Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port. Kirjanik Oskar Vaildi kogemus soovitab valida sõbra kena välimuse, tuttavad hea iseloomu ja vaenlased kiiduväärt intellekti põhjal. Üksildustunne nagu paljud inimeses peituvad tunded, tunded väljendavad keha vajadusi, janu, nälg, valu on tunnetena, lugupeetavad, see tähendab, et nende puhul pole kellelgi vaja midagi häbeneda. Kahjuks on üksildustundega lood halvad, kuna seda ei taheta endalegi tunnistada ega teistele avada. Õigemini polegi teisi, kellele üksindusest rääkida. Üksildus viitab sotsiaalsele stigmale suutmatusele omada sõpruskonda või siis küündimatusele saada omaette hakkama. Ilma kurtmata. Üksildust tundvate inimeste arv aga kasvab. Ühinenud kuningriigis käivitati mõneaastast isegi üksilduse lõpetamise kampaania. Probleem pole vaid üksildast ja kehvas enesetundes sest üksildus seostub enneaegse suremuse depressiooniga. Arvestades sidepidamise võimaluste saadavusega. Üksilduse levik. Kaasaegne üheks võimalikuks põhjuseks on üleüldine püüd efektiivsuse poole. Jelianstrom ja Elizabeth on 600 British Columbia ja Suurbritannia Cambridge'i ülikoolides. Avaldasite hiljuti uurimistöö tulemused pealkirja all. Kas efektiivsus on ülehinnatud ning vastus küsimusele on enam-vähem jaatav. Teeme järgmise. Eksperimendiks kujuta ette, et pärast pikka Tammist ostad poest soovitud asja, maksad kassas, lähed uksest välja ning kihk on nii suured, rebid, paki katki, võtad soovitud asja karbist välja. Sul on hea olla. Kujuta järgmisena ette, et kõik on sama, kuid makstes kassas kauba eest vaatad kassiirile sõbralikult silma ja vahetad paar lahket sõna. Seejärel lähed uksest välja, rebid pakki katki ja võtad soovitud asja karbist välja. Ning võrreldes eelmisega täidab sind veelgi parem tunne. Vahe on selles, et tegutsesid kassas efektiivselt või raiskasid aega ja tähelepanu võõra inimesega suhtlemisele. Selgub, et sotsiaalsus trumpab. Efektiivsust säästramentan osutavad märkidele, et efektiivsuse kasvuga kaasneb sotsiaalsete kontaktide langus, mis omakorda teeb inimesed tasahilju kurvaks sest pikka ja ohtudest tulvil arenguloo jooksul anud looduslik valik eelistanud koostööd ja sotsiaalseid kontakte rakendavaid indiviide. Tänu sellele on inimestes loodud lisaks tühja kõhu või üksilduse hoiatavatele tunnetele ka sõprust ja lähedust. Soosivad sisehääled, nälgi üksildus on ebameeldivad ja seetõttu sunnivad olukordi lahendama söömise jo suhtlemise näol. Igatsust teiste inimeste ja läheduse järele vihjavad saadavale kasule. Mis tornid, mõtted Oscarboeldi tähelepaneku. Ja ka seal tõenäoliselt enim kasutatava üksilduse rohu ehk sotsiaalmeedia teema juurde. Ehk kuidas jätta endast kena mulje selline, mille alusel teised tahaksid. Pilditöötluse tarkvaratoode päädobija, Cornelli Ülikool USA-s avaldasid tehisintellektil baseeruva fotostiili süvatöötlust kirjeldava teadusartikli piltides olevat infot tähenduslikeks elementideks. Formaliseerivad ja sellest õppivad algoritmid teavad, millest koosneb ilus portree ja mis kellelegi. Piss sellest puudu jääb. Sisuliselt peaks nutikas pilditöötlus muutma edaspidi ka kõige õnnetuma selfi atraktiivseks portree fotoks. Häda õpilane olemas ja isegi esialgne nutitelefoni äpi, tema aga hetkel pole teada, kuidas see töötab ja kas rakendus saadab materjali suuremasse raali. Põhjendamatu. Ülesanne lahendada telefonis. Samuti pole teada, kui palju selline maailma ilusamaks muutmine maksab. Aga juhul, kui see muutub tooteks kaovad ju meediaruumist, pildid, õnnetus, hoiakus, kehva välimusega inimestest. Portreefoto on keeruline väljakutse, enamus selfisid on ju küllaltki kehvad. Uudne lahendus võimaldab. Pilti meeldivaks timmida ja osutada isegi programmile, millise pildi pealt malli võtta. Selliseks võib olla. Ta mõne tuntud tegelasega kes siia lõppu sobib tsitaat USA kirjaniku Annely Ruhvuse teosest. Pidu ühele üksildase manifest. Selles öeldakse, et Seltsitu, kes paistab välja imelisena on üksildase seas kõige haavatavam.