Kuule Liisu, tuule, Liisu. Roolipaati ees tuule aga liisu roolipaati ja ja lepad tuule, lapse silma peale lapsi isuinu tuuletuule, lapse silma, Ale lapsi suinu do tuuletuule. Paneeli isu toole Liisu oli. Tahad tule, aga Liisa olid paati. Pad tuule lapse silma peale lapsi soinu toidule. Tuule ja ka lapse silma peale. See heinu toodule. Eile kuulsid sa tuuleemast ühtelugu. Aga liivi rahvas on rääkinud jällegi niisugust juttu. Elasid kord tuuleema ja tuuleisa ja teil olid lapsed ka. Päeval kutsuti tuuleema ja tuuleisa pulmaja lapsed jäid koju. Aga tuleb välja, et tuul, ema ja tuul ei saa, lapsed on täpselt samasugused nagu meie lapsed. Haka nima kui peavad kaua üksi kodus olema. Ja nii ütles kõige vanem tuulepoegadest. Tahate, ma teen midagi niisugust, ema ja isa kohe koju tagasi tulevad. Teised lapsed, karjusid. Jah, tee jah, niimoodi. Ja mõtle. Kõige vanem vennakene läks isa tuuleveski juurde ja tegid kõige tugevama tuuleakna lahti. Osa, kus tõusis alles maru. Suur torm oli, et oleks peaaegu turvaliste maja katuse pealt ära viinud. Siis tuuleema, hõikas tuule isale. Tuul ei saa, lähme koju, tööl on vaja kinni panna ja lastele on vaja peksa anda. Ja nad tormasid kodu poole. Tuuleemal olid pikad-pikad, juuksed ja need jäid puude latvades on nii mitu korda. Aga nad koju jõudsid. Kõigepealt panid need tuule kinni, siis andsid lastele natuke peksa ka. Ja pärast läksid pulma tagasi. Aga mina olen kuulnud sellist liivi rahvajuttu. Et ühe korra oli üks naine läinud sauna kütma pani ahju puid täis tule otsa ja ei teinud teeni isegi mitte ristimärki. Haid läks aga toa juurde tagasi oma toimetusi toimetama. Korra vaatas küll aknast välja ja nägi, et sauna juurest suurt suitsu tõuseb. Aga ei läinud ta ise vaatama, vaid saatis oma väikese tüdruku. Tüdruk jooksis alla, no juurde, tegi ukse lahti ja nägi, kuidas üks suurt kasvu võõras naine märja vihaga ikas Saps ja Saps vastu sauna palke lõi. Tuld külge ei võtaks. Tüdruk pööras ringi ja jooksis toa juurde tagasi. Ema. Kena meie saunas, täitsa võõras naine. Et emal oli toidu tegemine pooleli, pehmust ainult käega ütles, ei pannud keegi võõrast tooli ju väikse toa, Madli. Ei, ema. Madlik mul läks selja tagant küll ära tundnud, see oli täiesti võõras. Nüüd ei jäänud emon muud üle, kui tõmmata toidupott toredalt kõrvale ja nõmme ise vaatama. Tegi saunaukse lahti ja tõesti. Mu naine, kes seal saunas askeldas, ei olnud väikse toa, Madli. Võõras ei pannud esialgu perenaise tulekut tähelegi aga kui ta siis ümber pööras ja perenaisele otsa vaatas, oli ta nägu kui kõuepill. Oledki perenaine, kelle pärast mitte ilmaski isa oma laste juures olla. Kui sina sauna teed ei tee sa kunagi ristimärki enne tule tegemist. Ega pärast tule tegemist, kui mina poleks. Meil on silma peal hoidnud, ollakse on juba oma 10 korda küll maha põlenud. Ütles see oli perenaise silmist kadunud. Perenaine läks nüüd väga ametlikult toa juurde tagasi. Eks ülejäänud küsisid, mis juhtunud. Kui perenaine muinasnähtud loo ära rääkis, teadsid vanad inimesed ütelda, et too naine keegi mu ei olnud kui saunaema. Ja sellest ajast. Peale ei unustanud perenaine enam ristimärki tegemata ja saunaema võis rahulikult oma laste juures olla. Tuuletuule uneliisu tuule Liisu oli Paati ees tuule aga liisu rooli paati ees ja üle ja ja epaat tuule, lapse silma peale. Siis uinu tuuletuule. See silma peale. Siis uinu do muidu tuuletuulepaneeli tuuleliisu lipad ees. Tule aga Liisu oli ikka ees ja üle ja, ja hüppad tuulelaps silma peale lapsi. Oi truudule. Tule aga lapse silma peale. See oi, toodule.