Tere õhtust kõigile raadio kahe kuulajatele kätte on jõudnud kinovärgiga mandariin, teate, mis ilmad on läinud soojaks minema, võtsin oma kevadjope kapist välja ja seega tähendab, et inimestel on aina vähem viitsimist istuda pimedas jahedas kinosaalis. Nad tahavad hoopis veeta aega õues ja meie saadet kuulata, selleks saab teada, mida täpselt tasub just kinno vaatama minna. Maarja hind olnud kahjuks täna ei ole. Ka on stuudios mina, Ralf Sauter, samuti Emilia Toomana tere ning Andrei Liimets. Tere. Täna nagu ikka, tuleb juttu uutest filmidest ja kolmest neist tegelikult on peaosas väga võimekad naisnäitlejad. Esiteks Scarlett Johansson küborgina filmis hing, anumas seejärel loomandiku naine, teise maailmasõjaaegne draama Jessica Chasteniga peaosas. Siis Brasiilias valminud mõjuv draama nimega akvaarius, Sonia Braga ka. Ning lõpuks ka üks filme ulakates pensionäridest, kes plaanivad pangaröövi Morgan Freemani alanorkini ja maiku geeniga. Kovingenstail ehk stiilne lahkumine. Kui kusagil mõni veider film, mille ideed võivad olla teie jaoks natukene keerulised või mille subtiitrite lihtsalt lugeda ei viitsi, siis olge mureta. Küllap jõuab õige pea multiplex'i teie kodu lähedal Ameerika uus versioon, mis teeb filmi sisu puust ja punaseks ja toodab selle kõik ümber inglise keelde. Just selline saatus on saanud kaks, 95. aasta filmile hing anumas vaid Ghost in the Shell. Kes sellest filmist täpsemalt ei tea, siis tegemist on mamuuroshi. Tänaseks võiks öelda legendaarse animatsiooniga, mis koos filmiga nimega Akira on mõjutanud tervet põlvkonda ulmefilmitegijaid, pakkunud inspiratsiooni näiteks maatriksile ja räägib tulevikust või lähitulevikust, kus inimesed ja robotid on saamas üheksa. Keskmes on siis seal üks selline küborg, kes hakkab vaikselt oma identiteedis kahtlema. Ja nüüd on siis, nagu öeldud, valmis saanud Ameerika uus versioon sellest täispikka mängufilmi kujul. Peaosa mängib Scarlett Johansen ja lavastajatoolis istub mees nimega Rupert Sanders kelle väga kuulsusrikkast suurest ja laiast firmagraafiast leiab tegelikult ainult ühe teose, milleks on mõne aasta tagune lumivalgeke ja kütt. Nii et juba see annab natukene märku, mis kaliibri originaalsuse ja, ja visiooniga mehega tegemist ilmselt on. Ja see film on küllalt palju kriitikat saanud juba praeguseks ja ma arvan, et paljuski on segaõigustatud ennekõike sellepärast, et film on küll visuaalselt pigem selline meeldiv ja kindlasti väga kvaliteetselt tehtud. Aga tõesti, sellist sügavust ja sisulist poolt jääb kõvasti puudu, mille tõttu selle originaalversiooni just kõige rohkem armastate. Et minu jaoks film võib-olla mõjus ennekõike sellena tuletas meelde, et võiks 95. aastal pälvinud filmi uuesti haarata ja väga huvi ka, jälgisin seda, kuidas film. Et see uus versioon Jaapanis vastu võeti, et just sel reedel Se Jaapanis esilinastus ja põnev oli see, et ühelt poolt enamjaolt pani publiku jaoks ja jaapani filmikriitikute jaoks ei olnudki nii häiriv see fakt, et kui palju siin filmis oli tegelasi siis Aasia päritolu asel asemel valgetega välja vahetatud, vaid pigem see, et ikkagi film ei andnud edasi seda sisu, selle võib-olla sellist filosoofilist vaatepunkt ja, ja oli selline vaatemäng, et ilmselt sellest filmist oli jah selline üks osa välja sõelutud ja sellest uusversiooni tehtud, aga algse filmifännidele siin kindlasti avastamisrõõmu palju ei leidu. Minu meelest. Ja neid uus versioon ja noh, tegelikult väga vähe, mille kohta ütleks, et kuule vaata, uusversioonis on tõeliselt originaali ära mingil juhul vaataja hing anumas ei ole kahjuks nagu erand ja ma olen selles mõttes suhteliselt paindlik, ma ei ole otseselt uusversioonide vastane, võib-olla asi on selles, et mõned mu lemmikfilmid on uusversioonid. Aga, ja hing anumas tegelikult arvestades tõepoolest, et režissöör ei ole nüüd mingi tuntud visionäär, siis visuaalselt tegemist on väga jalustrabava filmiga ja see maailma loomine on väga hästi õnnestunud. Siin mulle meeldivad need Hongkongi mõjutused, siin on näha pleidranderit natuke ja samas ta lihtsalt ei kopeeri pleidranderit, teeb seda kuidagi väga enda omaks, ütleme nii. Ja. Ma nautisin seda pildilist külge väga minust muusika on väga mõnus, sihuke salalik ja elav, aga stsenaarium on suhteliselt nõrk ja siin ei ole isegi korraliku struktuurimine arvestatud. Justkui ma lähen sihukest ulmefilmi vaatama, et siis ma tahaks, et alguses meile tutvustatakse neid tegelasi korralikult, siis me õpime neid tundma, siis me saame aru, mis on kaalul ja toimub mingi põhjalgse see areng ja siis lõpus toimub niisugune otsustav nagu võitlus. Ja antud filmi puhul ma jõudsin lõppu ja siis ma ütlesin, et ongi nagu kõik. Scarlett Johansson iseenesest noh, ma tean, siukseid küborgi mängimine ei ole iseenesest kerge, et see esiteks peavad olema suhteliselt mehhaaniline, aga andma edasi mingit inimlikkust ja siis esialgne film räägib lihtsalt hästi palju inimeseks olemisest või mida tähendab olla inimene ja ja uus versioon. Ta isegi ei lisa midagi juurde, ta pigem nagu lihtsustab seda originaali, mida muuseas mäel 10 aastat umbes näinud, nii et ma ei leinud seda mingi fännina isegi vaatama. Et jah, ta on hea visuaalne pildikomm, aga selles mõttes nagu ilus auto ilma mootoritega. On ta nii kummaline lahendus, sellepärast et ta laenab justkui selle põhilise raamistiku ja ta laenab mingisugused võtmekohad originaalist. Samas ta ei järgi otseselt, teda ei saa nimetada nagu selliseks üks-ühele uusversiooniks, ta seob nad natuke ikkagi uudsesse narratiivi, aga mul tekkis kõike seda vaadates kuidagi selline kahtlaselt, aga miks, miks see üldse tuli teha hing anumas uusversioonina, et oleks võinud siis nagu võtta, need ideed on ju kõik tänaseni. See algne hing anumas oli oma ajast selgelt 20 aastat ees ja kõik need ideed on täna vägagi relevantsed, see, kui palju tuleb Meie ellu mehaanikat, arvuteid kui suurt osa hakkavad mängima tehisintellekt ja erinevad tehnoloogia innovatsiooni, ta oleks võinud lihtsalt luua täiesti uue värske filmi sel teemal, see oleks igati päevakohane igati vajalik, aga millegipärast see film võtab. Nimelt on 92 sellist aktseb tabelid põhjust, miks mingit filmi uusversiooni teha, esimene on see, et võib-olla mingid paremad tehnilised võimalused fantaasiate teostamiseks või siis teine näiteks luuakse loole eellugu, järellugu või kuidagi mingi teine kõrvalliin arendatakse rohkem välja, mille tõttu siis me saame filmist kuidagi paremini aru. Aga siin filmis tõesti nagu Ralf ütles, et et viidatakse palju pleiljonärile muidugi ka meitsiksile, mis sellist tüüpi filmide tegemisel ega ei pääsegi väge sellest meetriksidki mingi paralleel ikkagi tekib. Ja jaapani kriitikute hulgas võrreldi palju näiteks Johanssoni esitust siis ka hävensionide filmiseeriaga. Aga, aga et kui rääkida sellest nagu filmi just selle originaalversiooni sellisest filosoofilisest poolest, et et mis siin uusversioonis puudu jäi, minu jaoks oli see, et oli nagu üle lastud sellest identiteedi käsitlemise temaatikast, mis peaks olema animes just selline fookusteema ja sageli on sellepärast läbi joonistamise mõnes mõttes on, meil on isegi lihtsam kujutada ükskõik mida ja lasta fantaasial rännata meil on võimalik aega ja ruumi kõike murdaja mõõta täiesti teistmoodi nagu viie mõõtmetesse. Aga siin siin ei tulnud üldse välja, et kuidagi otsiti küll nagu nii-öelda faktiliselt jah, oma identiteeti peeti aga ka sellesisulist poolt käsitletud ja ei olnud sellist reflektsiooni selle üle, et ma arvan, et sellepärast Hinge selles filmis ei olnud tegelikult. See identiteet identiteedi teemal oli umbes see, et ta peab andma nõusoleku selleks, et mingeid andmeid kustutada temas ja siis siin on selline umbes pöörajate tuleb umbes tegelikult rohkem selline instrumentidele ei ole üldse nii palju kontrolli endale ja see oli ka niisugune noh, kohtingu pääl reiting minu meelest nagu Öeldakse mingeid lauseid lihtsate, nii ja tegelikult antud juhul eriti ma olen uusversiooni mõte on iseenesest ei ole nii vastukarva, sest originaal oli animafilm ja mul isegi intrigeerib see, et režissöör saab võtta animatsiooni ja siis luua nagu live action-is oma tõlgendused nendest kaadritest või joonistustest seal või noh originaalist ja jah, siin on ka minust üks viidad prodaatorile, oli vahepeal üldse miinused, erinevad tuntud ulmefilmid, aga lõppkokkuvõttes jah, et noh, visuaalselt alguses tõmbas kaasa, olingi huvitatud sellest maailmast, mis muuseas kuidagi ei olnud, aga elav filmile kuidagi hästi sihuke jahe või siin ei olnud mingit sellist elu väga sees ja näitavad, ei toonud seega väga elu arusaadavalt sisse. Aga noh, olgem ausad, see on ka oshi universumis, et Cashi filmid uurivad rohkem seda niisugust maailma, kust ongi mingisugune hingestatud, see, mida me peame inimlikkusest masinad kaduma läinud, et sellesse, seda ma isegi ei heida ette, aga aga lihtsalt nagu Emilia mainis, kõik need huvitavad identiteediküsimused on siit nagu maha viilitud, täielikult on eemaldatud see tugev, selline seksuaalsuse androküünsus. Kommentaar, mis maailmas sees on järel ongi selline kuidagi tühi toode, et ta näeb kena välja, aga ta ei, ta ei ütle lõpuks mitte midagi uut ja tekib lihtsalt selline küsimus, et miks see film täpselt toodetud ilmselgelt kasumlikkuse. Ja just et tegelikult Scarlett Johanssoni lussi oli meeletult suur hitt ja see oli ka ulmekas, mida noh, tõesti paljud inimesed läksid vaatama, küberpunk on mõnes mõttes niisugune noh mineviku teema ja selle tagasitoomine oleks võinud olla väga edukas, aga paraku nüüd ma just lugesin enda arvustatud filmist kaotab kokku 100 miljonit või midagi sellist, et tegemist on sellise suure fopaa, aga kui ta ei oleks. Nii et ilmselt kellelgi kelleltki soovitust siit ei tule? Ei, ega ei tule, aga teete. Minu meelest on hea uudis see, et jaapanlased teevad ise uusversiooni. Live action versiooni. Sellest samast filmist. No ei tea, Laiveksin iseenesest võiks tuua siia küll ägedaid mõõtmeid juurde. Et eks näis, kuidas jaapani režissöörid nende nimesid ei hakka venima. Mina hindan seda Silaga Nad tegid tegelikult samamoodi eelmine aasta sila Jaapanis. Üldiselt, kes, kes tahaks rohkem Ghost in the Shell, siis tuletaks meelde, et 2004. neljandal aastal on ka ise teinud sellele järje, mis on intellektuaalselt vähemalt sama ambitsioonikas ja võib-olla isegi veel keerukam. Hakkame mõtlemapanevam, nii et minu poolest võib neid filme vaadata korduvalt, korduvalt uuesti ja mõtiskleda kaasa ei ole vaja mingeid uusversioone, ka action versioone. Kuulame nüüd natuke muusikat ühest filmist, mis meile varasemalt on arutlusele tulnud, ehk siis T2 Chainzbothingulf välisi Selk, sealt pärineb. Aga järgmiseks järgmise filmi, millest me räägime, ristisin oma peas, kui me ostsime rooma aia Poolas enne teist maailmasõda. Nimelt on tegemist filmiga, mis räägib ühest looma aednikust ja tema naisest, ka filmi pealkiri on loomaaedniku naine, võides sukki päris vaip. Kes siis peavad Varssavis vahetult teise maailmasõja Enn enne teist maailmasõda loomaaeda, sellist idüllilist elavat sellist idüllilist elu ühes kõigi nende armsate loomakestega, kes seal elutsevad, aga siis tulevad pahad natsid pommitavad linna maatasa ja sellest loomaaiast tehakse seafarm, aga oma sellise väikese vastuhaku või resistantsi teevad need peategelased läbi selle, et varjavad seal looma ja keldrites siis neid juute, keda natsid soovivad ketas kokku ajada. Põhjus, miks ma sellest Filmist sellise iroonianoodiga räägin, on selles, et tegemist on sellise väga-väga igas mõttes justkui väga kvaliteetse filmiga, mis võiks pretendeerida väärtfilmistaatusele, võtab ennast ka ilmselgelt nii tõsiselt. Justkui eraldi on sellele filmile raske midagi ette heita, siin on hea kaameratöö head näitlejad, siin on kasutatud kõiki vahendeid, mis üldse võiks vaatajat emotsionaalselt manipuleerida, lastest loomadeni. Aga pagan võtaks, ta mõjub otsast lõpuni hirmus tehislikuna ja ebasiirana. Ja muuseas, kui me rääkisime silmist, hing anumas, siis ma unustasin mainida, saate lõpus tuleb juttu ühest uusversioonist, mis mille, mille originaal on suhteliselt vana, vähetuntud ja film tegelikult suudab nagu väga hästi kaasajastada siis selle loo ja nüüd on meil juttu loomaaedniku naisest ja see on üks film, kus on väga ebahuvitav naispeategelane. Järgmisena nüüd tuleb akvaarium, kus on nagu väga-väga tugev ja huvitav naispeategelane. Et minu jutu iva on see, et ma just läksin ennekõike vaatama lootusega, et Jessica Dresden, kes on selle filmi peaosatäitja kele, kelle, kelle ütleme, fänn ma olen olnud sellest ajast saati, kui ta oli Sirovodoristortis, Käsmin pigem lugemisest. Vaksin valeinfot andma, vist seitsmeseid fen mõningates aastaid olnud ja ma just tahtsin, et, et see film keskenduks väga paljud olla ja looks sellise huvitava tegelase selles keskkonnas, mida on tegelikult juba läbi filmi ajal väga palju nähtud, et ütleme, selle teise maailmasõja draama on suhteliselt sihuke ära kuivanud žanr omamoodi. Ja minu peamine ulatuselega jah, just see, et Justin mängib väga hästi sellist tugevat lahedat peategelast, keda on huvitav jälgida, psühholoogiliselt kaasa elada, kahjuks ta jääb kuidagi hästi siukseks ühe plaaniliseks tegelaseks ja mul ei tekkinud kordagi siis seda momenti ka, et ma nagu tema sellele suurele missioonile hinges nagu kaasa elan, ma lihtsalt kuidagi nagu jälgisin seda tegevust ja sellist siirast ka vastu nad selle pere vastu ei tekkinudki, mis on eriti kurb, siis tegemist on suhteliselt masendava filmiga ja minu arust ei ole midagi nõmedamad, kui tunda masendust vaadata, sest tegelikult filmi, mis ei ole isegi väga hea minu arust umbes nagu minna paduvihmaga šokolaadi ostma, veel seal vaadata, pood on kinni, et nagu üleni märjaks ei ole šokolaadi. Nii et kahjuks väga suur pettumus ja mõjuga siukse Oscarbeed filmina. Oscarite on juba Ladigani. Nad on nagu manipulatiivne, nagu ma ütlesin, et seal kohe alguses on sellised mõrvad, kaadrid Jakus loomi saab surma, loomi lastakse maha, pahad natsid tulevad ja lasevad neid armsaid loom ja mõtlesin, et kui inimene ei ole täielik sotsiopaat, siis loomulikult sa lähed talle, poeb naha alla, seda on vastik ebameeldiv vaadata, vastikum vaadata vägivald laste vastu loomade vastu, kes ei saa ennast kaitsta. Ja sellistel hetkedel sa tunned, et kui sa selle kuidagi midagi nii negatiivset, et endast läbi elad, siis sa pead mingi põhjusega olema, et filmil peab olema midagi uut ja huvitavat öelda. Aga no pagan, seal filmi nagu ei ole midagi öelda, et sa saad kogu aeg just ka aru, et see algmaterjal või see lugu, mis siis peaks olema täitsa tõsieluline. Et seal justkui on väga paks, dramaatiline materjal olemas. Aga see film kasutab ainult sellest mingit sellist pealispinda ja selles põhjus, miks see nii valusalt välja tuleb, on seesama, millest Ralf rääkisid. Tegelased jäävad nii kuidagi ühe plaaniliseks kõik, et näitlejad on siin tegelikult head klassikat, džässi on, minu meelest on ka siin heade mängib tegelikult puhtalt näitlejad mõttes, ta mängib väga hästi välja sellise haavatavuse ja sellise kangelaslikkuse või enesekindluse vahekorra muidugi ta on väga head on tema stseenid Daniel brülli mängitud natside peazooloog lutsiga kellega vahel on niisugune mõnus nagu selline kerge flirt, mõlemapoolne manipulatsioon täpselt ei saagi nagu aru, kus nende suhe võiks jõuda. Aga samal ajal need tegelased on kuidagi nõrgad ja mind eriti just seesama lutsi tegelane, selles mõttes häiris rohkem tema kasutamine siin filmis. Et ta võiks olla selle filmi kõige põnevam tegelane alguses nagu ongi, sellepärast et ta on kuidagi moraalselt kõige rohkem jagatud, et nad on kõige-kõige raskem vaatajana moraalselt täpselt paika panna, sellepärast et ta on justkui nende halbade poolelt, on tammel kõrgenats. Aga samas algusest on ka nagu positiivne tegelane, sest kuidagi film kehtestab selleta, justkui hoolib neist peategelastest, hoolib neist loomadest, on selle loomaaia mingi omanik või midagi sellist. Ja siis, et sellest sellisest nagu vastuolus, selle asemel, et sellest midagi huvitavamat, et arendada või sellesse kuidagi süüvida, see film kuidagi ajapikku karikeerib ta selliseks tüüpiliseks psühhopaadist kurja, miks ära lihtsalt sellest kõige klassikalisemast natsikurjategijaks. Alguses. Alguses on omamoodi sihuke nagu jumalakomplekskaaslast, ta tahab aretada neid ürgveiseid, muuseas minu jaoks oli väga-väga koomiline, millegipärast filmi lõpus tuli nagu info, et mis nendest tegelastest kombes edasi sai juurde pandud, et tal ei õnnestunud parandamine, siis ma mõtlesin, et okei, aitäh, väga head ja väga vajalik info. Aga ma olen jah, selles osas ka nõus ja Daniel prill muidugi lossis oli väga hea ja teistes filmides niisamuti tegelikult näitlejad on iseenesest väga head lugu, võiks olla mõjukas, muuseas, ma tean, et see põhineb tõestisündinud lool, aga poleks kuidagi tahtnud, et see film loob Nende loomade näol kuidagi tugevama metafooriga me täpselt navi läbi närinud läbi sellest kuidas loomade kasutamine siin filmis ütleme, inimeste ärakasutamine siin omavahel nagu ütleme, suhestatud üks sihuke kergelt perversne nüansse oli minu jaoks, et Daniel rullidegevne tahab aretada neid ürgveiseid ja siis natsid siingi vägistavad poola tüdruku. Aga jah, paraku lahjaks sellise filmi, nagu ma ütlesin, et ta on tegelikult ka suhteliselt masendav saalist hea tujuga, aga samas mitte ka selle tundega, et sa oled näinud kvaliteetlehest kvaliteet, mitte head filmid mõjuvad. Lahkud selle tundega, et sa oled seda kõike näinud ja, ja seda ka ma ei taha, noh, see on võib-olla eba ebakuidagi ause punkt, millega võrrelda, aga kui on selline, meisterdas nagu Schindleri nimekiri, mis räägib laias laastus selle selles mõttes moraalselt nagu sarnase loo, et keegi, kes on justkui natsisüsteemis nii-öelda intsaider, üritab päästa neid, keda siis teise maailmasõja ajal natsid küttisid ja siis ohverdab väga palju isiklikult või peab riskima väga palju ka isiklikult, et seda teha. Siin on see lihtsalt loomad juurde ja noh, teistsugused tegelikult see lugu on tegelikult nii tuttav ja jälle, et, et siin on nagu selliseid seene või selliseid detaile, mis võiks nagu paremas filmi suhteliselt head olla siin näiteks üks seennendesamade veiste aretamisega, kus Daniel brülli tegelane hoiab sellel Tsesdeni peategelasel ümbert kinni ja siis on nagu paralleelselt selline nii-öelda loomade aretamine, nendevaheline, selline füüsiline, kui seal oleks jälle olla niisugune tugev kontrasse võiks olla kunstiliselt mingi sarnaselt ebamugavust tekitav seen, nagu toni järgmanis olid mitmed või siis siin on seesama vägistamiskoht, mis peaks nagu jubedalt mõjuma jubedalt nagu vaataja niitma. Pagan, terve selle aja ma tundsin, et noh, ongi alguses elad neile loomadele nagu rohkem kasu, kui sa lõpuks elad nendele inimtegelastele ja see põhjus, miks miks sa kuidagi tuimaks muutunud ongi see, et ta nii läbinähtavalt tehislik ja üritatud vaataja emotsioonidele lihtsalt rõhuda, et kuidagi peksta sult välja see emotsioon, ilma et see film oleks tegelikult, et lavastaja poolt kuidagi nagu läbitunnetatud või tehislik on see võib-olla mingi Isiklik isikupära just siit ongi nagu puudu ja ei no muidugi noh, loomad ja pluss lapsed, kes näevad välja nagu nad oleks kindel šokolaaditahvlilt pärit, et kahjuks ei midagi tõsiselt kaalukad ja ei olnud hästi veedetud aeg siis nädalavahetusel kinos Hitlerist kaputt ja kahjuks ka see film. Nii, ja nüüd kuulame rusikat ühest filmist, Andrei palus mul edasi öelda, et tegemist on väga viletsa filmiga. Ärge seda kindlasti vaatama minge, selleks on. Haualaulaks saluutiasse Louisiana. Nii läheme edasi saatma filmipärli juurde, tegemist on Brasiilia prantsuse koostöö filmiga akvaarius mis minu meelest on, ma arvan, üks põnevamaid ja müstilisemaid filme, mida ma viimase paari kuu jooksul näinud ma olen, tehti täiesti vaimustuses sellest filmist. Kui selle filmi tutvustust lugeda, siis ilmselt, et jääb sellest üsna selline arusaama patumulje siin. Filmi keskmes on 65 aastane Klaara, kes on pensionile läinud muusikakriitik ja elab oma jõuka pere pärandina saanud korteris, mida aeg-ajalt külastab ka tema teenija. Ja seal see film keskendub siis sellele, kuidas Klaara kõigest väest püüab jääda endiselt oma korteri omanikuks, kuna tegemist on suure hoonega vaatega merele ja kinnisvaraarendajatel on hoopis teised, et plaanid selle selle majaga. Aga põnev on selle filmi juures just see, et tegemist on hästi metafooriliselt filmiga. Meil ei ole absoluutselt juttu tegelikult ühe Klara korterist, vaid tegelikult räägib see film ikkagi Brasiilias toimunud riigipöördest. Eelmisel aastal ja seetõttu näiteks Brasiilias. Seda filmi taheti lausa ära keelata ja selle näitamise aeg Brasiilia kinodes oli just, jäi väga üürikeseks ja noh, tegelikult ka siin Tallinnas näeb seda kinodes Artis ja Sõprus, Coca-Cola Plaza kindlasti, seda ma ka ei võta, seda enam, et film on kaks ja pool tundi. Aga põnev on siin jah, see, et kui, kui mõelda selle peale, et miks, miks me räägime üldsegi ühest kvartalist, siis kindlasti sellepärast teadagi, et Brasiiliasse 99 protsenti maavaradest on või mitte maavaradest, vaid kinnisarest on ühe protsendi inimeste käes ja ja teiselt poolt riik on küllalt katastroofilise seisus nii oma raha rahanduspoliitikaga kui ka selle poolest, et tööjõud tööjõudu puudutavad seadused on, on hästi vananenud, Ri kiitsid ja, ja seda on üritatud reformida ühel ja teisel moel. Eks siis näis, mis, mis nüüd edasi saab. Brasiilia pank iseenesest üritab seda parandada ja loodame, et, et ei lähe asjad sama saatusega, mis 64. aastal, kui toimus Brasiilia esimene selline kõige märkimisväärsem riigipööre selles suunas püüti vabaneda siis president tavalisest vabariigist, aga hiljem see siiski teadupärast on taastatud ja ja selle filmi minu jaoks tegi, esiteks huvitaks huvitavaks siis poliitiline osa ja teiselt poolt kindlasti Sonia Braga esitas tema siis täidab siin peaosa ja võib küll öelda, et on üks võimsamaid rolle, mida näitlejannad on olnud nähtud. Kas sa vaatasid seda filmi juba teadmisega, et filmi filmi vastuoluliseks osutus Brasiilias või sellest pärast siis nagu kuidagi tõlgendasid film ümberandajaks? Ma teadsin seda enne, et aga noh, selles mõttes, et ma ei olnud ilmselt nii kursis selle teemaga lugesin küllalt palju juurde, et ma arvan, et kui seda filmi niisama vaatama minna, siis ta on kohutavalt igav, et ega seal suurt midagi ei toimu, sa pead neid dialoogidest mingeid jupikesi pigem ära arvama. Tea esiteks nimetada seda meie firmi tänase filmi saate pärliks, noh, olgem ausad, see lati väga kõrgele, arvestades teisi filme, millest me räägime, selleks mina seda akvaariumit nüüd päris siukseks meistriteoseks ei pidanud, kuigi hea film ta kahtlemata andma tegelikult arvaks, et seda võiks olla päris huvitav vaadata, aga neil, kes Brasiilia ühiskonnast eriti palju ei tea ja seda lihtsal põhjusel, et selliseid peategelasi nagu see 65 aastane Klaara, keda me siin näeme, lihtsalt ei ole kinolinal väga palju. Et selle filmi teeb eriliseks juba lihtsalt see, et enamasti vanemaid naisterahvaid ei kujutata selliste mitme mõõtmeliste tegelastena filmides USA kinos, noh on juba teadagi selline stereotüüp, et üle neljakümnesed naised ei saa üldse rolle, eks ole, ja ega ka mujal maailmas tegelikult neid filme nüüd üleliia palju, vabandust, Henry hing arumast ülettinoughelisel kolmile. Mõned aastad tagasi oli selline Tšiili film nagu glooria, muuseas, mis seal samal põhjusel on minu meelest väga palju kiita akvaariuse. Ta on selles mõttes nagu selline ebatäiuslik film, et minu meelest siin on mitmeid, heidaks üht-teist ette selle filmikaamera tööle, sellepärast mitmeid, väga kummalisi rakursse ta ei ole tempolt kõige köitvam. Ta ei ole ka struktuuriliselt võib-olla kõige efektiivsem, aga ta on väga huvitav karakteri tasandil, ta aitab täiesti kahe ja poole tunni jooksul elada ühe tegelase, iga elu igasse mõõtmes sisse. Aga nüüd, mis selle filmi hästi eriliseks teeb, on see, mida Emilia kirjeldas, et kui natuke Brasiilia ühiskonnas teada, siis ta ikkagi aitab kuidagi väga sisse elada sellesse, mis, mida tähendab Need vastuolud ja varanduslik kihistumine Brasiilias ühe sellise indiviidi jaoks, sellepärast et veel 2000.-te alguses räägiti Brasiiliast kõhest tõusvast majandusest, millest võiks saada 21. sajandi üks suuri maailma juhtivriike. Aga see kõik on tänaseks pärast majanduskriisi ja suurte suure poliitilise kaose kontekstis ikkagi suhteliselt kokku varisenud ja. Ma arvan, et miilsemise, mille kirjeldus on isegi üsna selline pehme pehme kirjeldus sellest, et seal on neid dimensioone, on veel nii palju, mis selles riigis ligadi-logadi on. Ja kindlasti selle, seal on väga palju asju, mis on valesti, kindlasti on palju asju õigesti ja mulle jõudsid kõrvu sellest filmist see moment, kus juttu oli siis ühest varasemast, et pere, sedasama pere siis teeniast, kes oli tõeliselt kihvt inimene, ehk meeldiv, kõik armastasid teda, ta tegi suurepäraselt Brasiilia rahvustoit. Aga ühtlasi ka varastas pere tagant ja ka varastas näiteks voodihaige vanaema tagant. Ja minu meelest see oli, see oli hästi põnev nüanss just sellepärast, et selle teine kohta öelda, et aga nii see ongi ju, et meie kasutame teda ära ja siis tema varastab meie tagant. Ja ma arvan, et suures osas ütleb nii üht koma teist üleüldiselt Brasiilia ühiskonna kohta. Et seal tõesti selline kihistumine on hästi tugev, et on inimesi, kellel on, ma ei tea, nende nende parakoosneb, ütleme siis ühest kruusist ühest tekist ja teisi, kes on erakordselt rikkad ja mõnes mõttes ka võib-olla mõttetult rikked. Et ma arvan, et see film nagu oma nüansside tõttu muutis minu jaoks nii huvitavaks, et ma tunnen, ma tahtsin tegelikult uuesti vaadata ja ja ma arvan, et, et siin võib küll vaielda selle üle, et kas see film sellise teostuslikku poole pealt hea oli, aga minu meelest see on nagu noh, see ei olegi oluline, et see ei olegi kõige tähtsam, et see ei ole see teema, miks see film tehti alati peaks nende käest küsima, et miks mõni film just meie meie ajahetkel välja tuli. Et see film on tehtud täiesti teise eesmärgiga? Jaa, jaa, ei olegi oluline, et kuidas, mis rakursi all ta täpselt filmitud on, vaid pigem, et mida tahetakse öelda ja see on ikka võimas, mis siin öeldud. Ja tegelikult nagu Andrei viitas, ta on ka sellise personaalse bravuurse karakter draamana väga mõjuv ja filmi pikkus on tegelikult päris korralik kaks ja pool tundi, ta käsitleb selliseid teemasid, mis draamades võib-olla on ütleme, äranämmutatud nagu vähk, aga ta teeb seda ilma kordagi nagu sentimentaalsusesse või haledus lasku mata ja kogu see Brasiilia õhkkond on siin väga sihuke värvikirev ja ajas Filman ütleme sihuke hästi vürtsikas ja samas ka, et üks selle filmi nagu vastuolulised on see, et, et sellele taheti standa 18 pluss vanusepiirangut, mis Brasiilia selle sugugi levinud ja siis justkui arvati, et, et see on ka põhjus, et põhjused on tegelikult teised selle filmi sisu, mitte siis need küllaltki paljastavad seksistseenid seemis. Aga mulle meeldib ka see seksuaalsuse teema siin väga, et, et see on noh, ikkagi film räägib suhteliselt vanast naisest ja Sonia Braga, keda ennekõike tuntakse hektarilt vabancofilmist. Ämbliknaise suudlus. Ta on noh, tõesti väga julgesin ja sa mainisid glooria glooria oli mul üks tol aasta lemmikfilme ja akvaarium samuti vist siis läheb pigem eelmise aasta alla. Üheksa siin huvitav see, et see naisterahvas siin filmi keskmes mõjus mulle hästi ajatuna, et kogu tema elu oli selline pisut, millega ta tegeles, ta elas elu ja ma ei mõelnud väga palju tema vanusele, et miks te mõlemad olete nii palju maininud seda, et tegemist on siis pigem vananaisterahvaga. Sest ega mehed muud ei tee, kui vaatavad naistevanuseid. Ei no lihtsalt ei, ei kusjuures tegelikult noh, et see on õige, mis sa mainid, et ega sa filmi jooksul nagu ei panegi teda selles mõttes seda vanust, kui numbrites on ikkagi ainult number, seal võib olla midagi selle ma lugesingi kuskilt arvestusest pärast selle vanused filmi ajal ei mõelnudki sellele aga lihtsalt kui, kui seda kuidagi arvestada või sellele tähelepanu pöörata, mida sa filmi all võib olla tingimata ei tee, siis lihtsalt tuletab hästi meelde seda konteksti, et me lihtsalt, see on kuidagi selline karakter, kelle, kelle lugusid me tavaliselt ei kuule ega näe. Jep, nõusame räige. Okei, aga siis kuulame muusikat, et et kuulame seekord mitte Brasiilia muusikat, aga siin filmis oli kaks Queeni lugu ja valisime neist siis fat, Bodung. Meil on nii vara mikker käia, ma lähen. Vaatan oot okei, lähme järgmise filmi juurde selleks komöödia nimega stiilne lahkumine, mis tegelikult on samuti uus versioon ühest hilistel seitsmekümnendatel valminud samanimelisest teosest, kus mängivad Khani ja George börs. Ja nagu ka originaal, räägib siis uus stiilne lahkumine, mille peaosas on Oscari-võitjad oma ikak, heinala narkin ja Morgan Freeman kolmest vanamehest, kes saavad teada, et neil on oht ilma jääda pensionist ja hakkavad planeerima pangaröövi, et välja teenida ebaseaduslikul moel see raha, mis nende arust peaks neile kuuluma. Et mitte veeta oma ülejäänud elupäevad kurvas vaesuses. Filmi mind kutsus ennekõike vaatama fakt, et lavastajatoolil istub säkk proff, kes on ennekõike tuntud sarjast skraaps, mille fänne vähemalt minu tutvusringkonnas oli päris päris palju on tuntud oma sellise laheda küünilise huumorimeele poolest on lavastanud väga kihvti filmi kaverdanud steit. Ta minu meelest igati sümpaatse lavastajana. See on tema esimene stuudiofilm ja on naljakas, et selle filmi peaosades on kolm peaaegu kaheksakümneaastast härrasmeest, veteran näitlejat ja ennegi tundub, et kõige vanemaks on jäänud lavastaja prahv ise, sellepärast et see film on ikka paganama laisk katsetus teha meelelahutust. Selline haltuura maik jääb ausalt öeldes suhu ja sellest kõige parem näide on seal lõpus üks stseen, kus narkini tegelane vist räägib ühe nalja ja siis nad kolmekesi peaks justkui sellele naljale naerma ja märgalad täpselt sihuke. Noh, ja siis film lõpeb ja mulle tundus sel hetkel, et keegi enam isegi ei üritagi. Ah, see film ei olnud ka minu lemmikute killast, et nii palju asju valesti, et ma isegi ei tea, kust otsast neid hakata kirjeldama, aga ma arvan, kõige rohkem oli valesti teed. Film, mis peaks olema meelelahutuslik, võikski olla ikkagi siis meelelahutuslik, et siin ei olnud isegi seda meelelahutuse osa, et isenesest näitlejatest oleks võinud oodata küll seda, aga samas kui neile antaksin puised naljakat, et noh, mis sa siis ikka teed. Ja lisaks muidugi see et kuidagi nagu selle filmi lõppu seal tehti, selline üleüldine küsimus, et, et miks, et miks tehti see film, miks selline lugu ja kes siin on nagu mingit sellist filosoofilisemat? Mine, keegi tahaks veel juurde lisada. Dokumentaalfilmid said vist otsa, millele Morgan Fremondataks. See on nii tore, et mille sa alustasid, alustasid sellega, et ei teagi kust nagu alustada, ma panin endale kirja siin erinevaid küsimusi selle filmi kohta. Ta eks mulle püsiks meeles, millest esimene on. Kas see film on põnevik, noh, ei ole, sellepärast et ta ei ole põnev. See film on komöödia ei ole asjast, ei ole naljakas, kas see film on halb ja ei, ta ei tööta mitte ühelgi dramaatiliselt tasandil, kas see film on meelelahutus? Ei, ta ei ole meelelahutuslik ja kas see film on sotsiaalkriitika eis mingi laste tasemel sotsiaalkriitika, sest noh, see teema ju iseenesest võiks küll olla. Elame ajastul, kus inimesed on pettunud poliitikas, pankades, maailma maailma üleüldises korralduses, eks ole, aga see film kuidagi võtab selle nagu algpunktiks, aga läheneb sellele nii uskumatult naiivselt, et, et see on lihtsalt hämmastav ja vaata nagu akvaariumi puhul, mille sa mainisid, et, et see film on tehtud teistel põhjustel, et see, kuidas on filmitud, kus on, millised on kaamerad, kurdid ei ole oluline. No tegelikult see selles mõttes on oluline, et ka siin esimestest stseenidest peale minu meelest visuaalselt kuidagi nii ebaApatiivselt kummaliselt Amatöörlikult tehtud, et juba sellepärast ei hakka see lugu lugu tööle, et see esteetiline pool on see, mis võiks, vähemalt arvestades, et tegu on stuudio filmi, võiks vähemalt, et toetada ja selle meelelahutuslikus plaanis filmist läbi kanda. Aga see film, ma rõhutan, igas aspektis kuidagi nii laisalt tehtud, et isegi filmitud nagu kõigepealt lihtsalt mingi käsikaamera võtnud kiirelt mõeldud paneme siia nurka kaamera filme, mis toimub, kusjuures. Jää ühe lause ütlen, et hea esteetika ei päästa ikka mitte midagi, lõppkokkuvõttes, et, et võib-olla see natukene vähem piinarikkamaks ühe filmi vaatamise, kuid muus osas ei ole nii hea. Aga teiselt poolt, kes siis filmi hiljem kuidagi väga meelde ei jää, et sa vaatad selle ära, lähed ära ja sealt kinosaalist lähed oma eluga edasi. Esteetika ei päästa midagi, hing anumas on sellest suurepärane näide minna, aga tahtsin öelda seda, et see on 70.-te filmi uusversioon ja 70.-te film keskendub lihtsamalt sellele, kuidas lihtsalt kolm vana Etian elavad väga igavat rutiinset elu ja siis justkui üritavad nagu teha nagu midagi hullu, julgete võõrast, et röövida siis panka ühesõnaga, ja nüüd uus versioon siis tõepoolest on natuke selline sotsiaalkriitilisem ja ma siinkohal imestanud, et kas oleks võib-olla natuke paremini toiminud, kui see uus versioon oleks ka rohkem olnud lihtsalt kahest vanamehest, kes püüavad umbes nagu Morgan Freemani Sagnikatseni filmipakett lihtsalt umbes lihtsalt üritavad nagu oma elu viimastel aastatel teha midagi hästi siukest kreisid teha ja näiteks panka röövida, siis selle asemel, et, et nüüd rääkida siin pensionite kaotamisest ja ja omada sellist tõsisemaid tõsisemalt tagaplaani. Ja tegelikult ma nii kriitiline ei ole, ma iseenesest mingil määral nautisin seda filme, võib-olla asi on selles, et mulle lihtsalt meeldib vastandada seda näiteks sellele komandole Cheps, millest me vist eelmine kord rääkisime, et mulle vähemalt meeldivat, et siin on võetud sellised, et väga andekad vanakesed tegelikult ja siis pandud mängima tegelasi, kelle selline omavaheline läbimine on iseenesest just lõbustavad. Temale meeldis kuidagi see, et kuidas nad käisid sealt odavalt bufeest söömas ja vaatasid mingit konkreetset reality show'd ja kõik need väiksed mingid asjad, mida nad koos tegid ja, ja noh, see kõrvale kedagi nagu helge või nii hästi optimistlik ja kergelt, et seal on vahel nagu mulle kulub nagu sihuke sigaret. Need, vanad hoid lällavad ringi, filme tehakse ikka igal aastal, mõni mõtlesin en täitsa mõtlema, et kui kaugele see tagasi läheb, et mul tuli, et lihtsalt meelde enne seda tegelikult esimene, mille mina enda jaoks sellise filmina kunagi registreerisin, oli kosmosekauboid Kaselisest Clint Eastwood ja Tommy Jones ja siis sealt tagasi ma nagu ei mäletagi, et siin viimastel aastatel on neid palju olnud, näiteks hiljuti oli niisugune film nagu laast, veegaskus mängisid Robert De Niro ja ja Morgan Freeman, issand, kas teil on mingit paganama kasiino võlad või miks ta. Just Las Vegast ma tõsiselt vihkasin, sest seal olid sellised mingid Viagra võtmise naljad, mis kuidagi väga maitsetud oli ta, muide ma mõtlesin, et kui Dowingin Stahlis mängiks Robert De Niro ja Albert Chino näiteks, siis võib-olla hakkaks silmale rohkem vastukarva võib-olla et kedagi tale narkin selles mõttes lell Messanchenis. Ta mängib nagu mingil määral sama rolli, et on siin ka sihuke sardooniline küüniline tegelane, kui talisiis rõdul Messanšinis ja, ja Maikult hein on selline suhe ja muidugi Morgan Freeman, eriti nii, et micro tahtva soojuse süstima sain filmist kätte, kuigi ta ei ole nagu mingil määral väärt film, ütleme nii. Ütleme nii, et loodame, et see jää ühegi nende vanatoi viimaseks filmiks. See oleks küll väga stiilne. Panin ühe asja endale veel kirja, nimelt tänase saate põhjal asjad, mida ma loodan, esiteks ma loodan, et Hollywoodi oleks rohkem julgust teha, originaalfilme, mitte riim. Äike, vaatan teie suunas, hing anumas, kui siis Gong instail. Ma tahaks, et ei, räägitakse enam inglise keelt mingisuguse kummalise paganamuse aktsendiga, siin leidub siinkohal ma vaatan loomaaedniku naise poole ja viimaseks ma tahaks. Headel näitlejatel lastaks väärikalt vananeda, et nad ei peaks mängima nii paganama seda totakat vaatates filmides. Suurepärane. Proua Reinsalu tõstavad veel öelda midagi. Ärge jumala eest seda, aga vaadake, see on veel hullem. Mul on selline tunne, et meil ei ole väga palju saateid, mis te läksite möödunud ilma selleta, et Maarja ütleb, et et see film oli suhteliselt kehv. Aga siin oli head muusikat. Daily, korter, natukene sama öeldut täitsa saate lõpus kuulame ühte näidet. Nonii ongi saateminutid otsas, ma loodan, et kõik said aru, et akvaarium on see film, mida meie täna soovitame soojalt, sest teised olid lihtsalt nii keskpärased. Ja lõpuks kuulame siis Mark Ronson Siitmistical fil Raids siis stiilses lahkumisest ning jah, ma lugesin selle maha praegu ekraanilt, aga minu poolt headaega kõigile ja kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Head filmihuvilised.