Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime matemaatikast, matemaatika õpetamisest. Kuidas on matemaatika kui õppeaine roll muutunud koolis, millised on uued õpetamise suunad ja metoodikad, kuidas vanemad saaksid kaasa aidata lapse õppimisele ja miks ikka vahel sedasi matemaatikat peetakse raskeks ja igavaks õppeaineks. Täna on saates külas Tallinna Ülikooli algõpetuse lektor Sirje Piht kes on 20 aastat tegelenud ka just matemaatiku õppekirjanduse loomisega. Ning teise teemana räägime headest lasteraamatutest. Saatesse tuleb külla lastekirjanduse uurija ja kirjanduse kriitik Krista kumberg ning saame teada, kas juba on sündinud või tegutseb näiteks Astrid Lindgreni mantlipärija. Niisugused on teemad täna minu nimi, Krista taim ja head kuulamist. Ega ta. Uue. Must pallinud. Sõjalaev saab, vanapoiss on muutunud muuda tonni uraani. Selline oli siis laul marakratist Medelane teemaga matemaatikast, mis on eluks ülimalt vajalik ja oluline, sest nüüdisajal vist enam ei ole inimtegevusala, kus matemaatikaga kui puutuks kasvõi õige põgusalt ja ometi on see üks selline õppeaine, millega kõige sagedamini mul on tunne, et kimpu jäädakse. Võib-olla veel selle kõrval on kehaline kasvatus ja võib-olla veel midagi, aga matemaatika on tavaliselt see, mille üle kurdetakse, raske, ei saa hakkama või siis või siis on asjad paremini läinud ja on õnnelikud need, kes hakkama saavad. Miks sa matemaatika palli keeruline on? Sellest täna räägime ja mul on hea meel saates tervitada Tallinna Ülikooli algõpetuse lektorit Sirje pihtidele. Tere. Te olete 20 aastat tegelenud ka matemaatika õppekirjanduse loomisega. Kas see vastab tõele? See minu väide, et matemaatika ongi kõige raskem õppeaine? Ma ütleks nii, et matemaatika on huvitav õppeaine ja matemaatikat tuleb õpetada viia õpilasteni, nii et nad saavad olla selles aktiivsed. Et nad mõistavad, miks neil matemaatikat vajan. Aga seda mõistavad nad praegu kõik. Kõik kindlasti mitte, ma usun, et kõik päris kindlasti mitte, aga siin saab hästi suure töö ära teha alati õpetaja kes küsides, miks mul on arvutamisoskust vaja, miks ma pean tundma kella miks ja miks, kus õpilased ise peavad hakkama leidma vastuseid nendele miksidele, viinad mõistavad, miks on vaja arvutamisoskust. Kas on ka matemaatiliselt andekamaid inimesi või need, kellel on kaasasündinud, juba matemaatiku sooned? Ta näebki kõike arvudes ja suudab lennult haarata ja on teised, kellel ei ole. Ma usun, et kindlasti, eks andekuse teema on üldse selline, et kui me mõtleme ka tänast klassi õpilaste peale, kui palju neid ühes klassiruumis koos on kui keeruline õpetajal märgata seda, kes, mis valdkonnas andekas on, sest me ju teame, et iga laps on milleski anda, kas siis võib juhtuda sedagi, et kust matemaatikas andekad kipuvad jääma varju varju. Aga kindlasti on neid osaledes erinevates peastarvutamise võistlustes, kus õpilased näitavad suurepäraseid kiireid tulemusi. Ehk siis märge sellest, kui kiired nutikad matemaatikas on. Millal algab matemaatika õpetamine kas esimeses klassis või võiks sellega juba algust teha kodus? Matemaatika õppimine algab elu tegelikkuses kodus. See õppimine üleüldse on selline hästi pikaajaline protsess, kus algselt me vaatame, et kolmeaastane loendab üks, kaks, kolm, me kõik oleme õnnelikud ja mõtlema, et oi kui tubli laps, näeta juba arvud. Aga ta ei loe, ei Loovel seoseid loendatud hulka ja, ja arvude vahel ta lihtsalt rõõmsalt tegutseb, emme või vanaema on talle seda õpetanud ja aga samas kasvades areneb selles saates suuremaks hakkab ta vähehaaval juba erinevaid esemeid loendama ja saabki teada. Kaks karu ja üks karu on kokku kolm karu ja nii see vähehaaval kujuneb. Ehk siis see, et me ei saa öelda seda, et matemaatika õppimine algab kas lasteaias või algab koolis. Kindlasti algab kodus. Ja kodus vaikselt, tasapisi võiksid vanemad juba siis teda arvude maailmaga või sellega, et mis meie ümber veel toimub. Tutvust teha. No ma arvan seda, et kui kodus vanematel jätkub aega lapsega mängida mitte niivõrd õppida tundma numbrikujusid ja, ja õppida arvutama, vaid just nimelt läbi mängu viia lapsed kokku siis selle matemaatika maailmaga, see on parim, mida teha saab. Aga kui nüüd tuleb kool ja siis tulevad nõudmised ja kõik tuleb meelde jätta, mismoodi seal noh, ütleme, et kas koolisüsteem on muutunud aegadega, et kuidas õpetatakse seal õppekavad ja kõik, mis tuleb täita ja meelde jäänud. Ja õppekavas on fikseeritud see, mida teatud kooliastme lõpuks tuleb saavutada, millised õpitulemused tuleb saavutada. Kui mõelda selle peale, et kas matemaatika õppimine on ajas muutunud, siis kindlasti pisut. Ta on, et kui ma mõtlen tagasi ka oma kooliaja peale ja selle peale, et kuidas tuli korrutustabel pähe, mida näiteks ja, ja kuivõrd hirmul ma olin puhkudel, kui see õppimine võib-olla ei sujunud nii hästi siis täna ma olen seda meelt, et hästi palju on vaja anda lastele võimalust harjunud toda ja selleks kasutada erinevaid võtteid, sealhulgas erinevaid õppemänge. Sest kui laps saab mänguliselt arvutada, siis tema fookuses on see mäng. Ja ma olen ise õpetajana kogenud seda, kus õppepäevale lõpus on lapsed tulnud mu juurde ja öelnud, et õpetaja aga meil ei olnud täna eesti keele tundi, meil ei olnud täna matemaatika tundi astub kõrvale keegi kolmas ja ütleb, aga kuule, kas sa mäletad, kui me mängisime seda mängu läbi teist mängu, kui me lugesime natukene seda pala ja nii edasi ehk siis lapsele loomu loomupärase mängu läbi on kõige sobivam õpetada. Aga kuidas see siis vanal ajal oli, võtame näiteks esimese Eesti vabariigi ajal, kas siis oli ka ikkagi tuli pähe õppida ja ette korrutada? Olen pedagoogilises ajaloo arhiivis ise lugenud päris põnevusega neid materjale, mida on siis tõesti kirjutatud 100 aastat tagasi ja, ja milles on välja toodud võib-olla selline minu jaoks kõige olulisem, et matemaatika peamine on hästi lähedane loodusse tajumisega ja, ja sellest tingituna ilmselt saadab ka mind matemaatika seostamine loodusega, need looduse faktid ja see looduse märkamine. Sest et kui ma küsin näiteks ka üliõpilaste käest, et millal sa täna puutusid kokku matemaatikaga või kas sa oled puutunud kokku siis me sageli ei teadvusta endale seda, et avades silmad ja vaadates kella me mõtleme, et kui kaua veel. Aga see on juba esimene samm päevas matemaatikaga tegelemisel ja kui veel ajaloo juurde tagasi tulla, siis. Ma leidsin ühe huvitava Johannes kuulbergi kirjutatud raamatu 1984.-st aastast elavate arvude tarvitajale, kus tema juba tol ajal tõi välja selle, et, et matemaatikat on vaja seostada meid ümbritseva elu ja loodusega. Ehk siis see on nii loomuomane igapäevane protsess, mis meid saadab. See kõlab mulle uudsena, sest mina olen õppinud Nõukogude koolis ja seostatud seda küll vähemalt seal koolis mingi loodusega millegiga ja kui ma praegu kuulen, siis mul nagu suu vajub lahti, et kuidas seda teha. Ja tagasi tulles veel selle nõukogude aja ja siis selle varasema aja juurde, et tõesti, et ma olen ka ise nõukogude ajal õppinud koolis, kus põhiline õppetöö toimuski, õpik ja vihik. Siis sellist ma ei tahaks öelda võtet kasutades, aga need olid siis kaks sellist õppematerjali, mis kuulusid kohustusliku osana sellesse 40.-sse riideminutisse. Täna ma olen seisukohal, et ei Õpik peab meil olema toeks, aga see ei saa olla põhivahend õppeprotsessi läbiviimisel. See, et kui sellel sügaval nõukogude nõukogude ajal meie käest ei küsinud keegi, kas kas sa soovid lahendada seda ülesannet või teist siis öeldi, et nüüd tuleb lahendada see teine, kolmas meile anti täpne aeg ette homseks pähe. Keegi selgitanud seda, miks pähe või kuidas. Ja mis ma sellega edustuse edaspidi elus peale hakkan? Vähemalt mulle jäi ka see Jah, teatud asjad, aga, aga täna on hästi oluline see, et me selgitame õpilastele, miks on vaja korrutustabelit, kus ma elus puutun sellega kokku. Miks ma pean oskama aega määrata? Kus ma taas sellega kokku puutun? See on põnev, kui sellised seosed tekivad ja on hea, kui nad tekivad juba varakult, sest siis inimesed oskavad muude asjade vahel seoseid tuua. Aga kui nüüd praeguse õppimise või õpetamise meetodite juurde tulla, siis kui palju on siin ka algus algklassides asi muutunud, et kui palju võivad lapsed kasutada abivahendeid? No meil on tulnud nüüd ka juba ammu tegelikult Isamaa nüüd öelda. Arvutid arvutid. Kalorid. Et esimese teise klassi lapsed neid ei kasuta, aga näpud kõik muud sellised abivahendid on see tänapäeval lubatud ja on see hea, kui laps. Lisaks näppudele kindlasti varbad, lapsed kasutavad väga erinevaid abivahendeid olgu nendeks siis pliiatsid, pinalis, olgu nendeks mustrid, klassi seintel, tähed, mis on tahvli kohale pandud, mis iganes. Miks laps seda teeb? Selleks on arvutamise bemisel metoodiliselt täiesti oma loogika olemas, arvutama ja õppimine algab läbi loendamise ja laps loendab erinevaid esemeid, sealhulgas sõrmi, varbaid kella numbrilaual, joonlaual ja juba eelnimetatud siis erinevad vahendid, mida siis, mis tal käepärast on? Soovid näitus on kindlasti see, et mitte mingil juhul keelata lastel sõrmed tamist. Ma olen ise ka lugenud päris palju läänes läbi viidud lääneriikides läbiviidud uuringutest ja, ja oma uurimistöös ma olen keskendunud sellele. Et välja selgitada, kuidas lapsed arvavad, tahavad siis minu jaoks kõige üllatavam oligi see, kus lisaks sõrmedele lapsed ütlesid, et nad kasutavad varbaid, kui esimese klassi laps julgeb tõsta oma jalakesed tooli peale ja ta näitab mulle vaadates suurte silmadega otsa, et kuidas sina, tädi küll aru ei saa sellest, kuidas mina arvuta. Ehk siis kokkuvõtteks ütlen seda, et kõik vahendid, mis toetavad last, arvutama õppimisel need olgu talle abiks, sest varem või hiljem, kui tema peastarvutamise oskus automatiseerub ehksus, ehk siis see, et ta suudab vastuse öelda koheselt pikalt mõtlemata jäävad need abivahendid kõrvale. Nii et ei ole põhjust karta, et ta jääbki näppude peal kogu aeg lugema. Ma soovitan mõelda igal täiskasvanud inimesel iseenda peale, et kas me kasutame sõrmi, enam ei kasuta mingil juhul, ma arvan, et me kasutame kõik. Mul ei ole olnud nii palju vaja arvutada, aga põnev seegi, me teeme siinide pisikese pausi, kuulame ühe muusikapala, mis räägib just õppimisest ja seejärel jätkame juttu ning meil on saates külas Tallinna Ülikooli algõpetuse lektor Sirje Piht. Ja kui teil on küsimusi, siis jätke need meie foorumisse siis lähtehuvitaja lehekülje peale ja sinna saab kirjutada küsimus. Aga enda elatamiseks? Päeva ja. Need vigurid enne basseini müra. Mis te arvate, et see ongi sinagi? Neid uhkeid iseaiale? Ning meie väike kodu on neuroop. Vilbiaalide öeldakse Põllu. Ja laule Peegia tunned kaarditrikki koos isaga võituid Gide abida. Kui supi meil on liiga palju piim. Ministrile võid. Tänaseks teemaks on meil matemaatika ja saates külas Tallinna Ülikooli algõpetuse lektor Sirje Piht, kes on 20 aastat tegelenud ka temaatika õppekirjanduse loomisega ning Sirje Piht. Öelge, millal tekib lastes või kuidas hirm matemaatika ees. Ikka seda kardetakse ja matemaatikaõpetajaid kardetakse ka, sest nad kipuvad olema kõige kurjemad. Jah, see on väga hea küsimus, millal see hirm tekib, et ma arvan seda päris seda hirmutekk hetke me alati võib-olla ei suudagi tabada küll, aga mida ma võin oma kogemusele tuginedes ja ka loetul tuginedes väita on see, et mida näitavad ka uuringud et lapsevanemad, kes ise on kooliajal peljanud matemaatikat ja nad on kogenud vast ebaõnnestumist siis sageli need sellised ebaõnnestunud kogemused kanduvad edasi ka nende lastesse. Ehk siis, kui üks isa tuleb kooli ja ütleb, et et oh mulle endale seal kooliajal, mis seal oli, et hädapärast sain kolmedge, et noh, ega mis mu pojast või tütrastki tahta siis siin on, mina näen, et siin on väga suur oht selles, et selle õpimotivatsiooni langus lapse puhul, kus tema vanema ootus on niivõrd madal et siis kas ta pingutab või ta ei pinguta. Ta, aga tal ei ole seda oma kõige lähedastemate tuge. Ja, ja sellises olukorras on õpetajal väga keeruline ju last motiveerida, mida õpetaja saab teha, on kahtlemata ta lapsevanemaga rääkida. Ehk siis see, et jätame need oma ajaloos kogetud hirmud sinnapaika ja, ja meie kohus on olla lastele toeks, meie lapsed on tublid ja saavad hakkama ja ja me peame nautima seda, kui nad särasilmselt tegelevad matemaatikaga hakkama. Aga kuskil ometi võib ju tekkida selline olukord, et ta jääb teistest maha või juhtub midagi, et ta enam ei järje peale, sest nii kiiresti minnakse edasi. Mida siis ette võtta, et kuidas kompenseerida või teha tagasi see aeg, mis on nagu kaduma läinud või kui on järg käest ära läinud, võib-olla kohe laps ei ütle ka, et ei saanud aru ja läheb aga edasi ja hakkab pall veerema. No selles mõttes ma soovitan lapsevanemal küll usaldada õpetajat, et olla kontaktis ja päris tihedas taktis ka ise uurida, et kuidas mu lapsel läheb. Sest mitte oodata, et kui tekivad probleemid ja siis sekkuda, sest et meie õpetajad on küll nii tublid, et nad näevad selle ära päris kiiresti annavad soovitusi, et mida võiks veel teha ja kuidas võiks, sest ma mõistan ka lapsevanemaid, kellel endal puudub pedagoogiline ettevalmistus, siis nad sageli nad ei teagi, kuidas oma last aidata. Ja, ja siinkohal näiteks ka täiendkoolitusi läbi viies olen ma ikka julgustanud õpetajaid sellele. Ta kutsuge sügisel kui õppeaasta käivitub lapsevanemad kokku ja tutvustage oma õpetamise meetodeid ja rääkige sellest, et mida saab kodus lapsevanem teha, kui laps ei suuda peast arvutada, kui ta ei suuda, näit, eks liita 12 pluss 19. Et seda peast, et siis näitame kätte kirjaliku arvutamise võtta, et see tähendab üksteise all, et lapsevanem teab, et see ei ole tahe. Et kui mu laps ei tule toime selliste arvutustehetega, et ma saan teda aidata, sest et kui see õpimotivatsioon langeb või kaob, siis seda taastada on väga keeruline. Ja sel põhjusel. Me peame võimalikult kiiresti märkama ja leidma need võtted, mis toetavat last ülesannete lahendamise juures. Et see positiivne tagasiside, see tunnustamine ja, ja lapse poolt vaadates eduelamus, et ma saan hakkama, see on hästi oluline. Mis mulle tundub, et sageli kaduma läheb, on see, et me tahame õppimise käigus kogu aeg saada õigeid vastuseid. Aga mis on õppimine, õppimine on vigade tegemine? Matemaatikaline laine, kus peab kõik olema täpne Me jõuame täpsuseni, aga me peame andma protsessis võimaluse eksida. Me peame andma õpilastele selle teeotsa kätte, et näita ära, mida sa oled lahendanud, kuidas sa lahendasid ja kus sa nüüd eksisid. Et mina olen koostöös üliõpilastega kasutanud seda nõndanimetatud kolmeveed, vabadus valida, vastutada, ehk siis see julgustan noort tulevast õpetajat sellele, et anna lapsele võimalus valida ülesanne, mida ta lahendab. Aga võimalus valida tähendab ka võimalusel koos vastutust. See tähendab, et kui ma valin ühe ülesande, siis ma lahendan selle. Ja nüüd, kui tekivad probleemid, laps küsib, et õpetaja ei oska, mida sa ei oska, näita mulle kuhumaani, sa oled lahendanud, kus tekkis probleem, ma tulen ja aitan. Ja siis sageli selgub see, et küsimus ei ole mitte kas laps oskab ülesannet lahendada või mitte. Küsimus on selles, et ta on jätnud midagi väga olulist lugemata. Ja kui ma toon ta tagasi selle juurde alguse juurde, et ta loeb kõigepealt, mida on ülesandes kästud teha ja alles siis hakkab tööle, saab ta kenasti hakkama. Aga kas praegu on palju noori, kes on nõus ja kes tahaksid hakata matemaatika õpetajateks koolides? Mina igapäevaselt puutun kokku tulevaste klassiõpetajatega, kes õpivad integreeritud õppekaval ja ja nemad saavad küll igakülgse ettevalmistuse, siis õpetamaks kõiki põhiaineid esimeses teises kooliastmes. Et nende valmisolek õpetada matemaatikat on kindlasti olemas, aga see, et nemad oleks valmis õpetama, selles mõttes näen mina väga suurt vastutust ka iseendal. Ehk siis see, et see noor inimene, kes läheb kooli, nagu ma juba mainisin, et need silmad löövad särama silmad särama ka õpetajal ja õpetajat nautima seda, mida ta teeb, sest et meie kehakeel reedab väga palju ja need väikesed inimesed, Nad ei ole rumalad, nad näevad selle ära. Aga kui õpetaja tuleb kooli, tal algab matemaatika tund või tal algab üldse õppepäev ja ta pakub selles vaheldusrikast huvitavat, aga ka raske tegevust, siis õpilased tulevad sellega kaasa, mis siis, et nad eksivad, teevad vigu, sest et see on loomulik õppimises. Aga siis, kui laps teeb vea, siis ei tohi teda kodus, ma saan aru, halvustama hakata, vaid no kuidas sa nüüd siis aru ei saanud, et et tuleb, kuidas vaktsiini juhendada teda nii, et ta ei hakkaks seda asja nagu vihkama, vältima, et nagunii ma ei oska või et nagu ei tule välja. No lapsevanemale võib siis sobida selline soovitused, ära küsi, mitte seda, et mis on vastus vaid kuidas sa leidsid selle vastuse, ehk siis kuulame ära Ps lahenduskäigud, kuidas tema mõtleb. Ja taas jälle meenub mulle see, et et ka kui lapsed sooritavad arvutusülesandeid. Ma soovitan ikka õpetajatele, et küsige, kuidas nad arvutavad. Sest lapse mõtlemine, lapse strateegiate kasutamine on vahel oluliselt keerulisem kui see, mida teeb täiskasvanu. Vot siis hakkas matemaatika on selline asi, mida pead kogu aeg elus hoidma või sellega tegelema, et ta ei ununeks ka sama korrutustabel, mida läheb kogu aeg tegelikult. No elementaarne matemaatika, see, et toime tulla igapäevaelus see saadab meid pidevalt ja sellega me peame tegelema, ehk siis arvutamisoskuse kujunemine orienteerumine ajas seal pean silmas siin nii kella tundmist kui ütleme kas siis aasta aastaaegade kuude kuudes orienteerumine lihtsam, selline geomeetria ja üleüldse mõõtmised, et miks on vaja oskust mõõta, pikkust, mõõta, laiust, arvutada pindala. Kui õpilased ei saa sellest aru, siis nende jaoks on see täiesti ükskõik. Aga kui ma tekitan, nende jaoks oli see probleemolukorra näiteks aknaklaas on purunenud ja meil on vaja anda täpset mõõtmed selle kohta, et kui suurt aknaklaasi on vaja siis siin nad puutuvad kokku sellega, et on vaja väga täpselt mõõta ei ole sugugi nii, et umbes aga noh, siin on, ütleme siis ka õpetuslikult hästi palju sellist sisulist, millega, millega tuleb tööd teha, kus ma annan õpilasele võimaluse ise saadud vastuse õigsust kontrollida. Üks lihtne näide on see, et isa ostab poest kaks kilogrammi õunu ja ühe kilogrammi pirne. Mitu kilogrammi puuvilju ostab isa kokku? Keegi kirjutab vastuseks kolm puuvilja, keegi kirjutab kolm kilogrammi puuvilju. Kas see on üks ja sama? Ei ole, esialgu võib lapsele tundub, et on. Aga kui ma näitlikustan talle ära, et tuleme ülesande alguse juurde tagasi, et kaks kilogrammi õunu või kaks õuna kuid saab visualiseeritud tema jaoks siis ta mõistab, et need ei ole enam üks ja sama senikaua kui me lihtsalt libisema sellistest ülesannetest üle ongi see, et jääb see pinnapealsus ja, ja väga kiiresti kipuvad vead sisse tulema. Hakas matemaatikas, õppekavad on liiga tihedalt, kuidas teile tundub, et võetakse liiga kiiresti osasid edasi? Minu arvates ei ole probleemide õppekavas, vaid just nimelt selles, et liigutaks väga kiiresti edasi toona hästi konkreetse näite. Teises klassis tutvuvad õpilased korrutustabeliga, see tähendab seda, et omandatakse pool korrutustabelist. Samas teame kõik seda, et on olukord, kus õpitakse teises klassis juba terve korrutustabel. Minu küsimus on, miks, miks me ei või keskenduda rohkem erinevatele ülesanne telekus saab liitmist, lahutamist treenida, kus saab seid neid esmaseid korrutamisülesandeid harjutada, kus me suuname õpilase erinevaid sõnalisi ülesandeid lahendama. Meil ei ole vaja kunstlikult kiirustada. Me jõuame kõike, sest õpitulemused, mis on määratletud riiklikus õppekavas kooliastme lõpus, need ei ole. Need ei ole siiski nii. Keerulised neid ei ole nii palju, need kõik on saavutatavad, ainused tuleb, tegelikkuses tuleb hoida rahu ja ja tempo mõõdukas, mitte aga liigselt rutata. Ma tulen nüüd meie alguse jutu juurde uuesti tagasi, et matemaatika on seotud kõigega. Me täna plaanime rääkida veel ka lastekirjandusest. Ma küsiks netest Sirje Piht, et kas näiteks matemaatika kuidagi kirjandusega seotud, kas siin annaks? Ma ei tea, arvude läbi raamatu kirjutada või, või kas see vastab tõele, et ta seotud kõigi kunstiharudega ja arendada ka loovust? Takkapihta? Ja ma usun sellesse siiralt, et matemaatika arendab loovusest, et meil on võimalik suunata lapsi loovjuttude läbi põnevalt matemaatikaga tegelema. Ma ise olen loonud kuulamisülesandeid just selleks, et suunata õpilasi auditiivselt õppima, kus nad saavad mingi loo, milles on sees matemaatikat, nad kuulavad, nad arvutavad, nad analüüsivad, kuuldud aga mis minu jaoks praegu on päris selliseks suureks väljakutseks, kus ma juhendan ühte magistritööd matemaatika muinasjuttudes. Ehk siis see, et kui palju seost on muinasjuttudel matemaatikaga, see on tõenäoliselt jälle selline temaatika, mis on meil täiskasvanutel iseenda jaoks teadvustamata. Aga see loob sellise ääretult soodsa pinnase, et suunata meie tänased lapsed raamatut. Ta juurda, muinasjutte lugema, neid analüüsima ja nendest leidma olukordi, kus tuleb väga selgelt välja seos matemaatikaga. Ma olen isa lummatud ühest Aleksei Turovski kirjutatud lasteraamatust. Ja see on 2009. aastal välja antud, kannab pealkirja kassipoeg võilill. Ma loen siit ühe, katke sellest raamatust. Maikuus tühjendas Miia Heiniku talumaja pööningu rahumeelselt, kuid väga meelekindlalt selle põliselanik kest. Ta palus sealt lahkuda 11-l nahkhiirel. Peletas minema kuus rotti ja 28 hiirt ning teatas nirk Neerole karmilt, et seal on aeg välja kolida ja et edaspidi kuuluvad kõik oravad, tihased, varblased ning teised väikesed maitsvad üürnikud, kes võiksid tulevikus siia sattuda Miia perele ja ei kellelegi teisele. Kas polnud palju matemaatikat? Oli küll ja kui need on Krist ülesannet, kui palju oli rotte, hiiri ja nahkhiiri ning kes siis kõik pidid ära minema, kui palju neid kokkuvõttes ongi ülesanne olemas. Ja absoluutselt, ja teisalt ka see, et mis põnev raamat kassipoeg võilill, miks selline pealkiri? Et siin on nii palju sellist sisulist, mida me saame õppetöösse kaasa võtta Ta, ja ikka läbi selle, et et õpetaja ise naudib ja tulevad õpilased kaasa. Õpetajad peavad olema ääretult loomingulised ja õnne jaksu neile sellel keerulisel teel. Aitäh, et saatesse tulite. Sirje Piht, Tallinna Ülikooli algõpetuse lektor ja õige varsti jätkame me heade lasteraamatutega, ootame külla. Lastekirjandusuurijad, kirjanduse kriitikud, Kristagumbergi, Kui. Enne puhtaks. Apraka soovi. Võite lugemata jätta. Peatüki number kolm. See on suur ja igapäeva. Ärge vehkige lehti ärge kirjutage eraäärte peale pääl kuusi, mis järvede Silveis laadal. Tehke raamat lahti. Leheküljel. Sealse koopa arvamba, mille pärast tasub üldse lugeda Lugu jääkski pooleli. Aga ärge luurete käes, siis teie osa juba trügiti. Ärge velge üle letiäärekirjutajale ka. Äärde peale märkusi seal mesi võiks saada. Ei mina ka. Mina ka mina kohe minema. Mina ka laste ja noorte kultuuriaasta 2017 vaata mina KE. Ja meie räägime ka siin laste ja noortekirjandusest ja räägime headest lasteraamatutest ning saates on külas meil lastekirjandusuurija kirjanduse kriitik Kristo kumberg, tere. Tere hommikust. Enne rääkisime siin matemaatikast, öelge, tuleb teil pähe praegu mõni lasteraamat, mis ongi puhtalt kohe kirjutatud sky matemaatika. Esimesena tuleb meelde. Osteri vallatu matemaatika, kus kimp tõeliselt üle annetuid, ülesandeid, mida, mida lahendades on tarvis täitsa korraliku matemaatikaalast teadmist, aga väga raske on arvutada, sest need ülesanded ajavad naerma. Selge. Ka on võimalik, aga samas jälle tekitab huvi, et kui lõpuks teada, saad, täpselt nii. Te olete lastekirjandusega palju kokku puutunud külge, mis asi on või milline on hea lastekirjandus sest meil ilmub väga palju seda praegu. Ja lastekirjandust ilmub nii palju, et see peaks õige peenikene kompass olema, mille järgi siis orienteeruda ja endale sobilik leida ja leida rada selles lastekirjanduse džunglis. No hea lasteraamatu retsepti on otsitud sama pingsalt nagu Eurovisiooni võiduloo retsepti. Ja neid retsepte on ka kirja pandud, no ühe päevani pool ja 50 aastat tagasi kirja Astrid Lindgren. Ta pöördub algaja lastekirjaniku poole ja annab retsepti. Tuleb võtta kimp vallatuid vigurwente ja segada. Kui mõne paadunud suliga lisada juurde loll politseinik ja tüütu ema puistata ettevaatlikult hulka mõistmatu isa. Seejärel vürtsitada rikkalikult riiakate dialoogidega maitse järgi vahele mõni tavaline kisma jahi hopsti, kook ahju. Aga ta ütleb ka kohe selles kirjas, et see on moest läinud. Et nüüd enam nii ei kirjutata. Nüüd tuleb võtta lahutatud ema kui võimalik, siis torulukksepast ema aatomi füüsikus. Tema ei ole ka sugugi paha, peaasi, et ta ei õmblex ega oleks liiga hea. Segatorulukksepast mamma paari osa muda, vee ja paari osa saastunud õhuga kalla peale mõni osa ülemaailmset näljahäda ja mõni osa aasta vaid lapsevanemaid ning terroriseerivaid õpetajaid. Lisa juurde paar kamaka trassi vastuolusid ning paar kamakad sugulist diskrimineerimist. Seejärel puista kõvasti peale seksi. Tootikume ning oled saanud kange ja hea, et ise. Nii et kumba raamatut teie meelsamini loeksite? Mul oleks vist esimest. Livia oleneb vanusest, võib-olla vanusega ja muutub, kuid Astrid Lindgreni võib kätte võtta ka täiskasvanud. Soluutselt ja õnneks tuleb meil niisuguseid raamatuid nii eesti autoritelt kui, kui tõlkekirjandusest kes valdavad mingid oma retsepti täiesti erinevad nendest retseptidest ja kirjutavad oma debüütteose niimoodi, et suu jääb lahti, et kuidas oskab. Ilmus siin paar aastat tagasi kaks raamatut, Maria barrelilt vilgukivioru tonie ja vahvlisüdamed ja kohe tagakaanel, et oo, see on nüüd uus Lindgren. Minusugused muidugi võtavad skeptiliselt teose pihku, et vaatame, vaatame, kas ikka on uus Lindgren. Lugesin raamatut läbi, sattusin vaimustusse ja leian, et ta ei ole uus Lindgren, tan Maria Parr ja ta võib Lindgreni kõrvale seista küll. Et need raamatud, et on nüüd ja ei muidugi seal on neid vallatuid vigurvänt ja, ja, ja, ja tüütuid emasid ka. Aga need raamatud on emotsionaalselt nagu Ameerika mäed. Et me saame naerda, sest samast ka täiskasvanu lihtsalt vesistab. Ja siis seal taga on niisugune sügav ja ilus. Et veel nädal aega hiljem, sul on hea olla, kui sa selle raamatu peale mõtled. Need ei ole eraldi, et on ainult lastele vaid lasteraamat, mis on hea või mis on kirjutatud. See kõnetab. Kõiki kui hakata sõnadega mängima, siis hea lasteraamat võib olla ka täiesti ühekihiline, sobilik ainult vanusegrupile, millele ta kirjutatud on, aga hea lastekirjandus kõnetab küll kõik. Kui palju sellist head lastekirjandust ilmub? Päris palju, neid on küll raske neid raamatuid esmapilgul üles leida, aga mullusest saagist jäi sõela peale sellises keskmises vanuses lapsele juturaamatuid hoc kümmekond, mida julgeks kohe-kohe hoobilt soovitada ka täiskasvanule. Ja teate, mõned lasteraamatud on sellised, et ma teeks nad kohustuslikuks kirjanduseks täiskasvanule. Seal on autoripoolset empaatiat nii palju, ta elab lapse emotsioonidesse nii hästi sisse ja räägib, räägib meile, mida laps tegelikult vajab. No näiteks üks imehea raamat Lara Williamsoni poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani. Selle põhiteema on see, et räägi lapsega, isa hoiab oma poega siit ja, ja ei räägi, miks nad ära kolivad. Ja, ja see ongi. Ja see ongi poiste jaoks väga-väga imelik, et oli ju isegi uus kasuema ja, ja nüüd nad peavad jälle kuhugi minema, ei tea miks ja laps, kui ta ei saa aru, mis toimub, ta hakkab lünki täitma ja ta täidab need võib-olla nii, et, et ta tunneb hirmu ja valu ja siis see soov mitte haiget teha on ju luhta läinud. Aga võib-olla veel mõni teema või kirjanik, kes võiks meid viia laste maailma sisse, et me täiskasvanutena saaks aru ja, ja lapsed, kui nad loevad neile peegeldakse vastaselt keegi mõistab mind ja minu tundeid. Ja no neid raamatuid on, on tegelikult päris päris palju ja ma nüüd ei oska öelda, et kas, kas, kas laps nagu lugedes ano ja et kas kirjanik mõistab mind ei, kindlasti kindlasti kindlasti. No nagu näiteks Morleva ookeani kutse. See on lugu, kus vennakese tasuvad teele nii nagu pöialpoisi muinasjutt. Ja autor vahetab kogu aeg vaatepunkti, et korda räägib mõni täiskasvanutest isa, ema, sotsiaaltöötaja, juhuslik teekäija, siis saavad lapsed ise sõna ja, ja ma usun, et kui laps loeb, mida teine laps arvab oma tegemistest oma oma rännakust ja talle endale on natuke laiem pilt olemas, et siis ta võib küll imetleda, et vaat kui hästi ta saab aru nende nende nende poiste motiividest. Või siis Kristiina hoolson, klaas, lapsed, jälle üks niisugune autor, kes tuleb debüütteosega ja vaatad, et oo kui äge raamat. Et seal ta mõistab suurepäraselt tüdruku üle ja läbielamisi. Isa isa nendel enam ei ole, emaga kolivad hoopistükkis uude linna uude majja ja siis see, kui halvasti tüdruk ennast tunneb. Sõbrad jäid maha, maja on imelik, kõik see sisseelamise aeg on ebameeldiv, aga siis keerab asja niisuguseks natuke tondijutuks ja ja natukene ka realistlikku seletust võib, võib sealt siis välja lugeda ja lõpuks ongi lahendus realistlik, aga tondijuttu võimalust ei nullita ka ära, et vot see on ka selline hea lapse mõistmine. Et sa annad talle natukene ka seda, mida ta soovib põnevust, mitmeid võimalusi ja kindlasti õnnelikku lõppu. Kas lastekirjanduses on ka moesuunad õudusjutud, fantaasiajutud, vampiirijutud või? Mingid sellised käima tõmmata kahtlemata. Ja ma ei ole pädev hindama, mis maailmas nendeks moesuunad suundadeks on, aga siin Eestimaal muidugi tõlgitakse küll mingi mingi mingi laineharjal raamatuid, no vampiirid ja tõepoolest vampiiriraamatuid tuli meil süle ja seljaga. Üks mood, moenähtus on ka lembe ulme ehk siis noorteraamat, vot kus peategelaseks on mõni üleloomulik olend, aetakse ikka südameasju, noh, põnev on ka, aga aga need suhted ja, ja, ja armastus on, on peamine. Et sellised, sellised moesuunad kindlasti tulevad välja. Ühelt poolt ja meil tegutsevad igasugused luukere ja lucker leebe surm, nimelt on ka detektiiv ja uurib mõistatusi koos lastega ja hirmu. Harry hoopistükkis on üks pisikene surm, kes töötab suurte surmadega koos ja peab ka hästi tubli olema hingede kokkukorjamisel. Et vot selliseid müstilisi raamatuid töid kirjutatakse, antakse välja, loetakse ka hea meelega ja no muidugi need laste kriim kaad, et mina olen väga tänulik, et meil kirjutavad keranen ja Tomusk. Sest et, et see, mis on hästi menukas sari LasseMaia detektiivibüroo, mis sobib lugemiseks või ma ei tea võib-olla juba teise klassi lapsele, et nad on hästi üheplaanilised, nad on, nad on nii lihtsad, ütles, et, et tahaks kohe öelda, primitiivsed, aga nad on nagu eelroog nagu isuärataja. Et laps loeb, ta saab raamatu läbi hõlpsasti lihtsasti, tekib eduelamus ja, ja sealt on siis sammukene jälle edasi minna. Kas tänapäeval kirjutatakse Velga muinasjutte? Oojaa tänapäeval ainult muinasjutte kirjutatakse? Lasereid nimetatakse fändasid, eks nüüd? Jah, kirjutatakse ikka muinasjutte, muinasjutt on inimesi eluaeg köitnud ja lihtsalt muinasjutt on võtnud hästi palju erinevaid vorme. Aka luuletused lähevad need korda veel? Jah, luuletused lähevad korda, aga luuleraamat ei ole lapse esimene valik raamatukogus. Et ta ta võtab selle siis kätte, kui on vaja etluskonkursile midagi valida, kui, kui õpetaja soovitab, lapsevanem suunab ja ta jääb ka väga rahule, kui see luulekogu on selline hääl ja kraps nagu meil tungal, kirjutab Aidi Valliku kirjutatud Dow, Wimberg kirjutab neid nimesid on mitmeid, aga lasteluulemaine on alla viinud need autorid, kes leiavad, et lapsele peab lihtsaid, toredaid riimuvaid salme kirjutama lihtsatel toredatel teemadel. Seal ei ole midagi taga, ei allteksti, ei tagamõtet ja laps tabab selle ära, et see on lihtsalt üks selline sõnadega helistamine ja, ja see, see köida. Palju on nende paljude raamatute hulgas, mis ilmuvad meil iga päev ka sellist sõnadega helistamist lihtsalt ja kuidas neid ära tunda, see õiget tahaks Ladze raamatute juurde tuua või kellelegi kinkida sünnipäevaks head raamatut. Kuidas. No minul on väga lihtne nipp, kui ma raamatu läbi loen ja ma nädala pärast enam ei mäleta, no mis seal oli siis järelikult ei olnudki seal midagi mäletada. Aga kui see raamat saadab mind ikka mitu päeva ja ma võin ka kuu aja pärast rääkida põlevate silmadega, kui toredat raamatut lugesin, et siis järelikult on hea raamat. Igalühel on oma raamat, see, mida mina siin maha teen nagu vana luuda või mõnele teisele hirmsasti meeldida ja vastupidi need peab selle endale eeldama leidma, enda oma, peab leidma. Ja kindlasti raamatupoes peaks tegema väikese proovilugemise, sageli ka tõlgitud tekst väga ilusas raamatus võib-olla hästi halvas eesti keeles ja seda me ju ei taha, me ei taha halba eesti keelt kuidagi paljundada või, või esile tõsta sellega, et ostame oma lapsele niisuguse raamatu. Ma ikka küsin, et millised raamatud meeldivad lastele kui raamatukogus nad laenutamas käivadki. Lapsele meeldivad raamatut, kus midagi juhtub, see ei pea olema kriminaalne süžee või seiklust süžee aga võiks muidugi olla. No mis juhtub Tjorvenis, mis juhtub Bullerby lastest? Mitte midagi erilist. Aga aga juhtuma peab kõik lüürilised pikad looduskirjeldused võiks autor vahele jääda, aga mõne lausega võiks ta ikkagi seda tausta siis selgitada ja, ja väga vaimukalt ja väga-väga iseloomulikult, võib-olla need ja laps tahab, et raamatus midagi ei juhtuks. Et oleks kahekõnet, et oleks nalja. Vahepeal võib saata või või pisara poetada, nutta võib ka, aga lõpp peaks olema õnnelik ja tal peaks jääma seda raamatut lugedes turvaline tunne. Ja alateadlikult eelistabki neid raamatuid, kus tal jääb lõpuks turvaline tunne. Kõik läheb hästi. Väga tore, ma tänan teid selle väikese ülevaate eest, kuidas valida raamatuid ja mis on hea raamat, pani kindlasti mõttetööle, vähemalt ma ise mõtlen, et võiks minna raamatukokku ja vaadata seal lasteraamatute hulgas natukene ringi. Sest et kui aeg läheb nii palju, aga kui palju te ise loete, lasteaiaraamatuid on aega ka täiskasvanud. Kahjuks täiskasvanute raamatute jaoks jääb vähe aega ja selle pärast ma olengi rõõmus, et lasteraamatute hulgas on seda tõelist suuregaagak. Kirjandust. Väga tore aitäh saatesse tulemast, Kristo Konberg, võtke heaks. Kindlasti mina minega minema. Nii. Valgus pimedus kogunev ja kurjus läheb minu mina. Ja täna on aeg sealmaal, et huvitav saade on läbi saanud, rääkisime matemaatikast, rääkisime lastekirjandusest headest lasteraamatutest ja kellel huvi soovi, siis seal on saate kordus ja võib seda ka hiljem järelkuulata. Praegu on aga saada läbi homme nuusuvite. Olime Krista taim, soovin teile kõike kaunist ja kohtumiseni juba uuel nädalal.