 tiibraketti Tomacholoog Süüria lääneosas asuva Shay rati õhuväebaasi pihta. Tegu oli vastusega varem sel nädalal Süürias toimunud keemiarünnakule jätkab Mall Mälberg. Esimesed raportid sündmuskohalt kinnitasid, et Süüria õhujõudude baasrätt sai USA õhurünnakus kõvasti kannatada. Ei midagi üllatavat, kui arvestada, et kahelt USA sõjalaevalt tulistati baasi pihta 59 raketti. Ameeriklaste eesmärk oli hävitada lennukid, angaarid, laod, laskemoon ja baasi õhutõrjesüsteem. Ilmselt nad ikkagi hoiatasid venelasi enne rünnakut, kuigi välisminister Rex Tillerson ehitas igasugust kontakti venelastega rünnaku teemal. Venelased ei kandnud rünnakus mingeid kaotusi või vähemalt pole enam. Teatanud ameeriklased rõhutavad, et tegemist oli piiratud vastusega keemiarelva kasutamisele. President Trumpi sõnul pole vähimatki kahtlust, et Süüria armee kasutas Idlibi skeemia relva. Süüria valitsus heid seda. Süüria juhtiv ülestõusu rühmitus peab ameeriklaste rünnakut õigeks, kuid teatas, et ühest rünnakust ei piisa. Süürias on rühmituse andmetel 26 õhujõudude baasi, kust tsiviilelanikke rünnatakse. Saksa kantsler Angela Merkel ja prantsuse president Francois Hollande'i tegid ühisavalduse, milles kinnitavad, et ainsana kannab vastutust USA rünnaku eest Süüria president Bashar al-Assad. Ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et USA raketilöögis on süüdi Süüria režiimi ise. Merkeli ja Hollande'i said USA rünnakust teada tund või kaks, enne. Samuti teatati rünnakust ette Suurbritanniale kaitseminister. Maetud Fallon. Me toetame täielikult USA tegevust, see oli limiteeritud ülimalt kohane ja see oli sihitud õhujõudude lennuvälja pihta, kust ameeriklaste hinnangul keemiarelvarünnakuga seotud lennukid õhku tõusid. Ühtlasi oli see mõeldud edasiste gaasirünnakute ärahoidmiseks, ütles Briti kaitseminister. Falloni sõnul ei tehtud ühendkuningriigile ettepanekud, on vastulöögi, sõjaliselt osaleda. Austraalia valitsus toetab kindlalt Ühendriikide kiiret ja õiglast vastust, see oli kalkuleeritud, proportsionaalne ja sihtmärgistatud vastus ja see saadab tugeva sõnumi Assadi režiimile. Me loodame, et see tegi lõpukeemiarelva kasutamisele Süürias, ütles Austraalia peaminister. Kas Süüria teadis? MPC Newsi andmetel aimasid Süüria sõjaväevõimud, et rünnak võib tulla. Pealtnägijate seletust mööda evakueeriti baasi personal ja paigutati enne rünnakut ümbertehnikalt. Ametlik Venemaa on väga vihane. President Vladimir Putin peab raketilööki Süüria õhuväebaasile agressiooniga suveräänse riigi vastu mis rikub rahvusvahelisi norme ja on toime pandud väljamõeldud ettekäändel. Venemaa nõudis kiiresti ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist, see koguneb pool seitse Eesti aja järgi. Analüütikud oletavad, mis saab edasi. BBC Lähis-Ida-toimetajad. Jeremy Bowen oletab, et USA välisministri Rex Larssoni sõnu et Bashar al-Assadile ei ole Süüriast tulevikku, võetakse Damaskuses nüüd senisest palju tõsisemalt. Samas president Trump näitas end taas ülimalt ettearvamatu olevat. Seega raske ennustada, mis juhtub järgmiseks. President Kersti Kaljulaid teatas avalduses, et täna ei näe USA vastulöök Süüria õhuväebaasi vastu, on keemiarünnaku otsene tagajärg. Ta lisas, et läänemaailm ei saanud jääda ükskõikseks. Kaljulaidi sõnul vahetatakse nii USA kui ka teiste liitlastega teavet ja jälgitakse arenguid Süürias. Sellega seoses kutsus president esmaspäevaks kokku riigikaitse nõukogu. Peaminister Jüri Ratas tegi avalduse, milles teatas, et USA sekkumine lähtus eelkõige eesmärgist tõkestada Süüria sõjalise taristu kasutamist inimsusevastaste ja sõjakuritegudeks. Ratase sõnul oli Süüria režiimi korraldatud keemiarünnak räige rahvusvahelise õiguse rikkumine. Kõik demokraatlikud riigid maailmas soovivad, et Süüria laheneks rahumeelselt taga kasutades keemiarelva, ei saa kuidagi see krooniline sõjakonflikt ja humanitaarkatastroof rahuneda rahumeelselt. Ma usun, et lähinädalatel on kõikide demokraatlike riikide juhtide ja riikide kohustus välja töötada selge kava ja plaan, et see krooniline sõjakonflikt saaks lahenduse. Kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et USA rünnak oli väga jõuline samm talis ased keemiarelvade kasutamine Süürias on vastuolus igasuguste rahvusvaheliste konventsioonide, aga. Donald Trump siis otsustas anda väga selge, väga konkreetse vastuse nende keemiarelvade kasutamisele 2014. aastal. Nii konkreetset vastust ei tulnud, see programmis lepiti toona kokku, et keemiarelvad viiakse Süüriast välja. Tänane olukord näitab, et see programm ei ole tegelikult töötanud, need keemiarelvad on jätkuvalt seal ja see vastus iseenesest sõjalistes mõõtmetes. Ta oli ühekordne. Aga see oli väga selge ja tugev, tugev samm. Nüüd, kui vaadata ka Eesti poolt, siis meie huvides on igal juhul see, et rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvahelistest kokkulepetest peetakse kinni ja antakse ka väga konkreetseid vastuseid. Jätkame teiste teemadega. Homme tuleb kokku Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu. Erakonda on taas teelahkmel, kommenteerib Uku Toom. Viimased kaks aastat erakonda juhtinud Margus Tsahkna ütleb, et tema konstruktiivseid ettepanekuid saboteeritakse kriitikud leiavad, et kõik on ainult ümmargune jutt, mingeid konkreetseid ettepanekuid ei ole olnud. Isegi kui see peaks seni tõsi olema, siis nüüd on küll konkreetsed ettepanekud põhikirja muutmiseks olemas ja eestseisus lükkas need üksmeelselt tagasi. Tekib küsimus, mis olukord peab ühes erakonnas valitsema, kui eesseisuses on 24 liiget ja erakonna esimehe ettepanek hääletatakse maha häälte vahekorraga 12 üks. Tõsi selle juures räägitakse, et mõni ettepanek sobiks, aga kõik koos pole ikka see. Nüüd peab oma sõna ütlema volikogu, seal on liikmeid tunduvalt rohkem 145, aga on raske uskuda, et nad nüüd rõhuvas enamuses eestseisuse vastu lähevad. Varem igal juhul seda juhtunud ei ole. Vaidlusi kindlasti on, aga üldine tendents tundub olevat selge. Ka see juht ei ole ennast õigustanud. Tegelikult on nii olnud ju aegade hämarusest saati Isamaaliidu Isamaa IRL-i ajaloos, kui on olnud Mart Laar ja kõik ülejäänud Toivo Jürgenson, Tunne Kelam, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Margus Tsahkna on olnud juht, kelles pettutakse ja Laar tuleb tagasi teist korda kolmandat korda, aga lõputult see kesta ei saanud ja lõpuks tuleb ikka leida mingi muu lahendus. Kusjuures olukord tundub olevat teistsugune ka selles mõttes, et kui vanasti oli mitmeid soovijaid, tahtsid ennast erakonda juhtides proovile panna, siis nüüd ei ole justkui kedagi kõigele peab auku pähe rääkima, justkui oleks see mingi karistus, aga võib-olla ongi. Ja seekord ei tule erilisi soovitusi ka sotsioloogidel, politoloogidele, meedialt, kes on see õige inimene erakonda päästma. Isegi Allar Jõksi ei räägita enam, aga küll hakatakse jälle muuseas kaadrist rääkides. Viis aastat tagasi, kui esimeheks valiti Urmas Reinsalu, kandideerisid veel Liisa Pakosta, Andres Herkel. Aseesimeesteks said Ene Ergma, Juhan Parts, Tõnis Lukas, kus nad nüüd kõik on? Ja siia kõrvale veel üks probleem, IRL ei ole ainult mingi erakond, ta on ka üks erakond valitsuskoalitsioonis. Tema juhid on ministrikohtadel. Kui peaks toimuma mingi pereheitmine, mis hakkab juhtuma valitsuses, kas ei teki uutel juhtidel või uuel juhil mõte vaadata? Ta ümber mõned koalitsioonileppe punktid, sest reiting niisama ei tõuse. Vähemalt IRL-il. Erakonnasiseseid kaklusi on kahte sorti. Nad kas tõstavad erakonna reitingut või mitte. IRL-i kaklused seda reeglina ei tee. Peaminister Jüri Ratas räägib küll, et see on kõik IRL-i siseasi, aga ma arvan, et ta teeb seda üksnes viisakusest. Kaitseministeerium muudab ajateenistusse kutsumise süsteemi. Noormehed saavad edaspidi kutse e-riigisüsteemide, panga või maksuameti kaudu ning oluliselt muutuvad ka tervisenõuded, jätkab Margitta. Otsmaa. Kes on kohustatud ajateenistuses osalema, peavad seda tegema praegu vastab tervisenõuetele vaid 30 protsenti kutsealustest, 30 protsenti ei vasta üldse. 4000 noort ilmunud eelmisel aastal kutse peale arstlikku kontrolli ka arstlike komisjonide diagnoosid erinevad maakonniti. Süüdi pole aga arst, vaid süsteem nii ütleb kaitseministeerium igemekaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet. Et meil on 12000 arstliku komisjoni otsustes laias laastus 12000 poissi pisut vähem, aga sellele 12-le 1000-le poisile, siis määravad arstid kokku 26000 diagnoosi, see tähendab ühele inimesele pannakse kaks või rohkem diagnoosi selliseid poisse. Absoluutselt terved on alla 10 protsendi. Et inimesel võibki olla väike lihas-luukonna haigus, väike käitumishäire, mingi kerge masendus, lihtsalt me võime ta ikkagi terveks tunnistada, siis noh, see kõigub, rohkem tahaks, et sa kõiguks. Probleem on selles, et need arstid on seal olnud ühed samad arstid 10 15 aastat. Vähemalt meil ei ole täna neile selles mõttes ette heita. Kuimet lisab, et statistika ei kajasta kutsealuste tegelikku tervislikku seisundit. See kehtiv tervisenõuete määrus on tõenäoliselt natuke liiga detailne, selles osas jätab kutsealusele liiga palju auke, et seal mingit diagnoos endale leida, meie süsteemiväliselt arstilt tõend tuua, mis seda kinnitab. Ja teisest küljest tuleb aru saada nendest arstliku komisjoni arstidest, nemad otsustavad seda, sinine teenistusse või mitte. Ja kui nad nii-öelda haige poisi saadavad teenistusse ja temaga seal midagi juhtub, siis on see selle arsti vastutuse natukene nagu ka. Juba on alustatud arstlike komisjonide roteerimisega väljatöötamisel on tervisemudel, kus on kirjas näiteks diagnoosid, mis välistavad ajateenistuse. Samuti oodatakse valitsuselt luba, et arstlikel komisjonidel oleks ligipääs e-tervisele, et näha kutsealuste tervise ajalugu. Kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae ütleb, et sellised ümberkorraldused hoiavad tulevikus kokku nii raha kui aega. Samamoodi ei toimi enam vana viis toimetada noorele ajateenistuse kutse kätte paberil ja allkirja vastu. 24 protsenti kutsetest jääb praegu kätte saamata. Noored vahetavad tihti töö ja elukohta, õpivad välismaal, seega toimetatakse kutse edaspidi nendeni e-riigi kaudu. Nii ütles kaitseminister Margus Tsahkna. Ükspuha millise teenuse puhul on see maksuamet, on seal mingi muu e-riigi teenust, kui inimene siseneb sinna, siis ta tegelikult saab ka meie teavituse kätte ja me loeme sellega automaatselt kutse kätte saaks. Narva kultuurifoorumil otsiti uusi ideid kohaliku kultuurielu edendamiseks. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Kevaditi toimub Narva kultuurifoorum on kohaks, kuhu kogunevad kohalikud kultuuriinimesed arutama, kuidas Narva kultuurielu mitmekesisemaks muuta. Räägitakse foorumi korraldajatest, Kultuuriministeeriumi nõunik Anneli Reima. Siin on tegelikult sündinud palju ideid, häid ideid, mis juba realiseeruvad, kas või näiteks see, et märgitada vaat ka rohkem mõtlema sellele, et kuidas näiteks elurajoonides teha selliseid tänavafestivali selliseid inimestevahelisi toredaid üritusi, et arva kultuuri foorumit. Üheks ideeks on ka see, et just inimesi motiveerida, et mõelda, et nemad ongi need tähtsad silmuste keskpunktid, milles tegelikult kõik algab. Anneli Reimo sõnul loevad foorumil eelkõige kohalikud ideed, kuna keegi ei saa väljast ette öelda, mida Narva vajaks. Mis on praegu läbi käinud, on see, et ikkagi Narva vajaks selliseid suurüritusi, kuhu tuleksid inimesed üle Eesti. Et narvakate, siis peaksime üle, kui väga toredatest aktiivsetest ülini motiveeritud inimestest, kes tegelikult hindavad väga oma kultuurikeskkonda oma kultuuri ja seda piirkonda. Et narvakad tunneks ennast tõrjutuna, et see isegi on käinud läbi selline mõte, et Narva elab nagu barjääri taga mentaalset barjääre. Me tahamegi. Kui ta siin barjääridest räägib kahjuks tuntumatest Narva kultuuritegelastest Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli sura. Tal ei ole erilisi illusioone, et kultuurifoorumiga midagi suurt muuta saaks. Carstipetajaid totralt viskasid Insiiv. Siin püüavad kõik oma ideid kuuldavale tuua, kuid võimu ja rahapuudusel ei saa me midagi ette võtta. Põhiline ja tõsisem probleem ongi selles, et meie ideed, otsustajaid ei huvita. Kroonprints bin grammuni, kus näha, milline on siivsematoorisshura kui kultuuriinimese suurim idee ja mure. Meie riigi äärmine lugupidamatus Narva vastu viimase 25 aasta jooksul pole Narva ehitatud ühtegi kapitaalset kultuuriobjekti. Kõigis suuremates Eesti linnades on kontserdisaalid meiega asuma justkui mingi võre taga. Šotkene Anatoli arvates võiks Narva kultuurifoorum olla häälekam ja teha kaalukaid ettepanekuid, millele otsustajad peaksid vastama Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Kumus avati Jüri Okase loomingu näitus. Näituse ühe koordinaatori Sirje Helme sõnul on Okase looming pidevas kahekõnesruumiga ning seda saab ka näitusel näha ja tunnetada, jätkab Erle Loonurm. Jüri Okas on hariduselt arhitekt, kuid kuue ja 70.-te aastate kunstimaailmas oli ta tuntud kui radikaalne uuendaja ja tolleaegsete kunsti dogmade pea peale pööraja. Kuhu asetub Jüri Okas aga tänases kunstipildis? Näituse koordinaator Sirje Helme. Kunstiajaloo seisukohast on tema positsioone pigem mitte hajumasse kindlustumas ja muidugi kui me noh, tänasest kunstist räägime omamoodi, ta on kaduma läinud noorele põlvkonnale, mis on minu meelest väga oluline, et ikkagi teda teatakse, sellepärast et tema on teinud hästi palju selliseid asju ära, mida tänapäeval uuesti avastatakse. Sirje Helme ütleb, et Okase looming on pidevas kahekõnesruumiga ning seda saab ka näitusel näha ja tunnetada. See näitus on hiidinstallatsioon on ehitanud meie kumu suure saali sisse, mis on ligi 1000 ruutmeetrit, teise ei ole labürint, aga ta on selline noh, koridoride käikude süsteem, väga loogiline, mis voolab läbi ruumi ja mis tegelikult on ka rändamine läbi aja. Jüri Okas kuulus kuue, seitsme ja kaheksakümnendatel aastatel rühmitusse Tallinna 10, kuhu kuulusid veel näiteks Leonhard Lapin, Andres doltsija, Villem Künnapu. Künnapu sõnul on Okase loomingus ühendatud lammutav ja loov jõud. Meie põlvkond oli huvitav selles mõttes, et me olime kunstnik, arhitektide, meie tegimegi arhitektuuri sellepärast, et saaks kunsti teha, et seal tingimused tol ajal nagu me uurisime seda konstruktivismine ja eesti funktsionalismi vene konstruktorismi ja see tunnetus nagu noh, aga seal on hästi tugevas kõik, kas ta siis on pilt või installatsioon või ta on nagu mingisugune väike aparaat. Alati, kui ma kunsti vaatan, mind huvitab, mis tunne tekib, eks olema. Okase tunne on, esiteks ta tuletab ka muidugi vanu aegu meelde ja kuskil on võib-olla isegi see, kui me seda tegime koos, kuskil seal, ammutas seda ühiskonda ja aitas ehitada uut. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Madalrõhuala eemaldub kirdesse, kuid keerab oma lohu Eesti kohale ja nii sajab täna õhtul kui ka järgmisel ööl hooti vihma, Ida-Eestis ka lörtsi. Homme päevaks tugevneb kõrgrõhuhari ja ilmumine enamasti sajuta. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab hooti vihma ja lörtsi. Puhub valdavalt loodetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme ennelõunal vahelduva pilvisusega ja sajuta, pärastlõunal läheb pilvisemaks ning õhtupoole sajab Lääne-Eestis veidi vihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul lõunasse. Sooja tuleb neli kuni üheksa kraadi. Ragnar Kaasik võtab kokku spordiuudised Autoralli MM-sarja Korsika etapil sõitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja tänasel eelviimasel ehk kokkuvõttes kolmandal kiiruskatsel teelt välja ning jätkavad võistlust. Homme. Kolmandal kiiruskatsel sõitis Tänak aga rajalt välja ning aega kirja ei saanud. Õnneks jäid nii sportlased kui ka auto terveks. Siiski jäi vahele ka tänane viimane kokkuvõttes neljas kiiruskatse. Seal oli taas kiireim Miik, kellele järgnesid Janöövil. Juunioride sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal võitis Eesti koondis võistkonnavõistlusel täna Norrat neli. Üks. Segapaarismängus võitsid Kati-Kreet Marran ja Markus loo Norra paari 21 12 21, seitse. Meesüksikmängus kaotas mattis tasavägise mängu vastasele 20 22 19 21. Naisüksikmängus alistas Mari-Ann Karjus vastase 21 15 21 19. Meespaarismängus olid Karl Kert ja Marcus lõovile norra baarist 21 17 21 11. Viimase mänguna mängiti naispaarismäng, kus Kati-Kreet Marran, Ranjalisad Annik võitsid Norra kolleege 21 14 24 22. Homme mängib Eesti oma teise alagrupimängu suurfavoriidi Taaniga, grupis on veel ka tshehhi. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel on täna kavas kaks mängu. Kell 19 võõrustab Viljandi tulevik Tartu Tammeka. Pool tundi hiljem on Tallinnas vastamisi Nõmme Kalju ja Tallinna FCI. Eesti naiste võrkpallimeistrivõistlustel võib Kohila Võrkpalliklubi endale täna kindlustada meistritiitli, kui võõrustab finaalseeria kolmandas mängus Tartu Ülikool Eedenit. Kohila juhib seeriat kaks. Null, tänane mäng algab kell 19. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.