Pühapäevakool. No ma käisin eile kinos, vaatasin siis ära kõigest, mis juhtub pärast Arnold Schwartzernegger päris hea vaadata üle tüki aja. Ja, ja just nimelt sihukest vananevat Arnold Schwartz, neeger küsite praegu saatejuhi käest, millega seoses siis see kinoskäik pühapäevakooliga seotud on. Lugu nimelt selles, et, et kõigest, mis juhtub pärast, on film, siis kahe peategelase olemisest meeleoludest julgen öelda isegi, et eluraja muutustest peale lennukatastroofi üks on siis lennureisijate abikaasa noh, niukene vahet, sihuke vahetu ja hästi töökas ja hästi emotsionaalne, mitte emotsionaalne, vaid tasakaalukas Arnold Schwarzenegger ja siis peaaegu et samasuguste omadustega kirjelt, et. Lennujuhtimiskeskuse operaator, noh, film on, film on siis üsnagi liigutav. Lähete ise vaatama, kuid täna räägime pühapäevakoolis ühest lennunduse ajaloo suurimast katastroofist, mille toimumisest pöördus 27. märtsil 40 aastat. Et natukene oleme ajast maha jäänud. Aga 27. märts pole ka ju kauge ajalugu, kas mitte. Nüüd seda lennuõnnetust siis 27. märtsil 40 aastat, et tagasi toimus, loetakse siis ohvriterohkemaks lennukatastroofiks inimkonna ajaloos ja minugi pärast lennunduse ajaloos. Nüüd lennuõnnetuses, kus 583 inimest nüüd mõned eksperdid ja vaatlejad loovad, aga ja loevad loevad aga sellest suurimast suurimateks katastroofi teks, mitte seda, Tenerife? Katastroofi padja American Airlinesi lendu nummer 11 ja United Air Lines lend number 175 katastroof mis kustutasid vastavalt umbes 1700 ja teise lennuki puhul siis oletuslikult 1000 inimese eluküünla. Tegemist on siis lennukatastroofidega, mis leidsid aset New Yorgis 11. septembril 2001. aastal ja tuleb siinkohal mainida maailma kaubandusorganisatsiooni kaksiktorne Taraneerinud õhusõidukite pardal oli siis vastavalt 92 ja 65 inimest. Niisiis reisijad, meeskond ja muidugi ka terroristid. Seega enamus hukkunutest olid kas siis kaubandusorganisatsiooni rajatises või siis vahet näitusele rajatise vahetus läheduses. Küll, aga see Tenerife katastroof on peaasjalikult setud kõikide nende inimestega, kes on lennu pardal. Ette rutates olgu siis öeldud, et maapealsest Lennujaama teenindavas personalis, et küll ja reisijad ka muidugi, kes olid lennukites väljas, keegi hukka ei saanud. Nüüd lennunduskatastroofid, eksperdid ja vaatlejad kattekoriseerivad katastroof väga mitmesuguseid aspekte arvestades. Ja meie saatevaatuses ongi siis ajaloost tuntud kui Tenerife katastroof ja mõnikord ma kasutan tänases või mõnel juhul ma tänases saates kasutan ka Tenerife disasteret olla natuke fancim, see on siis otsetõlge inglise keelest. Nii Tenerife katastroof, mis on siis lennukite või lennunduskatastroofide seas üks kõnekamad ja seda peaasjalikult seetõttu, et et see ei leidnud aset lendamise ajal, vaid toimus enne lennuki või täpsemini öeldes lennukite õhkutõusmist. Nüüd väärib lisamist, et tegemist on siis õnnetusega, mille aspekte on uurid tuut pisidetailideni välja millest on vändatud ka mõned dokumentaalfilmid. Kuna tegemist on siis katastroofiga, mis leidis aset lennujaamas, nimetataksegi seda katastroofi mõnikord ka Tenerife lennujaama katastroofiks. Nüüd selle sellel keerulisel sündmusel on muide olemas ka oma dramaatiline proloog. Ja võib öelda, et mõnes mõttes, kes on olemas sellel ka epiloog. Nüüd ma arvan, et me teeme esimese vahetunni tänased muusikapalad vähemalt meie saate esimeses osas on suuremal või vähemal määral kõnelemas kas lendamisest või lennukitest. Tenerifel disasteris olid osaliseks kaks Boeing seitse neli seitse tüüpi lennukit, mis on tuntud kui kahekorruselised kahe tekiga lennukid. Nad on tüseda kerega õhusõidukid ning nagu oletada võib, mahub nendesse ka palju reisijaid lennukilt, mis siis katastroofis osalesid kuulusi. Operaator, film, firmadele KLM, Royal taks ja Lines ja Pan American World Airways. Hollandi lennu. Sõitis siis pidi täpsemini sõitma Amsterdamis Polli lennujaamast, Gran Canaria-le ja Ameerika lennuk väljus Los Angelesis sealses Sarapu sealses rahvusvahelisest lennujaamast tegi vahemaandumise New Yorgist John Kennedy lennujaamas tõenäoliselt selleks tankida. Ja minu uurimuste kohaselt seal tuli veel mõned reisijad ka juurde. Ja edasi siis New Yorgis John Kennedy lennujaamas pidi siis. Läinud õhku tõusma ja jõudma samuti Kanaari saarele, Gran Canaria nüüd Tenerife ja Gran Canaria on naabersaared ja siinkohal tuleb tõdeda, et ega see distants kahe saare vahel just eriti suur ei ole. Nüüd eellugu meie katastroofi loole algab pihta sündmustest, mis leidsid aset kränganaaria üks Kanaari saartest selle saare lennujaamas, mida teatakse ka kui las palm aselennujaama nime järgi. Nüüd selleks, et värskendada mälu, püüab saatejuhte, reprodutseerida siin kõik seitse asustatud Kanaari saart ja need on siis Lanzarote, forte, Ventura, kränkhanaaria, Tenerife, Palma, Ell, hiero ja loomulikult ka lagomeera, sai seitse, said nii lugeda paberi pealt maha. Nõnda eellugu siis meie katastroofi loole algab siis pihta sündmustest, mis leidsid aset ühes. Kanaari Sa ühel Kanaari saarel, selle Lennos, Gran Canaria, nii nagu ma mainisin nüüd 70.-te keskel, kui suri Hispaania diktaator Francisco Franco ning tema režiim hakkas kokku kukkuma tõstis pead Kanaaride iseseisvumisidee, noh, praegu kuulub ka ka kuuluvad Kanaari saared Hispaania alla. Nüüd Kanaaride iseseisvumist nähti peaasjalikult, et nagu oletada võib Hispaaniast lahkuda, kui löömise võtmes. Organisatsioon, mis siis Kanaari saari püüdis iseseisvusele viia, kandis nime Guansside armaada jagu andsid. Jälle on hea meel teile rääkida, sellest on Kanaari saarte põlispõlis kad. Vähemalt olid enamus assimileerumist küll hispaanlastega kui 15. sajandi Kanaari saarekka vallutati. Kuid see on hoopis teine teema. Tuleb tunnistada, et selle liikumise liikumapanev jõud ei olnud rahumeelne võitlus sugugi mitte. 1976. aasta sügisel panid kvansside armaada liikmed pommi plahvatama ühes Las Palmaste Gran Canaria kaubamajas. Tegevus ja julgen öelda, radikaalne terroristlik tegevus jätkus nüüd 27. märtsil 1977. aastal asetasid, et needsamad Guansside armaada terroristid pommi Gran Canaria lennujaama lillepoodi. Pommiplahvatus toimus ja olgu siinkohal siis veel lisatud. See, kes andis lennujaama personalile teada, et pomm plahvatama mainis ka ära, et lennujaamas on teine pomm. Arvestage sellega. Nüüd muide, selles lennujaamapommiplahvatuses surmajuhtumeid õnneks ei olnud. Küll aga oli vigastatud juttu ja tekkis muidu, nagu oletada võis ka märkimisväärne materiaalne kahju, kõnelemata sellest, et lennujaamas algas loomulikult paanika. Nüüd võimud otsustasid Gran Canaria lennujaama ajaks, mil selgub, kas lennujaamas on veel pomme lihtsalt sulgeda. Ja lennuliikluses tähendas ka seda, et ükski lennuk ei saanud saare lennujaamas ei maanduda ega õhku tõusta enne, kui pole antud vastavat luba. On korraldust. Või nagu üldse probleemiks oli taga need õhusõidukid, mis valmistas, valmistusid siis lähenema Grancanaariale ja kohalikud võimud võtsid vastu otsuse kõik Gran Kanaariale saabuvad lennud tuleb suunata Ta naabersaarele Tenerifele. Täpsemini siis sealsele Los Roodeose lennujaama. Ja see lennujaam, see loss, Roodeose lennujaam asub siis Tenerife põhjaosas ning oli 1977. aastal saare ainult gene lennujaam, milles võisid saabuda ka suured lennukid. Muide, praegu on Tenerifel, kas rahvusvahelist seal nüüd väike remark või vahepala. Kaks rahvusvahelist lennujaama, üks juba siis mainib tud põhja Tenerifel asuv Los Roodeose lennujaam ja siis Siis on praegu tegutsemas ja tunduvalt võimsam lennuni jäänud suuren. Lennujaam on saare lõunaosas asuv kuninganna Sophia nimeline lennujaam, mis valmis täpsemini anti käiku novembris 1978. aastal. Olgu vahemärkusena mainitud, et mõlemad Tenerife lennujaama külastab aastas enam kui 12 miljonit reisijat. Ning Lõuna-Tenerife lennujaam Sanna sarnaneb aimatavalt Tallinna lennujaama, aga no vähemalt nii mulle näib, nagu üldse müüd. Lossaroodeose lennujaam oli siis ainult Tenerife teenindav lennujaam tollel ajal ning on arusaadav, et polnud valmis selliseks ootamatuseks. Grancanaarijatele saabuvad lennukid tuleb vastu võtta, aitäh. Nüüd põhja. Tenerife lennujaama hakati arendama räägisest lennujaamast ka põhja. Tenerifel hakati arendama eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel ning aastaks 1000 1964 oli see lennujaam sellise sellise stardirajaga, mille pikkuseks oli 3000 meetrit. Nüüd seitse aastat hiljem stardirada, natukene kõpitseda, täpsemini tugevdada ja kindlustati, et see saaks siis vastu võtta. Ta ka juba tänases saates kõne all olnud Boeing 74 seitse tüüpi lennukeid. Nüüd põhja Tenerife lennujaamal on aga paraku üks väga halb omadus, mis on tingitud looduslikust asukohast. Lennujaam asub 600 meetri kõrgusel merepinnast. Lahedal muide asuvad selle lennujaamale ka märkimisväärsed mäed ning just sellisel kõrgusel, nagu ma mainisin, circa 600 meetrit. Sellisel kõrgusel on siis väga sagedaseks ilmastikunähtuseks udu, õigemini suurte rünkpilvede tekkimine. No ma ei ole meteoroloogia snii väga kõva, aga no tekivad pilved, nagu üldse. Nii nüüd probleem seisnebki selles ja et sama ootamatult nagu seal tekib udu, võib see ka sama ootamatult kaduda. Kui aga udu tekib, siis võib see olla erakordselt paks ja tihe. Meenutate siis viibimist aurusaunas, miinus see aurusaunas on, on palav, aga, aga teist saunatajat ei näe. Nagu üldse. Nüüd käesoleval ajal on Põhja-Tenerife lennujaam kasutuses peamiselt nende lennukit Teie jaoks, mis lendavat Hispaaniasse ja Marokosse, nii et endistviisi tegemist rahvusvahelise lennujaamaga. Põhja-Tenerife lennujaam on aga oma koormust kandmas peaasjalikult seetõttu, et kanaari saarte vahel toimivad ka siselennud ja olgu siinkohal öeldud, et sealt lennujaamast ehk siis Põhja-Tenerife lennujaamast sõidab kõigile seitsmele Kanaari saarele ka ka lennuk, daam sihuke pisike sihuke saia, riiuli moodi, aga, aga aga sellega saab ikka lennata. Pink Terscanaariassis tuli lennufirma täpselt praegu ei tule meelde, nii. Mõttelõng läks järjekordselt lakk pama kõikidel nimetatud saarte, siis, mis ma nüüd ette lugesin, seitse saata siis oma lennujaam olemas. Sugugi kõikidel nendest ei ole rahvusvahelist lennujaama. Nüüd tulles tagasi saatusliku 27. märtsi juurde aastal 1977 oli toona ainukest Tenerife lennujaama vallutanud, siis ülekoormus ja Karänganaariale maanduma pidanud lennukit ootasid, et oma nii-öelda saatust sellel kirjeldatud Tenerife lennuväljal. Kuna Põhja-Tenerife lennujaama tehnilised võimalused ja muidugi läbilaskevõime oli piiratud, takistas see nii lennukorraldajate kui ka lennukimeeskondadele ja tekitas loomulikult ka reisijatele lisapingeid ja häirivat stressi. Nõnda jaa, kohe kui Gran Canaria lennujaamas oli lõhkenud pomm ning lennujaam suleti, suunati siis viis suurt lennukit, kaasa arvatud siis hollandlaste KLM ja ameeriklaste pan-Ameerika Tenerifele. Ja muide, ameeriklaste lennuk soovis säärast lähenemist, et ta oleks olnud nõus tiirutada mõnda aega õhus. Kuni maandumine Gran Kanaarile osutub võimalikuks. Sellist lubaga pan Ameerikale ei saanud, talle ei antud ning ta pidigi maanduma Los Roodeosel. Põhja-Tenerife lennujaamale. Olin viie suure lennuki nii-öelda majutama selgelt üle jõu käiv ettevõtmine, saati oli sellel lennujaamal Vaidud maandumisrada ja üks ruleerimisrada, mis asetsesid paralleelselt ning neli lühikest ruleerimisrada, mis olid siis ühenduslüliks maandumisrajale ja ühele suurele ruleerimisrajal. See on ülioluline. Nüüd. Hollandi lennuk, Ki kapten, oli 50 aastane jakku Veld, Huysen Vansanten. Tegemist oli siis vilunud lennukijuhiga. Veelgi enam, Vansanten õpetas Hollandis välja lennuki kaptenid ning oli koguni kui hollandlaste nii-öelda esipiloot ja lennundusavalduste perioodiliste väljaannete nii-öelda kaanepoiss teda väga palju eksponeeriti, kui nii-öelda. Hollandi lennunduse suurt meistrit, nüüd olgu siinkohal öeldud, et selleks 27.-ks märtsiks 1970 70.-ks aastaks oli kapten van santen lennanud no 26 aastat, kuid küsimuse rõhuasetus on siin, et sageli küsitakse just lennutunde nendelt inimestelt, kes siis on lennukiga ja lennundusega seotud, kes aktiivselt nii-öelda nagu lendavad või nagu üldse nüüd Ameerika lennuki kapten oli toona 56 aastane Viktor kõrups. Tema kontol oli üle 21000 lennutunni, millest 564 lennutundi Boeing seitse, neli, seitsme ka seesama lennuk kuulus ameeriklastele oli omamoodi koloriitse ajalooga, sest oma esimese sõidu tegi see lennumasin 1970. aasta jaanuaris, kuid juba sama aasta augustis see lennuk kaaperdati, kui ta oli teel New Yorgist too riikasse ja üksiküritaja kaaperdaja püüdis siis relva ja pommi maketiga ähvardades sundida lennuk maanduma, tähelepanu, tähele panu, kus kohas siis kommunistlikul Kuubal ja see, see sundmaandumine sai muide ka teoks. Seltsimees Castro oli, oli loomulikult ka sündmuste käigust tollal väga õhe vilja ja tõenäoliselt interpreteerida oma rahvale seda intsidenti kui inimese pääsemist. Kapitalistlikus orjusest. Kohe, kui nüüd tuleme tagasi kohe, kui Hollandi lennuk oli sunnitud Tenerifel maanduma, toimetati reisijad lennujaama ootesaali ootamaks aega, mil saab siis sõita planeeritud sihtkohta naabersaare, nii siiski ränkanaariale. Hollandi õhulaeva kapten oli häiritud, et taoline viivitus tekkis ja see kogu aeg venis ja venis ja venis ja venis. Lugu oli ju nimelt selline, et iga lisaminut või tund maksab ju raha ning igasugune lennuki hilinemine heidab ju halba valgus nii lennuki meeskonnale kui ka minu pärast, et ka lennukompaniile, mis on, mis on tõsi. Mööda kapten mansanten võttis vastu otsuse, et samal ajal kui tuleb oodata lennu jätkamise luba, võix lennuk siit tankida. Nii ka tehti ja lennuk, kee tankimine toimus suht kitsa ruleerimisrajal lõpus ning seal olid lennumasinad paigutatud niimoodi. Et kõigepealt oli siis ka LM koos siis kütuseautoga, millest siis ammutati lennukile kütust ning selle järel seisis ameeriklaste panamme. Nüüd tankimise ajal selgus Lugu nimelt, et Gran Canaria lennujaam oli taas lennukitel avatud ning pan amm ennekõike selle lennuki komandör oli altis kohe kohe kribinal-krabinal rutuga Tenerifele minema lendama, õhku tõusma. Enta lennuk ei pääsenud kahjuks ruleerimisrajal hollandlastele nukist mööda ning seega pidi jääma ootama, mil toimub esiteks tank müümise lõpetamine ning millal Hollandi lennuki reisijad taas lastakse lennuki pardale, sest nagu ma juba mainisin, nadolid viidud tankimise ajaks ootesaali Gran Canaria, vabandust Tenerife lennujaamale, lennujaamast nüüd ütleb, see on, see on ka saatejuhil välja uuritud, et üks Hollandi lennuki reisija otsustas muide jääda aga Tenerifele ja milles oli põhjus, nimelt? Põhimõtteliselt kavatses kiida Amsterdamist sõit Ta Tenerifele. Aga kuna lennud, kui lennuk, siis see liin oli Amsterdam Gran Canaria, oleks ta pidanud siis ränkanaarialt Tenerifele sõitma. Kui ta juba Tenerifele oli, siis oleks täiesti nonsens olnud, et noh, et inimene sõidab Tenerifelt uuesti Gran Kanaariale Gran Canaria uuesti Tenerifele tagasi. Ja see inimene, no vot kuna. Kuna tal elas sõber, kellele ta külla sõitis, just nimelt sellel samal Tenerife saarel otsustas ta siis jääda Tenerifele. See on ainukene inimene, kes Šipalist peale lennukile peale istudes. Jõudis siis sinna Tenerifele ja jäi ellu. Ainuke inimene nüüd lennujuhtimiskeskus andis korralduse, et KLM peab ruleerima õhkutõusmisraja lõpp puutäis otsa, niisiis tegema seal 110 180 kraadise ümberpöörde ja ootama korraldust õhkutõusmiseks. Nüüd panna Ameerika lennukile anti samuti korraldus elli, kuda suurele õhkutõusmisrajale, kuid liikuda kuni väikese ruleerimisrajani, millel on tähistus C3 jääda sinna ruleerimisrajale, siis ootama lennujuhtimiskeskuse järgnevaid korraldusi. Nüüd ameeriklased fikseerisid küll ruleerimisradade C1 C2, kas asukoha, kuid C3 jäi neile märkamatuks. Ta, sest väidetavalt seal polnud tähistust ja seda, kus ruleerimis raha kuse ruleerimisrada pihta hakkab. Selles paigas oli suur udupilv. Vihma, Vilba. Ma rääkisin sellest. Teekonnal õhkutõusmisrajal puu oli KLM-i komandörile olnud suhteliselt hea nähtavus mis on kõik väga suhteline teema. Et need inimesed, kes on seal kohapeal käinud ja teevad või tähendab sihukeses kohas käinud, kus toimub rünkpilvede moodustamine räägiksin siin samasugust juttu nagu saatejuht. Kuidas on seal nähtavusega ja mis juhtub siis, kui sellises kohas olete, kus parajasti pill moodustatud, siis on niisugune tunne, nagu oleksite te märjaks saab üleni märjaks. Riided on rasked. Nii, aga tahan siis öelda, et teekonnal õhkutõusmisrajal puu oli KLM-i komandörile olnud suhteliselt siis hea nähtavus ja jõudnud vajalikku paika, pööranud lennuki startimiseks vajalikku suunda ning jäänud ootama juhtimiskeskuse luba õhkutõusmiseks ühtäkki täita lennuväli kiheda pilvekihiga ma ütleks, et need olid megapilved. Nii hollandi lennuki, kapteni ja juhtimiskeskuse vahel ei ilmnenud ühest arusaama, et kas tähendab see kommunikatsiooni suhtes võib öelda, et see oli, mis kommunikatsioon. Lugu oli nimelt selles, et. KLM-i kapten ei saanud täpselt aru, kas juhtimistornist anti korraldus õhku tõusta kohe võidule, oodata järgnevaid korraldusi. Nüüd mida ta otsustas, ta otsustas alustada õhkutõusmist? Kohe ja vot hoiame, hoiame nüüd pinget ja selles kohas teeme väikese vahetunni ja siis räägime edasi. Talong jäi pooleli põneva koha pealt, nüüd jätkame, täpselt samal ajal otsis siis Ameerika lennuk ja loomulikult lennuki teen märgistamata väikest ruleerimisrada C3 et siis sinna oma lennumassi sisse keerata. Kooli ta selles juba möödunud ning siis märkas ta juba lähenevat väikest ruleerimisrada tähisega C neli no see oli, nagu öeldakse, käegakatsutavas kauguses. Mis kõige olulisem, Ameerika lennuki kapten märkas ka õhku, kui tõusmiskiirust koguvad Hollandi lennukit, mis nina ees otseda lennud Ki suunas kimas. Ameeriklased, mõtlen, nimetan ameeriklase tähendab Ameerika lennukit. Pean silmas, ameeriklane püüdis oma lennukit. Ja nii kiiresti kui võimalik vasakule keerata, et jõuda siis selle c4 peale. No või vähemalt murule keerata, kuid kõik oli kahjuks juba hilja. Hollandi lennukiga kokkupõrget polnud võimalik, kui mitte kuidagi vältida. KLM oli peaaegu et õhku tõusmas sõna otseses mõttes. Tal olid maast üles tõusnud, kui kokkupõrge külgasendis. Jätkame külgasendist, lennuk, ameeriklaste lennuk tahtis sellel, et õhku tõusis rajalt nii kiiresti kui võimalik ära pöörata ja, ja ja üritas seda teha siis isegi muruplatsile keeramise võtme keeramise tähenduses. See tähendab seda, et ameeriklaste lennuk sattus külmisesse positsiooni. Umbes on välja arvutatud, et õhkutõusmist alustav KLM oli kiirusel 260 kilomeetrit tunnis, mis tegelikult, et on alles nii-öelda kiiruse kogumine õhkutõusmiseks. Nüüd sellisel kiirusel rebis KLM ameeriklaste lennuki piltlikult öeldes pooleks. Ja see Taraneerimine või pooleks lõikamine toimus tiibade kohalt täis kütuselastiga KLM süttis loomulikult kohe põlema lohises mööda õhkutõusmisrada edasi umbes 300 400 meetrit ja mitte ükski KLM-i pardale olnud reisijatest segameeskonnaliikmest ellu jäänud kõik 248 inimest. Hollandlaste lennukis hukkus, välja arvatud muidugi see inimene, kes lennukis ei olnud. See, kes, nagu ma saate esimeses osas pajatasin, otsustas jääda Leifele. Nüüd Ameerika lennukis hukkus 380 inimest, vabandust. Ameerika lennukis oli 380 inimest ja 335 inimest hukka kuse ellujääjaid, kaasa arvatud ka meeskonnaliikmeid oli 61. Muide, lennuki kapten oli ka nende hulgas. Sellele intsidendile lisab ju ka kurb loolisust tõik, et kohe peale lennukite kokkupõrget polnud lennujuhtimistornis vaadatuna õietigi aru saada, et mis on toimunud, mis värk on, sest lennujaam ja selle vahetu ümbrus oli mattunud nüüd mitte ainult totaalsesse. Nagu ma enne ütlesin, mega udupilve. Vaid nähtavust raskendas ka. Ma julgeks öelda, et sõna otseses mõttes kriitilise piirini dinute lennukikütusest tekkinud suits. See on niisugune must tihe suits. Lennuk, keegi kontrollikeskusest märgati vaid süttinud KLM-i, ehk siis on Hollandi lennukit, aga ameeriklaste lennuk jäi esialgu nii kurb kui ka see ei ole märkamatuks, on see läinud, kus oli siis ellujääjaid? Reisijaid nagu ma juba mainisin, oli 380 nüüd. Kohe kui oli selgunud, mis täpselt toimus, Tenerife lennujaam loomulikult suleti. Ja esimesed lennuõnnetuse uurijad pääsesid, et saarele alles järgmisel päeval oli natoodia, siis Tenerife saarele jälle sellelt naabersaarelt Gran Kanaarialt, laevaga meritsi, nii siis mina olen selle distantsi laadaga läbi sõitnud. Laev sõidab Gran Canaria Tenerifele umbes kolm tundi. Peate sihukese arvutuse ja ettekujutuse endale looma kolm tundi, kui palju siis mon? Laevaga sõitmine kolm tundi. Nüüd esimene lennuk, mis Tenerife õnnetuse järgselt, et saabus, oli Ameerika õhujõudude transportlennukeid, siis vigastatuid evakueerida. Nüüd suuri lennukeid ei lennujaam hakata vastu võtma alles nädal aega hiljem. Nüüd võiks mõne jäljed asjaga siia juurde kida. Kohalikud põhja Tenerifel elavad inimesed on väike, et peale sellist lennukite kokku kokkupõrget ja ühe lennuki totaalselt timist olla olnud. Kuskil nädal aega ka inimliha kõrbehais põhja, Tenerife lennujaama vahetus läheduses üleval. Midagi ei ole teha, kallid raadiokuulajad. Nii see juhtus ja see ei ole minu väljamõeldis. Nüüd Põhja-Tenerife lennujaamaga on olnud seotud veel ka kaks lennuõnnetust, üks oli siis aastal 1972 ja teine 1980. aastal ja mõlemal juhul on üks peasüüdlasi olnud erakordselt tihe udu. Nüüd hukkunute mälestuseks on nii Amsterdamis, Californias kui ka Tenerife põhjaosas püstitatud mälestusmärk. Tenerife katastroofist on tehtud. Mõned dokumentaalfilmid selle õnnetuse üksikasju on siis kommenteerinud ja analüüsinud väga mitmed lennunduseksperdid ja vaatlejad ja juhtivad lendlus, eksperdid ja vaatlejad. Muide, kui te satute Tenerifele ja teile korraldatakse saare põhjaosa tummise ringreis, siis Tenerife katastroofi mälestusmärk on saaretuuri obligatoorne element. Nüüd. Olgu siis öeldud et nüüd, kui oli toimunud säärane säärane katastroof, andis veelgi julgema ja, ja, ja julgen öelda siinkohal, et võimsama temp sellele Lõuna-Tenerifel siis valmis uus lennujaam, mis on üldiselt merepinnaga nagu ühel tasandil ja Nov, julgen öelda, sellised drastilised ilmamuutused seda kohta nüüd küll ei kimbuta. Tenerife lossaroodeose lennujaamaga hispaania keeles tuleb öelda täna head aega sõna, see on siis adios.