Kuuldud Peimikusse kuuluv muusika on pärit ühest ja samast teosest Johann Sebastian Bachi hästi tempereeritud klaverist mille kahte ossa helilooja koondas 48 prelüüdi ja fuuga. Sellest teosest Meie tänane saade kin. Kindlasti on nii mõnigi valmis oma raadiovastuvõtjad teisele lainepikkusele häälestama. Eriti kohutav muidugi sõnafuuga. Paljud inimesed kardavad huuga ranget vormi, nad peavad seda raskestimõistetavaks ja hoiavad temast kõrvale. Aga just seda ei tohiks teha, olgugi fuga veidi raskemini mõistetav kui mõni lihtsama struktuuriga teos. Ikkagi peaks vaevaks võtma järk-järgult ka selle muusikavormiga tutvumise nagu me inimeste õpime tundma alles mitme ja mitmekordse kokkupuute järel. Nii on lugu ka seda liiki muusikaga. Teost tuleb sageli ja sihikindlalt kuulata. Niisiis pole mingit põhjust fuga eest põgeneda. Meie omalt poolt püüame teha kuulamise võimalikult huvitavaks. Lastes kõlada Bachifuugadel Jabrielüüdidel erinevates esitustes püüame järgida põhimõtet igaühele midagi head kuulamist. Hästi tempereeritud klaver ehk prelüüdi Diafuugad läbi viiduna kõikides toonides ja pooltoonides, nii suurestertsis UT reemi kui ka väikeses Reimifa kasutamiseks noortele, kes janunevad muusika õppimise järele aga ka ajaviiteks neile, kes on saavutanud sel alal juba täiuse loodud Johann Sebastian Bachi kätteni Suurvürstikapellmeistri ja kirikumuusikadirektori poolt anno 1722. Nii kõlab Pealkiri teose esimese osa autograafilt. On teada, et Bach kirjutas need prelüüdi Diafuugad väga lühikese ajavahemiku jooksul kusjuures tal ei olnud käepärast ühtegi instrumenti. Küllalt julge samm oli kõikide tonaalsuste kasutamine, sest isegi 1728. aastal seega kuus aastat hiljem ilmunud teooria õpik soovitab hoiduda paljude võtmemärkidega helistikest. Põhjus oli lihtne. Nad külasid mustalt. Esimest korda anti hästi tempereeritud klaver välja 1799. aastal Inglismaal, kus oli kujunenud küllaltki lai Bachi austajate ring. Õige pea järgnesid väljaanded ka Bonnis, Zürichis ning mujal. Teosele oli avatud roheline tee. Hästi tempereeritud klaver kuulub teoste hulka, mille abil saab jälgida eelnenud põlvkondade kunstilise maitse arengut. Et kui näiteks Johann Friedrich Rohvlitz, kes oli suur Bachi austaja 19. sajandi algul esimest korda mängis neid prelüüdi ja huugasid, siis rahuldasid teda ainult mõningad. Ta märkis meeldinud palad ristiga ja oli väga üllatunud olnud, et iga läbimängimisega suurenes ristide hulk. Kui tal oleks öeldud, et 100 aasta pärast on ühtemoodi arusaadavad selle kogumiku kõik palad siis vaevalt, et ta oleks seda uskunud. Missuguse instrumendina kirjutas Bach hästi tempereeritud klaverist kuuluvat prelüüdi ja fuuga. See küsimus ei olegi nii ülearune, nagu algul paista võib. Eksisteerisid Bachi ajal kaks põhilist klahvpilli klavessiin ja Clarycord ning kolmandana veel alles kujunemisjärgus olev klaver. Viimane langeb siiski arvestusest välja, sest kasutusele tulid alles pärast Bachi surma. Mingil määral võib küll arvestada oreliga. Sel juhul tuleb teda vaadata kui ainult klahvpilli. Jättes kõrvale pedaalid nii seistaksegi teelahkmel, kus on valida kolme võimaluse vahel. Arvamusi on palju ning tihti laskuvad uurijad oma seisukohti kaitstes vägagi teravatesse vaidlustesse. Huvipakkuvamad on kaks suuremat poolehoidu leidnud väidet. Esimene Bach kirjutas oma prelüüdi defuugad klaverile laiemas mõttes. See tähendab kõikide tollal käibel olnud klahve instrumentide tarvis nihklavikordile, klavessenile kui orelile. Teiseks väidetakse, et Bach kirjutas oma teose mingisugusele ideaalsele klahve instrumendina mis siis veel reaalselt ei eksisteerinud, kuid mida ta kujutas endale ette oma unistustes. Sellele hüpoteesile on toeks ka andmeid, mis räägivad helilooja suurest huvist klahvipillide täiustamise vastu. Bachi piirdunud mitte ainult teiste tööde jälgimisega vaid otsis ja katsetas Taska ise. Kas mitte sellepärast ei sobigi Bachi klaveriteosed nii hästi tänapäeva klaverile. Alates Schumanni neist on palju kordi ja täiesti õigustatult räägitud Bachi prelüüdi diaFungade omavahelisest sugulusest. Kui jätta välja mõningad erandid, mis näikse seda reeglit ainult kinnitavat, on asi tõesti nii. Sellepärast ei kannata ka mingisugust kriitikat Pusooni katsed vahetada roogade juurde kuuluvaid prillide. Kuid kui faktid, mida uurijad toovad, tõestamaks Bachi prelüüdi Reiafuugade vahelist sugulust on väga veenvad ja õpetlikud siis paljud järeldused huugade ehituse kohta tekitavad paremal juhul ainult kahtlusi. Siin on tegemist mingite kahtlaste matemaatiliste meetoditega millede najal tehakse kõikvõimalikke müstilisi järeldusi. Segasemaks teeb asja veel seegi, et saadakse väga erinevaid tulemusi. Mõned näited mitmesuguste sümbolite ja maagijate segust. Näiteks tähendavat arm kolm Bachil alati kolmainust arv kuus maailma loomiseks kulunud kuut päeva. Bach kirjutas kuus inglise sõiti kuus prantsuse sõiti kuus partiid 1006 brandenburgi kontserti kuus viiulisonaati kuus, tšello sõiti. Ja seda ei teinud ta mitte juhuslikult, vaid nende kuue päeva auks, mis kuulusid jumalal maailma loomiseks. Sama lugu 24 prelüüdi ja Foogaga. Sellist arvu ei põhjustanud mitte tonaalsuste hull vaid see, et arv 24 jaguneb kuuega. Pole midagi öelda. Muusikateadusest on taolised meetodid kaugel. Tabavalt on öelnud tuntud Bachi loomingu uurija Friedrich bluume. Vaatamata oma väga mitmekülgse telehuvidele ei olnud Bach ei minister ega matemaatik. Talimuusik. Ühtegi minevikku muusikateost pole tõlgendatud ja välja antud nii erinevalt kui Bachi hästi tempereeritud klaverit. Selleks on mitu põhjust. Segadust tekitab autograafide ja koopiate rohkus ning nende mitmesuguseid eri variandid. Lahkuminekuid on isegi nooditekstis, rääkimata ettekande probleemidest. Samuti pole Bachi käsikirjades peaaegu üldse märkusi palade tempo, iseloomu ja dünaamiliste nüansside kohta. Sellest tingituna ka mitmed äärmuslikud tõlgendused, mille näiteks võiks olla Tomi noorne prelüüd. Kogumiku esimesest osast kuulete seda kahes esituses. Esimese variandi on linti mänginud Glen kuuld, teise. Bachi hästi tempereeritud klaverist kuuluvat prelüüdi ja fuuga ajad on olnud inspiratsiooniallikaks mitmetele heliloojatele. Nii kirjutas šargunu esimese osa Toomasoorse prelüüdi alusel oma Aademar Riia Kuulete seda Ženni Siimanni esituses saadavad Ines Rannap riiulil ja Hugo Lepnurm orelil. Hästi tempereeritud klaveri poole on pöördunud ka kergemate žanride viljelejad. Nii on džässmuusikas üks tuntumaid Bachi teoste esitajaid, prantsuse pianisti shokliseerit Riia, milles mängivad kaasa veel Bear, Mihhailov bassil ja Kristjan Karro löökriistadel. Praegu peaks olema veel küllaltki hästi meeles viimati kõlanud Pahkunu AV Maria mille aluseks oli tooma shourne prelüüd. Sama prelüüdi kuulete nüüd ka prantslaste trio esituses. Niisuguse näo andsid tooma suursele prelüüdi-le 19. ja 20. sajand. Kindlasti oleks neid huvitav kuulata sedasama prelüüdi 18. sajandil. Bachi enda poolt kirja pandud kujul. Mängib Glen kuuld. Mõned aastad tagasi ägedaid vaidlusi esile kutsunud ja ka palju järgijaid leidnud Bachi loomingu esitajaks on prantsuse ansambel Les Swing Swingers. Klaveri asendamine inimhäältega ning rütmigruppi lisamine on andnud Bachi muusikale väga huvitava ja omapärase kõla. Samaaegselt on säilinud selle muusika kogu ülevus. Ansambli repertuaarist valisime kuulamiseks Tomi noor fuuga hästi tempereeritud klaveri esimesest köitest. Ka seekord kõrvutame kuuldud originaaliga. Fuga kõlab vandarandowska esituses. Hästi tempereeritud klaver ei ole mitte lihtsalt üks maailma muusikaliteratuuri šedöövreid. Ei, see on teos, mis ei tohi puududa ühegi muusiku noodiriiulilt. See on õpik, millest ammutatakse teadmisi kogu elu vältel. See on ammendamatu allikas muusikalise rahulduse otsijaile. Beethoven, kes uuris hästi tempereeritud klaverit juba varases nooruses, nimetas seda oma muusikaliseks piibliks ja rääkis, et selle autorit ei tule nimetada mitte ojaks vaid mereks, mis Bach. Mersalter haissem. Robert Schumanni, kes enda ülestunnistust mööda otsis elu rasketel hetkedel lohutust Bachi muusikast, kirjutas Bachi hästi. Tempereeritud klaver on minu grammatikaõpik ja seejuures parim. Ma olin analüüsinud kõik huugad kuni väiksemate pisiasjadeni ning kasu olnud sellest väga palju. Ja missugust moraalset tugevdamist, mõjujõudu see teos annab. Kõik see tuleb sellest, et Bach jäi alati ja kõikjal inimeseks. Temas ei olnud midagi poolikut ebatervet. Aastaid hiljem kirjutas Sooman noortele muusikutele. Mängi hoolsalt, suurte meistrite fugasid eelkõige Johann Sebastian Bachi omi. Bachi hästi tempereeritud klaver peab olema sinu igapäevane leib. Lõpetaksime Pavlo Gazasse sõnadega. See muusika on parim nooruse allikas. Ta ülendab hinge.