Tänases saates räägib bioloog Georg aher selles, kuidas loomad oma järglaste eest hoolitsevad. Loomapojad saavad tegelikult seda hoolitus tunda juba enne seda, kui nad üldse siia maailma ilmud. Ja see hoolitsus väljendub siis tavaliselt selles, et nendele poegadele rajatakse pesad, kus nad silmale tulevad. Eks me kõik ole oma elus mingisuguseid pesi kusagil näinud. No võib-olla kõige sagedamini lindude pesi paljud neist on ilmselt ka mingi pesakasti üles pandud, kus kohas siis linnud oma salapärast pesa elu elavad. Kui need pojad on seal pesas munast koorunud, siis tegelikult nende poegade ka vaevanägemine täiskasvanud alles algab. Et alguses on kerge munade haudumine kuni koorumisele ja kui need pojad hakkavad siis süüa nõudma, siis on vaja tegelikult väga palju energiat kulutada, noh ilmselt me kõik oleme näinud aias, kas kuldnokk linavästrik rästaid poegadele toitu otsimas ja me näeme, kui mitu korda päevas seal võib-olla isegi sadu kordi päevas, kui siis ema ja isalind pesa juurde lendavad poegadele toitu toovad? No näiteks vahel võib juhtuda äpardusi. Kui kägu munenud sinna pessa muna, siis võib juhtuda ka seda, et toidetakse hoopis seda ahnet käopoega, noh, need küll jutumärkides, sest käopoeg lihtsalt käitub oma instinktide toel. Ja see käopoeg siis tänu oma suurele suule ja suuremale kogule tõmbab selle vanemate tähelepanu endale, tema saab pidevalt rohkem toitu. Aga Need oma pojad siis tihtipeale surevad seal kõrval siis nälga või, või on juba käopoeg nad varem pesast üldse välja heitnud. Vahel läheb veelgi hullemini, see lugu ja näiteks on tähele pandud, et mõnikord vanemad on ses toitmisinstinktist nii nii haaratud, et nad ei pane isegi tähele, kuhu ta toitu pannakse. Jaapanis üks kalakasvataja, kes kasvatas neid, koisid neid suuri kogremodi või kuldkala moodi kalu oma tiigis. Pani tähele, et, et aeg-ajalt lendas üks väike vint nokatäiega missis pessa viie, kui siis mõni koi veest välja vaatas, et seal peremehe käest toitu saada, siis linnuke tulija toitis ussikest hoopis seda kala, et tema jaoks oli nagu see märgiks see suur avatud suu ja Todopis kohe käigu pead selle oma ussikese puntra siis kalale suhu. Et niimoodi ta tahtmatult abistas seda kalakasvatajat ja näiteks suured merelinnud nõukaaja kasvõi tormilinnud, kui nad poegi toidavad, nad toovad merelt kala ja, ja selleks, et see poeg seda kala süüa saaks, ta on suhteliselt nõrguke, naise pojake, alguses siis nad neelavad selle toidu alla ja pärast siis oksendavad selle pool seedunud toidupojale, sest see on temal kergem seedida, kui see toitmis otse merest noka vahelt talle toodaks. Mõnikord on kõrb alade loomadel probleeme veega ja näiteks mõningad linnud toovad oma poegadele vett joogiks ja tuuakse seda kas siis noka vahel või siis sulgede vahel. Neis kõrbe uuril on selline, kes ennast vees ringi keerutab, sulgede vahele pesi ja siis toob selle poegadel toiduks ja mõned teised linnud jälle võtavad suu vett täis ja toovad selle siis poegadele joogiks. Mõned linnupesad on väga keerulise ehitusega näiteks lõunakukkurtihase pesa. Miks sa pead pesa ehitamisega nii palju vaeva nägema? Tema elab Lõuna-Aafrikas. Meil on ka kukkurtihane, tema ehitab niisuguse toreda nagu ja pesa ja seal üks auk, kust sisse pääseb. Pesas arenevad pojad välja. Aga see lõunakukkurtihane, tema elab piirkonnas, kus neid munaröövleid kole palju, eriti madude hulgas kipuvad puu otsas ronima ja neil mune seal tahavad jaga poegi süüa, sellepärast tema ehitab keerulisi pesa. Tema pesa koosneb tegelikult kahest kambrikesest seal ülapoolel, kuhu läheb see suurava sisse. Seal on siis niisugune tühi pesa, millest ei ole midagi kasu. Sinna mahub madu sisse. Ta võib seal käia seal midagi ei ole, aga peaaegu märkamatu, avaga teine pesa kustesse linnukesi hakkab sisse. Käimas on suure pesa all palju väiksem kamber. Sinna muneb ta munade, seal kasvatab ta pojad üles. Kuna see sissepääs on nii kitsas ja märkamatu, siis enamasti seda üles ei leita ja niimoodi ta kaitseb siis oma poegi nende kutsumata külaliste eest. Kui rääkida putukatest, siis ilmselt Eestimaa putukatest on kõige tublimad pesaehitajad sipelgad. Kindlasti sipelgad sipelgate pesi, Me oleme metsas kõik näinud, Nad võivad olla kusagil meetri või isegi rohkem kui meetri kõrgused. Ja seal maa sees on veel koht, kus need sipelgad talvel aega veedavad. Sel suvel ma ise veel ei ole jõudnud vaatama minna, aga mulle räägiti kahest väga huvitavast sipelgapesast, üks sipelgapesa, mis on tehtud omasse Plekvaati. Nii et sipelgapesa on selle paadi sees. Ja noh, seal võib arvata, et neil on mingid käigutsevadi põhi, kindlasti on juba läbi roostetanud. Nii et nad saavad käia siis oma pesal ajamas sinna maa sisse ka, vaatan neile ümber nagu mingi kaitsesel, sellel suurel pesakuhilad ja teine pesa on päris omapärane, ta on ehitatud sellise väikese silla, kes seepeale nii, et tal seda ühendust nagu maapinnaga ei olegi. Nii et pesa on nii suvel kui talvel Sillakese peal ja kuidas need sipelgas talve üle elavad, sest nad on seal juba taoliselt pesitsenud. Nüüd juba kolmas aasta, see on kummaline, et seda tasuks kohe päris uurida, et mismoodi nad talve seal üle saavad elada maa sisse nad ei pääse. Millist materjali suured sipelgad oma pesade ehitamiseks kasutavad? Suured sipelgad kuklas, et nemad kasutavad põhiselt pisikesi oksi, kasutavad männi ja kuuseokkaid, siis toovad sinna ka kõikvõimalikku muud metsa, prahti, mis siin läheb, nii et see kuhila kasvab õige jõudsasti. Kuklased põhised elavad metsa algust, okkapuru ja kõikvõimaliku metsakõdu on hästi palju, et selle pärast nad siis sinna metsa alla ennast elama sätivad ja enamasti veel nad katsuvad leida sellise koha, kus see pesa on mingi puu juures, näiteks männi või siis kuuse enamasti kuuse juures sipelgkatel, siis muneb see ema päevas seal sadu mune ja nende eest siis töösipelgad kannavad hoolt, paigutavad nad kambrikestesse ja ootad, kuni arenema hakkavad munadest väljuvad vastsed, siis toidetakse neid vastseid, vastsete arenevad nukud, lukkude eest hoolitsetakse lakutakse seal päevade kaupa ja, ja ühel heal päeval kooruvad neist jällegi töösipelgad, kes siis hakkavad toimetama jällegi oma õdede-vendade kõrval seal pesas. Enam-vähem samasugune elu kulgeb ka erilaste ja kimalaste pesades, samasugune elu kulgeb ka kodumesilase tarus. Kodumesilase elu on kõige paremini tundma õpitud, neid on nagu kõige paremini nähtud. Kui see kodumesilane vastse staadiumist välja tuleb ehk temasse mesilane on, on koorunud siis mesilase tegelikult elu käigus tekib terve rida erinevaid rolle. Esimene kui ta sealt välja koorunud on, hakkab ta siis neid teisi vastseid puhastama, ta nagu puhastaja mesilane siis järgmine etapp on see, et ta hakkab neid vastseid toitma siis ta toitja mesilane siis, kui tal see toitmise periood ära lõppes, siis järgmine etapp on see, et ta hakkab osalema kärgede ehitamisel. Vastav ehitaja, mesilane, järgmine roll pärast ehitaja rolli on see, et ta hakkab vastu võtma seda toitu. Korjemesilased toovad ja hakkab seda siis panema tallele. Ehk tema on nagu sihuke ladustaja mesilane, kui ka see ladustamise töö tema jaoks ära lõpeb, siis ta saab uue rolli, siis ta läheb sinna pesa suudmel hakkab valvama, et keegi pahaline sinna pessa sisse ei tungiks. Siis ta valvurmesilane ja viimane etapp tema elust on siis, kui ta saadetakse korjel, ehk ta läheb siis aasale nektarit korjama ja hakkab seda nektarit pessa tooma, et annab selle nendele ladustajatele üle. Ja siis käivituvad tema, need geenid, mis sunnivad teda tantsima, kui ta mingi korje paiga on leidnud ja siis saab temast ka teejuht teistele mesilastele. Nii et, et see rollide muutumine tema elu jooksul on päris muljetavaldav. Ta kogu aeg saab nagu ühe töö juurde, kuigi ta neid ei õpi, vaid ta lihtsalt siirdub ühe töö juurest teisele ja kõik need on talle geenidega udu kaasa antud, need rollid, ta oskab seda tööd teha, et ega ta ei õpi seal. Millised kalad pesa teevad? Meie rannikul elavad sellised kalad nagu okaalikud nendes pesa tegemise viis on väga kummaline, Nad teevad siis rohukõrtest ja siukse väikese kuhila sinna vee sisse ja isane on see, kes seal pesa ehitab, kutsub siis emase sinna munema, viljastab need munad ära ja siis emane läheb minema, ei saa näebki neid mune valvama, seni kui nad kooruvad ja hiljem kakupojad on koorunud, mis ta tegutseb veel nende poegade juures seal, püüdes neid siis ohtude eest hoiatada ja kaitsta. Teine selline pisike ogaliku taoline tegelenud Lukkarid, kes samuti meie vetes elav kohalikul selja peal, siis kaks ja kolmuga, siis temal on neid kuni üheksa, kes seal selja peal, nii et, et nemad on sihuksed, pesaehitajad, kalad meie oludes, aga näiteks troopilistel aladel elavad tõst kaladest on Tetra üpris kummalise käitumisega, nimelt tema valib endale välja mingi puulehe vee kohal umbes 10 sentimeetri pikkuse lehekese ja, ja ta on ka kusagil umbes 10 senti veepinnast kõrgemal ja siis, kui ta on sellise lehe leidnud, siis ta hakkab emaseid sinna juurde meelitama. Ja kui siis emased tulevad, siis ühega nendest heidab ta paari ja alguses ta demonstreerib seda lehte, seal ujuvad seal Ehal ringi ja siis mingil hetkel, kui emane aktsepteerib selle lehe olemasolu ja leiab, et see on sobilik Lehtsinud, hakkad käituma üpris kummaliselt, nakatav koos veest välja hüppama, nii nagu vahe. Me näeme sünkroonvettehüppeid, siis nemad teevad sünkroonselt veest väljahüppeid pod kõhuga vastu seda lehte, sest emane muneb sinna lehekülge ja isane siis viljastab selle. Nii nad hüppad seal, kuni munad on kõik munetud. Ja siis emane läheb minema, isane jääb sinna valvama. Nüüd kui munad on veest väljas, kalamari on veest väljas, siis me teame, mis kalamarjaga juhtub, kui ta ei ole vees, kipub ära kuivama. Ja nüüd isane, selleks, et need marjaterad ära ei kuivaks, ta hakkab neid niisutama ja selleks võtab ta siis vett ja pritsib need munad märjaks, nii et iga natukese aja tagant hüppab ta veest välja ja pritsib neid mune siis veega, nii et need ära ei kuivaks ja valvab ja niisutab neid mune senikaua, kuni maimud kooruvad. Ja alles siis, kui maimud on koorunud, vette kukkunud, siis ta läheb oma teed. Mõningad kalad, näiteks põhjakoristajad võivad vee all pesema, kasutada puutükke või, või puuosa käsi või isegi terveid kände, mis seal vette kukkunud on ja selliseid pesa ehitamise variante nendel kaladel on, on erinevaid, veel, päris kummalised pesad on näiteks, kui seal pesaks saab nimetada ema, siis ei ole nagu üldse asjalik seal pere juures toimetamisel poegade eest hoolitsemisel, vaid seal selle töö teeb ära isakala. Ja, ja need on siis merihobud ja merinõelad ja meri hobudele, meri, nõeladel areneb sinna kõhu peale niisugune eriline taskukene, kuhu ema siis muneb munad ja, ja isane, siis hoolitseb nende munade eest ema pärast munemist lähedaselt isase juurest minema. Ja üldse neil on kuidagi kõik see elu pea peale pööratud, võrreldes nagu teiste liikidega, sellepärast et meil on näiteks isased tagasihoidlikku värvi, kes seal oma paunakesega, vetikate või muude taimede vahel saad ennast peita. Aga emased, kes muidu tavaliselt loomariigis on sellised tagasihoidliku värviga, on vastupidi, on üpris värvikirevad ja ja püüad sisestele meeldida, et isane lubaks oma taskusse neil muneda. Väga põnev pesa tegemise viis on kohel krabil, kes ei oska ujuda, aga pojad peatal vees arenemata ei saa kuidagi teistmoodi. Kui need pojad vette sokutama, siis Ta kasutab selle vee saamiseks puu otsas kasvavaid taimi, mille sisse koguneb vesine bromeeliad. Ta läheb üles puu otsa, muneb sinna Promeele sisse v sisse oma munad ja jääb siis oma lapsi sinna valvama. Ja kui sinna näiteks tuleb kiil, kes tahab ka sinnasamasse Rumeeniasse muneda siis korjab see krabi hoolikalt kõik hiili munad, vastsed, kui sealt mõnest punast on vastne koorunud, korjab need sealt kenasti välja ja hävitab ära. Sellepärast et need võivad muidu hakata tema pojukesi sööma. Ja kui pojad on piisavalt kasvanud, siis hakkab ta neile isegi toitu tooma, sinna Promeedia sisse. Selleks toiduks enamasti viljastamata marjaterad. Ja mõnikord ta siis võib sinna tuua ka natukest, munakooretükikesi või midagi muud. Need pojakesed saaksid endale tugevamat koorikut kasvatada. Selles mõttes see on väga huvitav käitumine ja mis veel huvitav, selle väikese väikese või krabikese puhul on, on see, et Ta suudab ka kuidagimoodi motiveerida oma eelmise aasta lapsukesi hoolitsema oma järeltulijate eest, et neil on ka umbes selline väike krabi ühiskond, kes siis laste hooldamise nende mureks võtnud. Kalade puhul järglaste eest hoolitsemine muidugi, kõige drastilisemalt on välja kujunenud Haidel. On olemas mõned huvitavad hailiigid nagu näiteks heeringahai, kes siis kasvatab oma poegi enda sees ja, ja niimoodi, et tema siis muna juhas kasvab poeg, ta muneb sinna muna Jahasse kogu aeg viljastamata munarakk, kese poekest, tal sees on siis muud, kui sööb neid viljastamata munarakke või mune ja kasvab suuremaks ja väljub ema kehast alles siis, kui ta tsirka meetri pikkune ja veelgi karmim poegade eest hoolitsemise viis on, on liiva hail. Tal on kaks munajuha ja kummaski koorub üks neli-viis poega või vahel ka rohkem. Ja, ja siis hakkab nende poegade vahel olelusvõitlus ehk suuremad, hakkad väiksemaid ära sööma ja lõpuks jääb ainult üksainus alles. Ja alles siis, kui see üks on alles jäänud, siis hakkab ema munema jällegi sinna muna juhadesse viljastamata mune, mis on siis nendele alles jäänud poegadele toiduks ja siis nad kasvavad seal kummaskimuna juhas kuni meetri pikkuseks ja vot siis läheb see liivahai, kes ise võib-olla kusagil kaks meetrit või natuke üle kahe meetri, aga suguküpseks saab ta enamasti kahe meetri pikkused läheb siis sünnitama ja ja kui see kahemeetrine hai siis sünnitab seda ühe meetri pikkust poega, et see on päris muljetavaldav vaatepilt ja, ja need, kes seda näinud on, väidavad, et tundub, et seal, vaesel hail on ka väga valus, sest need liiva haidont agressiivsed need pojakesed ka, et noh, purevad seal ema sees vist kas siis 11 või noh, on olnud näiteks juhuseid, kus liivahai on kinni püütud, kellel pojad kõhus on nagu kõht lõhki lõigatakse, siis lõike näpust võtab kinni paarkümmend või, või isegi rohkem Päikest teravat hammast. Kuskil Murr lainetes. Jõgedes üksnes parv õisikupuude, mis pehme ja mahekaalus, jõgede ootus Roo. Kaluusaid rannalt süvavee survest on põksuma. Kui me läheme nüüd edasi kahepaiksete maailma, siis sealse järglaste eest hoolitsemine on ka tegelikult päris kummaline. Kõige kummalisem võib-olla on kärg, on neid Kärk, on nende erinevaid liike seal selline klapikonnakene, kellele siis pulma ajal emasele ilmuvad, selga sellised nagu kärjetaoliselt moodustasid, kuhu siis ta kleebib munad, see kasvab nagu naha sisse seadis, need kullesed arenevad seni, kuni neist siis ühel heal päeval kooruvad valmikudele tulevad sealt seljast siis välja. Euroopa lõunaosas elab köidicon, kes siis muneb munad oma tagajalgade külge ja kannab neid endaga kaasas või õieti nende koos vees ja niimoodi ta kannab siis nende eest hoolt. Aga väga kummalised on need pisikesed puukonnad. Mõningates keeltes kutsutakse neid mürk Kondmadeks või noolemürgi konnadeks, sest nemad kasvatavad poegi ka Promeeliates. Bromeeliad tundub olevat väga populaarne koht järglast üleskasvatamisel erinevatel liikidel ja siis need noolemürgikonnad, lained, puugonnad käivad praktiliselt iga päev seal puu otsas, selle pärast iga päev munad ühe muna munevad erinevatesse Promeeliatesse ja siis käivad ka neid poegi toitmas munevad sinna viljastamata mune veel juurde, et neil süüa oleks, sest Promeel ja noh, seal palju seda vett saab olla ja ja ega seal nüüd nii väga kedagi ei elab siis poeg nälga sureks, tuleb talle kogu aeg lisada siis neid viljastamata mune sinna sisse ja niimoodi ta siis edasi-tagasi käib päevast päeva see pisikese konna kohta, kui ta kuhugi 10 15 meetri peale peab iga päev ronima ja tagasi tulema maapinnale, kus ta ise süüa otsib, siis, siis see on päris selline. Kui meie inimesed peame 10000 sammu päevas käima, siis temale tuleb kusagil paar-kolmsada inimese sammu päevas, aga see on tema suurust arvestades päris hirmuäratav suurus on mõned sellised konnaks, et kes siis teevad vahust pesi selle munavalge, mis seal nende munarakkude ümber on see valgeaine, mida me ka veekogus näeme kevadeti sele Nad löövad niimoodi vahtu ja seal sees saavad siis kullased kenasti. Ollase vahu pealmine külg kuivab ära, tekib nagu Bizee kullesed saavad seal sees siis üldises vees ja toitainete segus kenasti areneda, kui nad piisavalt suureks on kasvanud, siis nad pudenevad sealt. Sest see pesa enamasti ehitatakse veekogu kohal. Kui me roomajate juurde edasi läheme, siis roomajad, nendel on päris kummalisi viise oma järglaste eest hoolitsemiseks. Me oleme ilmselt kõik lugenud püütonitest, kes siis hauvad mune. Mida sa haudumine tähendab, noh, pesanad, võib-olla veel mingi lehehunniku, nad ka sinna meisterdavad, aga nad munevad munade, keeravad ennast siis selle munade ümber, nii et nad moodustavad selle. No kui elava pesa nende munade ümber ja pesa kõrgus võib olla kolm, 40 sentimeetrit seal mitu kihti neid maokeermed, siis üksteise pea, mille sees on munad ja seal ta siis hakkab Neid lihaseid liigutama, nii et ta tekitab temperatuuri kusagil 36 37 kraadi. Enda temperatuur võib olla oluliselt madalam, aga, aga just liigutades lihaseid, munad saavad kõrgema temperatuuri ja ta ei jäta seda mitte saatuse hooleks päikese või mingi kõdunenud materjali hooleks, vaid hoolitseb temperatuuri tõstmise eesti siseneb. Ja, ja see kindlasti annab talle teatud edumaa. Näiteks päikeses kinkis elab Taiwani saarel temal kaevu poegade jaoks sellise erilise tunneli. Ta muneb munad tunnelisse ja jääb ise sinna tunneli suudmel valvama, et keegi sisse ei tule ja tihtipeale on on nähtud seda, et ta asub võitlusse viska munasööjate madudega, kes siis püüad sinna tungida ja ja praktiliselt ohverdab oma elu poegade nimel, sest ta ise süüakse ära, aga, aga sageli munad jäävad terveks, kui ta sealt neid mune valvab. Ja muidugi roomajate puhul kõige tuntum emaarmastuse näide, mida me tihtipeale ei oska nagu väga hinnata, on krokodillide emaarmastus, krokodillid, ehita ka suure kuhila pesa jäävad sinna siis valvama, väikeste krokodillide puhul on see pesa väiksemaga Niiluse krokodillid teevad päris aukartust äratav pesa, samuti harikrokodillid. Ja kui keegi siis seda pesa üritab rüüstada, ükskõik kes, kas seal varaan või, või mingisugune muu munade vastu huvi tundev tegelane, siis isa ja ema, kes seal lähedal on, need ajavad selle pesa röövli halastuseta minema ja, ja ei ole ilmselt meeldiv krokodilli lõugadega. Kui sattuda selle tõttu, siis krokodillipesad on väga heas turvas ja, ja kui see krokodill seal pesa juures valvab, siis läheb seal kusagil paar kuud aega ja siis hakkab sealt pesast kostma piiksumist ja tuleb sealt pesast välja tillukesi krokodilli isa ema aitavad neid sealt välja tulla, kraabivad seal pesakuhila lahti ja siis võtavad selle. Kest hellalt suhu ja viivad siis vete, lasevad nad vees vabadusse. Filmides ma olen seda juhtunud nägema ja, ja see on päris hirmuäratav vaatepilt, kui sihuke tilluke, paarikümne sentimeetri pikkune krokodilli pojakene vaatab välja, siis seal ei saa nelja viie sentimeetri pikkuste hammaste vahelt. Ja siis, kui need pojakesed vette sattunud isa ema jätkavad nende valvamist päris hoolega ja ja valvad neid nii kaua, kuni need pojad kasvavad tsirka meetri pikkuseks, kui nad on meetri pikkuseks kasvanud, siis lähevad nad oma teed. Ja krokodillide puhul on muidugi see, et nad peavad veel kaitsma neid poegi ka ju oma naabrite eest võõra perepoegi tihtipeale kiputakse nahka panema, et tuleb kaitsta lindude varaanide ja, ja siis ka teiste krokodillide eest. Noh, me kõik teame, et imetajad toidavad oma poegi piimaga, see on selline tüüpiline hoolitsemine oma järglaste eest. Ja piimaga toitmine on on väga efektiivne, sest piim on väga toitaineterikas ja mõningatel liikidel see piim on ka väga rasvane. Need liigid, kes harva käivad mu poegi toitmas, seal võib olla rasvaprotsent seal paari-kolmekümne ringis, mõningatel hüljestel näiteks isegi 50 protsendiline rasvasisaldus ja vaaladel näiteks on see rasvasisaldus tihtipeale 50 protsenti piima sees. Aga enamasti see rasvasisaldus on natukene väiksem ja piima joodetakse siis oma oma järglastele mõõdukates kogustes, teatud perioodidel päeva jooksul, vahel mitmeid kordi päevas. Noh, see sõltub jälle liigi omapärast. Meie jänesepojad, põldudel või metskitsepojad enamasti saavad kord või paar päeva jooksul süüa aga mõningaid poegi toidetakse iga paari tunni tagant, et see sõltub siis jah, sellest, kui ohustatud see tegelane on, kui kartlik ta on, et kui palju peab ema teda varjama. Ja kummaline, aga see näiteks, et kas lastel eriti need, kellel poegadel hästi teravad küüned nagu kassipoja, küüsime kõik, oleme tundnud oma püksisääre peal või käe peal. Ja kassipoegadel on siis see nisa kindlaks määratud, et igal pojal on oma kindel lisa, mille juurde läheb, et neil ei ole nii nõu kutsikatel, kes seal trügivad ühe nisa juurest teise juurde kogu aeg ja 11 togivad kassipoegadel, kui nad niimoodi hakkaksid seal 11 trügima ja küüntega kraapima, siis tulemus võiks olla see, tema lisad saaksid kannatada ja ja see oleks väga valulik protsess, nende poegade toitmine maale, nii et kassipoegadel igalühel on oma kindel nisa, mille otsa ta ennast kinnitab. Koerapoegadel on siis selline jõuvahekordade klaarimine kogu aeg näiteks põrsastel, kui põrsad sünnivad, siis neil on väga selge kord majas, ema sünnitab, poeg roomab kohe nisa otsa ja, ja kui sa oled varasem sündi ja siis liigud sinna pea pooled peapoolsetes lisades, on on tavaliselt kõige rammusam piim ja mida hilisemasse sünnid, siis seda sabalähedasema nisa otsa sa satud ja selle tõttu on sul ka veidi lahjem toit kogu aeg kasutada. Nii et teatud sellised reeglid toimivad ka seal loomariigis, et see ei ole päris juhuslik, kuidas keegi süüa saab. Tegelikult mingite nõredega toidavad väga paljud teised olendid ka oma poegi, näiteks on olemas ketas, kalad, keda ka vahel akvaariumites peetakse, neid hästi ilusad värvikirevad. Ja kui nendel siis on pojad, siis emakalad eritavad lima. Ja see lima on siis selline Rida pojad käivad tema pinna pealt söömas. Amazonase jões elab maailma suurim magevee kala Paima, kes võib kasvada seal kolme või elama meetri pikkuseks ja ka tema eritab siis sellist erilist lima, millega ta oma poegi toidab. 2008. aastal avastati Panamastus väga haruldane konnakene, kes koitis ka poegi oma keha kudedega, siis ta kasvatas selleks poegade ilmaletuleku ajaks selge sellise paksu kasuka ja ja siis seda kullased käisid näksimas. Ja 2009. aastal teda enam ei kuuldud ega teda ei olnud enam näha. Ta on kuulutatud siis eriti ohu altics liigiks maailmas, aga kas ta üldse enam eksisteerib seda videot? Konnade hulgas on veel sellised omapärased tegelased nagu konnad, nad näevad välja nagu suured vihmaussid, elavad ka maa sees on pimedad, aga nendel on suu ja suus on ka hambad. Aga keha, niisugune lüliline ja nad on sellised kummaliste värvima sinised ja mõned roosakad ja ja mõned punased ja, ja ka nende hulgas on siis selliseid liike, kes suudavad oma keha eritisi pakkuda poegadele toiduks ja need pojad sünnitab ta elavana, see tähendab, et nad kooruvad munast juba juba sel hetkel, kui munad munetakse. Ja siis need pojad jäävad kohe ema juurde, hakkavad tema keha pinnalt Nakerdama keha eritisi ja niimoodi siis jääb mulje, et konn toidab siis ka oma lapsi piimaga. On üllatkonna suur hulk on nii särav, laupäeval oli see torm. Peres Kainskümmeil haids germei. Vaikne rahu, Jehoova. Täidab südameid? Kui kohtumas näed, ka on näkkesi, siis läigib nende vahel vesi, külm ja roos, teedeeaa lai, on elu hälliks olnud vesi, seal, kus konventi, pesin. Kui me veel vaatame, missuguseid hoolekandeviise vanematel laste suhtes on peale toitmise, siis kahtlemata on see, et nad peavad oma lapsi kuidagi kaitsma ja see kaitsmise süsteem on kõige paremini välja kujunenud, kas siis lindudel ja imetajatel. No muidugi, me rääkisime ka natuke krokodillid, kes valvab oma poegi kõige täiuslikum, siiski hooldamise süsteem on välja kujunenud imetajatel, sest need imetajad valvavad poegi küttis üksikult, noh, ütleme perejõududega, aga ka kogu suguvõsajõududega nagu näiteks surikaatidel on see asi korraldatud, kes siis tegelikult nii isa, ema, onud, tädid kui ka vanemad vennad-õed kõik nende väikeste eest hoolitsevad. Samuti on väga omapärane lõvi karjavaise praidi ülesehituse ajal on enamasti juhiks, on siis üks suur ja vanaisaloom, aga lisaks sellele on seal siis ka neli, kuus, kaheksa noh, oraalsest slaidi suurusest, ema looma, kes tihtipeale on omavahel kaugemalt või lähemalt sugulased ja kes siis enamasti sünnitavad oma pojad ka ühel ajal ja siis hooldavad ja toidavad neid ühel ajal. Sama lugu näiteks ühen koertega, need siuksed hästi kiired ümarate kõrvadega klapilised koerlased, kes Aafrikas vannides elavad. Ka nendel ei ole nii tihtipeale, et ainult ema toidaks oma poegi, kuigi see individuaalne äratundmine väga paljudel liikidel on väga oluline nende puhul see ei ole tähtis, tähtis on see karjalaks ühine tunnus ja, ja see karja selline sidemete tugevdamine toimub siis nii, et juba väikesest peale neid pisikesi kutsikaid võidab see, kes esimesena kohale jõuab, ehk kutsikast saab selle ema käest toidu, kes parajasti läheduses on ja, ja tihtipeale on nii, et kui siis üks kutsikas hakkab sööma, siis tulevad ka teised ja vaene ema vahel on seal siis 10 või enama kutsika piiramisrõngas, kes siis kõik tahavad tema käest toitu saada. Lõvidel toimub poegade kaitsmine siis ühiselt, aga näiteks paljudel anti loopidel ja sõpradel ja, ja teistel suurtes karjades elavatel loomadel on tähtis, et tema tunneks oma poja ära ja, ja siis ta saab kätte, et see toidu, oma oma ema käest ja nende puhul siis sellist ühistoitmist mingil juhul ei, ei tule või kui tuleb ette väga harva, sellepärast et et iga ema siiski tahab toita ainult oma poega ja võõrad kihutatakse halastamatult minema, kuidas ta oma poja ära tunneb. Poja äratundmine saab alguse siis enamasti sellest, et pärast sündi ema lakub teda hoolikalt ja nuusutab ja jätab lõhna meelde. Samamoodi on ninapidi ema vastas koguaegse poeg, kellel jääb see ema lõhn meelde ja, ja ema siis selle lõhna alusel tunneb selle poja ära. Kui poeg lähedale tuleb, siis see lõhn on see tähtis tundemärk. Lindudel lõhna, tunded, nii head ei ole näiteks väga siukse ühtemoodi väljanägemisega linnud nagu näiteks laululuiged, siis nemad jätavad meelde ema ja isa noka peal selle musta osa, sest seal igal luigel veidike erinev. Ja siis tunnevad selle noka musta osa järgi oma vanemad ära. Üsna mitmed loomad tassivad oma poegi seljas ja teevad seda ilmselt selleks, et poegi kaitsta. Jah, me oleme ilmselt näinud kõike pilti opossumitest, kellel on pojad seljas. Olen pilte näinud erinevatest ahvidest, kes liiguvad pojad seljas ja lisaks sellele poegi seljast tassitakse, on olemas ka spetsiaalsed sellised kukrud, kus siis poegi tassitakse, need on siis kukkurloomadel kängurud, kukrud on meile kõige rohkem tuttavad ja me näeme, kuidas pojad sinna sisse ronivad ja, ja välja ronivad. Aga peale imetajate teevad sellist poegade kandmist, transporti ja enda lähedal hoidmist, mõned selgrootud, näiteks skorpionid, skorpionid, tihtipeale tõstavad oma pojakesed kõik selge, liiguvad nii, et pojad on tema seljas ja, ja tema ähvardav saba siis hoiab kõikvõimalikud pahatahtlikud tegelased poegadest eemalt. Teine viis poega transportimiseks on kaladel välja kujunenud näiteks väga paljudel kirevahvenate on selline komme, et kui pojad satuvad hätta, siis kala ajab oma päratu suure suu laiali. Jaa, pojakesed tulevad talle siis suhu, nii et ta paneb siis suukese kinni ja pojad on seal kenasti varjul, noh, samas on mõned teised liigid, kes siis poegadest toituvad, on ära õppinud selle, et kui pojad suu on, põsed punnis, selle kallal sa tuled, suure hooga löövad oma suuga vastu selle kirevahvena põske. Suu läheb natuke lahti ja osa poegi kukub väljasse. Röövel napsab paar poega kiiresti kinni, sööb ära, enne kui ema jõuab, siis ennast koguda ja, ja suu jälle korralikult kinni panna. Nii et neid viise, kuidas poegadest hoolitsetakse, on loomariigis tohutult palju ja jääb mulje, et kõik loomad on tegelikult väga head. Vanemad nad aina muud ei teegi, kui tahavad oma järglaste eest hoolitseda. Ja tegelikult eks ta nii olegi seal neile nagu tähtis, et oma edukaid geene edasi anda. Vahel räägitakse ka, et mõned vanemad ei ole nii head vanemad no näiteks on üks lagrits Tupaia kes elab Kagu-Aasias, tema elust ei ole väga palju teada. Kui näiteks lugeda loomade elu, mis on ilmunud kusagil seitsmekümnendatel aastatel hotell, siis loovad, elus kirjeldatakse setup, aia, sööb putukaid ja väikesi selg roogseid. Nüüd viimase aja uurimused näitavad, et tema ei söö tegelikult neid putukaid ega selgroogsed, vaid tema ainuke toit on mõningate troopiliste viljade käärinud mahl, mille alkoholisisaldus on kusagil noh, meie õllega enam-vähem võrreldav kolm pool neli protsenti ja, ja seda mahla ta siis päevas kogu aeg joob, kogus, mille ta nagu ära joob, kui see inimese peale ümber arvutada, sest see tähendaks umbes 12 klaasi veini päevas ja ta siis tegelikult käib oma poegi toitmas kord paari päeva tagant on need pojad jätnud puu tüvesse, seal on mingid õõnsused seal õõnsustes nad on ja siis rõõnsus ümbruse määrib. Kui sellise eriti haisva nõrega, mis siis peaks nagu kõik need söödikud küll roomajad, küll linnud, küll imetajad, sest pesast eemal hoidma ja pojad siis on seal kaks päeva enamasti söömata, joomata käib ta siis ainult harva, harva neid toitmas, aga tema piim on niivõrd rammus, kui pojad sisse oma selle kõhutäie jälle kätte saanud, siis sellest piisab neile tõesti 48-ks tunniks. Kas see loom nii suurest alkoholi kogusest purju ei jää? Jah, meie inimsilmade järgi tundub tegemist olema tõelise alkohoolikuga, siis tegelikult alkohoolik ta ei ole, sellepärast et, et see loomake purju ei jää, tema maks suudab niivõrd hästi alkoholi ära töödelda, tema purju jää, erinevalt näiteks meile talvekülalisena tulevatest siidisabadest, kes käärinud puuvilja süües vahetevahel ka nii purju jäävad, suisa puu otsast alla pudenevad. Selline see elu siin looduses on, et meil jääb üle ainult vaadata. Ta imestada, kui põnev see kõik on. Kuulsite keskeprogrammi saate tegid Georg Aheri ja Marje Lenk.