See juhtus leedi Winzer Mervi viimasel vastuvõtul enne lihavõtteid kui pentsinki. Maja oli veel rahvarohkem kui tavaliselt. Kuusk kabineti ministrit olid tulnud spiikri vastuvõtult oma aumärkides ja paeltes. Kaunid naised kandsid oma parimaid kleite ning pildigalerii lõpus seisis printsess Sophia karsruuest tüse Tatarlase välimusega daam tillukeste mustade silmade ja suurepärastes marraktidega, kes rääkis eriti halba prantsuse keelt nii valjusti kui suutis ja naeris liiga palju kõige üle, mis talle öeldi. See oli tõesti üks vaimustav inimsegu. Elegantsed peeri prouad vestlesid sõbralikult ägedate radikaalidega. Populaarsete jutlustajate kuuesabad, riivasid väljapaistvate skeptikute omi. Terve hulk piiskoppe järgnes pidevalt ühele paksule primadonna-le, toast tuppa. Trepil seisid mitmed kuningliku akadeemia liikmed maskeerituna kunstnikeks ning räägiti. Kunagi oli õhtusöögisaal olnud geeniusi tihedalt täis tuubitud. Tõesti, see oli üks leedi Windermere'i parimaid õhtuid ja printsess jäi sinna peaaegu kella poole 12-ni. Niipea, kui ta oli läinud, pöördus leedi Windermere'i tagasi pildigaleriisse, kus kuulus majandusteadlane. Pühalikult selgitas Ungari pahuralt muusika Virtoosile teaduslikku muusikateooriat ja hakkas vestlema heisli hertsoginna, aga ta paistis imekaunis oma suursuguse elevandiluu värvi kaela suurte siniste meelespea värvi silmade kuldsete raskete lokkidega. Need olid ehtsa kullakarva, mitte seda kahvatut õlevärvi, mida tänapäeval nii sageli kuldseteks nimetatakse vaid niisugust värvi, nagu leidub päikesekiirtes või kummalise merevaigu südamikus. Ja need andsid tema näole mingi pühaliku kiirguse, milles polnud just vähe võluvat patustaja. Tema mõtteviisi oli huvitav uurida. Varakult oma elus oli ta avastanud tähtsa tõe, et miski ei sarnane niivõrd süütusega kui ebadiskreetsus ja rea valimatute kõrvalehüpetega. Pooled neist täiesti kahjutud oli ta loonud endale teatud kuulsuse. Ta oli rohkem kui korra vahetanud abikaasat. Bret arvab, et ta oli kolm korda abielus olnud, aga kuna ta ei vahetanud kunagi oma armukest, oli maailm ammu lakanud tema üle keelt veksmast. Ta oli nüüd neljakümnene lasteta ja selle erakordse lõbujanuga, milles peitub saladus. Jääda nooreks. Äkki vaatas ta innukalt toas ringi ja ütles oma selge kontraldiga, kus on mu hiromant Teie miss kleris. Hüüatas hertsoginna tahtmatult, lõpetades minu hiromant hertsoginna. Ma ei saa praegu temata elada armascladis, te olete alati nii originaalne, pomises hertsoginna, püüdes meelde tuletada, kes see hiromant õieti oli ja lootes, et see pole sama, mis kiropod käte ja jalgade ravija. Ta käib korrapäraselt kaks korda nädalas Muket vaatamas, jätkas leedi Winzermeer ja käitub seejuures väga huvitavalt. Taevas hoidku, sõnas hertsoginna hindamisi. Ta peab siiski olema midagi kiropodi taolist kohut. Ma loodan, et ta on siiski välismaalane siis poleks see nii halb. Ma pean teda kindlasti teile tutvustama, teda tutvustama, hüüdis hertsoginna. Kas te tahate öelda, et ta on siin ja ta hakkas otsima väikest kilpkonnaluust lehvikud ja väga räbaldunud pitssalli, et olla kohe mineku valmis, kui vajadus tekib? Muidugi on ta siin, mul ei tuleks pähegi võõrustada seltskonda ilma temata. Ta ütleb, et mu käsi näitab selgelt mu psüühilist seisukorda ja et kui mu pöial oleks olnud pisutki lõhem, oleksin ma veendunud pessimist ja läheksin kloostrisse. Ahnii, ütles hertsoginna suurt kergendust tundes. Ta ennustab häid asju, arvan ma. Ja aga õnnetusi, vastas leedi Winzermeer piiramatul hulgal. Näiteks olen ma järgmisel aastal suures hädaohus nii maal kui merel hakkan elama õhupallis ja tõmban oma lõunasöögi igal õhtul korviga üles. Seal kõik mu väikesele sõrmele üles kirjutatud võimupeopesale olen unustanud, kummale. Kuid see on ju saatuse proovilepanek läris. Mu armas hertsoginna saatuse abil võib kiusatusele vastu seista. Arvan, et igaüks peaks laskma kord kuus oma kätt vaadata, et teada, mida mitte teha. Muidugi tehakse kõike sellest hoolimata, kui ta nii meeldiv olla, hoiatatud. Kui nüüd keegi ei lähe ega too härra Potšersid kohe siia, siis pean ise minema. Ütles üks pikk kena noormees, kes seisis juures, kuulates jutuajamist lõbusalt naeratades. Kui ta on nii imeline, nagu teie ütlete, leedi Winzermeer siis ei saa ma teda mitte märgata. Öelge mulle, missugune ta on ja ma toon ta otsekohe teie juurde. No ta pole põrmugi hiromandi moodi. Ma mõtlen, et ta pole müstiline ega saladuslik ega romantilise välimusega. Ta on väike tüse mees, naljaka palja pea ja suurte kuldraamides prillidega midagi perearsti ja maa, advokaadi vahepealset. Mul on tõesti väga kahju, kuid see pole minu süü. Inimesed on nii tüütud. Kõik mu klaverimängijad näevad välja täpselt nagu poeedid ja kõik mu poeedid näevad välja täpselt nagu klaverikunstnikud. Ja ma mäletan, et kutsusin eelmisel hooajal lõunale ühe kõige kohutavama vandenõulased, mehe, kes oli õhku lasknud väga paljusid inimesi ja kandis alati seljas soomussärki ning piss toda särgi käises. Ja kas teate, et kui ta tuli, nägi ta välja just nagu kena vana vaimulik ning õhtu polnud enam põrmugi lõbus. Muidugi oli ta väga huvitav ja muud seesugust, kuid ma olin kohutavalt pettunud. Ja kui madalt soomussärgi kohta pärisin, naeris ta ainult ja ütles, et see olevat liiga külm Inglismaal kandmiseks. A, härra Poitiers on siin nüüd härra Poitiers, ma tahan, et te vaataksite hertsoginnat heislikett. Hertsoginna, te peate kinda ära võtma? Ei, mitte vasakesi, see teine armas Gladys, ma tõesti ei pea seda päris õigeks, ütles hertsoginna oma üsna määrdunud klasseeginast jõuetult lahtine õppides. Huvitavad asjad pole kunagi päris õiged, ütles leedi Winzermeer. Niisugune see maailm juba kord on. Kuid ma pean teid esitlema. Hertsoginna, see on härra Poitiers Mu lemmik hiromant härra Potšers seal hertsoginnat heisli. Ja kui te ütlete, et all on suurem kuumägi kui mull, ei usu ma teid enam kunagi. Olen kindel plaadistused, mu käel pole midagi niisugust, sõnas hertsoginna tõsiselt. Teie armulisusel on täiesti õigusvastas härrapotšers, heites pilgu lühikeste nurgeliste sõrmedega väikesele disedale käele. Kuumägi pole tõesti arenenud. Elujoon on aga suurepärane. Palun pöörake rannet. Tänan kolm selget joont randme esiküljel. Teelati kõrge vanuseni hertsoginna ning saate olema erakordselt õnnelik. Väga mõõdukas intellektuaalsus mitte liialdatud südamejoon, nüüd olge ebadiskreetne, härra Poitiers. Hüüdis leidi Winseumeer. Miski ei teeks mulle suuremat rõõmu, ütles härra Poitiers kummardades. Kui hertsoginnat oleks armusuhteid. Kuid pean kahjuks ütlema, et näen suurt püsivat armastust ühendatud tugeva kohusetundega. Palun jätkake, härra Poitiers, ütles hertsoginna paistes üsna rahulolevana. Kokkuhoid on teie armulisuse üks suuremaid voorusi jätkas härra Poitiers. Ja leedi Winsümmeer hakkas itsitama. Kokkuhoid on väga hea asi, tähendas hertsoginna enesega rahul olles. Kui ma täis liga abiellusin, oli tal 11 lossi ja mitte ainsatki maja, milles elada, sünniks. Ja nüüd on tal 12 maja ja mitte ainsatki lossi. Hüüdis leedi Winzermeer. Noh, mu kallis, ütles hertsoginna. Ma armastan mugavust, ütles härra Poitiers. Ja moodsaid täiendusi ja kuuma vett igas magamistoas. Teie armulisusel on täiesti õigus. Mugavus on ainus asi, mis meie tsivilisatsioon võib meile anda. Te rääkisite imeväärselt hertsoginna iseloomust, härra Poitiers ja nüüd peate jutustama leedi floora omast. Ja vastuseks naeratava majaproua noogutusele astus diivani tagant kohmetult välja pikk liivakarva šotipäraste juuste ning kõrgete abaluudega tütarlaps ja sirutas välja pikka lapikute sõrmedega kondise käe. A pianist nini ütles härra Poitiers. Suurepärane pianist aga vist küll vaevalt kunstnik. Väga tagasihoidlik, väga aus ja suur loomaarmastaja. Täiesti õige. Hüüdis hertsoginna leedi Windermere'i poole pöördudes. Absoluutselt õige. Flora peab Mac laskis kaht tosinat šoti lambakoera ja ta muudaks meie linnamaja loomaaiaks, kui ta isa seda lubaks. Noh, just sedasama teen mina oma majaga. Igal neljapäeva õhtul hüüdis leedi Winserveer naerdes. Ainult et mina armastan rohkem lõvisid kui šoti lambakoeri. See on teie ainus viga, leedi Winzer, meer ütles härra Potšess pidulikku kummardusega. Kui naine ei suuda oma vigu võluvaiks muuta, on ta vaid emane olend, kostis vastus. Kuid teie peate meie jaoks veel mõnda kätt vaatama. Tulge, söör Thomas, näidake härrapotšersile oma kätt. Ja üks sõbraliku näoga vanahärra valges vestis astus ette ja sirutas välja oma paksu kareda väga pika keskmise sõrmega käe. Seikluslik loomus, neli pikka reisi minevikus ja üks tulemas teinud kolm korda läbi laevahuku. Ei, ainult kaks korda, kuid järgmisel reisil võib see tõeks minna. Tugevalt konservatiivne, väga täpne ja kirglik harulduste koguja. Kuueteistkümnenda ja 18. eluaasta vahel olite tõsiselt haige päriside varanduse, kui olite umbes kolmekümnene suur vastumeelsus kasside ja radikaalide vastu. Erakordne, hüüdis söör Thomas. Te peate tõesti vaatama ka minu naise kätt. Teie teise naise oma, ütles härra Poitiers vaikselt, ikka veel söör Thomase kätt hoides teie teise naise oma erilise hea meelega. Kuid leedi Marvel, nukrailmeline, pruunide juuste ning tihedate ripsmetega naine keeldus täielikult laskmast oma mineviku või tuleviku paljastada. Ja mitte miski, mida leedi Winzermeer võis teha ei suutnud mõjutada messide ökoloffi, vene saadikut isegi kindaid ära võtma. Tõesti, paljud inimesed paistsid kartvat seista selle veidra väikese mehe ees, kes naeratas kombekalt, kellel olid kuldsed prillid ja säravad helmetaolised silmad. Ja kui ta lausa kõigi ees ütles vaesele leedi sõrmorile, et too ei hoolivat sugugi muusikast, vaid armastavat hoopis muusikuid, mõistsid kõik, et hiromant ja oli äärmiselt kardetav teadus niisugune, mida ei tuleks soodustada, välja arvatud detatet. Kuid lord Artur savil, kes ei teadnud midagi leedis sõrmori õnnetust loost ja kes oli vaadelnud härrapotšersid suure huviga oli täis uudishimu, et tema kätt vaadataks. Ja tundes end veidi kartlikuna, et ise esile tükkida läks ta risti üle toa, sinna, kus istus leedi Winzermeer ja küsis temalt veetlevat õhetades, et kas tema arvavad Solex härrapotšersil midagi selle vastu. Muidugi pole tal midagi selle vastu, ütles leedi Winzermeer. Seepärast ta siin ongi. Kõik mul lõvid, lord arstör on areeni lõvid ja hüppavad läbi rõngaste, kui ma neid käsin. Kuid pean teid ette hoiatama, et ma räägin kõik Sibylile ära. Ta tuleb homme minu poole einestama, et rääkida kübaraist. Ja kui härra Poitiers leiab, et teil on halb iseloom või kalduvus luuvalule või naine, kes elab Peiswootševis, räägin ma talle kõigest. Ma ei karda, vastas ta. Sibyl tunneb mind sama hästi kui mina teda. A, mul on pisut kahju kuulda, et te seda ütlete. Õige abielu alus on vastastikused saladused. Ei, ma pole üldse küüniline, olen vaid kogenud, mis on siiski peaaegu seesama härboczes. Lord aastasest saril põleb soovist lasta oma kätt vaadata. Ärge talle ütelge, et ta on kihlatud ühe kauneima tütarlapsega Londonis sest see ilmus kuu aja eest. Mooning paustis. Kallis leedi Winzermeer. Hüüdis markiis chet. Lase härra Bootšers jääb siia veidi kauemaks. Ta ütles mulle just praegu, et ma pidavat esinema näitelaval ja et ma olen sellest nii huvitatud. Kuidas seda teile ütles, leedi, viin ta kindlasti teie juurest ära. Tulge kohe siia, härra Poitiers ja vaadake lord aastumi kätt. Nohh ütles leedidžed tehes pisut mossis näo, kuidas ohvalt tõusis. Kui mul ei lubata lavale minna, lubata mul vähemalt olla üks pealtvaatajast. Muidugi me kõik oleme pealtvaatajad, ütles leedi Winzermeer. Ja nüüd härra Poitiers, vaadake, et kulutate neile midagi ilusat. Lord aastal on üks minu erilisi lemmikuid. Ent kui härrapotšers nägi lord Arturi kätt muutustel väga kahvatuks ega ütelnud midagi. Ta näis värisevad ja ta suured puhma. Taolised kulmud tõmblesid kramplikult veidral ärritatud viisil, mis näitas tema hämmeldust. Siis tungisid mõned tohutu suured higipiisad tema kollasele laubale just nagu mürgine kaste. Teda lihavad sõrmed muutusid külmaks ja kleepuv, niiskeks. Lord Arthuril ei jäänud märkamata need kummalised erutuse märgid ja esimest korda elus tundis ta ka ise hirmu. Ta soovis äkki toast välja joosta, kuid ohjeldas end. Oli parem teada kõige halvemat, mis see olla võis, kui jääda sellesse võikasse ebakindlusse? Ma ootan härra Poitiers, ütles ta. Me kõik ootame, hüüdis leedi Windermere'i talle iseloomulikul kärsitu viisil, kuid hiromant ei vastanud. Arvan, et arstile läheb lavale ja hakkab näitlejaks, ütles, leidis. Ja et pärast teie tõrelemis kardab härra pootschest talle seda ütelda. Korraga laskis härra Poitiers lord aastuli paremal käel langeda ja haaras tema vasakust kummardades seda uurides nii madalale alla, et tema prillide kuldraamid näisid peaaegu peopesa puudutavat. Hetkeks muutus tema nägu hirmust valgeks kuid varsti sai ta oma külmaverelise tagasi ja ütles leedi Windermere'i poole vaadates sunnitult naeratades. See on võluva noormehe käsi. Muidugi on vastasleeri Winzermeer, kui kas temast saab ka võluv abikaasa. Just seda tahan ma teada. Kõik võluvad noormehed on võluvad abikaasad ütles härra Poitiers. Ma ei usu, et abikaasa peaks olema liiga võluv, pomises LEDid Jegdorov mõtlikult. See on nii hädaohtlik. Mu armas laps, nad pole kunagi liiga võluvad. Hüüdis leedi võnsümmeer. Kuid mida mina tahan, on üksikasjad. Üksikasjad on ainsad huvitavad asjad. Mis siis juhtub, lord aasturiga? Lähimatel kuudel läheb lord aastur merereisile oojaa tema pulmareis muidugi ja kaotab ühe sugulase ega mitte oma õe, ma loodan, küsis leedi Jethro haletsevalt. Kindlasti mitte oma õe vastase härrapoczes tõrjuva käeviipega. Ainult ühe kauge sugulase. Noh, ma olen kohutavalt pettunud, ütles leedi võnsermeer. Mul ei ole Sibylile homme absoluutselt mitte midagi jutustada. Keegi ei hooli tänapäeval kaugetest sugulastest, need on juba ammu moest läinud. Siiski arvan, et ta peaks pidama käepärast mustisid riideid, need sobivad alati kiriku jaoks nagu teate. Kuid läheme nüüd õhtust sööma. Kõik on kindlasti juba ära söödud, aga ehk leiame pisut kuuma suppi. Francois oli kunagi suurepärane supikeetja, kuid praegu on ta poliitika pärast nii erutatud, et ma pole temast kunagi päris kindel. Soovinat kindral pula, on see, selle kohta midagi? Ei ütleks. Hertsoginna, te olete kindlasti väsinud? Sugugi mitte kalliscladis, vastas hertsoginna ukse poole komberdades. Ma olen end väga lõbustanud ja kiropod, Ma mõtlen, hiromant on äärmiselt huvitav. Flora, kus võiks olla mu kilpkonnaluust lehvik. Oh, tänan teid väga, söör Thomas. Emubitsis, sall, Flora. Oh, tänan teid sealsamas, see on teist nii kena. Ja väärikas olend tuli viimaks toime trepist alla minekuga, ilma et oleks oma lõhnaõlipudelit rohkem kui kaks korda maha pillanud.