Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Šveitsis Lausanne'is Neis, Asubatoderaalse polütehnikumi, digitaalse humanitaarinstituudi sotsiaalmeedia ning kurbaanse sotsioloogia laborites uuriti, mida alla kaheksateistaastased pestavad Twitteris seoses transpordi ja liikumisviisidega. Sellise vanusega sihtrühma valiku põhjenduseks oli soov mõista, mida ootavad seni veel vanematest sõltuva elanikkonna esindajad, kes pole pidanud see nii iseseisvalt oma liikumisviiside pärast hoolt kandma. Tegemist on siis vanusega, mis siseneb elujärku, mil olukord sunnib tegema liikumisvajaduse lahendamisel üha rohkem iseseisvaid valikuid. Mitmeetapilise uuringu esimeses faasis helistati umbes kolmest miljonist säutsust koosnevas sõnumipilvest erinevate analüüsimeetoditega iseseisvat teemad. Need jagunesid viide kategooriasse. Autod, kaherattalised, sõiduvahendid, sõiduki juhtimise load, ühistransporti ja jagatud sõiduvõimalus. Saadud andmete põhjal koostati järgnevalt küsitlus, mida uuringu teises faasis paluti täita viies Euroopa riigis elavatel noortel Facebook'i kasutada. Te olete riikideks olid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ühinenud kuningriik ja Hispaania. Kokku saadi vastused kaheksalt 1000-lt noorelt 14 kuni seitsmeteistaastaselt. Tulemused üllatasid uurijaid, sest seni kogutud andmete ja arusaamade põhjal on noorte suhtumine autodesse. Viimasel ajal hakanud muutuma kahetiseks see tähendab autovajaduse suhtes on kahtlejate osakaal hakanud kasvama. Samuti on lükkunud hilisemaks sõiduki juhtimiseks vajalike oskuste ning teadmiste ja vastavalt õigust tõendavate juhilubade hankimise vanus. Käesolev vaade noorte liiklemisega seotud ootustest seal tõi välja rohkem kui ühe üllatuse. Neist esimeseks võib pidada 14 kuni seitsmeteistaastaste seas auto vajaduse kasuks otsustajate suurt arvu. Riigiti oli auto kasutamise eelistuste suund sarnane ja juhiload kavatses endale hankida 84 kuni 92 protsenti noortest. Seegan domineerivaks nägemuseks liikuda tulevikus ringi autoroolis. Lisaks peeti oluliseks omada, kui rikule viitas märget juhilubade olemasolu kohta ilmselt lootuses omada siis eelist tööjõuturul. Siin aga tuleb esile huvitav konflikt nii autosid tootvate kui valdkonda uurivat ekspertide ennustustega. Sest mis kasu on siibis juhilubade märkest, kui ekspertide hinnangul on end isejuhtivate autode ajastu möödapääsmatu ja praktiliselt ukse taga avalikkuse, aga eriti siis konkurentide silmade alt, tult Gamsamas meediasse kostva erutava müra saatel on käimas tihe rebimine Google'i, Mercedes-Benzi, BMW, Volvo, Fordi, Lexuse ja loomulikult Tesla vahel. Täielikult autonoomse sõiduki müügi alustamise. Esikoha nimel ja valitsevaks ootuseks on juba aastal 2020. Üksteise üllatuse põhjustasid tüdruk. Kelle seas oli autod, populaarsus poistest kõrgem. Põhjendusena toodi väljad turvalisus, kuna nende senine ühistranspordikogemus on olnud ebaturvaline. Samuti pidasid tüdrukud jalgsi käimist turvariskiks. Lisaks veel peeti audad suhtlemispaigaks nähti oma tuleviku sõpradega arvestava sõidu korraldusena. Arusaadavalt ei saanud ühistransport üheski nimetatud hea elujärjega riigi noorte käest kiita, selgitab asjaoluna tõid uurijad esile, et noorte jaoks seostus bussisõit peamiselt kooliminekuga. Mitte siis vabamas mõttes reisimisega kuigi praktiliselt kolmveerand vastajatest pidasid loodusega arvestamist ja lehest hoolitsemist oluliseks. Trumpasega rohkem loodust, kurnav, personaalne auto, ikkagi keskkonda, säästvamad, ühistransporti. Jalgrattaga liikumist pooldas vaid kolmandik. Samuti ei nähtud oma tuleviku mobiilsust mootorratta lenksu kinni hoides. Üldiselt peeti mootorratast. Ohtlikuks välja arvatud mootorrollerite ja mopeedide, rohke Itaalia ja vähemal määral siis Hispaania noorte puhul. Võimalik, et selle vanuserühma jaoks ei ole tehnoloogia arenguga seotud teemad huvitavad ja omavaheliste vestluste sisu rajaneb isikliku kogemuse ja koolibussiaknast nähtu autopoodide, reklaamide ning lõputult pikaks kujunenud autofilmi seriaali põhjal. Aga seekord vist võib siiski tõdeda. Et täiskasvanute loodud tegelikkus kujuneb veelgi imelisemaks