Tere kaunist pühapäeva õhtut ja head pühadel, Mu armsad raadio, kahe kuulajad alustab kinovärgiga mandariini ja võib vist öelda, et ka meie oleme täna natukene pühademeeleolus, sest tänane saade ei ole teps mitte tavaline, vaid hoopis erisaade ja pühandame tänased 55 minutit Jaapani või tegelikult kogu maailmaanimatsiooni suurkujule myya sakile. Seda seepärast, et elektriteatri ja kino sõpruse koostöös jõuab alates 20.-st aprillist mõlemas kinos ekraanile saki retrospektiiv. Tartlastel on võimalik näha lausa ühteteist filmi. Tallinlased peavad leppima kuuelinateosega, kuid ka lühem programm garanteeritud kindlasti suurepärase filmielamusi. Miia saki fantaasiarohket loome maailma aitab meil täna lahata ja analüüsida elektriteatrijuht. Andres kaudses, tere. Ja tuttavatest häältest on meil täna stuudios. Emilie Toomela. Tere Andrei Liimets. Tere ja mina Maarja hindu alla. Aga nagu öeldud, juba sissejuhatuses on meil täna siin külaline kaugelt Tartust Andres kaudse elektriteatri juht. Räägi, mis elektriteater selline on, mis, mis te toimetate seal Tartus. Elektriteater on selline hea kino Tartus Pärtsimegina Artovskina nagu Tallinnas on Sõpruse Artis. Et ma usun, et kõik tartlased juba teadveid, et oleme seal nüüdseks kuus aastat filme näidanud. Ja näitame sarnast programmi, jah, nagu Tallinnas Artise sõprus, sellist palju eestimaa filmi Euroopa väärtfilmi natukene retrospektiiv või mingeid julgemaid programme, nagu näiteks praeglasse, saki kiireid ja vihaseid näite ei näidanud. Kuidas tartlased vastu võtnud on? Sellise kino läheb teil hästi. Seda on väga hästi vastu võtnud, et meile tundub küll, et meil läheb väga hästi, et külastatavuse numbreid kogu aeg kasvavad. Kino on, arvestades sellega, et kui me kuus aastat tagasi alustasime, kuidagi ei olnudki nii palju kino, vaided, näitame filme, siis nüüd on ikkagi nagu päris kino. Et see kasv ja areng on kogu aeg tõusujoones ja järjest tegutseme ja nüüd otsime endale juba täitsa oma ruume, kus saaks igapäevaselt mitmes saalis kino näidata. Nüüd olete jõudnud hajumia saki filmidele osaliselt täispikka retrospektiivi, ehk siis näitate ära kõik jaapani anime vanameistrifilmid. Miks just meie saki, miks just nüüd ja kas neid filme oli raske kõiki kokku saada? Miks Miia saki? Ta kõlab nii elementaarne valik, et tegelikult on teada, et meie saki retrospektiivi on Eestis varem ka tahetud teha, aga millegipärast on see ma ei tea, tegemata jäänud. Et iga kord, kui me teeme neid nimekirjasid, et kella retrospektiivi võiks teha, siis sageli on alati seal olnud püks kõrgemal kohal olevaid valikuid. Ja nüüd seekord lihtsalt sai see ette võetud. Õiguste kättesaamine oli üllatavalt lihtne, et tegelikult kartsime seda palju rohkem. Et oleksime teadnud, et nii lihtne on neid õiguseid saadame oleks kindlasti varem juba teinud millessegi. Selline väike sissejuhatus siis elektriteatrile ja tänasele saatele. Tänases saates on ka natukene rohkem muusikat ja ka muusika on meie sakile pühendatud, ehk kuulame lugusid tema erinevatest filmidest ja alustame Andrese soovi looga saki filmist nimega kässullof, kali Ostro. Ja selleks on iono yldel Lanlan feeling. Miia saki esimeseks filmiks loetakse loppin kolmandat Kaljastro lossi mis on tema esimene film selles mõttes, et ta oli selle filmirežissöör. Enne seda ta tegelikult omas juba pikka karjääri animatööstusest oli 17 aastat töötanud teleseriaalide ja ka täispikkade filmide juures. Lupin tegelikult ta oli ka teleseriaal, kus saki pikka aega töötas ja siis, kui sellest tehti täispika filmi siis saime sakist režissöör ja suhteliselt proosalisel põhjusel, sest sakiliselt tahtis saada suuremat palka. Et siin ta on öelnud, nad panid siia kõik kokku kõik need ideed, mida nad Seriaali aja jooksul tahtsid teha ja siis kuidagi nagu kogunesid inimeste sisse, et mõnes mõttes on ka ainuke järg, mida meie sat üldse kunagi on teinud. Et peale seda ta on väga tuntud selle osas, et ta idee järgesid, noh, kuigi totarolla ja paljudel teistel monokkel on väga tugev kommertslik surve. Kaljastrat siis saab näha Tartus neljapäeval, 20. aprillil kell kuus Tallinnas, kahjuks seda ei näidata. Minu meelest on tegemist kõige alahinnatum filmiga, sest kuna ta ei ole päris sellise hilisema Myazakis stiilis ja ta on ainus, mis langeb selliselt stiililt ja maailmavaatelt natuke sellest ansamblist välja siis teda tihti kuidagi loetakse nagu selliseks kõige nõrgemaks saki filmiks või kõige vähem nagu meie sakiks meie sakiks. Aga minu meelest on väga hea sellele vaatamata. Ta on küll natuke teistmoodi, ta ilmselgelt siin ei ole arenenud veel seda myya sakistiile, seal on väga-väga lahe seiklusfilm isenesest. Ja et enne telefon saadet nii-öelda vabatahtlikult olin ma näinud tegelikult neid filmimis seid pärast totorad, tatart muidugi ma väga mitu korda näinud. Aga nüüd saateks vaatasin ära ka tema varasemad filmid selles mõttes lehti põnev neid näha, kuna sealt näeb hästi veel jämedate kultuuridega joonistatud tema stiilialgeid ja tõesti, lääne mõjutasid siin hästi tugevad, kohati isegi riive silma, võib-olla mõni hetk tema kõige esimeses filmis kelleostra lossis aga teiselt poolt fännidele, kes tahavad paremini aru saada, et miks ja kuidas meie saki kujunes selliseks, nagu ta kujunesid, siis kindlasti kõik filmid, mis jäävad enne siis 80 kaheksandat aastat on sellised, mis, mis annavad väga palju vihjeid täita ja loovad taustsüsteemi kogu tema hilisemale Filmu graafiale ja Totteroost alates minu meelest tema visuaalne stiil muutus ka hästi palju. Et järjest rohkem toodi sisse selliseid akvarelli võtteid, et ennem seda see joon oli ikkagi tugevam kultuuridel tugevamad tegelastel ja et see oli selline vahva tähelepanek, et ka suuri meistreid näiteks lääne mõjutused võivad väga palju kujundada ja kuidas nad alustavad teatud punktist, aga siis ikkagi raputavad selle esimese kesta maha ja liiguvad täiesti oma suunda edasi. Kusjuures minul oli suhteliselt samamoodi, et ma olin esimesena Sakkelt näinud, vist spiritada või filmi täiesti niimoodi poolkogemata sõbra soovitusel ja selline korralik nagu laks ja, ja mul oli seesama asi, juhtus, et kui makesel nüüd. Ma mõtlesin seda päris esimest Kaljastro lossi, siis see oli tegelikult päris korralik pettumus. Ma ei vaidle tegelikult Andreile vastu, aga võib-olla siit isegi nagu selline soovitus tartlastele, et võib-olla tõesti võiks Kaljastro lossist alustada, et kui nagu vastupidi võtta, et siis võib juhtuda samamoodi nagu minuga. Mulle väga meeldis, kuidas Andres ütles, et seda, et selline pühapäeva hommikune poistekas, sest minu meelest oli samamoodi, et kui ma seda vaatasin, mul tuli väga tugevalt meelde need multikad, mida ma vaatasin hommikuti enne lasteaeda minekut, et see oli selline natukene teise u. Ja kindlasti need, kes plaanivad kinno minna koos lastega, ma usun, et seal lubatud elektriteatris samuti. Isegi soovitatud, et siis peale Doro kindlasti saki kolm kõige esimest filmi on sellist, mis lastele võivad eriti meelde võib-olla mis natukene vähem sellise müstilise sünge sisuga, vaid pigem keskenduvad actionile ja lõbusamad ka väikestele tüüpidele vaatamiseks. Muidugi Dianausika oli küll ikka päris, kui mina seda kunagi ammu esimest korda tahate, need suured suured ohmud. Õudsad olid jah, mina esimene kord lõpuni vaadanud. Minule ühte mõjust nagu putukahirmu vähendavalt film, üldiseid putukaid väga ei armasta, aga see film kuidagi mõjus pigem hästi, et algselt nad olid ju ikkagi selle väikese tüdruku sõbrad ja selline tore. Olemegi jõudnud teise filmi juurde, siis Tuulte oru Nauschick ka, mis on vist esimene, kus võib juba rääkida sellest nagu Miinasakistminasakist, mis selle kaanoni päris alguspunkt. Jah, et see oli nüüd Hanki. Miia sakib täiesti algusest lõpuni tehtud töö, mis hakkab nagu sakina ta ise. Ta esialgu tegi sellele koomiksi Nausika, kus põhimõtteliselt on sama lugu, mida ta kirjutas aastaid ja aastaid. Hiljem tehti sellest film, kus siis oligi saki juba ise oli režissöör, stsenarist, algusest lõpp, kogu see lugu oli tema oma. Lugu tuli tema seest, et ta on alati olnud suur looduskaitsja. Et see on võib-olla isegi kõige looduskaitse liikum film tema teostest, mujal ta juba hoidub mõnes mõttes oma nende põhimõtete pealesurumisest, et silla veel noorena tegi sellise väga sõnumiga filmi. Printsess mul on niuke, on samamoodi, mis keskendub loodusele, et võib-olla need kaks on sellised, mis tõeliselt rõhutavad seda, et, et kui oluline on inimese side loodusega ja siis teiselt poolt, et kuidas masinad ja inimeste loodud tehnika lõhub, seda, seda sidet. Siin ongi kõik needsamad teemad, mis hiljem saavad myya sakib lendamine sillal, masinad, silon, sõda, siin on loodus, kaitsesin tugevana tütarlapsest peategelane, noh kõik need Meie saki firmamärgid nagu tänaseni välja ja tohutu ilusad suured kaadrid, siuksed, tühjad kõrbekaadrid, mis noh, väga vähesed suudavad teha sellise rahuliku filmi, mis samal ajal on niivõrd tõmbav. Aga järgmiseks kronoloogiliselt on film, mis on esimene demoFilmagraafia, mis on laiemale publikule väga tuntud, milleks on siis Laputa või taevane loss eestikeelses tõlkes? Sa näed, kuidas saki käekiri järjest nagu läheb tugevamaks, kui tulevad needsamad jooned, väga selline ilus, korralik, tore seiklusfilm, seal tekibki tunne, et see võiks olla mingisugune väga korralik lasteraamat, selline seiklusraamat. Aga ta liikuv, et seal on nagu pikk lugu, see loosn, sügavus tegelastega, sügavus. Et sul justkui on nagu pahad tegelased, aga nad ka tegelikult nagu ei ole pahad. See on kogumine, saki, Filmagraafia tunnus vist tal selliseid nagu mustvalgeid tegelasi väga ei ole, et keda saaks lihtsalt lahterdada heaks või halvaks. Kusjuures ma just tahtsin öelda, et, et see film on nüüd viimane tegelikult meie saki demograafilist, mis näitas, pahasid tegelasi hästi klassikalises mõttes pahade tegelastena. Sirvisin Andresel oli väga põnev raamat kaasas, kus Sakk ise räägib oma animatsioonidest ja seal oli ka natukene sellest juttu, et, et see taevane loss on just see film, kus viimast korda meil on näha tõelise musta joonega joonistatud tegelasi. Piraadid ja teiselt poolt lapsed on üdini üdini head ja hästi puhta südamega, et hiljem läheb see asi juba nagu mütilisemaks ja keerulisemaks, et ei saa ei protokonistide kui antagunistide kohta enam täpselt öelda, et ta on nagu kristallpuhas puhta hingega ja hea inimene, vaid et seal on nagu selliseid mitme tahulisemaid momente. Nii et selles mõttes väga huvitav film ja ja ma arvan, et mis mind näiteks selle filmi juures paelus oli vist ikkagi ennekõike see visuaalne pool, sellepärast et et need õhulossid on, on seda avastamist väärt, et need olid tõeliselt muljetavaldavalt seal filmis kujutatud ja see film on mõned minutid üle kahe tunni pikk. Aga see aeg läks küll täiesti lennates. Kui ka ja, ja Prantsusmaal on aken minu kaks isiklikku sellist, mine saki lemmikfilmi tänu sellele just sellisele väga sügavale mõjusale ökoloogilisele sõnumile, siis Laputa on see film, kus kus Miiesaki, minu jaoks muutub selliseks animatsioon Nonii tõeliseks meistriks. Ma just vaatasin seda lõpuks esimest korda üle sellises väga korralikult restaureeritud bluurey kvaliteedis, kus ikkagi on hämmastav jälgida seda, mida veel. Karli Kaljozdras ja nafta gaas ei ole, on see, sa võiksid iga iga kaadri sisuliselt peatada ja sellest maali endale seina peale panna, et on uskumatult head kaadrikompositsioonid, värvivalikut, ta näeb visuaalselt ikka uskumatult rikkalik välja. Selle suur selle filmi plussid ennast tulevad ka sellest, et sa oled need praktilised põhjused seal. Kuna Nausika oli kommertslikult väga edukas film, siis siin tõesti esimest korda sakil võimalus võtta aeg maha ja öelda, et ma olen teinud eduka filmi ja nüüd ma teen filmi nii, nagu ma tahan. Ja kui ma õigesti mäletan, siis ka selle filmiga nad vist lõpuks asutasid Gibli stuudio. Et. Puhtalt eelmistes filmides oligi puhtalt praktiline, põhimõtteliselt tihti ta tegi palgatööd ja eelarved olid tohutu väiksed, et selleks, et sinna mingisuguste oma visiooni sisse panna, tuli tihti teha öösiti ja nagu peale, et aega. Et muidugi ületöötaja saki tänaseni. Aga lõpuks talle ta aga kontrolli selle üle ja korduvalt üritanud pensionile minna, aga sellest ei tule midagi välja, et ikka tuleb uuesti tagasi tulla. Selle kohta tehakse internetis naljakam saki kuradi siit maailmast lahkuma, siis ta nad sellepärast tuleb tagasi. Oli paar filmiveda. Aga. Kuulame muusikat ja muusikaga läheme samu tagasi, ehk kuulame Tuulte oru Nausikaas kõlanud lugu ja ma kusjuures siin vabandan tagasiulatuvalt ja kett kõikide nimede hääldamise pärast, aga lugu on rekviem ja heliloojaks on Joe Hizaiši. Nii aga liigume teise filmide kimbu juurde, kus siis saaki võib-olla pärast sihukest suurt seikluspõnevikku Laputa näol liigub natukene lastefilmide poole ja vaatame filme totoroominuse. Doro ja tikiste Liveri servis. Ja nüüd tulisest totra, mis aastal 84, eks ju? 80 88. Totara on ilmselgelt kõige ikoonilisem ja tuntum ja saki teoses. Totarast on saanud selline Jaapani kultuuris ja ka lääne kultuuris täiesti toll tegelane nagu Pili logo trügib Labojana totaro väikseid kostüümid, kesi ja mänguasju müüakse kui palju ja noh, et kui, kui sa isegi meie sakiti asjade pärast totaraatikal näinud et on täiesti noh, jaapani kultuuri ikka on niisugune popkultuuri ikoon. Et selline hästi südamlik film. Ja näitab väga tugevat meistriklassi, kuidas sa saadki teha filmi ilma suurt suure konfliktideta. Et sellisest kahest tüdrukust, kes on siis maal, ootavad oma ema kojutulekut haiglast. Et mitmes mõttes on see väga isiklik film, sest saki ema suri samuti tuberkuloosi. Et saki all olnud, kui ta oleks pidanud, täidame seda filmi niimoodi, et seal on poisid, poisid tegelastest sa tõenäoliselt ei oleks suutnud seda teha, et sa liiga isiklikuks läinud. Filmi tegevus toimub siis Jaapanis, reaalsus nagu reaalses Jaapanis. Et nad käisid paljusid kohtasid koha peal vaatamas ja mitmed on neil seal stuudio lähedal. Et ainukesed väljamõeldud tegelased ongi siis tatra ja legendaarne kaitstud, kas buss? Võib-olla veel palju armsam kui totra. Aga seda teavad juba tõsisemad fännid. Ma ei tea, kui palju neid Jaapanisse reisijaid on, kes on pettunult avastanud, et totraid ei olegi jaapani rahvusloomastega lihtsalt, aga Emilia, sina mainisid, et sina oled seda filmi 30 korda vähemalt näinud. On siis olnud väärt nii palju kordi vaatamist. Totra filmiga on siis selline lugu, et kui ma ülikooli ajal hoidsin kahte väikest last, siis ühe lapse lemmikfilm vara ja tehti seda filmi ma ei tea, mitu korda ma seda näinud olen, aga ikka kümnetes ja kümnetes kordades. Ja ta senimaani on kuidagi jäänud selliseks üheks minu hea tuju filmiks selleks saata, siis ma vaatasin ka selle ikkagi uuesti ära. Kuidagi hästi mõnusa vaiba saab sellest filmist ja teiseks. Andres, sina mainisid juba rännet siin filmis jale otseselt nagu sellist konflikti minu jaoks just siin oli nagu hästi huvitavad konfliktid ja mulle meeldis, et, et need konfliktid nagu klassikalises mõttes ei ärritanud ühtegi tegelast kuidagi väga agressiivselt reageerima, aga teiselt poolt näiteks siis laste suhe oma emaga ja laste suhe loodusega. Vanema ja noorema õe omavaheline suhe, et kogu see peresuhete võrgustik sinna oli hästi huvitav ja ma arvan, et väikestele lastele võib-olla selles mõttes ka hea vaadata, sellepärast et selliseid häid eeskujusid siin filmis on palju. Meie saki filmid töötavad minu meelest nii hästi juba lihtsalt sellepärast, et see maailm, mille ta loob, on nii helge ja detailiküllane seal maailmas on muidugi lihtsalt hea olla, et, et totor, oja ja see kikikulleriteenus on head näited sellest, kuidas kuidas filmis justkui väga palju nagu ei toimugi noh, see konflikt konfliktiks kas on või ei ole, aga see ei ole isegi nagu peamine selles filmis, et mis, kuidas see narratiiv täpselt pöörab või kuhu ta liigub, vaid olulisemad on need karakterid, see maailm seal on kuidagi helge ja mõnus olla, mulle meeldib mõlemad filmid, on head näited, kuidas meie saaki kujutab oma oma väga humanistliku kujul oma Filmagraafia, see nii lapsi ühelt poolt kui ka vanureid, et hästi oluline just tema maailmasse, et et vanurid on alati need vanainimesed, keda austatakse tugevalt, kes on sellised vanad targad, kellel on elukogemus ja kelle poole vaadatakse tihti sellisel elukogemus elutarkuse saamiseks, mis ei ole päris see, kuidas me siin läänes oleme harjunud sellises noorte kujutluses vanemaid inimesi nägema. Aga liigume edasi filmini, mis, mis ka justkui oma loo poolest või, või selle peategelase poolest võiks nagu olla lastefilm, aga ei ole seda teps mitte. Ehk siis Porkko rassa Parko rasson nüüd vist üks kahest filmist, kus peategelaseks ei ole väiksed toredad lapsed vaid on hoopis suured täiskasvanud, et mehed, kes nii polka rassaabussis ta viimane film tuul tõuseb, et mõlema filmi puhul on peadega, läks suur lennuentusiast meesterahvas ja nii nagu ka meie saki, kes seal läbi elu olnud tohutu lennukite ja lennumasinate fanaatik. Ja neid igal kujul katsunud oma filmi des joonistada ja kõiki teemasid siduda ja panna noh, nii lennukeid kui kindlusi lendama ja kõiki inimesi kõigil võimalikel moodustel. Nimeks Porkkarassa mõjus hästi tugevalt sellise žanri katsetusena, et ma tükk aega juurdlesin selle filmile, miks Sakk just sel hetkel otsustas just sellise filmi teha? Sellele filmile eelnesid ju tatoraja kikki, mis mõlemad olid sellised filmid, kus ta esimest korda tõi sisse sellise akvarelli stiili. Järgnes sellele siis põrku rosso, mis on selline tume mudane, esines sünge, peategelased suitsetavad sigareid, paarides räägivad sellise kareda häälega. Ja siis ma enda jaoks jõudsingi järeldusele, et ilmselt see Porkorosson, see moment, kus, kus ta oma karjääris süütas erinevaid žanreid, proovida, et see Porkorossa oma nime ja siis sisu poolest viitab justkui sellistele Itaalia gängsterifilmidele animatsiooni võtmes. Et ma arvan, et see oli põnev katsetus, aga teiselt poolt mina ikkagi jäingi seda vaadates tundma seda katsetuse eksperimendi maiku, et kuidagi mind see film nii palju ei ei paelunud, aga teiselt poolt jälle filmiajaloo mõttesse ja filmi tööstuse arengu vaatevinklist oli õliste huvitav näha. Soovitan kindlasti kõigile fännidele, kes kes tahavad paremini imesaki karjäärist aru saada ka niimoodi iseseisva tööna. Et see ei olnud üks minu lemmikutest. Filmigedes. Ka mina pean nentima, et ta päris mu jaoks nende kõige tugevamate meie saki filmide sekka ei kuulu, küll aga ta on võib-olla kõige keerukama sellise allegoorilise tekstiga, et et ta annab üsna raskesti või kaudselt, annab ära seda, mida, mida see keskne lugu üldse tähendama peaks ja mis, millised küsimused, millised lahendused seal peidus on, kusjuures, kui see asi on mainitud, et meie Sakk ei ole ei ole teinud ühtegi järge, siis see on see film, millele tal on ka teine osa täitsa mõttes olnud ja minu teada ka vähemalt osaliselt story parditud, aga mis ei ole, ei ole jõudnud jõudnud seni veel valmimise faasi päriselt. Ja järgmine lugu tuleb meil samast enne mainitud kikist liberi söömist, sest ja selleks on Jumimat matsu tooja ujuna hotenkon. Aga nüüd jõuame Miia saki ilmselt kõige tuntumate filmideni, mis muutuvad ka oma selliselt haardelt muutuvad väga palju laiemaks, kui tema senised tööd ja ka mingitelt all tekstidelt väga palju tõsisemaks ja sügavamaks, ehk siis printsess monoke vaimudest viidud ja Howli liikuv kindlus. Jah, need filmid on sellised ongi saki kõige klassikalises mõttes sihuksed, tohutu suured, müstilised maailm on ta piltilus igas kaadris. Et see on tõesti võib nagu igal hetkel filmi seisma panna ja see on puhas maal või ükskõik kust kohast alustada ja sul on alati nagu huvitav vaadata, isegi kui sa vaatad filmi mõne minuti. Et eramaailmad on väga keerukad, need on väga detailirohked, nad on mõlemad, nad on nii visuaalselt ilusad, kui nad on tohutult läbi mõeldud. Kes printsist ma olen, okei, mitte esimene film, mis sai, pani filmiauhindadel esimest korda jaapani filmiajaloos siis peaauhinna, et animatsioon varem sellist auhinda ei olnud saanud ja ja emis printsilt, nokke puhul on minu meelest väga kihvt on just see, et Ta oskab visuaalselt nii hästi näidata kõike seda, mida need tegelased tahavad nii-öelda teeb seda kohati võib-olla isegi huvitavamalt, kui Laiveksin samas formaadis oleks suutnud, noh näiteks kas või see suurse metsa teem on metssiga, et et see, kuidas tema kogupind peredes see oli lihtsalt uskumatud võimalused. Sellist vaatepilti ma arvan, kuskilt mujalt me ei oleks ainult näha. Teiselt poolt sellel filmil on teiste oma hästi tugev sõnum ja, ja ma arvan, et siin mine Miie saki testi, teavad, mida ta tahab maailmale öelda kuidagi see kogu tema varasem karjäär mõnes mõttes on väga hästi koondunud siia filmi kokku. Aga mul on okei, lisaks sellele, et on väga kaunis, on ka hea näide sellest, et meie Sakke oskab tegelikult ka päris nagu selliseid Rülgeid asju näidata, et just sama see teema on metssiga, kes oli kaetud mingite selliste ma tea vere vussikestega või millega, vot see oli selline koht, mis ajas mulle tõsiselt, judinad käivad, mul oleks ebamugav vaadata. Aga see on ka kaugelt tema kõige vägivaldsem ja jõhkram film ja ainus, mis on päriselt verine ja ikkagi selles mõttes jõhker minu jaoks seenia saki film, mis pani mind tema tema maailma tõeliselt ära armuma. Ja siin filmis tuleb hästi esile, kui uskumatult läbimõeldud tema tööde ruumilises tähenduses on, sest Youtube'ist võib leida ühe, ühe väga huvitava video essee sellest, kuidas kõik konfliktid selles filmis toimuvad tavaliselt vertikaalselt, kuidas liigutakse mööda mäekülgi ja see peategelane, ashi ažhitaka, liigub alati horisontaalselt, sest tema on selline nagu vahemees või see, kes on seal kuidagi tasa, üritab mingit tasakaalu leida kõigi nende konfliktsete tegelaste vahel. Film, mis filosoofiliselt räägib looduskaitsest ökoloogiast rahus elamisest, fantastiline minu meelest mõnevõrra lausa selles mõttes ebaõiglane minu meelest, et, et seda filmi isegi ei nomineeritud parima animatsiooni Oscarile küllaga ja selle tegi tasavaimudest viidud, mis siis Tõnniyazakile tema kahjuks ainsa parima animatsiooni Oscari, mis on ka ilmselt kõige tuntum film läänes. Kokkuvõttes on see siis saki paremate filmide seas. Kindlasti noh, mulle tundub, et mida vanemaks Miia saaki saab, seda rohkem talle antakse aega ja võimalust ressursse tegelikult ära teha kõiki neid unistusi, mis on aastaid tema sees olnud et vaimudest viidud sama pilt ja produktsioon ja on näha, et kuidas ta noorena tahtis võib-olla teha mingeid asju, asjal tuli reaalsus ette. Sest nüüd nagu mitte miski enam ei takista teda. Et iga kaader on joonistatud sellisel tasemel, mida enamus vanima stuudiodi jaksa kunagi teha ja keegi ei pea seda nagu mõttekaks. Et see on väga imetlusväärne seisak, ei suutnud sellise töödistsipliini ja pühendumuse alles hoida isegi peale kommertsedu. Et jah, seda maalilist maailmas müstiliselt ilusaid pilte Ta ja läbimõeldud tega nii tegelasi kui ka kogu seda maailma komponeerimist. Et neid tuleb minu arust järjest rohkem meie sage. D väga arvestades, et tema, tema tegelased elavad päris maailmas tuntud väga palju sellepärast et ta Ta paneb selliseid reaalseid, võib-olla animaatorid mõttes ebaolulisi detaile sisse, et kui sa kellelegil tahab, müts ära lennata või kui sa paned jalanõud jalga, siis sa koputad sulle ilusti nagu parajalt sobiksid selline asi, mis tegelikult teada, et see produktsioonikompaniis keegi tootis selle kuu aega seda ühte koputust, aga seal vaesem Aga need on need hetked, mis panevad tema maailma, tegelikult elamused alati animaatorid ise toovad välja, et need on nagunii justkui ebaoluliselt loometest detailid, aga need on need, kus meie maailma maagia ja samal ajal usutavuse kuidagi tulevad. Aga nendele kahele meistriteosele järgnes siis Howli liikuv kindluse pärast, mida sakiga seni kõige oma kõige pikemaks pausiks nii-öelda pintslid sahtlisse võetud. Noh, ma olen ka niisugune noh, taaskord väga muinasjutulinnu, ilus maailm, et need Haul ma olen oke ja vaimudest viidud, on tegelikult vist viimased, kus ta loob selle tohutu jutu, müstilise muinasjutulise maailma, et järgnevad juba rohke Ponjamisel lastejutt ja tuul tõuseb, mis on selline nagu reaalses maailmas, et siin on, noh, ongi see klassikaline myyjessaki, kus ta loob sellist muinasjutulist müstilist maailma veel ja väga suure käega väga laialdaselt enne seda väga läbimõeldud tegelastega. Et vaidlus siis on ka kogu see pesumaja või saunamaja tegelikult seal noh, kõigil tegelastel on oma tööd ja asjaajamised ja ka kõik tausta. Taustategelased on läbimõeldud, et kogu aeg tegutsevad midagi ja läbi filmi. Isegi kui nad ei ole nagu oluliselt läbifilmina taustal teevad oma töid nii nagu päris maailmas inimesed teeksid. Howli liikuv kindlus ongi jäänud vist natukene monoNokia vaimudest viidud varju, kuna ta võib-olla päris päris nii nagu rabavalt ei mõju, kui need kaks eelnevat meistriteost, aga ta on nagu sa ütlesid, sama värvikas, sama suurejooneline võimas maailm ja hästi selgelt sõjavastane film, et siin ta siin ta tegeleb just hästi palju tehnoloogiaga, mis on ka üks siukseid läbivaid Tiive tema filmides me ilmselt jõuame. Tuul tõuseb juures sellest rääkida, et tal on ja ilmselgelt ka enda jaoks konfliktne nägemuse tehnikast, mis ühel pool on. Ühelt poolt on niisugune ilus ja võimas ja maagiline, näitab inimkratiivsuse võimalusi ja teiselt poolt kui paljudeks halbadeks asjadeks inimesed seda rakendavad. Aga Howli liikuvat kindlust, mina julgen kindlasti südamest soovitada, et hästi hästi põnev ja suurejooneline ja värvikas film. Me hakkame jõudma vaikselt saki viimaste filmide juurde, aga enne kuulame veel muusikat ja seekord tuleb pala hopi säästmedasaki lühifilmid ja selleks on Šveitsi anud Aska Onjul mark. Aga jäänud on kaks filmi, mille jaoks lühikese sissejuhatuse justkui tegime, et need on siis need filmid, mis saaki on teinud pärast seda, kui ta ähvardas pensionile ära minna, on teinud siis ühe, ühe lastefilmi nimega ponio, mille puhul ta vist ütles, et et, et see on see tol hetkel veel, et see on viimane film, mille ta teebki, parandab nii-öelda oma lastele ja tuul tõuseb, mis on tema kõige autobiograafilise on ja võib-olla ka realistlikum teos. Ja Bonnie on päris üllatav teos, peale kõiki neid teisi, mida ta teinud on, et see on niisugune väga läheb väga lihtsa lastelonia, et on väga niisugune väga puhas, klassikaline. Lasteaia lasteaiamulda, samas noh, erakordselt ilus ikkagi väetkest ta enam nagu absoluutselt ei anna alla mingisugustele produktsiooni muredele. Et pildid on väga värvikad ja väga ilusti käsitsi joonistatud. Detailirohked, majad, kodud, muruväljad. Et. Ja lugu ise on väga lihtne ja armas, väga tore jälgida, natukene sihuke huvitav lähenemine merineitsi loole põhimõtteliselt. Minu meelest armas ja sümpaatne film, aga jah, nagu öeldud, et ilmselt kõik ootasid sel hetkel, et tuleb uus vaimudest viidud midagi suurt ja müstiliste mütoloogiliste, aga noh, sellega tegingi sellise lihtsa lastefilmina, aga nagu justkui reaktsiooni või vastandid ja sellele seni tema viimaseks filmiks ongi siis jäänud tuul tõuseb, mis on jälle ootamatult niisugune keeruline ja moraalselt ja emotsionaalselt väga kompleksne vaatamine. Kindlasti tuul tõuseb, on kõige isiklikum siis kindlasti. Et seal tulebki see tuul tõuseb, filmis elab meie saki oma armastuse lennukite vastu välja nii nii välja kui saab, et lennukid on see asi, mida ta lapsest saadik joonistada meeldinud, kusjuures Talle lennata ei meeldigi. Aga ta lennukeid armastab eriti sõjalennukeid. Et nüüd ma arvan, kuid Ta lastaks Sist aineid joonistaks hommikust õhtuni. Ja see moraalne lugu loomulikult ka, et saki jään alati, eksju olnud sõjavastane. Ja mõnes mõttes olnud selles konfliktses seisus jah, et kuidas olla noh, tal on ka välja, et üks läbivaid, et teemasid tema raamatutes on, et kuidas jääda patsifistlik eriti veel sõjaseisukorras. Et samuti lennukitel lugu läheb tagasi tema lapsepõlve juurde, kus tal isa töötas lennukitehases ja seda maailmasõja ajal. Et mis jättis samuti sakile väga tugeva jälje kuni lõpuni, et noh, üldse tal ta kassas suurema osa oma lapsepõlvest ilma emata ja isadet lennukitehases oli niisugune üpris, ma saan aru, karmi käega isa. Ja isa oli samuti sõjavastane aga samal ajal ehitas sõjas ehitustehaseid sõjalennukeid ja teenis selle pealt väga head raha, nii et kogu pere hästi elada. Ja see konflikt on jäänud kuidagi meie sakile pikalt kaasa samuti siin on ilus Baader, kuidas Tokio ära pommitatud ja inimesed seisavad, et see tõenäoliselt on ka tema lapsepõlvest. Rääkige, kas teil on pikalt, et nemad põgenesid mitmel korral pommitamise eest ja kuidas ta vahel ta nägi, kuidas teised jäävad maha, kellel ei ole võimalik ära sõita ja et need kaadrid või noh, mälupildid endale pikaks ajaks nagu jäänud, et kõik, need on ta siin välja joonistanud. Ja katsun seda, kuidas jääda. Samal et see peategelane, eks, üpris hea tegelane, kuigi noh, mind väga häiris, kuidas ta oma abikaasa käitus, kelle ta põhimõtteliselt noh, valitud siiski selle peategelase karjäär on olulisem kui tema abikaasa tervis. Mis ka tegelikult peegeldab puhtalt sakenda elu talle kohta isegi see kirjutanud, et kuidas ma andsin oma laste kasvatamise naisel ära ja käin kodus pühapäeval. No muidugi see film minu meelest ei vabanda kuidagi või eestlased nagu väitvalt vabandavad vaatabki kõigile neile väga rasketele küsimustele ausalt kuidagi otsa, et kuidas neid väga raskeid valikuid elus teha ja keeras kaotuse ja nende valede valikutega ka lõpuks edasi elada. Et selles mõttes on see film väga-väga melanhoolne ja kuidagi kui meie saki ka teistes filmides ei paku tegelikult siukseid lihtsaid ja õnnelikele või siis see on see film, mis minu jaoks kuidagi kõige sügavama, sellise nagu hingelise armi võib-olla veel mingisuguse avajäätise pärast vaatamist, et mis nõudis kuidagi pärast lappimist ja järelemõtlemist. Ei, see on tõesti fantastiline film ja noh, see on üks film, mis ilmselt sobib ideaalselt, et ma loodan, et siiski mitte karjääri lõpetama, aga kui ta niimoodi jääb, et siis tõesti see on väga-väga võimas film, nii oma loo poole pealt. Ja, ja teiselt poolt ma arvan, et igaüks leiaksid hetki, millega samastuda. Lugu ju ühest poisist, kes tahab saada piloodiks, aga kuna tal see ei õnnestunud, siis hakkab lennukeid joonistama ja see näitab seda, et et mis iganes su kirg elus on, et sa saad ühel või teisel moel sellega tegeleda, aga teiselt poolt, et nagu on, reisin juba mainis, et et elus asjad ei ole nii lihtsad ja ma arvan, et film oskab väga hästi seda kokku võtta? Jah, ei, see on kindlasti melanhoolne, nukker film, aga samas selline tunne ei, pigem ikkagi helge mees, äkki on jah, selline müstiline tegelane, kes suudab väga süngeid teemasid käsitleda, nii et sees on ikkagi pigem nagu selline helge tunne lõpus? Ma arvan, et selles on kindlasti ka oma roll filmi heliloojal, et nad sageli just see muusika on see, mis lõpus kuidagi nagu pakub kergendust ja teeb tunde jälle nagu lihtsamaks, kergemaks. Aga ristirahvas rõõmusta, järjekordselt on saaki tulnud ka välja oma pensionipõlvest, mis jäi taaskord üsna lühikeseks ja, ja ei taha, sellisel päris melanhoolselt noodil tundub lõpetada ja tulemas või siis tegemises on praegu selline Borode Caterpillar, mis peaks olema jälle natukene rohkem selline lastefilm, aga mis tast päris täpselt saab, täna veel ei tea. Igatahes mulle tundub, et me võime küll anda oma soovituse kõiki neid filme vaatama minna, mõni on võib-olla natukene parem, mõni võib-olla natukene nõrgem, aga niivõrd tugevat, ühtlast ja igal hetkel silmapaistvad Filmagraafia nagu meie sakil ilmselt ei ole ette näidata just paljudel lavastajatel filmiajaloos. Nii palju tänaseks Miia sakist, aitäh, Andres, et sa olid meiega täna siin stuudios. Loodame, et ehkki fännid said tänasest saatest võib-olla inspiratsiooni oma lemmikuid filme uuesti üle vaatama minna ja kes kelle jaoks meie saki ei ole niivõrd tuttav oli siis äkki meie jutust abi natukene juhatada tema loomingu maailma. Aga enne, kui me saatele päris joone alla tõmbame, on selline väike teadaanne meie noortele kolleegidele. Kino Sõprus ja müürileht on kuulutanud välja juba mitmendat aastat noorte filmikriitikute konkursi, kuhu oodatakse enda elamusi arvamusi filmidest, mis on kuidagi kõigutanud tekstide pikkuseks soovitatakse 3500 tähemärki isaatone 18.-ks aprilliks meie miilil aadressile Emiliat muurile. E on võimalik on võita nii rahalisi auhindu kui ka kinopileteid nii sõpruses kui ka elektriteatris seal. Aga saadet jääb lõpetama jällegi youghi sassi siis isa issi looming pealkirja all tonaarinautotoro filmist minu naaber totaro ja seega soovime teile siis alata siis juba järgmisest neljapäevast toredaid Myazaki filmielamusi ja muidugi ka võitsid filmielamusi ja kohtume jälle järgmisel pühapäeval.