Tere tänast saadet me peaksime alustama Fanhaaridega, sest üks suur töö on pälvinud, teenid tähelepanu ja tunnustuse. Nimelt eileõhtusel muuseumi galal Eesti Rahva Muuseumis pälvis Eesti muuseumide aastaauhinna parima püsinäituse kategoorias antropoloog kleite, kontseptsioonil põhinev ja Eesti Rahva muuseumi teadurite koostatud püsinäitus Uurali kaja. Tere tulemast saatesse Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete. Ja palju õnne, vahuka, töö, õnnestumise ja tunnustuse puhul. Rõõm. Suur tänu. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Selle püsinäituse tegemisele olid kaasata tud sisearhitektuuribüroo, Janken Vaissbeeess ja disainiagentuur Velvet ja kogu eesmärgiks oli teha maailma parim soome-ugri näitus ehk keskkond, kus on elamusi, emotsioone, fakte, aga eeskätt oleks võimalik tajuda seda näitust südamega, sest me kõik oleme ju soome-ugri rahvad. Ja lisaks on siis öeldud veel, et see püsinäitus on kujundatud erakordselt pikka perioodi ligi kaheksa aasta vahel. Sellest on moodustatud terviklik ruumi keskkond ja audiovisuaalne ise toimiv ökosüsteem. Näitusekülastaja saab aja maha võtta ta korraks välismaailma täiesti ära unustada. Võid istuda üksi või mitmekesi näiteks komitarel laua taha ja elada sisse kaugete hõimlaste elukorraldusse, tunnetada nende külalislahkust, kust süveneda rahvuslike roogade mitmekesisusse ja foonikson ahjul esiva virtuaalse vanaisa rahustav nohin. Aga võib ka istuda pikemaks ajaks Karjala sauna ette pingile, jälgida kivist mere kallast, õhtuhämaruses, kuulata haigrote hõikeid ja lihtsalt mõtiskleda. Uurali kaja näitusena eriline veel selle poolest, et see peidab endas maailma kõige suuremat loodushelide aasta ringi moodustavad heliinstallatsiooni helimaastikke disaineri. Taavi Tulevi loodud heliinstallatsioon laotub ligikaudu 1000-le ruutmeetrile ja kasutab 140 kanalile lise heli edastamiseks 100 kahtekümmet kuut kõlarit. Erakordse mastaabiga on ka kunstnik Peeter Laurits loodud Spetsiaalsetel ekspeditsioonidel üles pildistatud foto. Pan nood soome-ugri rahvaste looduskeskkonnast. No võimas ikka väga võimas. Artleid. Kirjeldage palun kõigepealt seda kontseptsiooni, mis näituse aluseks oli. Et see kontseptsioon on seotud siis selle pealkirjaga Uurali kaja, et me tahtsime teha mitte ühemõttelist näitust, vaid sellist, mis tekitaks just kui erinevaid mõtteid, erinevaid tundeid, noh, mis nagu kajaks tagasi nendelt rahvastelt kajastus tagasi sellelt materjalilt, millega me töötasime noh, selline üldine ja et oleks nagu ilus agapõhine. See näituse osa on meil üles ehitatud soorollidele, see tähendab, näitame kuidas erinevate soome-ugri rahvaste juures on siis Näiteks seal komi tares, et kus on nagu mehepoolne osa ja mis mees teeb ja kus on naise tegevusala, kus ruutruumis rohkem naine tegutseb ja milliseid töid teevad naised, millised mehed ja abielu ja noh, igasugused sellised küsimused, noh kuni selleni välja, et millised on lihtsalt inimlikud suhted meeste ja naiste vahel, kuna me leidsime, et see teema on ka Eesti ühiskonnas väga huvitavat, arenev see meeste ja naiste suhete küsimus ja on olnud juba väga palju aastaid meedia kõrgendatud tähelepanu all ja siis me mõtlesime teha sellise etnograafilise näitusesoorollidest Selle püsinäituseaineline pool ehk Uurali-taguste soome-ugri rahvaste juures toodud esemed need ei ole ju nüüd kogutud, need on ikkagi võetud ERMi kogudest mis on sinna varem toodud. Jah, põhiliselt küll nii, kuigi viimase esemele kogusime näitusele veel kaks nädalat enne näituse avamist. Veel tegime retke komimaale kinni, sealt ostsin ühe eseme, mis meil puudu oli. Aga põhiliselt on esemed kogutud 60.-test 80.-te aastateni. Kui Eesti Rahva muuseum korraldas hästi palju ekspeditsioone soome-ugri aladele. Igal aastal viis, kuus võib olla kuni kaheksa retke, isegi tähendab selleks. See oli üks tähtsamaid asju üldse, mida siis Eesti Rahva muuseum kogunisti ees nagu tegi. Et sellised suured soomugi kogud moodustasid umbes 10000 eset, on tänapäevaks seal kogudes. Aga kõige esimesed soome-ugri esemed võeti muuseumisse vastu juba tsaariajal. Ja ütleme, et sellised vanemad esemed üldse vanuse järgi, milliseid saab täpsemalt dateerida, need jäävad siis 19 sajandi alguses, 18 sajandi lõppu, võib-olla äärmisel juhul. Aga põhiliselt on ikkagi sellised noh, 30 50 aastat tagasi kogutud esemed, noh, mis juba selleks hetkeks ei olnud muidugi mitte päris uued. Ja põhiliselt näitus ikkagi kogudel põhineb siis, mis ma nüüd juurde tõimegi näituse tegemise ajal, noh, see on siiski vähene, noh lihtsalt ikkagi midagi on puudu, ikka, midagi on vaja. Kas me võime öelda, et töö, mida Eesti Rahva muuseum tegi 30 kuni 50 aastat tagasi, et tänapäeval me enam põhjarahvaste juurest soome-ugri rahvaste juurest neid esemeid ei leiaks? No neid esemeid leiaks küll. Eks need asjad on meil tänapäeval ka samasugused ja neid võib seal leida külluses, lihtsalt probleem on selles, et, et esiteks lihtsalt materiaalsed tingimused nende massiliseks kogumiseks ei ole tänapäeval eriti soodsad ja ja ma arvan ka, et küsimus on selles, et muuseumide kontseptsioon on muutunud. See kui ta oli omal ajal hästi sellise eseme kogumise keskne siis tänapäeval see ei ole nii esmatähtis, et igal juhul koguda võimalikult palju esemeid. Sest palju hõlpsamaks on läinud fotografeerimine, filmimine. On võimalik dokumenteerida ja igasugusel erineval moel, no kasvõi kasvõi intervjuude tegemine. Digitaalsete titu fondiga on see palju hõlpsam, kui oli võib-olla vanasti mingisuguste suur magnetofonid, ega nii et me oleme rohkem keskendunud teistsugusele sellisele uurimisviisile ja teistsugusele kogumisviisile. Ja sellepärast eseme kogumine üldiselt ei ole noh, niimoodi fookuses selline lauskogumine, et lihtsalt nagu nõukogude ajal oli. Et jah, kuidas siis 10000 teised koguti ikka niimoodi. Tollane direktor andis kõigile välitöödel läinud etnograafile käsu kätte, igaüks peab 100 esed tooma retkelt ja noh, niimoodi siis koguti lihtsalt, et oleks rohkem. Aga noh, iseenesest see, et rohkem see ei ole ju nii tähtis oluline, et need oleksid, need huvitavad asjad, mis kuidagi kõnetavad või mille kohta meil huvitavat informatsiooni, mida on kasutatud mingisugustes huvitavates seostes. Ja et need esemed kataksid siis kõiki neidsamu kri luure võimalikult laialt, et oleks esemeid, mis esindavad väga erinevaid eluvaldkondi, mitte lihtsalt ajame hästi palju koti ja siis et siis on tore, aga noh, nõukogude ajal oli selline poliitika, ehk siis mõõdeti muuseumi töö edukust rohkem ka selliste statistiliste asjade järgi, et noh, kui ka rohkem koguti, siis järelikult muuseum töötas hästi. Tänapäeval see ei ole nii Nüüdsel ajal on moes jälle see, et on hästi palju näitustel, puutetundlikke ekraane ja filme ja fotosid ja kõik see digi ja IT-lahendus. Kas see on põhjus, miks teiegi oma näitusesse mille nüüd on küll teostanud Eesti Rahva Muuseumi teadurid olete kaasanud sisearhitekte disainereid, fotograafe, animafilmiloojaid? Esemed on muidugi muuseumi jaoks kõige tähtsamad ja nad annavad näitusele sellise tõelisuse hõngu, eks ole, et mitte kõik ei ole sinna lihtsalt kuidagi välja mõeldud ja kuidagi valmis nikerdatud, vaid et seal on selliseid päris asjad. Aga noh, päris ainult sellest justkui ka ei piisa alati. No kasvõi see, et ikkagi 10-st 1000-st esemest, mis ERMi kogudes on, me saime välja panna umbes 800. Ja loomulikult on selline tunne, et noh, nii palju jäi veel näitamata, et noh, oleks näidata olnud. Oleks küll ja küll olnud veel ilusaid ja toredaid asju. Seega näitama peab nagu mingil teisel moel. Ja et meil on 1000 ruutmeetrit on näitusepind. Alguses, kui me hakkasime millegi 10 aastat tagasi seda nagu planeerima, et kuidas me teeme ja mis siis 1000 ruutmeetrit tundus väga palju. Praegu mulle tundub, et oleks võinud 2000 vabalt olla ja 1000 on nagu väga vähe, aga just need teistsugused meediumid võimaldavad nagu avardada sellist. Infovälja, mida me nagu välja pakume, jalad võimaldavad teistsuguseid tundeid tekitada. Näituse külastajatel, need ei ole lihtsalt ühelaadsed, tunded, et esemed ja siis vaatame otsast lõpuni neid esemeid, vaid see mitmekesisus lihtsalt tuleb kasuks. Te võtsite fotograaf Peeter Laurits, sa spetsiaalselt välitöödele Siberisse kaasa. Rääkige palun sellest koostööst. Ei, ta ei käinud kellegagi kaasas ja ta töötas täiesti eraldi spetsiaalselt selle eesmärgiga, et sõita läbi erinevad soomeugrilaste piirkonnad ja leida selliseid iseloomulikke keskkondi, mis iseloomustaksid hästi seda piirkonda, neid rahvaid ja et see Pildimaterjal seostuks ka siis selle näituse väljapanekuga, et igas saalis oleks siis vastav selline taust, mis läheb kokku selle ekspeditsiooni sisuga ja samuti, kuna kujunduse selline tundeline idee on ka selles, et näituse neli saali järjest, et ka muutuvad niimoodi aastaajaliselt. Esimene saal on nagu kevade saal. Järgmisel suvisel sügise viimases saalis talv, eriti kui et samamoodi käib ringkäik nagu ööpäeva järgi, et esimeses saalis on nagu siis hommik teises päev kolmandas õhtul neljandas öö. Et seega nende emotsionaalse suundumusega läheks kokku, eks ole, noh et, et kus on siis nagu eredam mulje jääb nende fotode põhjal ja kus siis viimases saalis on juba täitsa selline pime? Kõik on nagu selline pime. Et noh, lihtsalt sellised. Ülesanded olid nagu sõnastatud. Kujundajad. Siis otsis, kuni ta leidis sobivat maastikku, kud sobivad hooned ja siis pildistas neid pärast Monteeris sellest kokku sellised toredad. On lood, mis annavad täiesti kogu sellele näitusele sellise terviklikkuse, et nagu tõesti võimaldavad minna inimestel sellesse soome-ugri maailmasse sisse Ja siis põrandaks on alt valgustatud sinine sinine tasapind. Ja see on niisugune tunne, et, et inimene liigub justkui mööda jõge ühest ruumist teise. Nojah, mitte kogu näitusel, aga see näit sissejuhatav osa ja, ja see esimene koridor, see ja siis nagu valgusjõgi sinine, ere valgusjõgi viib külastajad siis neid sissejuhatavas osast kus on selline informatiivne materjal, erinevad andmed soome-ugri rahvaste kohta viib sellesse etnograafilisse ossa või sellesse ossa, kus on rohkem selline emotsionaalne osa, kus näidatakse siis millised need rahvad on. Et noh, tuleb välja, et see jõgi moni nagu imetabane mõte, sest et noh, kui näituse eesmärk, aga üldiselt on see, et ta nagu noh, oleks nagu igale ühele midagi, eks ole, et me ei tee mingile kindlale inimeste grupile ideesid, näitust vaid noh, selline väga raske eesmärk, et püüda teha selline näitus, mis on kõigile huvitav. Aga sellist asja on väga raske teha. Aga siis valgusjõgi näiteks lummab lapsi täiesti, et kui võib-olla neil on natukene raskem lugeda seda teaduslikku informatsiooni, mis seal seinte peal on, aga aga siis nad saavad vähemalt kalu taga ajada, mis ujuvad nagu seal jões. Et nagu kalade sellised kujutised ja on jälle kõik hästi, sest miks mitte jõgi seostub soomeugrilaste mitoloogiaga ja kas või siis sellisel mängulisel viisil natukene sellist väikest soome-ugripisikut süstida. Tõnisson. Mulle tundub, et kui praeguse aja eestlane see komidest, huntidest ja neenetsi des midagi teab, siis põhiliselt Lennart Mere 30 aastat tagasi ekraanidele tulnud dokumentaalfilmi tormipojad põhjal. Ja see on üks lugu hantide karu peiedest, rituaalidest, hantide maailmanägemisest ja sellisena see film on. Lõpeta huvitav. Handid elavad Obi jõevesikonnas, Teie Art leetiks põhilisi uurimissuundi on olnud ka Obi ugrilased metsa- ja tundraneenetsi. Et kui te olete käinud oma väga paljudel uurimisretkedel, kas te olete liikunud Lennart Meri jälgedes või see on nii suur piirkond, et jagub kõikidele avastamist ja teaduslikeks kirjeldamiseks materjali? Jah, see Lääne-Siber on täiesti hiigelsuur. Ja noh, niimoodi kellelegi jälgida suhteliselt liikuda on raske, aga ma olen paar korda olnud ka nendes piirkondades, kus Lennart Meri tegi Aga noh, spetsiaalselt ma ei ole tema võib-olla tema sellist filosoofiat või tema mõtisklusi ma ei ole otsinud sealt Siberist, vaid olen püüdnud lihtsalt lasta kultuuril minu juurde tulla, nii nagu ta siis tuleb parajasti täna igale ühele omamoodi. Te olete filminud šamaani. Kas Nad on ise tulnud juhusega teie juurde, nii nagu te praegu kirjeldate ette jätate, palju juhuse hooleks või teil on nende leidmiseks ja kohtumiste kokkuleppimiseks olnud vaja aega, raha, vahemehi veenmist, et nende loitse ja, ja transsi minekut filmida? Nonii spetsiaalselt otsida ei ole noh, nii nagu meie näitus on selline noh, tavaliste asjade näitas, et me ei püüa rõhutada sellist religioosset või sonistliku või sellist pühalikku üleliia noh natukene kõik see on seal. Sest noh, kui inimeste elu on sellest läbi imbunud, siis ikka tuleb näitusele natuke. Aga nii ka Siberis ma ei ole spetsiaalselt. Neid šamaani otsinud ja ma ei ole neid ka suitsiaalset uurinud ega filminud, mis sealt mõnikord mingisuguste rituaalide ajal on nad olnud kohal ja eks mõnega Ma olen saanud ka vestelda. Aga noh, see on selline asi, mis võib olla kaugelt tundu kasti lõputa põnev, aga võib-olla kohapeal kõigile inimestele ei tundu, kes šamaanid ei ole nagu mingid sellised väga erilised tegelased nagu võib-olla selles ühiskonnas nad lihtsalt on seal. Ja üks ant isegi ütles mulle, et miks, miks kõik välismaalased tahavad neid šamaani uurida ja ja on sellest nii ärevuses. Meil on kultuuris väga palju muid huvitavaid asju või asju, mis on isegi palju palju huvitavamad, aga aga kõigil on noh, ainus, mida siis teatakse, on siis šamaani asi. Nii et jah, ma tegelikult ei ole neid šamaani väga palju uurinud üldsegi. Mulle siiski tundub, et te olete kirjutanud ühe raamatu, mille sisuks on humanistliku kultuuri allakäik Lääne-Siberis. Nojah, aga noh, see on lihtsalt niimoodi pealkirjastatud ja pealegi see pigem puudutab sellist ajalugu eelmise sajandi esimest poolt kolmekümnendaid aastaid, kui need nõukogude võimureformid reaalselt Siberisse jõudsid ja hakati kahantide ja neenetsi elu ümber korraldama. Ja üldiselt noh, me võime niimoodi öelda, et noh, see kultuur on humanistlik, eks ole. Ja siis, kui ta varem oli selline hästi jõuline või noh, ta nagu oli kõige tähtsam asi, võib-olla missal naisi vees üldse oli, aga siis tuli järsku nõukogude võim ja hakkas seda kõrvale tõrjuma, hakati šamaani taga kiusama ja arreteerima ja maha laskma ja noh, selles mõttes, et ta kaotas nagu oma sellise positsiooni šamaanid, šamanism. Ta ei olnud enam selline avalik ja üleüldine, eks ole, avalikkuse seal olid hoopis teistsugused institutsioonid ja hoopis teistsuguseid ideoloogiad, mis hakkasid valitsema elu üle. Selles mõttes oli see sa mõistliku kultuuri allakäik ja ajalooliselt. Eks see esineb siin selle põhjarahvaste poliitilise enesemääramisega ja, ja kultuurilise enesemääramisega ja, ja te olete kirjutanud mitu teadustööd. Üks kannab siis konkreetsemat nimega Sõmy sõda ja teist korda on see leidnud käsitlust raamatus muutused ja meeleheide, rääkige palun sellest. See aastatel 1920 kuni 40 toimunud ajalooline murrang sellest ei ole väga palju teada. Rääkige meile palun sellest. Jah, et Siberisse paljud asjad jõudsid ikkagi hilinemisega noh, üleüldse igasugused muudatused, mis Euroopa Venemaal juba toimusid, nii ka see nõukogude võimu kehtestamine, noh sellisel. Sellises tavalises elus, eks ole, nagu igapäevastes asjades ja need omavalitsused ja igasugused parteistruktuurid ja julgeolekut, need kõik jõudsid kohale natuke hiljem. Aga noh, teine asi on ka see, et, Et suurem osa 20.-test aastatest oli Venemaal see uue majanduspoliitika aeg ja see tähendab, et ei surutudki väga põhjarahvastele või Siberi rahvastele peale neid nõukogude elu muudatusi. Selline poliitika oli, et et võib-olla nad võivad elada oma tavade järgi paljuski ja et ei pea nagu neid tagant kihutama, et nad igal juhul nagu hakkaksid kohe kommunistideks ja midagi sellist. Pealegi seal oli veel selline spetsiifiline juhtum, et et 20.-te aastate keskpaigas Lääne-Siberist püütud karusnahad moodustasid nud liidu ekspordist nagu veerandi, see tähendab majanduslikult väga tähtis piirkond liidu jaoks. Noh, ja siis ei olnud ilmselt riik huvitatud sellest, et hakata, kui ma nende inimeste ellu kui noh, üleliia sekkuma. Kui nad on nii olulised majanduslikus mõttes. Aga kolmanda aasta alguseks selline poliitika muutus hästi järsult hakati üle liidu igal pool ühesuguseid selliseid Nõukogude struktuure juurutama. Kollektiviseerima hakati ulakuid jõukamaid inimesi taga kiusama, šamaani taga kiusama ja see kõik toimus väga äkki nende antide Jani reisijate jaoks ja nad ei saanud nagu arust elati ka nõukogude korra ajal juba ju noh, nii nagu oldi harjunud elama. Muudatused tulid nagu kolmekümnendatel põhiliselt ja siis ei olnud Handideneetsid sellega rahul ja nad korraldasid siis kolmekümnendatel ja neljakümnendatel aastatel mitu ülestõusu nõukogude võimu vastu. Noh, need üles tõuseb muidugi noh, võib-olla niimoodi natuke uhkelt öeldud, sest põhiline milles need ülestõusud seisnesid. Kõige levinum praktika oli see, et lihtsalt korjati püstkojad kokku ja sõideti Nõukogude küladest nagu eemale, kuhugi metsa tundrasse kaugemale hoiti lihtsalt eemale Nõukogude võimu tegevusest. Aga noh, lõpuks suurem osa neist saadi ikkagi kätte mingil ajal ikkagi. Aga neid noh, oliga selliseid relvastatud konflikte natuke ja noh, sellepärast neid sündmusi, mis asi uhkelt nimetatakse ikkagi ülestõusudeks, et niimoodi kohalikus kontekstis need olid sellised väga vaprad vastu hakud Nõukogude korrale. Kas see kõik on säilinud suulises pärimuses või te olete leidnud midagi arhiividest? No. Natukene on ka suulises pärimuses tõesti, et inimesed ikkagi oskavad ka tänapäeval sellest rääkida, kuigi ta on juba raamatuid ilmunud. Aga kui veel raamatuid ei olnud, üheksakümnendatel aastatel ikka inimesed teadsid. Aga noh, võib-olla inimesed ei olnud väga Hiimukad sellest rääkima, sest. Ühest küljest tõusudest osa võtnud olid represseeritud, nad olid ikka eksele Nõukogude vastastena nagu kirjas, nad ei olnud rehabiliteeritud osa nendest üheksakümnendatel aastatel rehabiliteeriti osa mitte ja noh, inimesed isegi küünalt kellelegi isa represseeriti siis anti talle tõend näiteks. Et vaat siin kuueaastane selline tüdruk, et tema ei osalenud selles mässus, siis ta oli selline dokument, mis võimaldas tal üldse normaalselt nagu elada. Noh, need põhimõtteliselt ikka ikkagi teavad, aga ei olnud lihtne nendega alati rääkida, mõned räägivad, mõned mitte aga ka dokumentidel säiligi jah, seal noh, osa on ka trükitud mingisugustes kogumikes, sest isegi nõukogude ajal tegelikult üht-teist kirjutati ilmselt selle tõttu just jätkuna ja tegelikult see nõukogude pool nad olid väga veendunud, need põhjarahvad tõesti käitusid halvasti. Et näiteks, et kui nõukogude võim tahtis kooli rajada huntidele, siis andsid hoopis tulid püssidega, viisid lapsed koju ja korraldasid mässu ja nõukogude võim tõesti leidis, et noh, Andid ei käitu nagu väga hästi. Ja sellepärast sellistes asjast kirjutati nagu noh, kuidas Andid pahasti käitusid. Aga ka päris neid originaaldokumente on saanud ka omal ajal arhiivis vaadata, üheksakümnendatel kuidagi õnnestus. Et lihtsalt marssisin kuhugi Siberis arhiivi sisse, uhkelt teatasin, et mina olen tudengi Eestist ja tahan ning materjalide näha ja näidati. Aga nüüd enam ei õnnestuks. Ma arvan, et tänapäeval see ei oleks nii lihtne vist jah. Kajaloode, mis seal on täna etnoloog antropoloog professor Art Leete. Kui nüüd võrrelda Läänemere äärsete soome-ugri rahvaste saatust Siberi soomeugrilaste saatusega, siis seal põhjas on neil õnnestunud oma kultuuri ja elulaadi säilitada pisut kauem ja, ja paremast paremates oludes. Kas neid on säästnud karm kliima, kaugus metropolides, tugevad kogukonnad, oma kultuur, millesse risti uski sobitanud emission põhjas. No kes seda oskab täpselt kinnitada, aga eks mingis mõttes need põhjused võivad kõik olla tõesti, et kuna need põhjarahvad elavad sellistes piirkondades, mis kaua aega olid raskesti kättesaadavad või noh, ligipääsetavad ja noh, eks nad tänapäevalgi ei ole lihtsalt ligipääsetavad, aga noh, tänapäeval on juba selliseid transpordivahendeid ikkagi ja sidevahendeid, et et nendega saab lihtsamini kontakti, kui eks ole veel võib-olla mõnikümmend aastat tagasi. Ja noh, eks see aitab, aitab ka kui nende eluviis, eks ole, noh, mis. Las selline sama. Või põhjapõdrakasvatus, mis eeldavad, eks ole, seda, et eriti ei ole võimalik seda kuskil suures linnas või külas teha, siis nad peavad elama kuskil omaette ja kaugel. Ja, ja siis noh, nad ei puutu nii palju kokku selle moodsa ühiskonna infrastruktuuridega, eks ole, et noh, mõnikord puutuvad, aga noh, nad ei ole kogu aeg, eks ole. Ilmselt need on kaasa aidanud Aga ja noh, tegelikult ei saa nii lihtsalt öelda ka, et nii tohutult hästi on kõik säilinud, sest näiteks emakeeleoskus on hantide ja manside seas ikkagi väga halvas seisus. Et neid anti, mansid tegelikult elab palju siiski linnades ja, ja paljud inimesed, kes keelt ei oska, ennast identifitseerivad antideomansidena, aga siiski oskajate osakaal on hästi väike. Noh ühest küljest on, see ei ole hea, et inimesed peavad seda identiteeti tähtsaks, sest viimased paar rahvaloendust järjest on hantide ja manside arv kogu aeg kasvanud mitte keeleoskajate arvel, aga nende arvel, kes peavad oluliseks ennast samastada või ennast tunnistada, andiks võimansiks ja noh, läänemeresoome piirkonnas me kõik oleme palju kauem olnud igasuguste muude erinevate rahvastega kontaktis ja eks meie saatus on siin kõige hoopis hoopis teistsugune, kuigi jälle erinevatel läänemeresoome rahvastel on seal ka väga, väga erinev. Sel nädalal me jätsime hüvasti helilooja Veljo tormisega ja televisioonis ja raadios esitati taasosi temast suurest kooritsüklist unustatud rahvad rahvastest, kes jäävad kestma mälestustes ja rahvalaulude üleskirjutustes. Liivlased, varjalased, isurid, Ingerlased, pslased, Karjala rahas Artleitega sunni, et Siberi soomeugrilased jagavad läänemeresoomeugrilaste saatust ainult ette tulevikus. See on üks väga huvitav teema see, et kas mingi rahvas millegi välja sureb või kuidas ta välja sureb siis seal selline igavene teema nagu seal elaval antiikajast alates on arutanud targad mehed selle üle ja kui vaadata ka 19. sajandi teadlased, kes tegid Siberisse näiteks uurimisretki kõik kuulutasid, et 10 aasta pärast on kõik välja surnud enam ühtegi hunti ega kedagi, aga ta on siiamaani alles. Ja ja noh, võtame näiteks liivlased, et kui hästi konservatiivselt võtta. Et ei ole enam ühtegi inimest, kes oleks lapsepõlvest saadik kasvanud liigilises keskkonnas, kellele liivi keel oleks nagu esimene keel konservatiivsest vaatepunktist me võiksime öelda, et noh, selles mõttes nagu Liibüas ei ole ometi nad on olemas. Ja ei ole kellegi teise asi või õigus nagu öelda, et et noh, need nüüd ei ole nagu tegelikult neid Liilusi, kui nad nagu arvata tulemas, nüüd olemas. Et lihtsalt muutuvad, need viisid, ajas kogu aeg, et kuidas inimesed nagu Ennast siis identifitseerivad, millistel alustel täpselt, mis on need tähtsad? Enesetunnetuse momendid siis, eks ole ja mind ei saa keelt selles osas niimoodi üle tähtsustada, et igal juhul peab olema keel ja kogu lugu või et miks seal 150 aastat tagasi või ennustati, et kohe-kohe surevad Andid välja. Ilmselt seal põhjus oli, et sellised hästi-hästi uhked ja pikad mütoloogilised laulud, mida vähesed oskasid. Nojah, võib-olla tänapäeval enam ei oska keegi, nad oskavad teistsuguseid laule, noh lühemaid, aga, aga noh, ikkagi oskavad ja ja nad ei ole välja surnud, aga noh, see on selline igavene selline motiiv nagu kogu aeg, arvatakse, et kohe-kohe-kohe, nad kõik surevad välja. Aga tihtipeale üldse ei sure ja on väga palju aega ikka veel alles. Kuigi neile ennustati kadu juba, eks ole, võib-olla sadu aastaid tagasi. Nii et jah, see on selline põnev asi, et kuidas rahvad nagu muudavad selle viisi, kuidas nad iseendast nagu mõtlevad, mida nad peavad oluliseks selle asja juures, mis teeb nad rahvaks. Te käisite esimest korda Siberi soome-ugri rahvaste juures, kas oli 1996? Ei, see oli 91. aasta. Siis siis on sellest juba rohkem kui 25 aastat tagasi. No ja 26. Te käite vaatamas, kuidas nad elavad. Vaatate hantide vaikimist, võib-olla vaikite koos nendega, mis seal on, sellist, mida te Eestist ei leia. Hea küsimus. Ma arvan, et kui oleks küsitud, millal seda 91. aastal siis mul oli palju muljeid selles küsimuses ja mulle tundus kõik väga eriline. Aga see lihtsalt on tihtipeale niimoodi, et see Esimesel hetkel tundub, et et saada mõne minutiga enam-vähem kohe kõik ära tabanud selle kultuuri olemuse ja et ta on hoopis hoopis teistsugune kui meie kultuur ja need inimesed on põhimõtteliselt teistsuguseid ja nad on toodud ägedad. Ja, ja noh, näiteks, et nad on vait kogu aeg ja üldse ei arva, et rääkimine on eriti tähtis asi. Aga kui ma juba nii kaua olen tegelenud nende küsimustega ja ikka aeg-ajalt sõidan sinna Põhja-Venemaale ja ma ei tea, praegu mulle tundub, et nad on nagu täiesti tavalised, samasugused nagu meie lihtsalt kõik on täiesti normaalne. Mul on praegu väga raske öelda, mis, mis seal nagu sellist erilist on, ma olen kuidagi sellega nii ära harjunud. Aga noh, küllap jah, et et noh, näiteks, et nad ei pea eriti viisakaks, kui võõras inimene vastab nende püstkotta, et siis hakata nagu kohe uurima, et kes ta selline on, miks ta tuli ja nii edasi vaid esiteks See kõik võtab aega, nii võib olla, pool tundi läheb mööda ja nende arust ei ole viisakas üldse midagi küsida. Ja tegelikult ei ole viisakas hakata neile nagu seletama, kes sa oled. Aga see ilmselt tundub natukene võib-olla veider, kui meil keegi tuleks nagu uksest sisse istuks kiivalt tund aega võitma ja pool tundi vähemalt vait olles. Ja siis ilmselt meile tunduks natukene veider, aga neid on see selline omamoodi harmoonia. Vaikuse harmoonia. Ja vaikus teeb handi õnnelikuks. No see on tema keskkond, jah, ma arvan, see on võib-olla ma läheksin, loomulik asi, et spetsiifiliselt õnnelikuks teeb kui ta, kui ta saab sellist rahulikku elu elada ja siis ta lihtsalt on õnnelik. Ma arvan nii, et millest ta unistab? Noh, ma arvan, et praegu on antide unistused sellised väga lihtsad ja selged, sest no Lääne-Siber mingis mõttes, eks ole, sarnaselt selle 90. aasta taguse ajaga on jälle väga tähtis majanduslikult Venemaa jaoks ka ekspordi jaoks, eks ole, kuna seal on Nafta ja gaasimaardlad ja Venemaa. Ei, see kõige suurema osa, eks ole, oma naftast ja gaasist ja see on, ma olen väga tähtis. Mis tähendab, et juba aastakümneid on siis sealset keskkonda selle tööstuse kaudu nagu rikutud ja inimestel jääb üha vähem selliseid vabu alasid, kus nad saavad elada viisil, nagu nad tahavad. Nii et ma arvan, et sellised väga suured ja väga elulised mured on neil ja ma arvan, nad unistaksin, et seda neid muresid kõiki ei oleks. Aga ilmselt ei ole ka väga reaalne oodata, et ma ühel hetkel ütleb, et oi, et hea küll, ärme siis seda naftat ja gaasi tooda, et et las need Andid siis elavad seal rahulikult, noh, ei ole väga loogiline asi, mida eeldada. Aga nad ei saa mingit rahalist kompensatsiooni maavarade eest, mis tegelikult ju neile peaks kuuluma. No mingisugust kompensatsiooni nad saavad, neil on õigus saada tõesti nendelt naftakompaniilt naisteks üldsegi naftakompaniid peavad tavaliselt ikkagi küsima inimeste käest luba kes elavad tamiil aladel, kus naftafirma tahab hakata ta siis naftat tootma. Noh, need alad ei ole nagu mitte nende hantide sinieraomand, aga noh, nad on nende sellised sugukonna maad noh neil on nagu mingi selline õigus nendele aladele. Ja siis noh, seal on nagu määratud, kellele, kellel siis on õigus, millisele osale sellest alast. Ja noh, põhimõtteliselt peavad naftafirma nendega kokku leppima, noh ja siis kui saavad kokkuleppele, siis ühtlasi lepitakse kokku, et kompenseerimise viisid. Aga noh, ma arvan, esiteks need kompensatsioonid, mis nad saavad, ei ole tegelikult väärt, eks ole, seda asja. Aga noh, nad võivad kohati olla ikkagi inimeste jaoks majanduslikult olulised. Et noh, paljugi, et kui abstraktselt võtta, tegelikult. Tegelikult võiksid nüüd palju suuremad olla, aga põhimõttelised nad saavad. Jah, aga see on jälle selline keeruline küsimus, et. Nad kaotavad oma keskkonna ja ja et ja see muudab, eks ole, inimese, sellist elu siis olekut või elufilosoofiat, sest kui muidu ise inimene elas seal alal ja püüdis kala pidas jahti, noh, ta ise sai hakkama, aga nüüd tal on hoopis teistsugune roll, eks ole, selles ühiskonnas ja, ja see ei tundu võib-olla nii meeldiv ja nii austusväärne, eks ole, noh, et, et saad seal mingisuguseid vahendeid, eks ole. Naftafirmalt noh, see on nagu hoopis teistmoodi, aga noh, nad saavad jah, ei, seda mitte sedasi ei ole nagu lihtsalt null ja lihtsalt naftafirmad lihtsalt võtavad, noh ikkagi on, on mingeid kompensatsioonimehhanismid. See püsinäitus, millest me saate alguses rääkisime, Uurali kaja Eesti Rahva Muuseumis on suurepärane näide muuseumi teadurite ja ülikooli teadlaste õppejõudude koostööst. Kui teil professor Leete oleks võimalik, kui panna unistuste ekspeditsioon Siberi soome-ugri rahvaste juurde, kui teil poleks tarvis lugeda aega ega raha siis kellede siit Eestist kaasa võtaksite, kuhu te täpsemalt läheksite ja mida uuriksite? No ma arvan, ma tegelikult ei võtaks kedagi kaasa. Ja mitte sellepärast, et mulle keegi üldse ei meeldi, aga lihtsalt niimoodi on kõige parem käia uurimas üksinda. Et kui lähen juba mingi seltskonnaga kes võivad olla küll minu sõbrad, aga minna siis muudab nagu seal võib olla nendes väikestes handi mansi neenetsi kogukondades muudab sellist tasakaalu palju rohkem. Ja ka üks inimene noh, ei häiri seda kohalikku elu nii palju. Ja seepärast noh, ma arvan, paljud Siberi uurijad, nad käivadki üksinda, sest see lihtsalt on kõige parem viis kuidas seda uurimisteha ja kuidas, kuidas rännata. Sest niimoodi saab kõige paremini noh, nagu sukelduda sellesse kohalikku ellu või kuidagi olla sellises olukorras, kus kõik inimesed ümberringi on, eks, selle Handid mitte niimoodi, et mul on alati võimalik kellegagi seal veel vestelda kellelgi noh, sellise endale harjunud viisil, vaid, et ma peangi ennast harjutama siis nende kohalike kommetega, nende käitumisviisidega ja noh, mul ei ole võimalik sellest välja, ta nagu mingil hetkel Kuhu täpsemalt läheksite ja mida uuriksite? See on küll väga huvitav küsimus. Väga huvitav. Ma ei tea, ma arvan. Kui oleks. Nii palju aega ei ole tegelikult, aga kui oleks, võib-olla ma püüaks nagu korrata sama retke mis oli kõige esimene retk 91. aastal, sest see oli selline suhteliselt naljakas, siis meid oli küll. Päris mitu tudengit Tartust koos läksime aga täitsa huvitav oleks püüda nagu uuesti kõik läbi teha ja vaadata, mis on nagu juhtunud umbes 25 aastaga? Jaa, jaa. Oma jalajälgi otsima just ma lugesin kuskilt, justkui ei oleks väga kaua tõena võetud mõttekäik, et kõik soome-ugri rahvad on pärit Uurali algkodust algkodust, et seal nüüd ümber lükatud. Kas võib tõsi olla? No vahel päris ümber lükatud. Ja siis ei ole ju mingisugune tõestatud fakt kunagi olnud, noh, see on lihtsalt selline. Noh, ütleme, et teaduslik metafoor või noh, et see on, ütleme hüpotees, eks ole, on olnud, et, et see soomeugrilaste Noh, olulisem selline kogunemiskoht kunagi aastatuhande ees võis olla kuskil uurelite kandis. Aga noh, ma tõesti ei oska öelda, sest ilmselt ei ole eriti lihtne selliseid keelelisi geneetilisi arheolooge loogilisi andmeid sedasi üksüheselt kokku panna, eks ole, noh, eriti just keel ja ütleme seal arheoloogiat. Võimalik, eks ole öelda, et mis keeles keegi kuskil kõneles ja lase võib jääda veel kauaks arutelude objektiks, aga noh, me näituse jaoks võtsime sealt selle sellise metafoorina, selle Uurali küsimuse, sest et noh, see on siiski selline Väga levinud ja kuulus väide ja ilus uurali sõna on ka ilus ja ja kuna fennougristika klassikud on, on niimoodi ikkagi arvanud ja siis sellest retrohõngulised nähtusena. Geeniteadus ei aita siin etnoloogia. Antropoloogia otse geeniküsimus on, eks ole, iga, mis hästi huvitab paljusid inimesi, kes soome-ugri küsimustega tegelevad, sest et hea küll, et kui meil keeleline seos on tõesti olemas ja see on selge ja tõestatud ja igasugused muud seal vaimse ja materiaalse kultuuri küsimus, et on palju hüpoteetilisemad ja selliseid seoseid on raskem leida või nad on hästi vähesed noh siis just see, et kajase geenides ja osalemas. Ja noh, ilmselt siin Mul on raske öelda, mis veel kõik, eks ole, võidakse avastada, aga arvan, et üldine üldine siin vastuski geneetikute poolt on selline, et geenidel sarnasemad ikkagi rahvastel, kes elavad üksteise läheduses. Ja noh, see on see loogika, eks ole, kuidas asi toimib, aga et soome-ugri laste omavahelised geneetilised seosed Hargnevad sarnase sellise puukujuna nagu on keelepuu, aga lihtsalt küsimus on, et kui teha selline geneetiline puu, siis seal on ka palju igasuguseid muid rahvaid, kes tulevad sinna vahele, kes keelepuu peal ei ole, eks ole, meil seal vahel et noh, ei saaks öelda, et et geeniteadlaste uurimused annaks sellise mingi ühese lihtsa selge vastuse, nagu, et kuidas siis ikka niimoodi väga täpselt on selle some-ugri geneetilise sugulasega, sest noh, võib-olla geeniteadus ei ole nüüd ühemõtteliselt mõeldud selleks, et anda täpselt selliseid vastuseid, mis võib-olla noh, huvitavad niimoodi lihtsal tasemel meid, et noh, et kas siis kas siis need geenid ütlevad meile täpselt selle asja ära noh, ilmselt need andmed on natuke teistsuguse iseloomuga. Ja mitte nii ühemõttelised Aga see keelepuu on Uurali kaja näitusel üleval. Jah, no sellepärast, et selles sissejuhatavas osas see on siiski üks kindel asi, et mis seob sammuga rahvaid, see on keel keelepuu võimaldab näidata neid keelelisi seoseid, võimaldab näidata, millised keeled omavahel sarnasemad, lähedasemad millised on omavahel kaugemad, sest noh me ei oska, eks ole, sajaprotsendiliselt öelda, et see noh, kõik see areng on täpselt nii toimunud, eks ole. Aga noh, ikkagi see näitab keelt, omavahelisi seoseid ja selles mõttes on nagu tarvilik, et siis on väga lihtne. Et tulevad ka inimesed, näiteks, kes ei ole mitte midagi kuulnud soome-ugri lastest varem. Nad saavad kohe aru, et nad on mingi mingisugune sarnasus. See uus püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis näitab siis, kust meie eestlased tuleme. Kas see näitus näitab ka, mis meist kui rahvusest edasi saab? Noh, seda võib-olla näitab paremini Eesti püsinäitus, aga meie jääme ikkagi nende soome-ugri põlisrahvaste kujutamise juurde ja ei püüa väga palju ennustada, aga eks loodame paremat. Loodame, et seal on mingisuguseid kultuurilisi vihjeid, mis võivad ka meile kasuks tulla, mida me saame ära kasutada oma ühiskonnas. Kas püsinäitus tähendab seda, et ta on seal püsivalt aegade lõpuni üleval? See on hea küsimus. No võib-olla tõesti, ta on aegade lõpuni, aga. Üldse nagu arutanud või, või veel vähem otsustanud, et kui kauaks ta nüüd täpselt üles jääb. Alles. Alles Ohine ja põhime sellest suurest tegemisest ja ei ole üldse mõelnud selles mõttes tulevikku. Aga ega siis selle tuleviku mõtlemisega, mis puudutab nii pika ajalooga teadust, kui on antropoloogia etnoloogia, ega sellega ikka väga kiiret ei ole. Ma tänan teid pika intervjuu eest, professor artikleid, see oli sissevaade Siberi põhjarahvaste soome-ugri selle haru. Noh, igapäevaellu eks me saime siit pisut tera siit ja teine sealt, tegemist on suure teaduste süsteemiga, mida 50 minutiga kuidagi ei hõlma. Aga ma arvan, et me äratasime isu inimestes tulla Teie põhimõtete järgi üles pandud näitust vaatama Uurali kaja Eesti Rahva Muuseumis. Ja ma arvan, et selle jutu põhjal On ehk igal kuulajal mõte, et peaks korra ka selle mõttega Eesti Rahva Muuseumis ära käima. Et just nimelt seda Uurali kaja näitust vaadata. Tänaseks kajaloodis kõik, tuleval laupäeval on meil juba uus külaline, räägime jällegi Eesti rahvast, tema saatusest aga hoopis ühe teise külalisega professor artikleid televeel kord tänu jah, kuulmiseni.