Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte kolmapäeva 12. aprilli olulisematest sündmustest. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Tervishoiutöötajad on valmis 15.-st maist streikima hakkama, kui valitsus tervishoiu rahastamise kohta otsuseid ei tee. Meil on neid lubadusi ja tähtaegu antud niipalju, et praeguse seisuga ei ole meil küll selge, kas need otsused üldse tulevad. Meediateoreetikud kritiseerivad riigikogu kultuurikomisjoni otsust nimetada rahvusringhäälingu nõukokku ekspertliikmeks Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdeb, et küsitavusi oli. Tegemist on ikkagi Kultuuriministeeriumi kantsleriga ja küll oli meil sõnavõtt võimude lahusust ja kõigest muust ja loomulikult püüdsime saada eksperthinnanguid ta kõrvalt. Täna avaldatud aastaraamatus sõda, kaitsepolitsei jäid läinud aastal põhiseaduslikule korrale, otsest ohtu polnud. Terrorismioht Eestis püsib, madal. Reaktid kindlasti ei ohusta põhiseaduslikku korda sellisel viisil nagu Kremli poliitika. Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi kiireneb Eesti majanduskasv nii tänavu kui ka tuleval aastal. Prognoosi järgi kasvab majandus tänavu 2,4 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Moskvas kohtuvad USA välisminister Rex Tillerson oma vene ametivenna Sergei Lavrov. Tillerson kutsus Moskvat üles Süüria režiimi toetamisest loobuma. Lavrov kritiseeris Washingtoni hiljutisi, eriti rünnaku pärast. Saksa politsei pidas kinni islamistid kahtlusaluse, keda seostatakse eile õhtul jalgpalliklubi Dortmundi Borussia bussi lähedal toimunud plahvatusega. Politsei pole ründaja motiivide suhtes ühtki võimalust välistanud. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni hinnangul areneb eesti õpetajakoolitus õiges suunas, ülikoolid on valmis koostööks koolidega. Soodustama peaks aga üliõpilaste rahvusvahelise kogemuse saamist. Raadioteatri näitlejaauhinna sai tänavu Andres rahagi järjejuttude sisselugemise eest. Anett Kontaveit alistas Šveitsis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril teises ringis maailma edetabelis 78. kohal paiknevat Meil on nad Jevgenia Rodinaga. Ilm läheb pilve, hakkab sadama, Põhja-Eestis võib tulla ka lund. Pilvisus hõreneb homme õhtupoole. Õhutemperatuur langeb öösel miinus üheni, homme tõuseb kuue kraadini. Täna tuli kokku tervishoiutöötajate streigikomitee, sest valitsus pole täitnud oma lubadust teha otsuseid tervishoiu rahastamise suurendamiseks. Streigi alguse kuupäevaks on määratud 15. mai. Kai Vare räägib lähemalt. Valitsuse liikmed on korduvalt kinnitanud, et neil on ideid tervishoiu rahastamise parandamiseks ja hiljemalt riigieelarvestrateegia arutelu käigus lepitakse nendes lahendustes. Eile lõppes strateegia arutelu siiski tervishoiu rahastamise asjus üksmeelele jõudmata ja tervishoiutöötajad otsustasid hakata streigiks valmistuma. Katrin Rehemaa Eesti arstide liidust ütles, et lubadusi ja tähtaeg on antud nii palju, et praegu pole selge, kas mingeid otsuseid üldse tulevad. Loomulikult me oleme endiselt igasuguseks koostööks valmis ja püüame seda töörahu säilitada, nii kuidas vähegi võimalik, aga praegu tundub nii, et need võimalusi jääb järjest vähemaks. Haiglates töötavad arstid-õed näevad seda olukorda, mis praegu on, kuidas järjekorrad järjest pikenevad, kuidas inimesed ei saa oma plaanilist ravi, kuidas nad siis ummistavad, emonsid ja kiirabisid. Rahastamisotsuste taga seisab ka kollektiivlepingu sõlmimine. Märtsis allkirjastasid tervishoiutöötajad haigekassa valitsusega ühiste kavatsuste protokolli tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul lepiti koid. Tervishoiusektor ootab ära valitsuse otsused riigieelarvestrateegia kohta. Seejärel saab sõlmida kollektiivleppe ning tagasiulatuvalt esimese aprilli seisuga tagada ka tervishoiutöötajate palgatõusu. Preemia sõnul pole probleem tegelikult palgatõusus. Palgatõusuraha on olemas ja kokku lepitud, nii et selles palgad ei ole praegu üldse küsimus. Küsimus on ikka ja ainult selles tervishoiuüldises alarahastatud, et nii nagu ta praegu on ja ainult see on asi, millega on võimalik sellest kõike ära hoidma. Valitsus peaks tervishoiu rahastamist arutama taas homme kabinetiistungil. Rahandusminister Sven Sester kinnitas eile pärast eelarvestrateegia arutelu, et valitsuse liikmed on ühel meelel, et tervishoiu rahastamist on vaja suurendada. Ei tasu unustada seda, et haigekassa on tegelikkuses tulemas lähiaastatel igal aastal 70 miljonit täiendavat finantsvõimekust juurde seda just peaasjalikult läbi meie oma palkade tõusu ja sealt tuleneva sotsiaalmaksu. Kuid me ikkagi arvame ministritega, et lisaraha oleks juurde vaja. Kui poliitikud hoolimata väidetavast suurest üksmeelest otsuseid ikkagi ei tee, ootab meid 15. mail tervishoiutöötajate streik ja Katrin rehemaa sõnul ollakse valmis streikima ka kuude kaupa. Siin natuke oleme mures, et võib-olla meie streigifondis hakkab puudu tulema, kui streik kestab üle kolme-nelja kuu, aga inimesed on olnud valmis ka tegema nii-öelda täiendavaid sissemakseid, puna on tõepoolest selline pikaajaline skeem välja töötatud, siis tõenäoliselt ei tule selline lausstreik. See on niuksed, vastavad roteeruvad variandid, aga kindlasti on hõlmatud Tartu ja Tallinna suureks haiglaks. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kiireneb Eesti majanduskasv nii tänavu kui ka järgmisel aastal, jätkab Janek Salme. Prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 2,4 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Rahandusminister Sven Sester ütles prognoosi tutvustusel, et majanduskasv on üllatanud positiivselt. Kui läinud suvel prognoosis rahandusministeerium majandusaasta kasvuks 1,3 protsenti, siis tegelikult kasvas majandus mullu 1,6 protsenti. Sesteri sõnul püsib Eestit ümbritsev majanduskeskkond soodsam. Me näeme seda, et majanduslik kindlustunne euroalal tegelikult suurenenud ja see kindlustunne ja võimalik ekspordi siis nõudluse kasva toetab tulevikus selgelt meie Eesti enda majanduskasvu. Lähiaastate majanduskasv tugineb ekspordile ning eratarbimise ja investeeringute kasvu toel annab tugeva panuse ka sisenõudlus, prognoosib rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul on suurenemas nõudlustööstuses ja ehitussektoris. Kui sel aastal valitsussektor hakkab rohkem investeerima, siis nii kohalikud omavalitsused sügisel toimuva valimisperioodi tõttu kui ka Euroopa Liidu vahenditega hakatakse rohkem sel aastal kasutama ja ka järgmisel, et see on otsestele positiivselt mõjunud. Mitu aastat väldanud hinna languse periood on ministeeriumi hinnangul läbi saanud. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ning toidukaupade kallinemise tõttu ning prognoosi järgi jõuab inflatsioon tänavu 3,3 protsendini. Jätkub ministeeriumi prognoosi järgi palgakasv. Kui mullu oli keskmine palk 1144 eurot, siis tänavu võib see kerkida 1211 euroni. Ministeerium prognoosib, et riigieelarve jääb tänavu nominaalselt kuni poole protsendiga puudujääki ning puudujäägis eelarvega järgmisel aastal ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuud edasi. Prognoosi pole veel kunagi varem tehtud olukorras, kus valitsuse kavandatud, kuid jõustamata meetmeid on niivõrd palju. Maksulaekumised peaksid kasvama tuleval aastal 71 miljoni euro võrra. Kui arvestada ka veel jõustamata muudatusi, siis 214 miljoni euro võrra. Täna avaldatud kapo aastaraamatus seisab, et läinud aastal põhiseaduslikule korrale Eestis otsest ohtu polnud. Samas on aga tegevusi ja sündmusi, mis pikemas vaates võivad Eesti riigi julgeolekut ohustada. Mall Mälberg käis aastaraamatu tutvustusel. Aastaraamatus kinnitatakse turvalisusele Eestis on loodud tugev vundament, ehkki katseid arendada meie ühiskonda, tuleb ikka, et ennekõike on Venemaa suurenenud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus mõjutanud kogu Euroopa julgeolekut. Vene eriteenistused jätkavad ka Eesti-vastast salakuulamist. Eriti püütakse mõjutada Eesti jaoks olulisi otsuseid. Kaitsepolitsei töötajad pidasid tänavu üheksandal jaanuaril Eestis kinni vene sõjaväeluure GRU heaks töötanud Venemaa kodanikku. See oli esimene taoline juhtum, ütles aastaraamatut tutvustanud kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. See on praegu Eesti vabariigi taasiseseisvumise järgsel ajal esimene juhtum. Kui kohtuotsus jõustub, siis me kindlasti avaldame mõningaid lisadetaile, aga kahjuks praegu ei ole võimalik sellest rohkem rääkida. Arnold Sinisalu märkis, et eelmisel aastal jõuti kõigil tasanditel nii Eestis kui ka mujal maailmas selgusele, et sotsiaalmeedia plahvatusliku arenguga kaasneb mõju, mida varem ei osatud täies ulatuses. NÄHA Sinisalu sõnul on valeväidete ja eksitava teabe pealetung pannud paljutki arvama, et oleme jõudnud tõejärgsesse ehk tõepõhjata aega. Sinisalu hinnangul oleks võib-olla õigem öelda, et mitte tõejärgne maailm, vaid rumaluse pealetung on kaasnenud sotsiaalmeedia mõju kasvuga. Oluline osa raamatust puudutab terrorismi. Kui aastaid tagasi tundus see valdkond Eestile väga kauge ja isegi kummalisena, siis nüüd on terrorism tulnud Eestile oluliselt lähemale, ütles Sinisalu. Neid rünnakuid on väga palju ja need on väga tõsised ja meil on põhjust muret tunda siis hetkel Eestis terrorioht on madalam. See ei tähenda seda, et pomme, väävlit võiks miski muutuda. Kogu meie tegevus on suunatud sellele selliseid sündmusi ära hoida. Pagulastemaatika jäi läinud aastal mõjukamate sündmuste varju, kuigi sotsiaalmeedias jätkus pagulaste vastu suunatud vaenu õhutamine ja toimusid ka mõned meeleavaldused sisserände vastu, öeldakse aastaraamatus. Sellegipoolest pidas Sinisalu vajalikuks sellest rääkida. Esimene pagulaste põlvkond üldjuhul rahumeelne ja tunneb head meelt selle üle, et mõni riik on nad vastu võtnud ja võimaldanud neil elada. Nüüd meie puhul on see, et kui need pagulased, keda on vastu võetud, ei kohane siin ja mingil põhjusel, kas siis nii-öelda solvuvad või kibestuvad, siis sealt võib tekkida teatud potentsiaal tulevikus me räägime, et see oht on vahetu ja siin praegu juba tänavatel, kus me peame vaatama seda pikas perspektiivis. Päeva välissõnumid võtab kokku Indrek Lepik, tänaseid Moskvas kokku visiidile saabunud USA välisminister Rex Tillerson ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov esimene kutsus Venemaad üles loobuma Süürias president Bashar al-Assadi toetamisest, teine aga kritiseeris Washingtoni Süüria õhuväebaasi ründamise eest. Lavrov pidas kohtumise alguses tähtsaks mainida, et mingeid uusi USA rünnakuid Süüria valitsuse vastu ei tohiks lubada. Ta rõhutas, et eelmisel nädalal toimunud raketirünnak oli ebaseaduslik. Lavrov avaldas lootust, et ta saab Hillersoni kavameelselt kõneleda ka suure terrorismivastase koalitsiooni moodustamisest. Tillerson tunnistas, et USA ja Venemaa vahel on teravaid erimeelsusi ning ta kavatseb enda sõnul välja uurida nende erimeelsuste põhjused ning viisid, kuidas neist üle saada. Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja ütles, et Putini kohtumine Tillerson iga ei ole välistatud. Kreml on varem keeldunud ütlemast, kas kohtumine toimub. Putin ütles ka täna avaldatud intervjuus, et Moskva ja Washingtoni suhted on USA presidendi Donald Trumpi ametiaja jooksul halvenenud. Seda just sõjalistes küsimustes. Prantsuse president Francois Hollande'i leiab, et Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid peaksid USA õhulööki kasutama vahendina rahuläbirääkimiste taastamiseks. Usutluses ajalehele moonde ütles. Hollande'i luure andmetel oli raketirünnakule eelnenud keemiarünnak oma loomult taktikaline. Süürias toetab Süüria režiimi Vene õhuvägi, lääneriigid peavad keemiarünnaku korraldamises süüdlaseks Bashar al-Assadi režiimi. Rünnakus sai surma 87 inimest, nende seas 31 last. Saksa politsei pidas Dortmundi Borussia jalgpallimeeskonna bussi lähedal Kergatanud plahvatusega seoses kinni islamistist kahtlusaluse, ütles prokuratuur. Uuritakse võimalikku seos terrorismiga. Nordrhein-Westfaleni liidumaa siseminister ütles, et politsei uurib esialgu kõiki võimalusi ehk tegu võis olla vasak või parempoolsete ekstremistide, ka vägivaldsete fännide või islamistid. Aga esialgu pole teada, kas rünnakul läbiviijaid oli üks või mitu. Euroopa Liit survestab Ungarit ja Poolat, et nad võtaks vastu asüülitaotlejaid Euroopa Liidu immigratsiooniplaani kohaselt. Vastasel juhul ähvardab neid kohus. Varssavi Budapest on takistanud 160000 pagulase saabumist Euroopasse Itaalia ja Kreeka sadamatest, mis on peamiselt põgenike saabumisteed. Poola ja Ungari euroskeptilised valitsused on allutatud riigikontrollile ka ajakirjanduse ja kohtusüsteemi. See on tekitanud teistes liikmesriikides muretu ühenduse ühtse demokraatliku väärtussüsteemi tasakaalu pärast. Siinsed meediateoreetikud kritiseerivad riigikogu kultuurikomisjoni otsust nimetada rahvusringhäälingu nõukokku ekspertliikmeks Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Kärt Kelder räägib lähemalt. Kandidaate ERR-i nõukogu liikme kohale oli 11, üks nendest. Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar leiab, et riigikogu võiks jätta Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene ametisse kinnitama. Ta ja kultuurikomisjon peaks esitama uue kandidaadi. Jõesaar märkis, et Nõgene võiks isikuomaduste juhiomaduste poolest sobida, kuid jutt on kantsleri positsioonist. See on ilmselgelt vastuolus kõigi Euroopa tavadega, mis puudutab avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse tagamist. Ükskõik kuidas seda juristid võivad tõlgendada, siis ministeeriumi kantsler on väga kõrge ametnik, täitevvõimu esindaja ja täitevvõim peab olema avalik-õiguslikust ringhäälingust lahus. Et siin on see konflikt ja seda on rõhutanud nii Euroopa nõukogu kui ka Euroopa Ringhäälingute liit mitmetes oma dokumentides on äärmiselt kurb ja kahetsusväärne, et Eesti sellest teest kõrvale läheb. Ja miks see on eriti oluline, et seesama trendi on teinud poliitikud näiteks Ungaris ja Poolas kus minnes mööda Euroopa regulatsioonidest, õigemini nende peale lülitades üritatakse hakata mõjuma Ma avalik-õigusliku ringhäälingu mingis poliitilises suunas. Samal arvamusel on ka nõukogu liikme kohale kandideerinud meediauurija Indrek Ibrus. Ministeerium soovib saada ERR-i ka nii-öelda paremat dialoogi paremat kontrolli ERR-i üle ajal, kui on teada, et ees ootab veel nagu suurem selline investeeringute rikas periood, hakatakse ehitama stuudioid ja müüme kinnisvara, kuid ikkagi selline nii-öelda juhtiva riigiametniku panemine poliitilisel toel. Rahvusringhäälingu nõukogu läheb ikkagi väga selgelt rahvusringhäälingu seaduse mõtte vastu. Paavo Nõgene kompetentsust ei sea keegi kahtluse alla, ta kogus üheksast häälest seitse. Küll aga tõdeb ka kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, et tegemist oli enim küsimusi tekitanud kandidaadiga. Seda küsimust, et kas tegemist on kompetentse inimesega, selles ei kahelnud keegi. Kahtlus oli just nimelt nii-öelda võimude lahususe printsiibi järgimiseks. Küll oli meil sõnavõtt võimude lausesse kõigest muust ja loomulikult sõitsime saada eksperthinnanguid ka kõrval, kaasa arvatud näiteks riigikontrollid ja nii edasi nemad ametlikult muidugi asjasse ei sekkunud. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene kinnitas, et riigikogu nõusoleku korral asub ta ERR-i nõukogu liikme kohale. Nõgene lisas, et ametisse asudes ei kavatseta sekkuda ERR-i toimetuste töösse. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni hinnangul areneb eesti õpetajakoolitus õiges suunas. Kai Vare teeb ülevaate Rahvusvahelise hindamiskomisjoni esimehe professor millampoli sõnul on Eesti õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavad kooskõlas Eesti ühiskonna vajadustega ja arvestatud on tänapäevaseid rahvusvahelise arengusuundi. Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Matiiseni sõnul on edu võti koostöö ja õpetajahariduse tähtsustamine ülikoolides. Ta on suudetud siiski kõikide takistuste kiuste päris hästi hakkama saada koostööga ülikooli sees ja ülikoolide vahel. Teine edu võti on see, et ülikoolid on viimastel aastatel väga selgelt tõstnud õpetajakoolituse oma prioriteetide sekka. Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev komisjon tõstis esile ka meie väga hea praktika korraldust. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov ütles, et ka siin on võtmesõna koostööd ülikoolide ja koolide koostöö ning koolide ja õpetajate enda huvi selle koostöö vastu. Eestis tehakse fantastilisi asju, partnerkoolide võrgustikega, kaasatakse praktikuid. Võtame näiteks ka, kes tunneb endas valmisolekut jõudu, et võib-olla peakski nagu ise ka otsima neid võimalusi rohkem, et minna ja, ja oma nõu ja jõuga abiks olla, sellepärast ülikoolide hea meelega kaasuvad praktikud. Võib-olla see tervikpildiküsimus ka, et üliõpilane, kes alustab oma õpinguid, õpetaja, kellel on kahekümneaastane praktika kogemusena teatud mõttes on nagu peaksid nägema nagu 11 samal pildil. Mida haridus ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets raportist endale kõrva taha pani, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata? Üks teema on kindlasti see kaasava hariduse juurutamiseks vajalik kompetents, seal peab koostöös ülikoolidega küll vaatama, et kuidas siis ikkagi õpetajad saaksid hea ettevalmistusega selleks, et ka nende erilisemate lastega tegeleda. Üks kitsaskoht, mille rahvusvahelised eksperdid välja tõid, on vähene mobiilsus meie ülikoolides. Margikimakovi sõnul oleks rahvusvahelise õppe kogemus väga kasulik ja kindlasti tuleks arutada, kuidas seda soodustada saaks. Seal ei ole ainult see, et meil ei ole rahaliselt see võimalik kuskile välismaale aastaks minna ja seal on ka see, et, et kuivõrd õppekavad on paindlikud, et kui nende õppekava ei luba seda, et kui nad tulevad tagasi ja öelda, nad saavad karistusena lisa-aasta, on ju ja siis on neid väga, ei motiveeri. Primakov ütles kokkuvõtteks veel, et Eestis on vähemalt soov muuta õpetajakoolitust paremaks ja selle nimel tegutsetakse. Seda ei saa öelda mitte kõigi riikidega koolide kohta. Raadioteater andis välja tänavuse näitleja auhinna Kärt Kelder Giblemalt. Eesti rahvusringhäälingu raadioteater saab täna 89 aastaseks. Uurisin raadioteatri toimetaja Piret Pääsukese käest, et kuidas sa ettevõtmine alguse ning mis rolli kannab tänapäeval raadioteater. Järje kutsusite ellu toonane raadio meelelahutustoimetus rameeto ja ta oli mõeldud pigem meelelahutusena või noh, ajaviitena niimoodi olidki põhilised põnevuslood, oma miilits, ta lood või ka mingid sõjasangarite seiklused, aga tol ajal oli see erinevust, raadios oli ka palju muud kirjandust, tähendab, näitlejad lugesid mingisuguseid kirjandusteosed, et see on juba ammu nagu kadunud ja seetõttu püüab Sist järjejutt nagu nii-öelda kata igat ala. Mis teie arvates uus väljakutse ja teiste raadioteatri jaoks. Meie heaks töötavad meie arvutiinimesed itimehed ja peaks varsti-varsti jõudma järjejutte luuleruum, kuuldemäng ka äppi. Raadioteatri sünnipäeva puhul oli kohale tulnud ka BBC raadioteatriosakonna juht Alisson hinda. Eesti raadioteatrit peab hindel eristavaks, tuues näitena välja Andres Noormetsa loomingu things something meni väljume. Kohtla päävats, tsiklil oliivid muutunud pigem Edison Facebook'is. Vaikus on midagi, mille paljud raadiotegijad on unustanud eriti moodsa tehnoloogia ajastul, kus meil on võimalus monteerida ning lindistada oma pikovile et jõuda mitmekihilise perfektsuseni. Vaikus on aga tagajõuline element ning Andrus Noormets kasutab seda hästi. Ta räägib isiklikke lugusid seejuures õrna huumoriga, millega igaüks oskab suhestuda. Tundub, et meie raadioteatri on õigel teel oma äpi rakendusega, sest Hindrey arvates on just noorema kuulajani jõudmine raadioteatri järgmiseks ülesandeks kingitud Shanon Šveitsi kuuluda. Kui nüüd reisidraama sinised liberid hopla ühelt poolt teame, et raadioteater on jätkuvalt populaarne, teisalt näeme, et noored satuvad meid üha vähem kuulama. Peame pakkuma lugusid platvormil, mis huvitavat nooremat publikut. Noored tahavad saateid kuulata keskkondades, kus nad käivad näiteks Youtube'is või Spotify'st. Meie küsitlused näitavad, et noortele raadioteater meeldib kuid nad ei oska seda enda jaoks leida raadiost, nagu nende vanavanemad. Tallinnas on ilm pilves, sadu pole siia veel jõudnud, ilmast räägib, nüüd helbime. Tere, palun. Madalrõhkkond liigub Rootsist üle Läänemere ja Lõuna-Eesti itta ning homme keskpäevaks on see jõudnud juba Peipsi taha. Tsükloni tagalas saabub meile külm õhumass. Eeloleval ööl on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, põhjapoolses Eesti osas lund. Puhub idakaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Hommikuks pöördub tuul põhjakaarde ja õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, lörtsi või vihma. Õhtupoolikul pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub valdavalt põhjakaare tuul viis kuni 10, Ida-Eestis kirdetuul puhanguti 14 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Päevaspordisündmustest teeb nüüd ülevaate Juhan Kilumets, palun. Eesti esireket Anett Kontaveit alistas Šveitsis piilis toimuva 250000 USA dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiri teises ringis venelanna Jevgenia Rodina kindlalt kuus. Kolm, kuus. Kaks. Kontaveit on maailma edetabelis 99. vastane 78.. Veerandfinaalis kohtub eestlanna maailma edetabelis 68. kohal paikneva Belgia tennisisti Elisa Mertentsiga. Jalgpalli meistrite liiga veerandfinaali avakohtumises võitis Torino Juventus Barcelonat koguni kolm. Null. Paulo Dybala kaks väravat viisid Juventuse juba 22.-ks minutiks kaks. Null ette. Lõppseisu vormistas teise poolaja alguses Giorgio Chiellini. Dortmundi Borussia ja Monaco peavad Saksamaa suurklubi bussi lähedal lõhkenud pommi tõttu ära jäänud veerandfinaali avamängu. Täna õhtul. Eeldatavalt veerandfinaalide põnevaimad vastasseisus võõrustab Müncheni Bayern täna Madridi Reali. Madridi Atletico mängib valitseva Inglismaa meistri Lester Cityga. Eesti jalgpalli karikavõistlustel selguvad täna kaks viimast poolfinalisti. Meistriliiga klubide duellis võõrustab Nõmme Kalju kell kuus alanud mängus FCI Tallinnat. Kell seitse lähevad vastamisi Narva United ja Kuressaare eile tagasi poolfinaalikoha Tartu Tammeka ja Paide linnameeskond. Käsipalli. Eesti meistrivõistluste põhihooaja viimasel mängupäeval võõrustab Põlva Serviti kell seitse algavas mängus Kehrat. Viimsi kohtub samal ajal Viljandiga Põlvalon enne tänast 24 punkti, järgnevad Kehra 20 viimsi 15 ja Viljandi 14 punktiga. Korvpalli Eesti meistrivõistlustel alustavad täna kolme võiduni mängitavat veerandfinaalseeriat Pärnu Sadam, TTÜ ja Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool Kalev. Mõlemad mängud algavad kell. Aitäh Johan kogusite Päevakaja. Meeldivat kevadõhtut ja kuulmiseni.