Vikerraadio. Tere nagu saate tutvustuses öeldud, täna on meil stuudios sellel nädalal kõige rohkem sarjata saanud, riielda saanud inimene. See on Piret Reinson, praegu EAS-i turundusjuht, tere tulemast saatesse. Tere. Tere tulemast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja kuna peret on varasematel aastatel töötanud Eesti Televisioonis ja me oleme ka muidu tööalaselt varem tihedamalt kokku puutunud, siis ma loodan, et kuulaja ei pahanda, et me ütleme teineteisele sina. No kui mõelda nüüd nädal tagasi laupäeva hommikule, siis see ei olnud Piret sinu ega ka e-AS-i jaoks päikeseline ja kaunis, nagu see on täna. Kõigepealt sotsiaalmeedia ja seejärel päris meedia hakkasid ikkagi üsna mutta tampima seda ja mida päev varem reedel, 13. jaanuaril EAS-is oli esitletud. See asi arenes siis, et umbes nädala keskel tuli juba hakata ütlema, et see, mida me esitlesime, ei ole Eesti märk. Eesti märk on Eesti riigi nimi ja kui mõelda selle kõige peale, mis olid esimesed reageeringud kuidas see protseis arenes, kuidas ühiskond vastu võttis, siis seda, mida EAS esitles. Kuidas oli võimalik protestidele natukene piiri panna, sina kui turundusjuht kui avalikkussuhete inimene, kuidas sa seda nädalat iseloomustas? Jah, võib-olla ma alustan sellest, et kui oli reede hommik ehk et 13. jaanuari hommik tegelikult isegi eelmine õhtu ja siis ma mõtlesin selle kahe erineva tunde peale, mida ma tundsin, teisel juunil esimesest juunist ma alustasin ja siis teine juuni oli hästi raske päev mitmes mõttes, kes kus ma sain lõplikult aru, kui suur segadus selle selle projekti ümber valitseb. Ja siis ma hakkasin hästi kiiresti erinevaid otsuseid vastu võtma selle teise juuni jooksul. Ja siis ma mõtlesin. Ja see, see kõik oli selle ettearvamatult keeruline ja muidugi ma loodan alati parimat ja ma hakkan kohe tegutsema, aga noh, kõik oli võimalik ja siis see 12. jaanuari õhtu, kui ma tundsin, et tegelikult tegelikult see on ime, mida me oleme selle kuu viie kuuga saavutanud, arvestades seda segadust, mis valitseb, siis mul oli väga-väga hea tunne. Ja 13. jaanuaril, kui meil see esitlus oli ma arvan, mida me valesti tegime, oli see, et see oli kõik üles ehitatud ettevõtjatele sellele, kuna see protsess sai alguse ettevõtlusministrist 2014. Anne Sulling käivitas selle protsessi. Ja tegelikult, et meil oli mõte üldse mitte väga meediasündmuseks seda teha. Aga kui Postimees küsis, kas nad võiksid otseülekande teha ja see on, see on tõesti ei saa öelda, et ei tohi, see puudutab meid kõiki ja see on ju tegelikult meeldiv, kui kõik sellest teada tahavad. Et me ei, me ei ehitanud ümber seda, seda sündmust, seda esitlust, ma arvan, et see, see oli viga. Ja loomulikult selle peale me ma ei tea, võib-olla me olime liiga õnnelikud juba selle tulemuse üle, et me selle peale tõesti ei mõelnud, et üks reporter tuleb ukse peale, vaatab ühte kotti, koti peale on mingi kujundus, teeb sellest pildi ja ütleb, et see eesti märg. Tegelikult kogu see kommunikatsioon algusest peale. Me olime ju väga paljude inimestega suhelnud ja arutanud ja kõikide soovitus oli, et ei tohi kasutada sõna märksõna bränd ja sellepärast ma hakkasimegi rääkima tööriistakastist tegelikult juba suvest alates. Ja see ongi keeruline, et, et kõik need intervjuud, mida ma andnud olen, see on väga keeruline märk, kui sa vaatad õigekeelsussõnaraamatust, mis on bränd, seal öeldakse, siis on tootemark. No seal sealt kõik see tulebki lihtsalt, et mida me siis laupäeval tegelikult laupäeval lülitasin, endast täiesti välja? Ma ei vaadanud, mitte midagi, ei kuule mitte midagi. Mul oli väga tore päev ja, ja siis muidugi jah, pühapäeva õhtul ma hakkasin, siis oli täistööpäev ja vot ma arvan, teisipäeval minu tunne oli see, et vähegi süvenevad ajakirjanikega hakkasid ise ka südant valutama või neil oli piinlik, et nii pealiskaudselt on seda käsitletud, vot siis hakkasid tulema need tõesti süvitsiminevaid intervjuud. Ma nägin, et ajakirjanikud olid eelnevalt tööd teinud, tõesti, tahtsid aru saada, kaasa mõelda, see oli hästi tore tunne seda, seda ma tõesti tajusin. Et ja, ja mõnes mõttes on see noh, ma ütlesin ka näiteks kanal2 sellel uudiste saatel, nii et noh, see on normaalne, et kõik reaktsioonid, mis tulevad neid ei saa kuidagi kinni hoida. Noh kui on pahameel, kui on viha seik, tuleb välja elada, et noh, mingis mõttes mina isiklikult olin valmis selleks, aga noh, muidugi ei osanud ette kujutada, et see, et tõesti see õnnetu rändrahnukene saab kogemata Eesti märgiks, aga nii juhtus. No ega ei saa ju teha seda tööriistakasti või, või mida kõik nagu said aru, et tegemist on Eesti märgiga ei saa ju teha eraldi ettevõtjatele kasutamiseks väljaspool Eestit ja siis teha veel mingi teine märk, mis meeldiks nendele siin kõikidele inimestele siin Eesti sees, et ma vaatasin uuesti üle selle Kristina Norman dokumentaalfilmi pealkirjaga meeldiks kõigile, jutt oli siis vabadussamba rajamise loost Vabaduse väljakule. Ei ole võimalik meeldida korraga. Kõigile arvestasite sellega ja, ja seal ma olen nii kaua ma olen üle 20 aasta ainult turundust ja kommunikatsiooni teinud ja ma olen isegi pahandada sellest saanud, et kui ma, ma mäletan Manordes, ütlesin, et me ei pea meeldima kõigile. Ja siis ma sain natuke oma juhi käest pahandada, et niimoodi ei tohi öelda, et, et vähemalt. Avalikult võtame siis kiiresti läbi need kõik kõige enam levinud etteheited, kõigepealt see, miks üldse niisugust eestivärki ajal, no miks seda siis vaja on, kui ta nii palju? No kõigepealt siis alustame sellest, et ei olegi Eesti märki, on sõnamärkide süsteem, et see, mida me tegime, noh, kokkuvõtvalt võib öelda, et see tööriistakast koosneb kolmest veebist. Ehk et see on internetis hästi dünaamiline, hästi kiiresti muudetav. Esimene on siis Estonia. Ja see on nagu Eesti visiitkaart, et tõesti, kui sa, kui sa ei oska väga hästi rääkida noh ja muidugi, mida ma alguses, kui me alustasime seda protsessi, et siis paljud inimesed alustavad Eestit, eestlased ise, eks, et Eesti on väike riik. Luksemburg on väike, Šveits on väike, nad ei alusta sellest, et me oleme väike riik, meil on nii palju muid asju, mille üle uhke olla peale selle, et me oleme väike ja tubli. See oli see mõte sele Estonia lehe nii-öelda loomisel. Et me kõik oskaksime rääkida, et me kogume, kogusime sinna kokku sellised põnevamad uudsemad faktid. Meie süstematiseerime kogu selle info, mis, mis oli kokku kogutud siis 2015. aasta nende töögrupp pide raames süvaintervjuude raames, et kuna see protsess algas juba varem, eks ja me ise tegime juurde hästi palju 30 süvaintervjuud ja see info siis süstematiseeritud kahest perspektiivist üks oli siis see, mida me, eestlased ise näevad ja arvavad. Ja teine perspektiiv on see, mida tegelikult see inimene väljastpoolt näeb ja need on kaks täiesti erinevat maailma. Ja siis need on kaks perspektiivi ja siis kolm nii öelda vaala või valdkonda, mille alla me need listisime, need tunnused oli siis ma ehk et see füüsiline kõik see, mis meil on, meil ei ole, eks ole, maavarasid väga palju, meil on lame maa, millele mägesid kõik see pool siis inimene ehk et ja, ja see ei ole, kas me me ei loonud nagu rahvusrahvuse teemal seda, seda inimese kirjeldust, vaid, vaid pigem tõesti inimene. Et ka ühe rahvus ja sees on inimesed, naguniivõrd erinevad, et seda ei ole võimalik ära kirjeldada, millised need, milline see eestlane on, et seda, seda me ei teinud. Ja kolmas on siis ühiskond, et mis iseloomustab seda Eesti ühiskonda, mis need unikaalsused ja sealt tuligi siis kolm põhilist unikaalsust, millega me eristume maailmas, mida me julgelt võime nii-öelda rääkida, mille alla koondub veel palju erinevaid sõnumeid ja fakte, mis seda kinnitavad. Et ühiskond on siis meil on unikaalne digitaalne ühiskond. Inimeste koha pealt, meil on nutikad, leidlikud inimesed kes tahavad asju ära teha ja maa, et minu puhas keskkond ja sellele läheb ka hästi palju erinevaid fakte, mis seda kinnitavad, sest sa ei saa, tänapäeval sa ei saa turundust, asjaga turundust ja sul on hea toode olema, sa pead tõestina, kuhu sa ei saa valetada selle kohta, et sellepärast on hästi oluline see info siis ära niimoodi süstematiseerida. Et noh, näiteks puhas keskkond seal all on need 22 protsenti Vitooriumistel loodus, loodusalad, looduskaitsealad ligipääsetavad meil on raba alati 10 kilomeetri kaugusel, ükskõik kus punktis me seisame, antud hetkel. Meil on õhu puhtus, oleme neljandal kohal maailmas siis linnaõhu, kui hästi faktitäpne olla. Ja meil on 18 protsenti, et meie põllumaast on mahe, ehk et sertifitseeritud see on, see on, me oleme Euroopas kolmandal kohal, sellega need on väga-väga vinged faktid, mille üle uhkust tunda ja noh, kõikide kõikide nende, ütleme nende inimeste koha pealt ega selle ühiskonna kaablid on hästi palju neid fakte, et näiteks iga inimese kohta. Ta Eestis. Me säästame viis tööpäeva tänu sellele, et me saame kõik asjad digitaalselt allkirjastada viis tööpäeva, see on väga suur, väga suur aeg. Nii, noh, see on siis see üks veeb, eks ole, siis seal on veel palju muud, ma ei räägi kõik ära, äkki ava jätan avastamisrõõmu siis kuulajatele. Teine leib on rand, punkt Estonia punkt ee ja brändijuhend veebis, ehk et kuidas me siis saaksime kasutada seda e-täht, et hakkaks seonduma Eestiga, kui me pealkirjades toome seda välja, rõhutame, mängime kujunduslikult sellega Est kontseptsioon, mis Piitergentile ei, see on seal ära kirjeldatud ja kuidas me seda kasutada võtame. Siis on ka visuaalsed, graafilised elemendid kirjatüüp paina, et rahnukesed, sinna tuleb järjest väga palju illustratsioonid, ikoonid, seal on väga palju seda ja täna me paneme need siis sellise alajaotuse alla nagu äss. Ja seda ma ütlen ka, et praegu täna Nad on kõik inglise keeles nüüd veebid, aga veebruari lõpuks on nad ka eesti ja vene keeles. Ja kolmas veeb nii-öelda, mis saab valmis mais on täis, mis muudab selle allalaadimise lihtsalt lihtsaks, et noh, nimetame seda siis meediapangaks, et seda praegu arendatakse, on niisugune suur tehniline töö lihtsalt kõigil oleks väga raske, väga raske, väga-väga lihtne neid rakendusi sealt alla laadida ja see kogu aeg täieneb. Nii et ta ei ole valmis ja vaatasin uuesti üle esmaspäevase Aktuaalse kaamera, kus oli küsitletud mitmeid firmajuhte ettevõtjaid, kes ütlesid, et nemad seda uut brändi logomärki ei kasutanud, Ta muuhulgas ka Eesti eesistumise korraldajad, Eesti vabariik 100 korraldajad ütlevad, et neil on niisugune omamärgisüsteem, mis tähendab see, kas luuakse või on juba loodud jälle riigi raha eest, et miks me ei võiks siin ühte hoida. See on jälle üks pikk ja see, mis puudutab nüüd eesistumist ja Eesti vabariik 100, et see on natuke selline pikk ja keeruline lugu, et tegelikult ju pärast seda, kui see rahvakonkurss nii-öelda läbikukkunuks kuulutati, see oli vist märtsi kuu siis kutsuti kokku Eesti parimad disainerid. Ja nende ülesanne oligi, kuna kõige kiirem oli eesistumisel ja Eesti vabariik 100-l nemad tahtsid ju juba nii-öelda oma seda visuaalset graafikat, et selle peale siis neid hankeid korraldanud, neil on vaja, eks materjale tellida kingitusi, mida iganes. Ja see pidi siis kõigepealt pidi maikuus valmis saama, siis juuni lõpus ja ühesõnaga, kuna seda protsessi ei olnud väga selgelt üles ehitatud, kes mille eest vastutab, mis ajaks keegi midagi tahti taheti parem parimatega sellistes, nii lühikese aja jooksul, kui sa pead nii palju, et see on, see nõuab hästi distsiplineeritud juhtimist. Ja, ja seda seal ei olnud ja muidugi siis seda ei tulnud. Mina liitusin juunis ja tegelikult 21. juunil või kuskil seal juuni teises pooles. Meil oli plaan, kuidas me oleksime jõudnud seal augusti lõpuks valmis ja ma käisin ka esitlemas seda riigikantseleis oli siis selline hästi suur otsustajate ring kokku kogunenud, aga ma saan aru, et need, see usalduskriis oli juba nii suur, et noh, et lihtsalt ei usaldatud enam EAS-i ja siis kuulutati Kenda hanked välja. Aga meie Eesti disainimeeskonna juht Alari orav oli seal hanke žüriis. Ta osales selles protsessis ja, ja noh, täna me oleme välja pakkunud ette, et ka eesistumine Eesti vabariik 100 saaksid kasutada siis eesti kirjatüüpi Aino ja näiteks ka meie värve ja noh, see, seda saab ühe foto fotokeel näiteks, et neid, neid ühenduskohti on piisavalt ja muidugi eesistumisel oli ette kirjutatud, et neil peab olema oma märk. Et kuna meie seda märki ei otsinud siis seal on nende iga projekti jaoks on ka natuke erinev selline nüanss juures, mis selle nagu keerulisemaks teeb. Siis üks enam kõlanud etteheide oli veel see, et Eesti märk nii kallis viie kuu töö 200000 eurot, kes vastutab, makske? Ja no tegelikult see ei noh, see on muidugi see on suur summa, nüüd täiesti siis on 200000 noh, väga suur summa lihtsalt veebide programmeerimine maksab juba kolossaalselt palju. Kui mõelda, et seal on tõesti selle raha eest on tehtud kaks suur Teebi kirjatüüp näiteks uue unikaalse kirjatüübi loomine ja see on täna ju kolmes raskusastmes ja ja veel vene kirillitsas k. Et see on väga-väga kallis töö, et ma ütlen, et noh, ma ise hindan seda investeeringut ikkagi väga optimaalseks ja objektiivseks ja ja ma saan sellest pahameelest aru, aga ma lihtsalt tõesti arvan, et mida rohkem neid rakendusi tuleb. Ja mega ütles, mille me oleme välja kuulutanud või me hakkame läbi viima esimest korda ajaloos ka Eesti tuntus ja maine uuringut välisriikides? Esialgu küll ainult seitsmes välisriigis. Et optimeerida neid investeeringuid, et me oleme valinud siis need sihtriigid, mis on Eesti Eesti riik valinud oma eksportturgude jaoks nagu primaarset, eks ja, ja selle läbi, kui sa saad teada, et mida seal Eestis teatakse, mis sõnumid, on vaja nii-öelda võimendada kuhu investeerida, ma arvan, et noh, see võtab kuskil kaks-kolm aastat minu kogemuse järgi, kui kui see on tõesti ka noh, investeeringu seda nii-öelda tasuvust hinnata ja numbrite keeles rääkida, siis ma saan aru, et seda on raske tavainimesel hoomata, nagu et see on tõesti väga suur summa. Pisut teise nurga alt seesama teema, mõni päev tagasi esines Ameerika Ühendriikide endine president siis eelmine Barack Obama hüvastijätukõnega ja ta ütles seal umbes niisuguse mõtte, paljud ameeriklased hääletasid Donald Trumpi poolt, sest neile tundub, et nad on unustatud, et neil ei ole häält, see tähendab, et keegi ei kuule neid, et neile vaadatakse ülevalt alla. Neile tundub, et nende lastele ei ole antud nii palju võimalusi, kui neile endile keegi ei taha sellist Ameerikat, kus ühel väikesel grupil läheb väga hästi ja kõik ülejäänud peavad võitlema üle jäävate raasukest ja pärast. Et kui see nüüd Eestile üle kanda siis kas sulle ei tundu, et Eesti märk või, või, või need kolm veebikülge said endale kaela kogu selle pettumuse, mis on Eesti ühiskonnas noh, nende Nende inimeste vastu või suhtes, kellel läheb elus hästi, et alustame siin kõik need altkäemaksud ja rahavargused, et Tallinna sadamas siis see, et parlament väga pikka aega ei suutnud ära valida presidenti niisugune kokku leppimatus siis Ärma talu eurorahad, Nende kasutamine. Siin me võime väga palju asju tuua, mis, mis on valmistanud suurele hulgale inimestele pettumuse. Nüüd nad tundsid, et nüüd me saame oma oma arvamust või oma rahulolematust välja näidata, kas te oskasite sellega arvestada? Ma arvan, nii, sellisel määral kindlasti mitte ja ja see võis tõesti, ma pean tagantjärgi mõeldes, et et kõik need kõned seal esitlusel, et sa vist tõesti hästi noh, kui ma mõtlen, et ma olen ka ise maalt pärit ja, ja käin sageli oma vanaema seal kodukohas ja ja võib-olla tõesti, et üks, üks üks lihtne talumees, näiteks kui te kuuleksite, et see noh, et see ei olegi nagu tema riik võib-olla et need sõnumid olid suunatud jah. Et sellisele noh, ütleme sellele maa soolale nii-öelda, et kes, see, kes, see eestlane, kes, kes seda tegelikult, seda riiki nagu üleval peab, on ju. Et, et selles mõttes jah, see nii sügavalt me tõesti-tõesti ei osanud seda mõelda, et siis oleks hoopis teistmoodi tulnud see üles ehitada ja ma mõistan täiesti neid inimesi Kas ei, see ei ole ju midagi Eestile omast, et kui me mõtleme näiteks Brexiti peale või, või Donald Trumpi valimise peale Ameerika Ühendriikides see on ikkagi see. Me ei taha seda, mida meile pakutakse, mida meile öeldakse, et see on mõistlik. Me valime vastaspoole puhtalt sellepärast et me tahame, et meie hääl kostaks, et keegi arvestaks meiele meiega ja siis hiljem on hämming suured, tegelikult ta seda üldse ei tahtnud, et kas sa näed niisugust tendentsi. On Euroopas ja sain ja on tunda, et noh, maailm on väga-väga suures muutumises väga suures ja ma käisin just 18 19 olin Helsingis, kus toimus siis noodik, Bliss bränding, konverents ehk et siis Põhjamaade kohtade brändide nii-öelda teemalised ettekanded, eks seal olid erinevad linnad. Berliin, väiksed Rootsi linnad, siis Nontes Prantsusmaalt ja seal esines ka Helsingis on nüüd see selline ametikoht, alates esimesest septembrist NAGU Chif disain Office ehk et disainijuht nagu on ühesõnaga Chief, Financial ohvisse või mis iganes, et neil on nüüd Chif disain afisse, see on kaheaastane leping ja vot see selle naise esitlus oli küll täiesti, et nii hea tunne, kui sa tunned, et su peas käib plahvatused, sa saad nii palju, et informatsioon ja kuidagi seal nii inspireeriv, ühesõnaga. Ta on aastaid ülemaailmas erinevaid trende uurinud ja ta täna tööd tähendab sellega, et milline on Helsingi aastal 2030 ja ta rääkis siis üheksast trendist. Ma kahjuks ei ole veel saanud neid slaide. Ma kavatsesin nad end endale ka küsida, et see oli tõesti tõesti vapustav ja, ja üks tema põhisõnumeid oli see et laias laastus on ju kõik need uued generatsiooniga, kes peale tulevad, et nad mõtlevad teisteni, käituvad teistmoodi, põhimõtteliselt hakkab olema siis maailmas kahte tüüpi appi kodanike ja ta rääkis just hästi palju sellest et, et, et enam ei ole nagu rahvused või nagu noh, muidugi see rahvusidentiteet jääb alles, aga see, kuidas inimesed käituvad ja mõtlevad, et see kogu aeg. Ja need protsessid on kõik globaalsed, ehk me räägime kõikides protsessides kaasa ja ta ütleski, et on, jäävad siis kahte tüüpi inimesed, üks ühed, kes ongi globaalsed maailmakodanikud, kes osalevad nendes protsessides kõik. Me mõjutame tegelikult kõiki protsess, mis maailmas täna toimuvad. Ja teised on siis tõesti, kes sulguvadki, kes, kes tahavad oma nii-öelda nagu ei ole nii avatud, tahavadki oma mullis elada, nad ei taha teada, mis maailmas toimub, see häirib nii, et nad ei jõua, nad ei jõua nagu kaasa mõelda, räti taha tahavadki ja, ja noh, ka see on vaba valik ja ka niimoodi saab õnnelik olla, eks. Aga et selle suurema enamuse moodustavad, siis need globaalset maailmakodanikud ja disain ei ole enam lihtsalt näiteks hästi palju. Ma ise tegin ka oma magistritöö teenusedisainist. Et disaine ei ole, lihtsalt muudame midagi, noh. Et selle klienditeekonna mugavamaks paremaks muudame, linnasid nii et siin oleks toredam elada vaid, et see on tõesti nagu poliitiline akt, et, et kõik, kõik, mis mida disainiga tehakse, et see on mingi sõnum, et me tahame ühiskonda paremaks muuta, me räägime kaasa, et, et no vot just hästi palju oli jah, sellest kodanikuks olemisest ja et kõik inimesed nagu mõjutada Sa pead neid protsesse. Ja, ja teine asi, mis mulle kohe niimoodi meelde tuleb, oli see, et, et see Smartsitist ehk sellest targast linnast on hästi palju juba aastaid räägitud ja ma käin tatart. Ta on väga eeskuju eesrindlik selles targa linna nii-öelda kontseptsioonis arendab keebeed, tarku majasid ja nii edasi. Aga see, see uus lähenemine, slov, Slousidki ehk et inimesed tohutu tormlemine tõmblemine. Et ühesõnaga tegelikult, et need metropoliit töötavad selle nimel, et seda tempot nagu kuidagi. Et kui sa elad seal, et see tempo ei tapaks sind, et ses lõussiti on nagu see uus kontseptsioon mille nimel siis noh, võimekad linnad töötavad ja tegutsevad ja, ja siis see just see kodanikuks olemegi. Tõivera Ma kahjuks unustasin selle autori nime ja sellepärast ma tahangi slaide rääkis sellest, et maailm kui väike kohvisopp ehk et kuidas London muutus selliseks metropolis just siis, kui türklased hakkasid seal kohvipoode tegema, kus said esimest korda kokku, eks ole, arstid, sõdurid, ma ei tea, lapsehoidja, noh, kõik need hästi erinevad inimesed ja siis kuidas see linn, lootus, et see ongi see, see nett, vöögingse võrgustumise on seal lihtsalt nii massiivne, et mina, mina ka ei oskaks enam niimoodi, et ma, ma jälgin ainult näiteks Eesti meediat või kuidagi ütles, et see nagu mõtteviis tegelikult ja me kõik oleme osake sellest maailmast, me kõik mõjutame seda, mis maailmas toimub. Kui sa rääkisid Helsingist, siis mul tuli meelde Soome vabariik 100 on oma tunnus, esemeks nähtuseks, varinud soome sauna. Et see tutvustatakse ikka veel kõikjal maailmas, kutsutakse inimesi saunamõnusid nautima, öeldakse, et seal parem kui igasugune detox ja, ja mürkidest puhastamine. Et see ei ole nüüd midagi väga uut, see ei ole midagi väga innovatiivset, see ei ole midagi väga Smarti. Aga see tüütav, sest inimesed vajavad kogemusi, elamusi, midagi uut, mis Eestil võiks olla niisugune tunnus. Mitte ainult sõna, aga nähtus, mõte, mis võiks olla. Väga raske küsimus siin on jälle siin, tuleb vaata see see ohtlik see märk, et järgmised, et tegelikult ja see soome saun, et Soome on ju teinud ka emotsi, tema otsid, on need, mida siis nutitelefonides saab kasutada emotsioonide väljendamiseks, sellised pildikesed, märgikesed. Ja nemad said siis jah, oma sauna emotsi, et meie töötame täna selle nimel, et saada siis rändrahnu emotši sinna ametlikku nii-öelda, et see on see, kui sa saad telefoni, et see on kohe sul seal, sest see on hästi suur, süsteemse pead sa pead. See on hästi keeruline, see avaldus, mis sa pead seal täitma, et kuidas sa põhjendad, et kuidas on unikaalne ja see tuleb sinna panna, et ja see sauna Emoodsi neil on ka hästi selline Siuke sootu, sood, sootu olevus on seal nagu paljalt ja siis sauna pistan käes või midagi sellist, et jah, et seda me enam endale ära võtta ei saa, et kuigi võiks, et Soome on Soome, jõudis meist ette, eks, et see oleks kindlasti ka väga märgiline väga Eesti, minu minu jaoks. Ma arvan, et meil on ikkagi see e-kuna, me tahame selle positiivsed e sõnad, me oleme hästi palju positiivseid e sõnu kokku kogunud ja kui me tõesti lingvistiline programmeerimine, et kui me kasutada Lähme pealkirjades igal pool seda, et see e-hakkaks seonduma GT Estonia Estonia, et see, ma arvan, et see töötab ja, ja üks mõte on luua ka sellele e residendile oma märk, et näiteks on kasutanud, et kui sa oled e-resident, et siis selle jaoks on oma värk, et praegu me töötame selle nimel, aga ma arvan, et see on kindlasti see, see digitaalne ühiskond, mis meil on, see e-residentsus on, see on tõesti maailmas unikaalne, väga-väga unikaalne ja noh, näiteks et kui meile tuli uus president, siis me oleme ka presidendi kantselei kästi mitu korda suhelnud ja näidanud oma töö tulemusi ja arutanud, et siis ka presidendi kantselei Tiit Riisalu ütles, et noh, näiteks Saksamaal üks esimesi visiite oli, tema ikka räägib, noh, sellist Smoldokia algul sest viisakat juttu, aga noh, et siis sakslased kohe teine lauset, oi, rääkige ikka oma neid digilugusid ja kuidas te seda teete, et noh, see, see, see lugu käib eestlastega kaasas, ja näiteks tuli minu meelest üks superlugu setu pais. Kas keegi ei saanud mingit digitaalset all, noh ühesõnaga mingi mingi selline teema oli, et oli hädas mingi võõramaalane ja siis ta Twitter täris pani kriidi, et kastubaisin, on praegu keegi eestlane. Et tal on abi vaja, et ühesõnaga igal peol Lool seondub eestlastega see, et nad on hästi nutikad digitaalsetes küsimustes saavad alati aru, aitavad. Ma arvan, et see on see eesti lugu. Meil on täna stuudios EAS-i turundusjuht Piret Reinson. Kui nüüd veel tagasi minna sellesse nädalasse hetkeks aga sinu enda emotsioonide juurde sina olid siis see nägu, see inimene, kes võttis vastu kogu selle pahameeletormi ma ei näinud Eesti disainimeeskonnast, kes 13. jaanuaril seda toodet esitledes võtsid vastu aplause, ma ei näinud neid hiljem ühtegi oma näo ja nimega vastutama selle eest, mida oli tehtud, et kas sa oled pisut Eesti disainimeeskonnas pettunud ka. Absoluutselt mitte absoluutselt mitte, sellepärast ma kuidas ma ütlen. Võib-olla ma lihtsalt olen kogenud rohkem ma olen sellistes ametites olnud, et ma olen rohkem kogemuste seda vastu võtta, Ta nii-öelda, et et tegelikult meil on vaja, et kõik edasi toimetaksid saaksid, meil on nii palju tööd lihtsalt teha, tehti teised teevad rakendus iga päev hommikust õhtuni, et, et ma arvan ka sellepärast, et me saaksime ikkagi seda head tööd edasi teha, et sellepärast olin mina täiesti vabatahtlikult see inimene. Ja ma jumaldan seda tiimed. Tegelikult mul oligi natukene kurb meel, kui seal noh, ütleme aasta lõpp, oli mul seda, mis ma, mis me edasi teeme, tegelikult disainimeeskond ju see sellises koosseisus ja nii-öelda lõpetab, kuigi väikesel määral jah, kolm inimest jäävad tegutsema ja neid rakendusi on ju vaja juurde luua, et igasse sektorisse igasse valdkonda tekiksid positiivsed näited, mille baasil siis teised ettevõtted saavad nii-öelda nagu järgi tulla. Täiesti hea meelega seda, seda tegin ja mul lihtne seda teha, sest ma olen. Ta on natuke sihuke visionäri tüüpi, ma arvan, mina näen juba seda, mis on kahe-kolme aasta pärast ja ma olen lihtne tänases päevas olla tänu sellele Sa oled varem töötanud Eesti Televisioonis, sealt läinud Hansapank gaasis muutusse Swedbankiks, sealt läinud edasi Nordea Panka ja nüüd tagasi nii-öelda avalikus sektoris. Kuidas sa seda teed? Teekonda ise iseloomustab, mis kogemused sa oled kusagilt saanud? Mis lõppkokkuvõttes sul aitas kanda seda, noh, ütleme pettumust, mida eelmine nädal sulle tõenäoliselt valmistas. Eesti televisioon, jah. Ma arvan, et minust minust ta Eesti televisioonist minust juht, et kuigi jah, ma olen aastast 2995, olin, sain ma esimest korda turundus turundusjuhiks, et see oli selline ettevõtmine nagu Pindi Invest, mis koondas hästi palju väikseid ettevõtteid. Ja noh, sealt sealt tulid need kogemused, et mis see turundus on ja, ja, ja kuigi jah, ma olin turundusjuht, siis juht on midagi muud, kui lihtsalt turundusjuht Eesti televisioonis ikkagi ehitasin. Ehitasin nullist oma meeskonna üles ja, ja kui ma Eesti televisioonist ära läksin, siis ma tõesti tundsin, et niimoodi ma kunagi enam kuskile ei juhi, sest see oli nagu peredes tegelikult professionaalne juhtimine ei ole see, et sa tegeledki inimeste isiklike asjadega. Et noh, põhimõtteliselt nagu teine pere nii-öelda, et ma võtsin väga-väga südamesse kõikide inimeste lugusid ja, ja, ja kogu seda tööd, mis ma seal tegin. Ja ma arvan, et eestitelevisioon oli ka see koht, kus kus ma nii-öelda kuidagi balanssi läksin, et ma olen hästi selline kirglik inimene. Ma arvan, mul on see vasak, ajupoolkera ja parem ajupoolkera mõlemad hästi tugevad, et see loominguline pool ja ratsionaalne pool. Et ma arvan, et Eesti Televisioonis ma sain kuidagi selle tasakaalu nagu paika, et selle et mitte mitte liiga kirglikuks suhted ja mitte näiteks mu isa alati ütles mulle, kui ma nooremaid Piret, et noh, kui sa võtsid otsuse vastu, okei, võtsid vastu, siis noh, ära teistele veel räägi, lase, elan nagu nädal aega selle otsusega ja, ja siis noh, et siis kui sa ikka arvad niimoodi, et siis nagu ütle väljas see otsus, et see oli Eesti televisiooni kogemus. Ja, ja tegelikult ma ennem Hansapanka minekut olin viis kuud Go grupi turundus- ja kommunikatsioonijuht. Ja ma arvan, see on selles mõttes oluline siin välja tuua. Et seal oli seal ma sain tuttavaks sellise inimesega nagu Karin väljamäel, kes oli teinud kommunikatsioonistrateegia sellele kõu grupile ja temaga koostöös. Tegelikult ma muutusin ka kommunikatsioonijuhiks varem ikkagi olin pigem nagu turundusjuht. Vot sellest hetkest alates ma hakkasin ala kõigepealt ehitama nagu kommunikatsioonistrateegiat ja siis sellest turundust kõik algab sõnumitest alati. Et selles mõttes ma olen väga tänulik seal, miks ma selle välja tõin. Et see, see muutis mu karjääri nii-öelda, et ja ka mind või noh, seda, seda, kuidas ma lahendasin olukordi ja siis, kui ma hansapanka läksin, siis ma olin kõigepealt investeerimisvaldkonna turundus ja kommunikatsioonijuht ja vot seal ma alustasingi täpselt niimoodi, et me tegime kommunikatsioonistrateegia kõigepealt uuringud muidugi ja noh, seal me tegime hästi palju koostööd ka saatejuhi kajaga, et et see kommunikatsioon oli tõesti ümber ja, ja ka organisatsiooni sees, ma olin sihuke kommunikatsiooni superstaare. Et, et kuidas me tõesti saime need investeerimisteeme sust keerulised teemad. Me saime ikkagi noh, kõikides ajalehtedes ja see oli, sellest oli lihtne rääkida, muidugi, seal olid ka väga targad ja toredad inimesed, kes oskasid rääkida, et alati sa võid väga hea turundus ja kommunikatsioonijuht olla. Aga sa ei saa ise kõike nagu ära rääkida, et alati peavad olema need inimesed oma tiimis või selles meeskonnas selles organisatsioonis kes neid sõnumeid levitavad, et see on ka hästi oluline alati. Ja, ja siis ma läksin Edasi jaepanka jaepangaturundust juhtima ja see oli ka hästi-hästi raske aeg, sellepärast et need tootja, üksuste turundus, et nii-öelda koondeid või ühesõnaga tekkis tsentraliseeritus, et ajad ei olnud enam ei olnud nii roosilised ja kogu see tegelikult ärimuutus, et me ei olnud enam tootepõhised, ehk et sa sattusid panka, eks ole, üks päev müüdisele pensionid, teine Pealt võtta krediitkaart, vähemalt võtta väikelaen, noh, see oligi see müügipõhine nii-öelda nagu tootja müüb. Et ja siis hakkasime nii-öelda ümber seda muutma siis kliendipõhiseks ehk et klient tuleb vastavalt siis tema, eks ole, eluetapile olukorrale, et ennem tervikvaade oleme siis vastavalt selle kliendi vajadustele võtame midagi ja see oli hästi, see oli muidugi hästi huvitav ka hästi-hästi raske aeg, sest et Priit põld oli nii vinge organisatsiooniliselt üles ehitanud, et see oli võit, võimatu oli seda muute meie tiimis olid hästi noored inimesed. Et põhimõtteliselt meid söödi elusast peast või no midagi sellist, et see oli tõesti, see oli, see oli väga hea kogemus, aga noh, väga-väga keeruline ka väga-väga keeruline. Et ja, ja siis, kui ma Nordesse läksin vot selles mõttes oli nagu vot-vot, siis ma tundsin, et see oli nagu noh, magustoit või mul oli nagunii palju erinevaid kogemusi, et, et see kõik kõik oli nii lihtne kuidagi teha. Et see oli kingitus, tõesti, see, see kuus aastat Nordes, et mulle väga väga meeldis, see tulemused olid head ja tõesti nagu ka ka see kõik see juhiks kasvamine nii-öelda, et ma kõige rohkem hindan nordea kogemusest seda või noh, ütleme see tagasiside, et meie tiim oli terve Baltikumi organisatsiooni kõige kõrgema motivatsiooni pühendumuse noh, kõik need, mida siis selles kliendi töötaja rahulolu uuringus uuritakse, et et selle üle ma olin ise ise olen olnud kõige õnnelikum. Kui sa peaksid võrdlema sedasama motivatsiooni ja eesmärgi väga sihipärast saavutamist erasektoris, see tähendab pangad ja avalikus sektoris, milleks nüüd on ettevõtluse arendamise sihtasutus, mis on erinevused? On erinevus? Jah, on küll. Noh, sellist süsteemset mõõtmist ei ole nii palju, et kui sa alustad midagi, et sa lihtsalt noh, ei tee seda ära nii-öelda, vaid vaid sa tahad kogu aeg järjest enam näha seda tulemust ja näed nagu kaugemale, et noh, ütleme, et sa teed ühe messi, aga sa näed ka nagu suuremat pilti, et see mess, ma ei tea, mis see mõjutab Eesti riigi mainet, sa saad seal mingeid kontakte, sa saad veel teistesse äridesse minna. Et ja, ja noh, EAS on üldse natuke selles mõttes võib-olla keerulisem kaet, et seal on siiamaani olnud, et need keskused, nii-öelda välisinvesteeringute keskuse ekspordiettevõtluse keskus, turismiarenduskeskused on ikkagi hästi omas maailmas nii-öelda need on täiesti nagu väiksed mini nii-öelda ettevõtted. Täna ma töötan selle nimel, et tekitada ikkagi ja kõik, need teevad ju eesti heaks midagi Eesti riigi heaks ja ma arvan, et tulemused oleksid veel palju võimsamad, kui meil oleks nii-öelda üks turundusplaan, kuhu me kõik kõik need üksused panustavad ja me arutame need fookused läbi, sa saad optimeerida ressursse, eks. Ehk et seda rahalist poolt, kuhu see, mida sa, investeerid, sa saad ühendada näiteks, eks ole. Et sa teed turismikampaaniatega, sa näed, et seal samal ajal toimub mingisugune ma ei tea, mingi sündmuse see e-residentsuse pakkuda, noh ma lihtsalt luuletav praegu, aga et neid võimalusi on ju hästi palju neid sünergiaid luua ja just need jätkutegevused, et kõik, mida me teeme, et me võtame selle kokku, Me õpime, mis läks halvasti, mis läks hästi. Et selle selle kogemuse baasil tekitamine, kaija jagamine vot vot mida ma tõesti näen, võib-olla avalikus sektoris tullakse rohkem nii-öelda nagu mitte omas mullis on natuke halb, aga kasutan seda seda võrgustumist või nii, et ministeeriumidega rohkem koostööd teha, kõikide avaliku sektori ettevõtted üldse ettevõtetega ka. Et noh, muidugi kõigil on kiire, aga sa saad neid projekte niimoodi üles ehitatud, et sa kaasad juba tiimi teistest asutustest ka inimesi, sest see on ikkagi kõik, me oleme üks riik. Ja ma saan aru sellest, et, et pangad või erasektor, täpsemalt üldistatumalt on oma raha kasutamises ratsionaalsem, et kui nad kuhugi panustavad, siis nad kontrollivad, kas me saime selle raha eest seda, mida me tahtsime. Aga avalikus sektoris noh, on nagu arvamise põhimõtted, et me paneme sinna ja loodame, et saame, vaat niisuguse tulemused. Et seda järelkontrolli ei ole. Ja eks noh, näiteks ma kiidan meie turismiarenduskeskust, kes on väga-väga vinge sellise mõõtmise süsteemi välja töötanud ja teeb seda aga, aga jah, ma olen nõus, et selle sellest ma tunnen puudust, et noh, selleks ma käivitasin selle eestimaine ja tuntuse uuringu ei oska lihtsalt otsuseid teha, kui mul ei ole seda infot ja ma ei saa aru, et noh, et, et miks just see summa sinna riiki või sellesse sellesse valdkonda, et jah, et seda seda analüütilist poolt võiks, võiks palju-palju enam olla. Kui suure jälje on EAS-ile jätnud pidev juhtide vahetus? Väga võib arvata, et, et inimesed on muutunud väga ettevaatlikuks kapseldunud mõnevõrra. Natuke natuke kindlasti ja see on alati mõjutab, et, et noh, kui ma läksin näiteks, ma toon paralleeli ETV ka, et kui ma läksin Eesti Televisioonis oli noh, väga-väga keeruline aeg, et see oli kahe 2000 August hästi suured kriisid olid finantskriis juhtimiskriis ja, ja siis, kui tuli Ilmar Raag, et tema nagu tasa kaalustesse organisatsiooni ära ja ma töötasingi Ilmariga koos tegelikult viis aastat, et sama ma nägin, tegi Hanno Tomberg, et ta lihtsalt tasakaalustus sellena et inimesed kuidagi see, noh, kui ärevuse tase on liiga kõrge, siis inimesed ei saagi head tööd teha, et noh, see, ma arvan, oli Hanno, väga suur panus EAS-i, et tõesti see, see kuidagi see hingeline või see vaim, vaimne keskkond, seal on niisugune tasakaalustatud. Muidugi on ärevust ja hirme kindlasti, et EAS on ka muutumises, et see on ilmselge, et me peamegi muutuma rohkem ettevõtlusagentuurid Bibi asutuseks, sest toetused ju lõpevad ja praegu ongi see noh, raske on easy mainet mainega tööd teha, sellepärast et ongi raha jagamisega kaasnevad hästi erinevad emotsioonid ja sageli väga negatiivsed, eks ole, keegi jääb rahast ilma. Et. Ja teiselt poolt, eks ole need uued teenused, eks ole, arenguprogramm ekspordianalüütika, et, et noh, need on hästi vajalikud ettevõtetega ei paista nagu välja, kui seda negatiivsete nii palju, et, et ma väga väga loodan, et, et see uus juht saab väga selline ettevõtluskeskne, selline ettevõtja mentaliteediga inimene olema. EAS-is on väga-väga professionaalsed vinged toredad inimesed ja nad väärivad seda, et nende tööd tunnustatakse. Ma kardan, et sinu tööpäevad ei piirdu kaheksa tunniga ei selle 10 või isegi ei mõõda enam, ütlen ausalt, kui mul on näiteks eile eile õhtul ma töötasin mingi 11-l, ma isegi n. Ja kui sa ise juhid oma aega, see ei ole see noh, ma isegi ei mõtle enam selle peale, võib-olla ma olen õnnelik inimene, et mu töö on mu hobi, et, et ma tõesti töötan millegi nimel, ma tahan midagi ära teha. Kui ei mõtle selle peale, et see on mu töö. Selles mõttes mul on vedanud. Kui sa ükskord koju jõuad, kel võib olla 11 pool 12, kes sind kodus ootavad? Mind ootavad mu kallis poeg torus ja väga armas tütar Theresa. Varas vaja 19 aastat 13 19 jõuavad su ära oodata? Ikka jõuad, aga hea nüüd, nüüd ma tunnen, et nad on ka vist suureks saanud, kuigi niimoodi öelda, aga nad helistavad mulle oluliselt vähem, et vanasti oli nii, et kui ma kuskil, siis ikka väga palju pidin kogu aeg telefoni vastu võtma. Aga nüüd nad kuidagi, meil on selline usalduslik sõprus, sõprussuhet, et kui ma olen kodus, siis me räägime hästi palju ja kui nad on pahased mu peale, siis põhiline ähvardus. Räägi sulle oma elust mitte midagi, sest meil on hästi usalduslik suhe, et me tõesti arutame nagu kõigest. Sa ütlesid isegi enda kohta, et sa oled visionäär. Kui me võtame veel kord sellest Soome sõidust ja seal kõneldust aasta numbri 2030, kuidas sa näed oma laste elu, kui on aasta 2030. Ma arvan, et Eesti on kindlasti üks väga-väga vinge riik maailmakaardil ja kõik teavad Eestit. Vot lastega on jah, mõlemad mu lapsed, nad, nad võivad, kindlasti on nad rohkem sellised globaalsed maailmakodanikud. Nad kindlasti reisivad palju, et mõlemad on jah, selliseid uudishimulikud tüübid. Aga kuhu nad lõpuks maanduvad? No seda on tõesti nii raske öelda. Kõik, kõik on võimalik kuidagi kindlasti õnnelikud seda, seda, seda ma tean, et nad on õnnelikud, sellepärast et õnnelikkuse garanteerib ikkagi see, kui sa kui su väärtused on paigas, kui sa oskad oma rõõme jagada, oma kurbust jagada. Kui sa oled avatud, et, et see on kõige tähtsam kus sa ise oled aastal 2030. Issand, kui vana, siis ma ei oska viimasel üldse vanust rohkem kui 20 aasta pärast, umbes 23 aastat juurde. Ma kindlasti tegelen mingite väga-väga huvitavate projektidega, võib-olla olen ka kuskil Chifdisainochis seal kuskil, see ei pruugi isegi Eestile võib-olla kuskil, ma ei tea. Singapuris veidi reisisin hästi palju, nõustan erinevaid, näiteks riike. Mul on kindlasti aega rohkem raamatuid lugeda, siis on üks asi, millest ma tohutult puudust tunne. Ja mul on hästi palju huvitavaid sõpru, et kui mul tuleb tuju kuskile mingit head kontserti kuulama minna, siis helistan mõnele male rahvusvahelisele sõbrale siin endale külla. Tõsine, selline huvitav ja kirju elu. Kas sinna mahuks ka õppejõu töö, kas sa tahaksid kommunikatsiooni inimesi välja õpetada? Ma tahaks, mida ma võib-olla tahaks, oleks see, et kui ma tegin oma magistritöö, siis seda, seda programmi tehti kahjuks ainult kaks aastat ja selle nimi oli juhtimise sotsiaalsed strateegiad. Ja selle programmi mõtlesid välja Linnar Viik, meelikata Enn Kasak, Mart Raukas ja nad olid selle selle peale tulnud ühel visioonikonverentsil, kus nad siis olid arutanud ja mõelnud, et maailma toodetakse ainult ühtemoodi mõtlevaid inimesi, et see magistriprogrammid, mis on see Business Administration, eks ole, millest mul ka bakalaureusekraad. Et maailm vajab absoluutselt teistsuguseid inimesi, kes, kes midagi muudaksid teistmoodi, mõtleksid üldse uut, nagu mõtet maailma tooksid. Ja siis nad tegid sellise programmi juhtimisel sotsiaalsetest peeged. Vaat siis, kui me seda kuulutust nägin, ma tahtsin, et see on see, mida ma olen oodanud ja see oli vot vot vot see oli nagu kuidas ma ütlen. Ja neil oli selline idee algul, et nad võtavad enam-vähem nagu viis inimest ja siis personaalselt Gotsivate üks-ühele lihtsalt et mitte, et kursus istub seal, eks ole saalis ja, ja nad kartsid, et nad lihtsalt ei jõua, aga nende lähenem oli sama personaalne. Kõik nende huvitavat sõbrad käisid meile esinemas. See oli, see oli tõesti, see oli nagu, kuidas ma ütlen, selline vaimne revolutsioon. Ma ei oleks kunagi selliseid teemasid leidnud, enda jaoks ka see disain, loomemajandus kõikide, see oli aastal 2005, ma lõpetasin selle ehk et, et 11 aastat tagasi. Vot vot ideaalis tahaks olla kaetud, aga vot see on nii ebaaus, kuidagi rasked, kes need siis näiteks need kolm kuni viis inimest on, keda ma niimoodi Gotšiksin. Et mulle meeldiks nagu noh et tõesti, et ma tean, et inimene tahab, et ta on innustunud talle, noh, tal on oma maailm võtvat, ma tahaks kuidagi sellist personaalselt kõutsi, mis võib öelda, et mul on kolm kuni viis õpilast üliõpilast kellega ma jagan oma maailma, et ma arvan, võib-olla see toob ka suurema tulemuse. Ma arvan kindlasti, et, et personaalne lähenemine on, on alati tulemuslikum. Piret täistund läheneb ega muud, kui et sa oled kaasa võtnud eelmisest nädalast lõppevast nädalast ühe väga karmi karastuse. Aga see ei ole sul elus esimene, nagu menüüd kuulsime. No ta võib võib-olla jääda viimaseks, aga, aga sa lähed siit puhastunumana ja tugevamana edasi. Palju edu sulle, aitäh, aitäh. Piret Reinson, EAS EAS-i turundusjuht oli meil täna stuudios, mina olen Kaja Kärner ja uus kaja loodimine juba nädala pärast laupäeval kuulmiseni.