Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänane saade lilledest, täpsemalt orhideedest. Tallinna botaanikaaias on traditsiooniliselt orhideede näitus, mis kestab 12. märtsini ja seal on ääretult põnev orhideede kollektsioon haruldane, huvitava ajalooga ning populaarne nii Lätis, Leedus kui ka Sa oled Venemaal ja Soomes sõidetakse kaugemaltki seda vaatama, kellel võimalus, siis külastage kindlasti, aga täname saates ka sellest räägime ja külas on Tallinna botaanik ja troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna vanemaednik Jaan Vetik kes räägib meile orhideedest ja saab esitada talle küsimusi, et kellel on need kaunid lilled kodus ja ja võib-olla tahab jagada oma muljeid või siis on mõni küsimus, siis olge lahked, täna saate ajal saab seda teha ning tunni lõpus teeme juttu toidust. Taas valitakse parimaid toiduaineid, käimas on Eesti parim toiduaine 2017 konkus esitatud on teatud tooted juba ära ning toiduainetetööstuse liidus seeria podiseb, tuleb ja räägib, milline see saaks siis sel aastal tõotab tulla ja millised võiksid olla võidule pretendeerivat tooted. Niisugused teemad täna saates minu nimi Kristo tainejad kuulamist. Mina tüdrukut, roos. Ja mina oleme lilleke rohus. Lilleke rahus. Kerro. Peab lillekasvataja. Ja miski ei aita. Sest tohuvabohust lilleke. Tüdruk vaatab lill. Lill kasvab rahus, on tema ja maailm on tema ja maailm on tema ema. Ja lilleke rohus. Lilleke rohus. Lilleke rohus, lilleke rohus. Ja tänase teema juurde, milleks on samuti lilled, küll mitte need lilled, mis rohus kasvavad või mine sa tea, tegelikult orhideed võivad ju kruus kasvada või kas võivad, kohe saame teada, sest saates on külas Tallinna botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna vanemaednik Jaan Vetik, tere. Tere. Kas orhideed kasvavad rahus, meie omad küll see tähendab, need, kes nüüd Eesti looduses kasvavad need 36 liiki. Et nemad siis tõesti kasvavad rohus. Et no võisamblas põhisõnajalgade vahel, et noh, üldse on kokku orhideesid pealt 22000 liigi ja, ja siis üldiselt on nagu reegel, selline troopilistes maades kasvavad orhideed kasvavad sageli enamasti kuskil puuokstel kaljudel ja nii edasi. Aga need, kelle levila on, jõuab kuskile siia parasvöötmes ja subtroopikas, et et seal juba on päris palju liikega, kes maas kasvavad. Loomulikult ei saa öelda, et troopikas on ainult puu otsas, orhideed on neid maas kasvavaid ka, aga aga meie omad on, on siis kõik kõik need, kes kasvavad maas. No praegu on botaanikaaias ääretult põnev aeg, sest on näituse orhideede näitus, kas nüüd ajastatud niimoodi, et nad õitseksid, oleksid võimalikult nähtavad? Me kahjuks ei ole meie suutnud neile veel selgeks teha seda, et ütleme, et kella ja kuupäev õpetada. Et see ajastus on meil lihtsalt sellepärast et väga suur osa Tallinna botaanika orhideekollektsioonist koosneb sellisest orhidee perekonnast nagu tsümbiidiume. Ja nende õitseaeg ongi just praegu ja sest sellepärast me olemegi sättinud selle orhideenäitus aja siia ja tundub, et, et inimestele ka väga sobib. Et see on just selline aeg, kui, kui nagu ilm lubab õues midagi ilusat, tahaks nagu kevadet, aga õues ei ole veel mitte midagi teha ja ja siis noh, tahaks kuskile minna, tahaksin midagi rohelist ja, ja kuuske kasvuhoones näidatakse, orhideesid või midagi muud, et siis inimesed heal meelel tulevad seda vaatama. Palju on Tallinna botaanikaaias orhideesid erinevaid liike ja kuidas see kollektsioon alguses? Vot selle numbri ma jätan nüüd küll vastuse võlgu, et tõesti seda praegu peast ei mäleta. Aga botaanika orhidee kollektsioon sai alguse ikka nii nagu botaanikaaedade kollektsioonid alguse saavad. Esialgu vahetuses teiste botaanikaaedadega, siis mõned taimed on pärit, et siis ka loodusest korjatud. Et noh, neid on küll hästi vähe ja, ja, ja tegelikult tänapäeval seda enam nii väga teha ei saa. Aga siis üks osa just need sümbriidiumite osa, mis Tallinna botaanikaaias on, et see siis on tulnud meile väga huvitaval moel. Möödunud sajandil juba siis kahekümnendatel emigreerus Eestist välismaale Austriale Austraaliasse, selline mees, kelle nimi oli Oskar savik ja tema proovis küll igasuguseid töid, aga lõpuks siis tema lõpetab tas oma karjääri ja leidis oma õnne ja sissetuleku allika orhideede kasvatamisest. Ja kuna tema oli üks suhteliselt Nõukogude meelde mees. Ja siis, kui tema kuulis Austraalias, et Tallinnasse Nõukogude Eestis, eks see looma siis pealinnas hakatakse looma botaanikaaeda siis tema otsustas, et tema tahab sinna oma õla alla panna ja tema kirjutas Teaduste akadeemiale, et tema nüüd hea meelega kingiks botaanikaaiale Väikse koguse orhideesid tooma kollektsioonist, et mida ta siis kasvatab turunduslikel eesmärkidel. Ja siis jõudsidki nad siis Austraaliast siia ja siis isand savik käis ise neid asju kasvatama õpetamas ja, ja siis ütles küll esialgu, et ei jumalat tema siia tagasi külla ei tule, et siin on nii külm ja tema vanainimene, tema ei kannata seda külma enam välja. Aga lõpuks lõppes asi ikkagi niimoodi, et ta müüs Austraalias oma orhidee aiandi maha ja siis kolis ka lõpuks ise Eestisse tagasi ja siis tõi oma suure osa oma siis kollektsioonist ema taimedest tõi siis samamoodi Eestisse, nii et, et tänu sellele on meil tegelikult hästi põnevaid orhideesorte ja hübriide mida ei ole tõenäoliselt võib-olla, et isegi enam kuskil maailmas. Ja sellepärast olevatki Lätist, Leedust inimesed bussidega, et vaadata. No vaat seda ei oska öelda, kas selle või millegi muu pärast, et et eks siin ole ilmselt ilmselt mitmeid-mitmeid tagamaid, et ega Tallinn on ka muidu tore koht ja siis ühendatakse ilmselt. Meeldiv, meeldiv, aga et et kui on orhideenäitus toimub, siis tullakse siia ja ilmselt vaadatakse ka midagi muud. Aga jah, taastute vältel on tõesti meil meil lätlasi ja venelasi ja soomlasi käinud täitsa busside kaupa. Nüüd ka? Jah, näiteks möödunud laupäeval oli meil seitse bussitäit, lätlasi. No siis ta räägib sellest, et ta on väärt asi, kui lätlase sõidavad nii kaugele kohale siis tuleb vaatama minna. Aga teie töö oleks ka põnev teada saada selle kohta üht-teist teie hoolitsete nende taimede eest. Kui keeruline on nende soove ära arvata ja kõike seda, mismoodi need orhideed elavad ja mida nad tahavad? No, ega alati ei arvagi ära, et mõnede asjadega ongi nii. Oma arust raamatute järgi annab meile kõike seda, mida nad tahavad, aga, aga ikka nemad jorisevad ja mõned surevad äragi, sinna ei ole mitte midagi parata ja, ja nii see on. Ja elu jumal paraku on selline mis meie töö juures kõige suurem probleem on, et mida kodus, see ei ole kodus, võib-olla nii suur probleem on see, et kuna meie kasvatame oma mad ain oma kollektsiooni suurtes kasvuhoonetes siis kõige suurem probleem on ilmselt meie puhul igasugune kahjuriprobleem. Katsud katsud küll mürgitada ja teha ja puhastada ja nii edasi, aga alati jääb kuskile kõrval oleva taime külge kuskile riiuli vahele üks väike lehetäi või mõned väiksed karilased või, või mõningaid ja villtäi. Kes siis noh, ootamata kuulge, kui sulle pilk pealt kõrvale läheb, et siis ronib jälle tagasi ja et see on üks selline, selline lõputu võitlus ja nemad teevad, et päris palju paha. Aga eks see muu hooldus on, on ikka ju umbes selline nagu koduski. Istutad ümber kastaat, väeta, puhastad, siis jälle puhastad, siis vaatad üle ja näiteks peab ikka iga iga poti kord kuus või paar korda kuus ikka käest läbi laskma. Et kui õitsemisaeg on, siis, siis saab, tulebki igasuguseid õisikuvarsi toestada ja nii edasi, et. Muidu öeldakse orhideede kohta, et need on kõige lihtsamad kasvatada nii kodus kui, kui üldse. Lihtsamalt taime enam ei ole. See nüüd sõltub orhidee eest, nagu ma ütlesin, on 22000 klikki, et on tõesti sellised, kes on käinud seal suhteliselt tublid ja saavad kenasti hakkama, et noh, näiteks kodutingimustes just need sõlmida kavaliselt orhidee kutsutakse kuukingad. Aga näiteks kasvuhoones ei olenud tegelikult sugugi üldse nii nii leplikult ja, ja, ja, ja lollikindlad. Et seal on alati alati väiksed nüansid ja nii et, aga untsakad samas selliseid liike tõesti, et mida sa pead pead putitama ja, ja potsutama ja temaga pidevalt vaeva nägema. Et mõned liigid kasvatata praktiliselt ilma ilma igasuguse substraadita kuskil puuokstel. Et neid ei võigi maa sisse istutada, et nende juured jäävad liiga ummuksisse, summa sisse, substraat istutada ja, ja siis neid sageli piserdama ja seal olla. Tegelikult nad tahavad, et neile lähenetakse personaalselt või vähemalt sellises tingimustes, kus, On on sellised ebamäärased tingimused või siis need jäetaks personaalselt hooldamata, ütleme nii, et nad saaks solvuda ja õitsema järele ja tähelepanu vahel vahepeal ikka nii-öelda, et et noh, kui me nüüd võtame mingid suured kommertsaiandi ta, et siis tänapäeval on tegelikult lillekasvatus juba selline ela lillekasvatus kui elatusallikas on muutunud juba suures osas selliseks kõrgtehnoloogiliseks. Nii et kui mul on mitu kasvuhoonetäit kuukingi, et siis tõesti need tingimused on neile täiesti ideaalsed, suures osas käib see automaatika baasil on väga peenelt välja arvestatud, valgustingimused on väga peenelt välja arvestatud väärtusvajadused. Nii et, et see on juba selline tootmine sõna otseses mõttes. Aga paraku kasvuhoonetes meil on alati see, et noh, kuna meil ei ole samu taimi kasvuhoonekaupa, nii et me peame ikkagi ikkagi katsuma asjadele personaalselt läheneda. Et see, see tähendab, tähendab rohkem tööd, rohkem käsitööd. Aga kas need suured tootmisniuksed kasvuhooned, kas sealt võib leida ka haruldasi taimi, mis sobiksid botaanikaaeda või kuidas praegu tuleb uusi taimi juurde? Oi, loomulikult võib leida, et see kommertsmajandus on tegelikult hästi hästi põnev. Et on, on suuri orhidee, aiandeid, kes ongi spetsialiseerunud sellistele põnevatele, pisiliikidele ja uutele hübriididele ja looduslikele taimedele, et et on selliseid, selliseid laiendeid on selliseid, kes kasvatavad seda kasvunate täita täis täite kaupa kuukingi ja on ka selliseid, kes kasvatavad igasuguseid põnevaid liikidevahelisi hübriide. Et praegusel hetkel võib-olla üks kõige populaarsem või kõige kõige levinum asi ongi liikide omavaheline, isegi perekondade omavaheline kritiseerimine. Nii et, et mõnedel sellistel kommertsorhideedel, mida tavaliselt kutsutakse kambriateks ajalooliselt, et neil on teil võivad olla isegi esivanemaid kuskil kuus, seitse kaheksa, et erinevat liiki perekonda kokku pandud, nii et ja ega keegi täpselt ei teagi, palju, palju neid vanemaid seal kokku on. Sellepärast et eks iga sordi aretaja hoiab ju ka väikest oma salaärisaladust. Aga muidu on selliseid teada asju, kuhu tahetakse selle aretusega jõuda, et mida sa, orhideed peaks tegema, siis, et et lõhnama õitsema, kõndima, rääkima vaid, kuhu nad nagu tahavad minna nende. No üldiselt põhiline asi on ikkagi ikkagi suur, suur ja värviline õis, viimasel ajal on üha populaarsemaks üha olulisemaks muutunud ka lõhn. Ja siis nüüd kui nüüd rääkida globaalsest suund globaalselt suundumustest, siis siis tegelikult ongi kaks suundumust, et üks suundumus ongi see, et orhideed või üldse toataime käsitletakse kui sisuliselt pikaajalist Ajutist ruumi kaunistust. Et seda selle suuna puhul siis tõesti eeldatakse, et ma ostan siis selle orhideepotti ja tal oleks võimalikult suured värvilised õied, vodka lõhnavad ning kui taim ära õitseb, siis ma viskan ta minema ja lihtsalt ostalu õitsevad. Et noh, Eesti inimesele on selline lähenemine suhteliselt võõras. Ja kindlasti ei saa öelda, et sellised taimed on, nüüd oled võimatut kodus uuesti edasi kasvatada ja, ja, ja neid neid nüüd tulebki ära visata, ei, seda mitte. Ja siis teine teine suund ongi see, et püütakse aretada selliseid tublisid kodu lemmikuid, et kes saaksid kodustes tingimustes kenasti hakkama, kes oleks üldiselt sellised suhteliselt vähenõudlikud ja kes siis rõõmustaksid aastaid, aastaid aastaid orhidee sapp. Kes on Tallinna aias sellised unikaalsed või haruldased orhideed? Kui me nüüd räägime nüüd siis praegusest näitusest et muidu neliseid liike ja põnevaid asju on meil täitsa palju, aga seda, mis kui praegu on väljas, on et noh, ma rääkisin sümpiidiumitest ja nende sortidest. Et neid võib enamasti lillelettide tal kohata just lõike heitena. Et siis tegelikult nende liigid on hästi põnevad ja tänavu meil on väga-väga ilus kahe isikuga taim liigist tsümbiidium, lovjaanum. Ta on selline ilus roheliste õitega punase huulega, sellist natuke rohkem kui poolemeetriste pikkade rippuvate isikutega. Tõeliselt efektne asi on meilt tegelikult õitsenud ka varasem Nendel aastatel. Aga noh, nagu ma ütlesin, aga meil siis nagu see kella ja kuupäeva õpetamine, neil ei ole kõik hästi välja tulnud. Et ta ei ole kunagi orhideenäituse ajal õitsenud, aga tänavu ta pidas ennast kenasti üleval. Et ta täitsa praegu praegu õitseb ja on hästi-hästi uhke, et teda tasub küll täitsa vaadata. Kas on ka teada nüüd, kui jälle maailma peale minna, mõni kõige kallim orhideeliik või selline, et mida kõik botaanika tahaksid saada, aga teda on nii vähe või teda kuidagi ei õnnestunud. Sellega on, vot see on nüüd jälle väga hea küsimus, et siin, et see muutub, trendid muutuvad pidevalt, hästi, palju sõltub hind sellest, milline on, kui me räägime botaanikaaedadest, milline on selle taime päritolu, et et kas ta on saadud kuskilt teisest botaanikaaiast, kas ta on, kas ta on kuskilt loodusest pärit. Et aga siin nüüd nüüd viimase aja aja üks üks selliseid nii-öelda kultustaime või unistuste taimi on üks Lõuna-Ameerikast pärit pael, kingaliik on fragilpeedium kobadži. Et tal on hästi-hästi suured õied, sellised umbes vaksa suuruse läbimõõduga võivad nad isegi olla. Ja siis need õied meenutavad natuke gene meie kaunist kuldkinga. Ja nad on sellised suured, tite roosad. Nii et, et see on selline hästi hästi põnev liik, mis avastatud. D loodusest ka suhteliselt hiljuti 20. sajandi lõpus ja siis temaga seotud, see oli, oli väga palju, väga palju erinevaid, et probleeme, et ta, see mees, kes, kes ta Peruust Ameerika ühendriikidesse tõi, tegelikult ei saa sinna salakaubana, ta ostis taimed turult, teadmata üldse, mis see asi on. Ja siis, kui need Ameerika Ühendriikides õitsema läksid, siis, siis kirjeldati uus liik ja noh, sealt oli, seal oli taustaks oli päris palju sellist jutumärkides rõõmsat elevust. Et, et see on nagu selline, eks põnevamaid põnevamaid liike, mida siin nüüd viimasel ajal ka turunduses juba liigub. Aga mis on selline suhteliselt hinnaline ja siis tegelikult oli seda Tallinna botaanikakollektsioonist, teda ei ole, aga teda oli võimalik isegi Eestis näha. Et kui need sind möödunud sügisel Hansa plandis oli orhideepäevad, et siis üks saksa orhideefirma curlin orhidee. Et nemad olid ka oma väljapanekuga hansabändis väljas ja nendel oli siis tõesti kaasas õigs fragmenteedile Kovaczyjat, et kes siis sinna juhtus, et nägi siis selle Kovaczyga ära. Päris põnev, me teeme siin nüüd pisikese pausi, et kuulata, kuidas laulab kollane allveelaev, selline tantsis ja seejärel jätkame juttu orhideedest. Täna on saates külas Jaan Vetik Tallinna botaanikaaias ning 611 40 40 on telefoninumber, mille avame pärast järgmist laulu. Juhul kui teil on, et mõne põneva orhidee kohta või, või tahate midagi küsida. Hingehaavu-le on mu ja mu niisiis siin siin huvas truu. Su süda, homments, pesa teeks su käsiveos nii kõnniks kuus, kuid sama hästi prillida. Võiksin tuult. Kui taevas tume on valguslainet ja pelgupaik härattumus, mis teele kõik. Ainus mis täituda võiks hetkega. Kuid sama hästi, mida võiksid. Voolotaal veemaa pisaraid, hirm närves seal nukralt. Täna räägime huvitaja saates orhideedest ja saates on külas Tallinna botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna vanemaednik Jaan Vicky ning telefon stuudios 611 40 40 millele helistades saate rääkida siis oma orhideeloo või küsida. Kui olete hätta sattunud ning meil on esimene helistaja liinil, kuuleme teid. Tere, tere. Kas saan rääkida või saate rääkida? Oleme otse-eetris või olete küll? Ka mul on selline mure või küsimus, mul ei ole konkreetselt orhidee kohta, aga mulle hakkas üks lill õitsema, mis on ka väga huvitav küsida, et mis toimub. Ja meil täna kahjuks orhideesaade, aga kui lill õitsema hakkab, siis järelikult tunneb ta ennast hästi või kuidas? No täpselt nii see ongi, et et sageli tuleb see küsimus, et mul nüüd hakkas see või teine taim õitsema, et mis ma nüüd teen. Ja siis ainuke hea vastus on selle kohta, et tehke täpselt nii, nagu te olete senimaale teinud. Et järelikult te olete kõik õigesti teinud ja kui te hakkate mingit süsteemi muutma, et siis võib-olla ta solvub, järgmine kord enam ei õitse, nii et õitsemine on üks hea tunnus ja täpselt samamoodi laske edasi. Järgmine helistaja kuuleme teid alati otse-eetris. Ma olen perest vene küsima. Ma olen kadunud kõige tavalisem valge koogid. Minu juures 10 aastat. Täitsa tohutult. Ma tahaksin teada, kui pikaealiste sammardid Aitäh nüüd need troopilised orhideed võivad elada täiesti rahulikult aastakümneid. Et see, nende ealisus sõltub eelkõige pigem sellest, kui head kasvutingimused neil on, et, et seal nagu mingit kindlat kindlat vahet või lõpliku eluiga neil ei ole, et sellele küsimusele sellist ühtset head vastust ei olegi, et ühte. Ühtegi üheaastast või kaheaastast orhideed maailmas ei ole kõik need püsikud ja nende vanus sõltub täpselt sellest. Nii et orhidee on väga head tingimused, kuidas asi juba kümnendat aastat õitseb, aga järgmine helistaja hallo, kuuleme teid. Ja olete otse-eetris. Minul tuli nimelt orhidee peale mingi putukas, tõin Soomest orhidee ja arvatavasti selle peal oli ja, ja kogub siukest valget kleepuvat nagu võrku koopa sihuke. Jumala võidelnud ühtpidi ja teistpidi ja pritsinud ja ei tea, ei saa lahti ja nüüd vaatan, et tahab minna teiste lillede peale ka on hästi palju neid orhideesid, tahab minna orhidee peale, aga tahab minna ka teise lilla peale. Mida teha siis on, et kas seal mingi täi või selge? Jah, et see on nüüd hästi levinud probleem, et selle väikse valge Tutsaka nimi on, on villtäi või puuder täi ta nagu ikka, heal lapsel on mitu nime. Ja, ja see on üks, üks kõige vastikumaid ja, ja, ja selliseid, aga õnnetuseks ka kõige levinumaid kahjureid ja tema lahk temast lahtisaamine on kaunis tülikas, aga see on siiski võimalik. Et esimene lahendus on see vitama taime duši alla, pesetada korralikult puhtaks. Muidugi ei maksa survepesu kasutada, et taim võiks ikkagi ühte tükki jääda. Ja siis muretsete endale pintsli ja lähete poodi ja ostate pudeli kõige kangemat viina 80 kraadist just. Ja siis, kui veel parem, kui saate kuskilt piiritusele küüned taha ja siis võtate pintsli ja ilusasti tõmbad piiritusse või 80 kraadisesse viinakast kastetud pintsli kõikidest vähegi kahtlastest koorepragudest lehekaenaldesse üle, kus selline villtäi moodi asi võib redutada. Et, et see tapab selle täia ramp. Ja siis kindlasti ei tähenda see seda, et kui te olete seda üks kord teinud, et see siis nüüd jääb, olete sellest taist lahti saanud? Ei, kindlasti mitte. Et te peate seda asja tegema, ütleme üks pool aastat vaatate iga nädal või iga paari nädala tagant kõik need prao vahed uuesti üle pintsel date üle ja, ja siis on lootust, et temast ikkagi lahti saada. Ja siis hästi sageli küsitakse nüüd seda, et ma räägin ka selle tausta ära, et, et kas nüüd, et kuidas ma nüüd ostan 100 80-st viina või, või, või, või piiritust, et, et kas see ei ole liiga vänge, et ma võtan pigem lihtsalt viina. Et vastus on selline hästi imelik, et viinaga võite taime ära põletada pirtusega mitte. Et piiritus aurab taimedelt kiiresti ära, viin jääb sinna pikemaks ajaks peatuma. Et sellepärast on piirituse ja, või siis 80 80 kraadise viinaga seda asja natuke turvalisem teha. Ja siis, kui teil on palju taimi, et siis vaadake üle ka kõik naaber, naabertaimed. Ja just selline kahjurite küsimus ongi see, et miks sageli soovitatakse, mis alati soovitatakse, et kui te endale uue taime koju tekitate, et siis jätke ta kuskil eraldi laua peale mõneks ajaks karantiini. Et poes ei ole kunagi võimalik näha seda, et kas seal on mingeid kahjureid või ei ole, et neid võib alati olla ja, ja samas noh, fakt on ka see, et mitte ükski kaupmees, mitte ükski aiand ei müü teile pahatahtlikult kahjuriga taimed, see on lihtsalt õnnetu juhus, senise on aga, aga see on siis jah, et tuleb, tuleb seda taime juba varakult jälgida, et ehk ehk seal ei ole midagi ja et saaks juba esimesele teisele kolmandale Daile järel jälile Vot siis võtame järgmise helistaja, kuuleme teid, hallo. Kuuking vaja vanus umbes 809 aastat. Aga tal on nüüd need juur, õhujuured liiga palju otsist väljas, kuidas ma teda nüüd ümber istutan? Et mida nendega nüüd peale hakata? Õhujuured on jah selline tülikas asi, et, et taimel on nad olemas ja samas nad ei tee talle midagi paha. Nii et nendega peakski käituma niimoodi. Et kui te nüüd seda asja hakata ümber istutama tahate panna teda uude potti, et siis katsud, tegi neid õhujuuri nii palju potti suunata, kui annab. Ja kui nad sinna ei mahu, nad ei taha sinna minna, siis siis nad lihtsalt jäävad potist välja. Et. Loomu poolest kuukingad kasvab, neid ära lõikama ei peaks, parem on, mitte et natuke, kuna need juured ikkagi fotosünteesivad ja võtavad natuke õhuniiskust, et neil on nendest taimel on nendest õhujuurtest pigem kasu kui kahju. Nii et las ta, las las nad pigem jääda. Ja siis, mis puudutab neid tütartaimi, et tõenäoliselt need on siis kasvanud sinu isikuvartele enamasti ninad, ninad, seda teevad et siis nemad või et kui neil on kenasti juured all, et siis võid nad siis õisikuvarre küljest väikse varrejupikesega lahti lõigata, eraldi potti istutada ja saategi endale uue taime. Mida tuleks teha, et üldse moodustaksid need tütartaimed, sest mitte iga taim ei ole nii viljana? Kas seal ei saagi kahjuks midagi teha, et, et see nüüd sõltub täpselt sellest kuukingasordi esivanematest et mõnedel liikidel need tütartaimed tulevad õisikuvartele, mõnedel liikidel neid ei tule ja Radcas tulevad või ei tule ja nii ongi. No siis meil on kodulehe peal on küsimus küllaltki kurblik, inimene ostis endale kuukinga, nädalakese oli ilus, siis järsku hakkasid õied märtsima. Kastmine ka ei aita. Kus tegi vea? Et suure tõenäosusega võib olla näiteks näiteks selline asi, et taim sai koju tuues tuues natuke võib-olla külma et seda, seda võib juhtuda, et, et kui on pakkimine natukene viletsakene. Et, et siis kui esikud natuke külma saavad, siis, siis ta võib need kiiresti maha maha visata. Et vahel mul on kuskil supermarketis vaadates neid taimi või supermarketis käies on kaunis kahju vaadata, kuidas inimesed käivad. Orhidee õied käivad parkimisplatsil orhidee, õied tuules, lehvivad, et ega neist ilmselt kodus pikka rõõmu ei ole, et seda tuleb praegusel hooajal väga jälgib jälgima, et teekonnal poest koju taimed korralikult pakitud saaks. Aga see kastmise lugu, kas võib neid üle kasta? No enamik kodus surevaid orhideed sureb uppumissurma kuna, kuna nad looduses kasvavad puu võrades ja, ja see substraat, milles neid kasvatatakse, on ju ka selline pisikestest kooretükkidest, et siis see peakski olema väga õhurikast ja kui teil on kahtlus, kas oma orhideed kasta või mitte, kas ta siis jumala eest, jätke ta kastmata. Et pole ma kuulnud veel, et mõni oleks päris ära kuivanud või oleks päris ära kuivatatud. Et selleks peab ta juba kuudeks kast kastmata unustama, aga, aga selline paari nädala tagant kastmat kastmine või paar-kolm korda paar-kolm kastmiskorda vahelejäämist ei tee orhidee Lembit mitte midagi halba, et ta elab selle päris kenasti üle. Aga samas, kui ta elab, peab elama kogu aeg jalad vees, siis see võib üsna kiiresti surmaga lõppeda. Aga selline kastmisviisat kastad potiga ta vete hoiad seal sees tund-paar ja siis tõstad välja. Nii palju, kui on erinevaid kasvatajaid, nii palju on ka kastmisviise ja selline uputamis meetod on tegelikult päris hea, siis mullapall saab ühtlaselt, et niiskust ja tegelikult ei pea isegi isegi seda seal tund-paar hoidma, et et kui teil on kiire, võib ta lihtsalt ka niimoodi paariks minutiks veest läbi tõmmata ja, või siis või siis unustada ta sinna ütleme veerand tunniks, ega ega rohkem rohkem pole tegelikult tarvis. Niimoodi ja sel nädalavahetusel siis lõpeb, võiks öelda nii, et 12. pühapäevani on botaanikaaias orhideenäitus, kes kohale lähevad, saavad esitada ka küsimusi ja ma saan aru, et isegi saab sealt mõne orhidee endale kaasa osta. Ja nädalavahetusel on selline võimalus ka, aga ma samas ikkagi lohutan inimesi, et kes nüüd kodus vaikselt pisaraid poetavad, et oi näe, nädalavahetusel ikkagi jõuab. Et ega me nüüd taimi kokku ei korja. Enne ametlik näitus saab, saab küll läbi, aga tegelikult terve märtsikuu jooksul on ikka õisi kõvasti rohkem kui kui muidu. Niimoodi, et külastage kindlasti, lisaks taimedele on näha ka laste pilte, loodusteemalised tööd, Tallinna Kopli lasteaiad ja Arte gümnaasium ning huvikool rahukas nende noorte kunstnike orhideeteemalised pildid on siis väljas. Ja minu noh, mina olen nii panetunud juba, et ma vaat võib-olla ütlen, et need laste joonistused vaatajatel kõige toredam asi Miks mitte, aga põnev, küsin veel viimase asja, me kohe varsti hakkame toidust rääkima, kas orhideede hulgas on ka söödavaid ja mida võiks kasutada toiduained? Kes on ikka, et mõni kate troopiliste leekide varred on sellised tärkliserikkad, et neid on pruugitud niimoodi nagu meie kartulid, sööme siis eesti liit kindel, paljudel on maa sees väiksed mugulad mis on siis ka teoreetiliselt söödavat ja mida on isegi siin keskajal söödud. Ja siis kõige dum orhidee, mida siis toiduainete tööstuses või üldse tööstuses kasutatakse, loomulikult vanill. Et vanilliviljad on siis selline üldtuntud, üldtuntud. Suur aitäh saatesse tulemast, Jaan Vetik, Tallinna botaanikaaiast. Ja õige varsti kohtume juba Sirje Potisseppaga, et rääkida Eesti parimatest toiduainetest, mida hakatakse valima, eks kuuleme, kas seal on ka mõni vaniljepuding näiteks, aga praegu muusikat. Niimoodi ja nüüd toidujuttudega edasi, nagu me saime teada, siis üks populaarsemaid ja mõnusamaid orhideesid on vanilli ja seda kasutatakse ka toiduainete tööstuses. Ja eks gurmeegurmaanide seal kindlasti ongi populaarne ja tore, aga parimad toiduained, mis need võiksid olla, on taas kord, hakatakse neid valima. Ja täna on, kes meil külas, Eesti Toiduainetetööstuse liidus Sirje Potissepp, tere. Tervist. 28. veebruaril läksid siis tooted lukku, kes saatis, saatis, saan ma nii aru? Jah, võib küll öelda, et taas on aasta läinud ja me hakkame valima Eesti parimad toiduained 2017. Teatavasti toote konkurss on suunatud siis uutele toodetele ehk et eelmise aasta jooksul turule toodud uutele toodetele ja väga tore algus oli siin eelnevalt esinejalt vanill võib öelda, tõesti, on üks enim ka tarbijate poolt muuseas hinnata toote maitse, ükskõik on see siis piimatoodetega jäätisega seotud või millegi muuga. Et hästi vahva tõdemus, et me ju ei mõtle kunagi selle peale ise aga sellel aastal siis 20 kolmandat korda toote konkurss, suur konkurss ja juba kümnendat korda väikeettevõtete toote konkurss. Et võibki öelda, et see tootekonkurss on tõesti alati oodatud ja, ja ettevõtted väga teadlikult valivad oma tooteid, mida rada ja, ja meil on ju korraldajatena ainult väga suur rõõm ja, ja loomulikult ka vastutus. Aga öelge ja need on siis need tooted, mis eelmisel aastal välja toode välja mõeldi, turule pandi tooted, mis eelmise aasta jooksul on turule toonud, aga miks ta on 2017 siis lihtsalt lihtsalt niimoodi on, on läinud, et seitse valitakse nagu jah, aastaseaastase nihkega, et nii ta on kogu aeg olnud aastast Disto 993 ja tuletame meelde, esimene võidutoode oli võideks. Kas seda veel tänapäeval müüakse, müüakse, müüakse, ta on küll tootearenduse läbi elanud ja, ja reaalselt on pakend muutunud läbi elanud ja teda mitmes pakendis lihtsalt et aga aga toode turul ja võibki öelda, et see on alati nagu selline. Hea, et see oli see ajajärk, kui, kui tõesti võis öelda, et toote innovatsioon oli, oli selline vau-efektiga, et et eks me oleme täna jõudnud sellisesse ajajärku, kus üllatada on ju tegelikult väga raske, aga toiduainete tööstuses tootearenduskogu aeg käib ja, ja mida võib küll öelda, võib-olla nüüd viimased aastad tõesti, et see tootearendus ei ole nüüd olnud ühtepidi nagunii meeletult tempokas enam, aga mis meid taga sunnib, on ju kindlasti üldine turg ja importtooted. Et kui me vaatame, et maailma suurimat toidumessi, et kus me sageli väga sageli ja otsime ja meie ettevõtted saavad häid ideid, et mida üldse, mis tooteid turule tuua, sest me tarbijatena ju enam tõepoolest ei ei rahuldu lihtsaga, et me käime ise mööda maailma, tahame neid maitseid siin kogeda, et kui meie omad, tööstused ja toidutooted Nad ei suuda neid maitseid järgi teha või, või, või tehase nende alusel uusi tooteid, siis on meil turul importtooted, mis ei ole kindlasti mitte paremadega ka riigi seisukohalt sugugi soosita. Samost. Mõtlen olen ka natuke ringi sõitnud ja võrreldes näiteks kas või Soomega mitte kuskil ei ole nii suurt piimatoodete valikus kui meil samamoodi leiva sortiment nii lai ja ma ei ole mitte kuskil näinud lihtsates poodides. Noh, kindlasti on mingid kohad, kus on, aga et meil juba on nii palju erinevaid, et kas see nagu tootjatel pead valutama ei pane, et tõesti, et enam ei anna midagi välja mõelda, et juba on sortiment nii suureks läinud. No kindlasti, eks see olegi natukene problemaatiline küll ja paneb tööle siis tootearendustiimide nii-öelda idee mõtted ikka väga-väga raskesti tulevad need ja, ja ega see ei ole mingi kergevaldkond, et mille peale rõhuda, aga kindlasti on meie eelisse ja seda on ka tarbijad tegelikult välja toonud, et nad väga hindavad sellist laia sortimenti. Et tõepoolest toote tõite väga head näited, et piimatooted, piimatooted on ka sellel tootekonkursil suhteliselt populaarsed, aga võib öelda, et lihatoodete ja magustoitude kategoorias on esitatud kõige rohkem tooteid ja kolmandal positsioonil siis piimatooted. Eks mujal maailmas te tõite Soome näit, et eks seal kindlasti mõjutab konkurentsi ju ka see, et seal on kahe suure kaubandusketi käes on juba 85 86 protsenti jaeturust ehk et kui sind ei ole nende kaubanduskettide sortimendist, siis sind tegelikult ei olegi olemas. Et Eestis on jaeturul konkurents, omavaheline konkurents, viie suure keti käes umbes sama palju turuosa, et ka see piirid ja kõik tahavad natukene eristuda. Kõik tahavad võib-olla saada ka sinna nii-öelda omanäolisemaid tooteid ja, ja ma võin ka samas tuua väga palju näiteid kõikides tootekategooriates, et meil on tooted, mis tulevad ja ongi jäänud üle 20 aasta turule. Et selles osas on eestlane nagu selline suhteliselt konservatiivne tarbija, aga samas on, on ta ega olnud vastuvõtlik uutele toodetele ja tahab kogeda uusi maitseid. Aga võib-olla tõesti need näited vanast ajast, see võidakse, oli väga jama, hakkasin praegustasin meenutama, et et mida ma veel pean või mis mulle meelde tuleb, ega nagu ta ka ei tule. Jälle jälle selle pause ja te te lihtsalt ei mõtle selle peale, kui mina mõtlen selle peale, konkur mul ema lelle täpselt nii et näiteks rukkipala on ju ka aastast 1994, kui ma nüüd ei eksi ja, ja muud muud tooted, mis on väga pikalt kreeka jogurt näiteks seemneleivad, mis on erinevatel ajajärkudel saanudki lid, Kalevi erinevad kommisordid, piimatooteid, jogurtit, et tegelikult neid tooteid on ja neid tooted on ka ekspordi toodetakse. Et ongi see, et mida ettevõtted on välja toonud. Et kui selle aasta numbritest rääkida, siis piirkondlik konkurss kümnendat korda. Ja tõepoolest võibki öelda, et 59 toodet 39-lt väikeettevõttelt, et tegelikult, et väga hea tulemus ja väikeettevõtetel on muidugi tootearendus, natukene aeglasem, et väga paljud tooted, mida tehakse, nad tulevad ja nad jäävad mitmeks aastaks turule. Aga kindlasti ei saa seda endale lubada keskmised ja suured ettevõtted, et toiduain toot, et iga kui selline on muutunud juba nii lühikeseks, et kui ta ennem oli näiteks kaks, kolm aastat, siis praegu on kaheksa kuud mõnedel toodetel isegi juba väiksem ja täna mõeldakse juba järgmise aasta uusi tooteid välja. Kas. Hea asi, sisu ta võikski jääda, võtame seesama rukkipala, et on ja on ja kes on juba kord jäänud sellele truuks, vaevalt et ta läheb enam mingisugust. Pala ostma korrastada vahepeal ikka ostab, et seda me näeme müükidest, et mis ongi selle tootekonkursi puhul see tootekonkursi võit on muutunud juba nii oluliseks ja ma lööksin sind lahti, kolm tasapinda, et üks on ettevõtte ja ettevõtet. Ta on välja toonud selle, et tõepoolest nad on äärmiselt uhke, et see on tegelikult on see tohutu tunnustus mitte ainult tootearendajatele, vaid kogu sellele ettevõttele. Kaubanduskettidele aitab see, see toote võid kindlasti avad uksi. Seda on ka väga selgelt välja toodud ja kuna me koos teeme tarbijatele, see on nüüd kolmas tasand, et tegelikult kelle jaoks me siis uusi tooteid teeme, kelle jaoks meie inimesed neid kogu aeg välja mõtlevad, eks ikka meile kui tarbijatele. Kui keegi ei osta, siis paraku mul on ka mõned, võib-olla tooted tõesti ajaloost ka mis on välja langenud, nad on oma müügi müügiaja ära elanud ja no tõepoolest lähevad sortimentidest välja sellepärast et tarbijad on leidnud mingid uued, et tarbijatel in ikkagi on parima toiduainemärk, mis on ka uuringute järgi 70 74 protsenti teavad parima toiduainemärki, peavad seda kvaliteedimärgiks nii tarbijate jaoks on nagu see usalduse garantii. Ja, ja tõepoolest, nad on harjunud sellega, me teeme ju kõvasti ka turundustööd aastate aasta jooksul ja seda on ka ettevõtted välja toonud, aga, aga selge on ka see, et mitte üks võidu märk iseenesest ei anna ju ei taga müügiedu, et müügiedu ongi see, miks ka seda võitu nii väga ihaldatakse. Et tegelikult aitab siin kindlasti see, et kuidas ettevõte panustab, kui palju ta panustab, kui palju ta ise selleks vaeva näeb tema aasta jooksul väga palju erinevaid degustatsioone üritusi ja seal on just inimestel võimalik maitsta, sellepärast et, et muidu, kui sa lähed igapäevaselt poodi, sa teed oma valik ja, ja ega saiu maitsta ei saa, ennem kui kodus, et selles osas ma, ma julgustan tõesti kõiki tarbijaid. Kas see on parimate toiduainete degustatsioonid või toidu jookide degustatsioonid, mis kaubanduskettides laatadel toimuvad, et kindlasti tasub maitsta ja, ja kindlasti tasub seda võimalust kasutada. Kas siin on suuremad ettevõtted natukene paremas positsioonis, et nad saavad teha rohkem turundust rohkem ennast? Kaubanduskettidesse sisse kui väiksed ettevõtted turunduse osas kindlasti on suur eeliseid, et see on küll ilmselgelt tõsi, aga väikeste ettevõtete ja mikroettevõtete, no tõepoolest imepisikeste ettevõtete tegelikult võimalus ongi see, et mida on jällegi väikeettevõtted välja toonud meie tootekonkursilt. Et see, et nad ei oleks ise sellise tunnustuseni mitte iialgi jõudnud, et mul on väikeettevõtetest veel nagu eriti head näit, et võtame siin näiteks kaks aastat tagasi võidutoote mustsõstraketšup, et tootja Saaremaal tema ütles väga ilusti, mina käin teiega, teen mõned degustatsioonid, käin teiega koos toidumessil ja ma ei jõuagi rohkem toota, mul on tellimusi nii palju. Eelmise aasta võit ja Väike-Vigala piimatööstus oma oma suurepärase magustoiduga, et tema ütles kohe väga ilusti kaubandusketid nüüd juba. Me oleme kaubandusketid ütleme, viinud sinnamaale, et meil on olnud ju väga-väga hea koostöö ja, ja tõesti nüüd juba kaubandusketid küsivad võidu, vaid tahavad neid sortimentidesse, aga väikeettevõtted peavad endale sellega selgeks tegema ja, ja enamus saab sellest juba aru, et minna ühte suurde kaubandusketti. See tähendab mitte võimalust ainult, vaid see tähendab tegelikult väga suurt vastutust. Vastutus ka selle eest, et sul peab olema toode kogu aeg ühe ja sama kvaliteediga ja sul peab teda kogu aeg olema anda, nii et selles osas siin ongi selline nihe, et tõesti võiks proovida ka piirkondlikult ja, ja tõesti, väikeettevõtted on nagu ütleme, et kõnekäände kasutades täitsa sillas sellest võidust, et suurematel ettevõtetel on see tunnustus tegelikult, mis tooted esitatakse, nähakse juba ju ka müüginumbritest. Väga harva võib juhtuda nii, et müüginumber ühel tootel on super super hea ja, ja ta jääb väga tagasihoidlikule positsioonile, näiteks tootekonkursil. Et tegelikult eks tarbijad teevad oma valikuid ja, ja täna me oleme jõudnud ikkagi sinnamaale, et see toode võib olla ükskõik kui odav. Aga kindlasti peab olema maitsev maitsetud või, või noh, võib-olla mitte maitsvate, et teatavasti maitse on ju ka väga individuaalne, et inimestel on erinevad maitsed, aga toiduained valitakse ikka eelkõige maitse jääb, aga kes seda nüüd valima hakkavad hindama žürii koosneb meil professionaalsetest hindajatest, et tegelikult ta ei tohi toiduainete hindamiseks on ikkagi konkreetselt omad hindamiskriteeriumid ja meil on olemas selleks hindamisleht, kus hinnatakse siis kõik kõike, mida, mida on võimalik toiduaine puhul teha. Ja ma tõesti taunin sarnasid ajalehtede ja erinevate ajakirjade hinnanguid, mida trükitakse mustvalgel, et, et mul on vahel täitsa piinlik ja häbi neid lugeda, et aga need on peal tehtud, et seda mulle maitses ja nüüd lehed minu maitsega, kui te kirjutate, et see toode maitses. Ma ei tea, saepuru järgi või midagi sarnast, siis inimene peab olema enne söönud, ka. Minul on siis olnud väga lihtsalt õnnelik lapsepõlv, et ma ei ole pidanud selliseid maitseid tajuma. Aga hindamislehe juurde tagasi tulles. Me hindame toote välimust, mis on omakorda koosneb siis pakendist ja, ja tõesti toode, sest inimesed ostavad silmade järgi. Ega, ega me sellest ei saa ümber ega, ega mööda. Ja kui sa oled kaubakaupluses riiulil, seal Alt tuhanded tooted, sa pead millegiga silma paistma, siis hinnatakse kindlasti toote lõhna, konsistentsi hinnatakse konkreetselt selle toote mitte ei võrrelda näiteks väga palju on ka sellist erinevat arusaama, et näiteks võrreldakse, ma ei tea, mahla võrreldakse näiteks piimatootega, ei, me hindajad hindavad ikkagi mahla ja piimatooteid eraldi maitset kindlasti ja loomulikult, et uudsust, kuna see on uutele toodetele suunatud toote konkurss ja siin me lööme lahti lahku nagu innovatsiooni või uuenduse, ehk et innovatsioon meie mõistes on, on see, kui turule tuuakse tõesti midagi, midagi väga erilist, mida Eestis ennem ei olegi olnud. Uudsus võib tähendada pakendimuutust, mugavamaks, kergemaks, pilkupüüdva omaks, mis iganes, et seda on nagu lihtsam hinnata. Ja kindlasti tervislikust ja ka müüki. Et mis on ka oluline argument ja, ja erinevatel nendel ise loomustavatel omadustel on erinev osakaal ja maksimaalselt 60 punkti on võimalik saada. Kõik hindajad läbivad eelnevalt. Kas pikakoolituse meil on juba sellel, reedel võin, võin juba välja öelda, et sellel reedel on meil inimesed spetsiaalselt koolitusel ja enne igat hindamist tehakse ka hindamiskomisjoni liikmetele eraldi eriti koolitus, et me oskaksime hinnata ja tõepoolest seal on toitumisteadlased, seal on toitumise kooli õppejõud, seal on toiduajakirjanikud, seal on teised toiduga kokkupuutuvad inimesed, nii et, et ainukene spetsialistidest koosnev žürii Põnev laiem asjal silma peal ja kindlasti, kui juba asi hakkab sedasi võiduni jõudma ja võidutööd neid ka tutvustame. Huvitaja saates aitäh. Täna tulemast Sirje Potissepp. Jõudu, jaksu ja kõigile tootjatele samamoodi. Ning tänane huvitaja saade on läbi saanud minu nimi, Kristo väin, tänan teid kuulamast ja kohtume taas homme.