Hallo siin meie heliloojate liidu autobussid Tallinn-Tartu maanteel. Kell on 16 ja 15 minutit, tema linnani on jäänud vähem kui 30 kilomeetrit ja Eesti NSV Liidu kaheksanda kongressi ava akordioni vähem kolm tundi. Ei ole midagi näha. No misasja ma käin siin pole midagi käia. Vahel sa võtad selle ära. Ja võtan kinos Sõprus, kõrvarõngas võib segada korra. Kas te võiksite jutustada meie raadiokuulajad, millistest nootidest koosnevad kongressi avaakord? Akord on vägev. Eelkõige on heliloojate liidu esimehe Eugen Kapi lühike sõnavõtt kongressi avamise puhul. Siis toimub Veljo Tormise esiCooperi luigel, see on esietendus ning õhtu teises pooles näeme lavastatuna sama autori toredaid laule. Te olete ise juhatuse mehi närvjueerite ka? Üks väike närv ikka on sees küll, sellepärast ei pea ju, kuidas meie külalised kõik sellega rahul on. Meil on küllaltki pikad reso tees olnud ja nüüd sõidame veel bussiga Tartusse, osa on testima Tartus ees, nagu tahaks loota siiski, et kui meil ka mõningad organisatsioonilised puudused on nad meile neile annetanud. Nii et oleme malepartiid, olid praegu mitte ilmaasjata veninud 100 kilomeetri pikkuseks ja ei, see on kyll. Seksis lehter, teie olete meie muusikaelu võrdlemisi pikalt kaasa elanud, ooperi arengut näinud. Mida teie ootate? Veljo Tormise ooperit? Ma ootaks, et oleks väga elav ooperimuusika, milles on ka dramaatikat meie heliloojatel. Ja kui on, siis on veel õpikad, dramaatikat, aga meie ooperites on väga raske leida. Aga kas see on nüüd põhiliselt olnud heliloojate seal või on libreto tuba siin? Ma arvan, et ei ole. Ta oli ka erisooliste süüa, vaid see on meie põhjamaalaste üks omapäraseid kallakuid. Nüüd sõidame sinnani, et hoiame pöialt, siis hoiame pöialt. Olemegi Vanemuise rahvast tulvil saalis. Kell on 19, null viis. Laval ilmub Eesti NSV Heliloojate Liidu esimees, Nõukogude Liidu rahvakunstnik Eugen Kapp. Välja Barnesi ooperiga luigelend avab ENSV heliloojate liit oma kaheksandat kongressi, mis on ühtlasi pühendanud meie vabariigi ja heliloojate liidu 25.-le aastapäevale oma kaheksandat kongresse. Me avame just vanas kultuurilinnas vanas Vanemuises mitte asja Ta, sest suuremalt jaolt need lavateosed, mis on loodud kahe viimase kongressi vahel, on just esietendunud siin Vanemuise teatris. Selle tõttu heliloojate liidu juhatus avaldab suurt südamlikku tänu teatri juhtkonnale selle ja loomingulise koostöö eest. Esietendus algabki. On kevad, luikede rännuaeg, inimesed ootavad seda aega, neid linde igaüks, aga omamoodi on neid, kes loodusest ilusõnu kõnelevad, aga on ka neid, kellele loodus on nende pärisosaks saanud. Sellest ja selle kaudu kõnelebki alanud ooper kuulajatega. Peategelased virve metsavahi tütar, kooliõpetaja. Kunstnik. Tegevusliin hargneb me silme ees lihtsalt ilma illustusteta väliste sündmusteta, virve ja kunstniku armastus algab kevadel vaikses metsavahi talus. Irvele jääb see tunne püsivaks, kuid kunstnikule meenub linnas tütarlaps vaid hetketi ta kirju lugedes. Kui kunstnik suvel igavesest ta juurest põgenes siis nüüd oma sisemises ummikus tahab ta leida siirast vaheldust jälle sealt. Naisnäitleja. Arenal sambla alla. Eks? Kasutaksime lühikese vähe ehk mõneks kasulikuks kõneluseks. No andke andeks, et ma tülitan, praegu on muidugi võib-olla vara rääkida. Esimene vaatus on kõigepealt võib olla. Kas ma tohin tutvuda, kellega on mul au kõnelda? Lepp Ülo, lets, tatar Lepüheks. Praegu on nüüd esimene vaatus on läbi, mis mulje teil on nüüd jäänud? Esimene mulje on väga hea. Muusika on väga südamelähedane ja ma ei oodanudki nii vast koledat muusikat. Mida te selles muusikas näete, on siin ükst v tilkagi sellist looduslähedane? Minu arvates tohutult tihedas seoses kogu selle ooperisisuga taipasin tõesti, see muusika väljendab hoopis enam seda, mis laval toimub, selle ta võib-olla isegi mõnele vaatan, ma kujutan ette, võib-olla tundubki, et laval on liiga vähe tegevust, kuid kui muusikat kuulata, siis täiendav võite, kõik selle tegevuse sõidavad ära ja võib-olla isegi seda enam pääseb see muusika mõjul, et tegevust on vähem. Just, kuidas nüüd meie eesti Tatjana kirjasse Endale meeldis? Meeldis hästi, see oli väga leidlikult lahendatud. Ja ma tahtsin küsida veel teie käest, kas te Veljo Tormise loominguga olete heal jalal? Kalju tunnete hästi, tunnen teda väga palju, tunnevad kooli laulusid. Ma tunnen. Muidugi ja need mulle väga meeldivad sama meie noorte heliloojate tänapäeva muusikat armastanud nüüd võib-olla veel üks küsimus, mis ei puutu praegu just konkreetselt DSC, kuid siiski, kuna see tänane esietendus on seotud ka meie just nüüd alanud üritusega, see on elektriliidu kaheksanda kongressiga. Mida teie-meie heliloojatelt sooviksite tõesti lask ütelda, ma usun, et ma sooviksin seda, et nad kõik kirjutaksid hästi palju huvitavat ja täiesti südamest, siis läheb see ka meile südamesse. Suur Tõnu. Me viibime praegu Vanemuise orkestriruumis. Kellega on mul au praegu kõneleda. Poolakene Jansa orkestri viiuldaja kontsertmeister Te olete nüüd pidevalt töös olnud selle ooperiga, mis ta kõlab päris algusest. Mis muljed teil kui pillimehel töömehel ei ole talle ainulaadne, väga huvitav muusika ja siukene, täitsa uudne. Ja kui võrreldes siin juba varem olnud ooperitega ütleme selle paarikümne aasta jooksul on täitsa kohe nii-öelda nyyd oma moodne issakene ja. Ja seda on väga hea mängida, muuseas ta on, on, kes selle võrdlemisi hästi kirjutatud, ta ei ole raske, ei ole raske, vänge tolmanal kõlab huvitav jah, ta on nii käepärane ja, ja nüüd temaga tehnilist tööd ei olnud vaja eksoni teha. Viimistlustöid jaaninüansid ja neil on seal väga tähtsad on kõik, nii, iga nüansson omal oma tähtsuse, Ragne juhusliku sageli ei ole midagi vini üldsegi. Ja sellepärast ta see töö paistab, ei olegi veel päris valmis, ta tahab veel nii. Veldiimitada joppas jooksvas, nii töö, seda igal juhul läheb paremaks. Tänane president on niisugune, närv on sees, etendusel on alati nii. Meie raadiokuulajatele, millal te soovitaksite, millist etendust tavaliselt meie praksises võib öelda, 10. linnas tavaliselt on kiigeni küpsem, juba sisse mängitud ja pole ka üle mängitud, pole igavaks läinud ja siis meie muusikalise tunni kuulajatele võin soovitada kümnendat. Ja jälle oleme saalis, saalituled kustuvad, ramp lööb helendama. Jälle on kevadluikede rännuaeg, inimesed ootavad seda aega, neid linde, igaüks, aga omamoodi. Virvel on loodus tema pärisosaks, kunstnik aga haarab püssi ning tapab, tapab luige ja midagi endast virve südames. Lindu veest, püüdes kukuta ise jääkülma vette ning külmetab rängalt. Juba linnas üksi palavikus kangestuvad talle luik, loodus, virve ja. Ja Ilves ja naermas. Siin minu ligidal istub praegu üks läti tehnikamaid heliloojaid, märger Sarich. Saris, kas teie võiksite jutustada oma esimesest? Ise praegu viimasel ajal olete kirjutanud, meie publik tunneb väga hästi teie maakoneesamate barokk. Järgnevalt tooksime teieni kolm jutuajamist inimestega, kes ühel või teisel moel on seotud Tormise esikooperiga. Nüüd saime õnnega pooleks kätte virve osatäitja, aidad truu. Kas võiks küsida teilt umbes niimoodi? Kuidas teile see roll meeldis? Seda on tagantjärgi muidugi raske ütelda. Algul kui ma hakkasin teda õppima tunnusta mulle väga raske, aga siis osa haaras, haaras just pärast, et on minu arvates senistest asjadest, mis ma olen teinud ja ma olen väga vähe teinud tundus neist kõikidest tohutult palju sügavam ja kõige veidram oli see järjest rohkem hakkas mulle meeldima muusika, see, mis algul tundus lihtsalt omapärasena hiljem sai omaks ja, ja said väga armsaks. Kas teid kui osatäitjad ei seganud see tegevus kui säärane noh, peaaegu nagu puudus ei olnud niisugust välist tegevust kogu see dünaamika, kogu see konflikt, areneme, kõik see toimub muusika kaudu sisemuses. Ei, see ei seganud mind sellepärast, et selleks ajaks, kui seade proovid nii kaugele jõudsid, tundsin ma muusikat nii tugevasti siiski et minu arvates seal ei olnudki midagi võimalik muud teha, kui ainult olla muusikas. Kuna libreto nagunii ette ei näinud ju mingisugust suurt liikumist tähendab või mingisuguseid tugevaid konflikte või tugevaid tegevusi. Ja sellepärast minu arvates ei seganud mind, ma kuulasin, püüdsin kuulata muusikat, kui hästi see välja tuli, seda on, muidugi ei tea. Tänane etendus oli väga raske etendus, just tänu sellele, et see ei olnud mitte üksnes esietendus, vaid et see oli ka nii-öelda avaakordiks kongressile ja ma teadsin, et saalis on väga nõudlik publik. Ja see üsna tugevasti võttis. Ta siiski. Ma võin teid kõrvalt rahastada, kuna ma istusin nii meie oma heliloojate kui ka külaliste keskel ja ma jälgisin neid ka ja mul oli nii mõnegagi jutuajamist ja neile väga meeldis. Ei pahanda, kui ma võtan enda peale selle õigused, ma tervitan teid nii publiku poolt meie heliloojate poolt. Eriti meie raadiokuulajate poolt. Praegu teisel vaheajal saime kätte üle oopri autoritest, nimelt libreto autori ennetama. Kasutan juhust, et küsida temalt, kust ja kelle algatusel sai see mõte alguse kirjutada sel temalopper sel teemal ooper, kirjutada seal ikkagi Veljo Tormise ja Irdi ühine algatus. Mina olin niisugune, selles mõttes hooletu inimene, et ma ei saanud oma ametit kohustada teda varem kohale sõita, kuulsin täna orkestrit meerituna, seda asja esmakordselt ja nüüd just just selle valgusel ma tahaksin eriti eriti tunnistada seda, et libretistil osa ooperis on alati väga väike selles suhtes eriti. Ja mul oli üheks väga suureks üllatuseks see kui võluvat see kõik tuli, ma mõtlen praegu oma teksti. Tekst selles ooperis on väga niisugune napisõnaline ja umbes taoline tekst. Tere. Tere, kõht on tühi, tahaks piima ja mett ja kui ma seda kirjutasin, siis Veljo Tormis just soovis niiviisi, et no minul tekkis arvamus, et peaks kuskil mõne ilusa lüürilise Riinitud Harjootamas. Ei, seda ei maksa teha ja ma olin kaua aega hirmul, et kuidas siis saab v ebaooperliku libreto peale ooperit teha ja praegu ma olen lihtsalt väljast väga võlutud. Paari sõnaga, kuidas te olete nüüd ülevas meeleolus, seltsimees hirv, kuidas te ise jäite nüüd rahule, tänase õhtuga, kui ma nüüd päris tõtt ütlen? Ega mul ei ole mitte kellelegi ka mitte põhjust mitte rahul olla, ainult kui, siis iseendaga. Aga nüüd, kui teised tegid oma nalja kõikide nende võimaluste ja tingimuste piiris, mis olemas on maksimaalselt. Te olete ju palju muusikalavastuse juba lavale toonud, mis teie ise leiate tormise, selles tema esikooperis uut sõidu pealt mulle tundub, et tormis oma esikooperiga andis välja väga-väga tõsise veksli kuna minu arvates tõestab see esimene ohver. Tormiselt on õigus, ma ütleksin, nõuda kindlasti just ooperivaldkonnas veel palju ja uusi ja huvitavaid asju. Tormis tunnetab suurepäraselt lavatornis hästi. Tormis oskab psühholoogiat ka nähe. Tormise muusika on üles ehitatud kohalikule alltekstile, see ei ole mitte üles ehitatud teksti mehaanilisele illustreerimisele ja siin. Minu arvates on tormisel ooperiloomingu alal tohutult suur tulevik. Kui me ainult suudaksime teda panna rohkem tegema, kelle kutsuvat tuled saali. Nüüd kohtume nii siis Tormise, meestelaulude lavad esindusega. Teieni raadiokuulajad jõuab sellest vaid osa. Jaa. S. Nii on ka meeno koida laast. Head sõbrad hapukapsa ja verivorsti põelad, võtke jutlust jumalatele kuulda, mis nad välja võetud. Romaani plahvatus 24. peatüki. Kui ebajõgi põles ja koerlatuuga põhku peale kanti krundi timminud mina mööda Musta mere ääres, kus oli kolm laeva, üks oli ilma põhjata, üks olime laed, kolmandat seda põld, ühtegi olematut. Siis võtsin mina selle laeva pida üldsegi olemas ja sõitsin moora matkata. Ja sealt hakkasin mina edasi minema, kuni jõudsin ühe liivanõmme peale kus muud ei olnud, kui kaks küla. Külas ei olnud hooneid. Teises külas ei olnud inimesi. Tuli mulle vastu kolm naisterahvas. Üks oli kihu alati, teine oli kaelani palju ja kolmandal kodu pilkugi seljas. Ja see naisterahvad, kellel kodugi ugi, seljad, kaebad, tuuleaita, minu tütar vaevatakse kangesti armunud. Ma läksin seda armast tütarlast vaatama, nende kodukoht asub pealpool, seda teistpoolt toda just laeva peal. Valenti Larka, tütarlaps kell kuus hommikul pärast õhtusööki kolmanda korruse keldrist ahju tagant. Ma panin käed temal rindade peale ja küsisin, armas laps, mis koht see on? Tema vaata möödunud haaravadki mäed, kuhu Noa laev jäi siis mõõtimine allapoole, kaks vaksa hüppas ikka kukerpalli ja kolm kohtumehe suutäis. Ja küsisin, armas laps, Miku. Tema vastas, see on see, kus moodused. Jüri leitud ja nii armas tütarlaps, armastuse peavalusid terveid. Ei. Ole aga vahetab, annab. Ülevaateirajad ja pöörab artereid ja ta öösiti vahele jääda. Aplaus ei taha ega taha lõppeda. Kasutame seda aega, et lahkuda saalist tüdineda vaikselt inimestele, kes vestlevad populistide kõrval ühtenist. Tunnete on olemas nimelt vanad soldatid asju, kus on tervenisti terved, kellel neid igasugusi käsklusi jäävad, need sobiksid enne seda ütelda türgi sõjalaulu sellises huvitavas stseen juba üles ehitada sellel jälle, sest see oli kõik. Võrratult. Tore. Oma plaani ka Torres kõnelenud aiapidaja Jah, et meil läheb hästi, võib teatriga teha, naera etenduseks säärendades, nii et kõht on päris valus kuulata ja vaadata, on siin eesriietetaguses maailmas palju teieni kõike tuua pole aga ruumi ja pole kõvast vajalik. Niisiis lahkume, lahkume sama teed pidi, mis teilegi kõige tuttavam on, nüüd on riietus juba tühi, kõik on koju läinud, ainult riietehoidjatädi on veel siin. Kas te nägite käititest meeste tantsu nägin meeste laulud, nende laulud ja mulle meeldis, väga tore, väga meeldis. Kas te panite tähele ka riideid väljendusite, mis publik väga meeleolu sellest. Hästi, kas on see igapäevane teatris enam-vähem igapäevane, aga midagi erilist täna ei olnud või oli täna kuidagi eraldi? No täna just Kunsi meestele ta meeste tants hakkas siis väga, rahvas oli väega naersivad ja plaksutasid. Nähtavate järgi meeldis neile. Nii et kui nüüd järgmine etendus tuleb, siis ta kindlasti vaatate jälle. Me oleme riidehoius, me ei saa iga kord sisse minna, Me ainult Sid ukse vahel, teinekord vaatame. Suur tänu teile. Palun kaalult tehtud. Hallo hallo jälle oleme oma mikrofoniga. Maantee Tartu-Tallinn kell on 23 40. Seitsmes kõrver teda nüüd oleme tagasiteel. Nüüd on teisendades möödas, avad kordamööda teada. Millised on teie muljed ja enesetunne praegu. Enesetunne on suurepärane, muljed veel paremad. Tundub niiviisi, et kui me suudaksime kogu kongressi kontsertide kavad Ettekanded samal tasemel teha, nagu seda täna Vanemuises kuulsime siis ma arvan, et me oleme ausalt tähistanud meie heliloojate liidu 20 viiendat aastapäeva. Avakord oli tõesti tore. Lihtsalt tore. Ratasepp. Ma peaks lisama siin, et tänutundega tuleb meenutada Vanemuise kollektiiv, kes selle ürituse nii toredate läbi viis Ma mainiksin Vanemuise orkestrit, kes ei olnud jõudu säästnud. Et meile anda niukesed toredad etendus. Ja meid kõiki üllatas see, et tormise meestel õmbles ta ideaalis toreda lavastuse. Meil siia sõites ei olnud, kus siis kaasas Gustav Ernesaks.