Teel Buckingham'i klubisse peatus lord aastur ühes lilleäris ja saatis Sibylile ilusa korvi nartsisse kaunite valgete kroonlehtede ja pärani faasanisilmadega. Ning klubisse saabunud läks ta otse raamatukokku, helistas kella ja käskis kelnerid tuua endale sidrunisoodavett ning ühe raamatu toksikoloogiast. Ta oli kindlalt veendunud, et mürk oli parim vahend selleks tülikaks toiminguks. Midagi niisugust nagu isiklik vägivald oli talle äärmiselt vastumeelne ja pealegi ei tahtnud ta mõrvata leediklementiinat mingil avalikku tähelepanu ärataval viisil, sest ta ei soovinud, et teda koheldaks kui leedi Windermere'i soosikud. Või et ta näeks oma nime vulgaarse seltskonnalehe sõnumis. Ta pidi arvestama ka Sibyli ema ja isaga, kes olid üsna vanamoeliselt inimesed ja võisid ehk olla vastuabiellumisele, kui oli juhtunud midagi skandaalset. Kuigi ta oli kindel, et kui ta jutustas neile selle loo koos kõikide üksikasjadega, kiidaksid nad esimestena heaks motiivid, mis olite sellele teole viinud. Niisiis olid tal olemas kõik põhjused, et otsustada mürgi kasuks. See oli ohutu, kindel ja vaikne ning kõrvaldas igasuguse vajaduse piinlikes stseenide järele, mille vastu ta. Nii nagu enamik inglasi tundis sügavat vastumeelsust. Mürgiteadusest, ei teadnud ta ka absoluutselt midagi. Ja kui teener ei suutnud leida raamatukogust midagi peale rahvi, juhiste ja failiajakirjauurist raamaturiiulit ise läbi ja sattus viimaks kaunilt köidetud farmakoloogia väljaandele ning Ööskini toksikoloogia eksemplari-le välja antud söör natsi reidi arstide, Kuningliku kolleegiumi presidendi ja ühe vanima liikme poolt pakingami klubis, kuhu tooli valitud eksikombel kellegi teise asemel vastumeelne juhtum, mis oli ajanud komitee nii vihale, et kui õige mees välja ilmus, kukutati ta üksmeelselt läbi. Lord aastal oli väga hämmeldunud tehniliste terminite üle, mida neis raamatuis tarvitati ja hakkas kahetsema, et ta polnud Oxfordis hoolikamalt tegelenud klassikaliste keeltega kuni ta leidis Öövskini teises köites väga huvitava täieliku artikli Ako niidiomaduste kohta kirjutatud üsna selges inglise keeles. See paistis olevat täpselt see mürk, mida ta vajas. See oli kiire tõepoolest peaaegu silma vilkse mõjuga, täiesti valuta. Ja kui seda želatiinkapsli sisse võtta, nagu soovitas söör mätsi ju siis sugugi mitte halva maitsega. Niisiis tegi lord aastul oma särgi kätisele märkme surmavaks annuseks vajaliku hulga kohta. Panin raamatut tagasi oma kohale ja jalutas seal jamsi tänavat pidi üles Beslia hamblis suurde apteeki. Härrapestel, kes teenis aristokraatiat alati ise oli tellimuse üle väga üllatunud ja pomises väga aupaklikult midagi arsti tähe vajalikkuse kohta. Aga niipea, kui lord aastal selle selgitas, et seda oli vaja suure norra mastist jaoks, kellest pidi lahti lahti saama, sest koeral paistis algavat marutõbi ja ta oli juba kaks korda kutsarid säärde hammustanud oli apteeker täiesti rahul, ütles komplimente lord Arthurile tema suurepäraste teadmiste kohta toksikoloogias ja koostas otsekohe retsepti. Lord aastul pani kapsli kaunisse väikesesse hõbedast kompvekikarpi, mida ta oli näinud Bondi tänaval ühe äriaknal. Viskas pestud ja hambli inetu rohukarbi ära ja sõitis otsekohe leediklementiina poole. Messi halb inimene, hüüdis vanadaam, kui lord arstidel tuppa astus. Miks te pole mind nii kaua vaatamas käinud? Kallis leedi, klemm? Mul pole olnud hetkegi aega iseenda jaoks, sõnas Lord arstur naeratades. Tahate vist öelda, et käite preili Sibyl möödhaniga terve päev otsa ringi ostes hilpe rääkides mõttetusi? Ma ei suuda mõista, miks inimesed teevad abiellumise pärast sellist kära. Minu ajal ei unistanud me kunagi avalikult või salaja kallistamisest või armatsemisest. Ma kinnitan teile, LEDi klemm, ma pole näinud Sibylit 24 tundi. Nii palju, kui ma tean, kuulub ta täielikult oma kübarategijatele. Muidugi on see ainus põhjus, miks te külastate niisugust inetut vana naist nagu mina. Ma imestan, teie mehed ei kuula hoiatusi. Minu pärast on tehtud rumalusi ja siin ma olen vaene reumahaige olend oma võltslokkide ja halva tujuga. Kui poleks meie armsad leedid tsensenit, kes saadab mulle kõige halvemaid prantsuse romaane, mis ta leida suudab, siis arvan, et mu päevi jõuaks kunagi õhtusse. Arstidest pole mingit kasu peale selle, et nad sult raha saavad. Nad ei suuda isegi mu kõrvetisi välja ravida. Ma tõin teile nende vastu ühe ravimi, leediklen. Ütles lord Arthur, tõsiselt. See on suurepärane rohi leiutatud ühe ameeriklase poolt. Mulle ei meeldi Ameerika leiutised arstil päris kindlasti, et ma lugesin hiljuti mõningaid Ameerika romaane ja need olid päris mõttetud. Aga selles pole üldse mingit mõttetust. LEDid klemm. Ma kinnitan teile, et see on täiuslik rohi. Te peate lubama, et proovite seda Lord Artur võttis väikese karbi taskust välja ning ulatas selle naisele. No see karp on ilus, arstil on see tõesti kingitus. See on tõesti väga armas. Ja kas see on imerohi? See näeb välja nagu poom voo, ma võtan selle kohe sisse. Helde taevas leili, klemm. Hüüdis arstul tal käest haarates. Seda ei tohi teha, see on homöopaatiline rohi ja kui te seda võtate ilma eteil kõrvetisi oleks, võib see teile palju halba teha. Oodake, kuni haigushoog tuleb ja võtke siis. Tulemused hämmastavad teid. Ma tahaksin seda kohe võtta, ütles ledi Klementiina, hoides vedela Aconniidi väikest läbipaistvat, kõikuva mulliga kapslit vastu valgust. Olen kindel, et see on maitsev. Tõtt-öelda kuigi ma vihkan arste, armastan ma arstimeid. Kuid olgu pealegi, ma hoian seda järgmise haigus hooni. Ja millal see tulla võib? Küsis lord aastur innukalt. Kas varsti? Ma loodan, et mitte enne nädalat. Eile hommikul kannatasin väga selle all aga seda ei tea kunagi ette. Olete kindel, et teie haigushoog tuleb enne kuu lõppu ledi klemm? Kardan küll. Aga kui kaastundlik te täna olete? Arst? Tõepoolest, Sibyl on teile hästi mõjunud. Ja nüüd peate te minema, sest ma lõunast mõne väga igava inimesega, kes ei armasta kuulujutte. Ja ma tean, et kui ma nüüd oma uinakut ei tee ei suudame õhtusöögi ajal ärkvel püsida. Hüvasti astur, tervitage stsebilit ja palju tänu teile Ameerika arstirohu eest. Te ei unusta seda võtta leedi klemme, eks ole. Küsis Arthur istmelt tõustes. Muidugi mitte seal, rumal poiss, teist oli äärmiselt lahke minu peale mõelda ning ma kirjutan ja teatan teile, kui soovin neid veel. Lord arstur lahkus majast rõõmsas tujus ja määratu kergendustundega. Sel õhtul rääkis ta Sibyl mürktoniga. Ta kõneles neiule, kuidas ta oli sattunud korraga kohutavalt raskesse olukorda, millest ei au ega kohustus ei lubavat tal taganeda. Ta rääkis, et abiellumine tulevat esialgu edasi lükata, sest kuni ta pole vabanenud oma hirmsatest hädadest pole ta vaba mees. Ta palus, et tüdruk teda usaldaks ega kahtleks põrmugi tuleviku suhtes. Kõik muutuvat heaks tuleb vaid olla kannatlik. See stseen toimus härra möltoni majad talveaias Paal Kleini tänavas, kus lord arstur oli nagu tavaliselt lõunat söönud. Sibyl polnud kunagi kaunim paistnud. Hetkeks tekkis lord aastrilt kiusatus mängida argpüksi, kirjutada leediklementiinale pilli kohta ning abielluda, nagu poleks maailmas niisugust isikut kui härrapotšers olemaski. Kuid tema parem loomus pani end varsti maksma. Ja isegi siis, kui sibul nuttes ta käte vahele viskus. Ta ei kahelnud. Ilu, mis erutas ta meeli, oli puudutanud ka tema südametunnistust. Ta tundis, et poleks õige purustada nii kaunis elu, mõnekuise lõbu pärast. Ta jäi Sibeli juurde peaaegu keskööni. Lohutades teda ja lastes omakorda ennast lohutada. Ja järgmisel hommikul vara asus ta teele Veneetsiasse. Olles kirjutanud härra mürtsonile mehise kindla kirja abielu edasilükkamise vajalikkuse kohta. Veneetsias kohtas lord aastur oma venda Lord sööbittoni, kes oli oma jahiga juhtumisi korpust siia tulnud. Kaks noort meest veetsid koos kaks imekaunist. Nädalat. Hommikul sõitsid nad Liidol või liuglesime oma pikas mustas kondlis mööda rohelisi kanaleid edasi-tagasi. Pärast lõunat võtsid nad harilikult jahil külalisi vastu ja õhtul sõid nad Floriani restoranis ning suitsetasid Piaatsal loendamatuid sigarette. Kuid siiski polnud lord arstur õnnelik. Iga päev uuris ta Timesi surmakuulutuste veergu, lootes näha teadet leediklementiina surmast. Kuid iga päev ta pettus. Ta hakkas kartma, et leediga oli juhtunud mingi õnnetus ning kahetses sageli, et oli tal takistanud Ako niiti võtmast, kui too oli nii väga tahtnud selle mõju proovida. Kassibili kirjad kuigi täis armastust, usaldust ja õrnust olid oma toonilt tihti väga kurvad ja mõnikord tundus mehele, et ta on tüdrukust igaveseks lahutatud. Kahe nädala pärast tüdines Lordzarbitan Veneetsiast ja otsustas sõita piki randa Ravennasse sest oli kuulnud Pinetumis toimuvast mingist suurejoonelisest nepi jahist. Lord aastul keeldus alguses täielikult sinna minemast, kuid sööbitan, kellesse ta oli äärmiselt kiindunud, veenis teda lõpuks, et kui ta jääb üksinda Danieli hotelli, sureb ta igavusest. Ja 15. hommikul läksid nad teele tugevas kirdetuules ning üsna rist laineis merele. Küttimine oli oivaline ja vaba elu värskes õhus tõi jume lord aasturi valgeile tagasi. Kuid 22. paiku muutus ta leedi Klementiina pärast rahutuks ja hoolimata sõrmittoni vastuväitest sõitis rongiga Veneetsiasse tagasi. Kondlist välja. Hotelli trepiastmele astudes tuli omanik talle hulga telegrammidega vastu. Lord Arthur, kahmas need tal käest ja rebis lahti. Kõik oli läinud edukalt. Leedi Klementiina oli surnud üsna äkki seitsmeteistkümnenda öösel. Lord arst oli esimene mõte oli Sybil ja ta saatis naisele telegrammi, teatades oma kiires tagasipöördumisest Londoni. Siis käskis ta toapoisil pakkida oma asjad öisele posti rongile. Saatis gondli meestele umbes viiekordse sõiduraha, jooksis kergel sammul ning rõõmsa südamega üles oma elutuppa. Sealt leidis ta kolm kirja eest ootamas üks solist Sibylilt täis poolehoidu ja kaastunnet. Teised olid tema emalt ja leedi Klementiina advokaadilt. Paistis, et vanadaam oli just samal õhtul hertsoginna pooleinastanud, vaimustanud kõiki oma teravmeelsuse ning Espriga kuid oli läinud üsna vara koju kaevates kõrvetisi. Hommikul leiti ta surnult oma voodist ilmselt üsna valutult hinge heitnud otsekohe saadetis mätsi reidi järele, kuid loomulikult polnud enam midagi teha ja leedi pidi maetama 22. bossaa Salcottis. Mõned päevad enne surma oli ta teinud testamendi ning parandanud lord arstrile oma väikese maja kössoni tänavas ning kogu oma mööbli isiklikud esemed ja pildid, välja arvatud miniiatuuride kogu, mis pidi minema tema õele leedi Margaret rahwardile ja ametüst kaelakee, mille pidi saama Sybil mördon. Varandus polnud eriti suur, kuid härra mäns Fild. Advokaat soovis väga, et lord aastur pöörduks kui võimalik otsekohe tagasi, sest väga palju arveid oli tasuda ja leedi Klementiinal polnud mingit korrapärast arvepidamist. Lord aastal oli väga liigutatud ledi krementiina lahkest meelespidamisest ja tundis, et härra Poitiers oli suurel määral selle eest vastutav. Ent tema armastus Sibyli vastu varjutas kõiki teisi tundeid ja teadmine, et ta oli täitnud oma kohuseandis talle rahu ning tröösti. Kui ta saabus, Chering krossi. Tunnistan täiesti õnnelikuna. Nõrtonid võtsid teda väga lahkelt vastu. Sybil laskis tal tõotada, et mees ei lase enam kunagi midagi nende vahele tulla ning laulatus määrati seitsmendale juunile. Elu paistis lood aasturile jälle kord helge ja kaunis ning kogu endine rõõm tuli temasse tagasi. Kuid ühel päeval, kui Talediklementiina advokaadi ja Sibyli seltsis oli läbi vaatamas maja Karlssoni tänavas põletades luitunud kirjade pakke ja puistates tühjaks veidra prahiga täidetud sahtleid tõi noor neiu korraga kuuldavale vaikse rõõmu. Karjatuse. Mis sa leidsid, Sibyl? Küsis Lord aastur oma töölt üles vaadates ja naeratades selle ilusa väikese hõbedast kompvekikarbi aastal. Kas see pole kummaline? Anna see mulle. Ma tean, et ametistid ei sobi mulle enne, kui olen üle 80. See oli karp, mis oli sisaldanud Aconiti Lord, arstur võpatas ja ta põsed hakkasid kergelt õhetama. Ta oli peaaegu täiesti unustanud, mis ta oli teinud ja talle tundus imeliku kokkusattumusena. Et Sibyl, kelle pärast oli ta läbi elanud selle kohutava ärevuse pidi olema esimene, kes talle seda meelde tuletas. Muidugi võid sa selle saada, Sybil, ma ise andsin selle vaesele leedi klemmile. Oh, tänan sind aastal. Ja kas ma võin saada ka selle Bombonid? Ma ei teadnudki, et ledi Klementiina armastas kompvekke. Arvasin, et ta oli selleks liiga intellektuaalne. Lord arstul muutus surnukahvatuks ja talle tuli pähe kohutav mõte. Sibyl mida sa sellega mõtled? Küsis ta aeglase kähise vahel, aga üks on selle sees, see on kõik. See näib olevat üsna vana ja tolmune ja mul pole vähimatki kavatsust seda süüa. Mis sinuga lahti on? Aastal? Sa paistab väga kahvatu. Lord arstul tormas üle toa ja haaras karbi. Selle sees oli merevaigu karvakapsel oma mürgimulliga leidiklementiinali siiski surnud loomulikku surma. See vapustus oli tema jaoks peaaegu liig. Ta viskas kapsli tulle ja vajus meeleheite karjega. Sovale. Härra möödon oli üsna mures abiellumise teistkordse edasilükkamise pärast ja leedi Giulia, kes oli juba oma kleidi pulmadeks ära tellinud, tegi kõik, mis tema võimuses, et panna Sibylit kihlust tühistama. Aga kui hellalt Sibyl ka oma ema armastas, oli ta usaldanud terve oma elu lord aasturigetesse ja miski, mis ledid Julia öelda võis, ei suutnud tema ustavust kõigutada. Mis puutus lord astrisse endasse, siis võttis tal päevijat oma kohutavast pettumusest üle saada ning mõnda aega olid tema närvid täiesti korrast ära. Kuid tema suurepärane kaine mõistus pani end varsti maksma ja tema terve praktiline meel ei jätnud teda kauaks kahe vahele selles, mida oli tarvis teha. Kuna mürk polnud andnud tulemusi, oli ilmselt vaja katsetada dünamiiti või mõnda muud lõhkeainet. Niisiis vaatas ta oma sõprade ja sugulaste nimekirja veel kord üle ja pärast hoolikat kaalumist otsustas korraldada atentaadi oma onule Chesteri toom Braavstile. Toompraost, kes oli väga haritud ning õpetatud mees armastas väga kelli ja omas suurepärast kogu uuridest, mis pärinesid 15.-st sajandist tänapäeva välja. Lord arstrile paistis, et see hea toompraosti lemmikharrastus pakkus talle suurepärase võimaluse oma plaan täide viia. Kus plahvatav mehhanism hankida, oli muidugi hoopis teine asi. Londoni aadressraamat ei andnud talle selles küsimuses mingit teavet ja talle tundus, et oli väga vähe kasu Scotland Yardi minemisest sest seal ei paistnud keegi kunagi teadvat midagi terroristide tegevusest enne, kui plahvatus oli juba toimunud ja siis ka mitte palju. Korraga mõtles ta oma sõbrale Ruvaloffile, noorele väga revolutsiooniliste kalduvustega venelasele, keda ta oli kohanud talvel leedi Windermere'i juures. Krahh Ruvalofist arvati, et ta kirjutab Peeter suure elulugu ja oli tulnud Inglismaale dokumente uurima, mis kirjeldasid tolle tsaarielamist seal maal laevaehitajana. Kuid üldiselt kahtlustati, et ta oli nihilistlik agent ning polnud kahtlust, et Vene saatkond ei vaadanud temal Londonis viibimisele. Hea pilguga. Lord aastal tundis, et see oli tema jaoks just sobiv mees ning ta sõitis ühel hommikul venelase korterisse pluuse tarvis, et küsida talt nõu ja abi. Niisiis te tegelete tõsiselt poliitikaga? Küsis krahh Ruvalov, kui lord arst oli talle oma külaskäigu eesmärgi teatanud. Kuid lord aastur, kes viskas igasugust hooplemist, tundis end olevat kohustatud tunnistama, et tal pole sotsiaalsete küsimuste vastu vähimatki huvi ja ta lihtsalt soovib üht põrgumasinat puht perekondlikel asjaoludel, mispeale tema kellessegi ei puutu. Krahh Ruvaloff vaatas talle mõne hetke hämmeldunult otsa ja nähes, et tal oli tõsi taga, kirjutas paberitükile ühe aadressi, märkis nimetähed alla ja ulatas selle üle laua temale. Scotland Yard annaks õige palju, et seda aadressi teada saada. Kulla sõber. Seda ei pea saama. Hüüdis lord Archeri naerdes. Ja pärast seda, kui oli soojalt noore venelase kätt raputanud, jooksis ta trepist alla, uuris paberit ja andis voorimehele käsu sõita sohu väljakule.