Vikerraadio. Tere, kell on viis minutit 10 läbi ja tehnoloogiateemaline huvita, alustab. Me räägime tänases saates voogedastusteenustest ja televisiooni tulevikust laiemalt. Voogedastusteenused pakuvad võimalust vaadata seriaale ja filme endale sobival ajal ilma reklaamipausideta, ükskõik millisest seadmest ja seda kõike väikesel kuutasu eest. Kuidas on sellise uue reaalsusega kohanenud traditsiooniline televisioon ja millisel määral muudab voogedastusteenuste võidukäik telemaastik kul toimuvat? Sellest juttu tulebki ja stuudiokülaline on tehnoloogiaajakirjanik. Hans Lõugas. Saate teises pooles nagu reedeti ikka, võtame kui viimase nädala põnevamad tehnoloogiateemalised uudised ja seda aitab meil täna teha portaali geenius KE toimetaja Kaarel Kook. Mina olen saatejuht Juhan Kilumets. Mõnusat kuulamist. Koda. Tülini. Me räägime tänases huvitajas laiemalt televisiooni tulevikust, aga me avame seda teemat voogedastusteenuste kaudu. Viimati oli huvitajas voogedastusteenustest põhjalikumalt juttu tegelikult juba rohkem kui aasta aega tagasi. Kui voogedastusteenuste lipulaev Netflix laienes Eestisse. Ka siis istus minu vastastehnoloogiaajakirjanik portaali geenius, üks asutajatest Hans Lõugas, tere. Tere. Tere. Käima alguses ikkagi põhilise üle, sest me vist ei saa eeldada, et iga raadiokuulaja täpselt teab, mis voogedastusteenus on. Mida me selle all mõistame. Ma lasen sinul, kui tea, temal mehel oma sõnadega see veel kord üle käia, siis saame rahulikult edasi liikuda. No voogedastuseks öeldakse teise sõnaga tihti interneti televisioon. See on enam-vähem täpne mõte on selles, et sa saad internetist vaadata huvipakkuvaid saateid ja filme aga ta ei ole televisioon klassikalises mõttes, et sul on saatekava, sa pead seda jälgima, vaid tellitav, sulle pakutakse mingeid valikut, sarju, filme, mõnikord ka otseülekanded spordist, muust, jaa, jaa, vaata, pääseme ligi, oluline vahe nüüd sellega, et eks seda videomaterjali internetis rohkem kui keegi jõuab vaadata, aga neil voogedastusteenused on just selliseid, kus on asi väga selgelt ikkagi teenus, sellele on tavaliselt kuutasu ja selle eest saab vaadata siis oma meeldivaid sarju ja filme ilma reklaamipausideta, mis on meile tuttavad tavalisest televisioonist. Nii et tavalises arvutis või mõnes moodsas telefonis või tahvelarvutis olev voogedastusteenus on siis asi, mille eest sa maksad kuutasu ja näed siis põhimõtteliselt sama, mida telekast. Nii et maksad oma raha ära ja siis on üks suur andmebaas ja siis sealt valida sobiva ja vaatate interneti ühendus peab, peab olema olemas, midagi alla ei lae. See on väga õige tähelepanek tõesti, et kes võib-olla on siin kuulnud, et toimuma internetist filmide alla laadimine illegaalne, eks siis juriidiline tehniline eripära on see, et juriidiliselt esiteks, voogedastusteenuses on täiesti legaalsed ja teine asi tehniline eripära, et ei pea tõmbama endale justkui suurt faili oma arvutisse, mis võtab kõvasti ruumi ja siis vaatad seda vaid vaid video hakkab mängima kohe põhimõtteliselt ja Eesti Internetiühendusi vaadates kõrvalt, siis see on. Ühesõnaga internetis toimub Su koheselt. Väga huvitav aspekt, see piraatlus, see ei ole küll meie tänase saate teemaga, kas on need voogedastusteenused selles vallas midagi muutnud ka, et odav kuumaks, sa saad meeletult sisu kätte, et vähem piraate? Täpselt tegelikult nii see seos on ja paljud uuringud on varem öelnud. Uuringuid, mis on käsitlenud, et miks inimesed tegelevad piraatlusega lähevad, otsivad kahtlastele lehekülge internetist mingisuguseid faile tõmbavad alla kontrollimata ega seal ei ole viirusid sees, vaatavad neid, riskivad seaduserikkumisega. Ja põhiline põhjus on see, et tahaks nagu väga näha seda, mida maailmas tehakse, näitlejad teevad tööd, režissöörid, filmistuudiod aga isa näiteks Eestisse ei tule või minu riiki. Ja siis lähen, mina lähevad inimesed piraatluse teed, et probleem on sellele ligipääsu. Voogedastusteenus aitabki sellest üle, et nüüd tehakse see väga mugavalt lihtsalt kättesaadavaks ja piisab nupule vajutamisest mängima ja film mängib, maksan, kuulas ära ka. Ma ei riku seadust ja see toob inimesed piraatlusest eemale, pole mõtet enam tegeleda selle seaduserikkumisega või halli alaga. Oli neid, kellele see oli tõeline rõõmupäev, kui tuli uudis, et Netflix laieneb Eestisse ja mina julgen öelda, et mina olin üks neist. Aga nüüd, kui Netflix on siis aasta või veidikene kauem Eestis olnud. Mis täpselt, numbreid on ehk raske välja tuua, kuidas neil läinud on? Viimane kord siin saates saab väga optimistlik, ei olnud. Sa ütlesid, et päris revolutsiooni me siin nüüd küll kohe nägema ei hakka. Jah, tegelikult ma praegu arvan isegi, et see muutus on olnud palju suurem, kui toona me siin arvasime sinu saates numbreid ei ole tõesti teada. See on selline huvitav maailm, kus erinevad osapooled ehk erafirmad, eks ole, avalik-õigusliku voogedastusteenust sellist erafirmad ei avalda, mitu tellijat meil on mitu vaatlejat, mitut filmi keskmiselt vaadatakse. Aga me näeme selliseid kaudseid mõjusid, mis on juhtunud ja selle põhjal on muutunud väga suur. Aasta aega tagasi me rääkisime siin hetkeks tuli Eestisse tsenerspeksi poolt suurkäik, et nad laienesid sisuliselt üle kogu maailma peaaegu kahte 100-sse riiki maailmas. Ja see nagu ära Ta süles kõik kogu selle selle valdkonna pärast seda on Eestisse tulnud lisaks juurde veel kaks voogedastusteenust, meil on kokku põhimõtteliselt neid neli selliseid siis on kodumaised telekaablioperaatorid aru saanud, et inimesed lähevadki neid vaatama, mis me teeme, on võtnud jalad kõhu alt välja ja mõelnud välja uusi viise. Nii et muutusi on olnud. Aga veel selle Netflixi teema lõpetuseks ehk et ta avas küll palju uks ja nagu ütlesid, inimesed võtsid jalad kõhu alt välja, said aru, et peab hakkama liigutama, et aga kas Netflix on Eesti inimeste poolehoiu leidnud, kui sa kasvõi oma tutvusringkonnas räägid, et neid, kes on avastanud justkui uue maailma, äkki selle Netflixi abil? Need Netflix'i reaktsioonid, reaktsioonid sellele, et Netflix on saadaval Eestis mõningase kuutasu eest vist seitse, kaheksa eurot on, seal on kahetised väga paljud on ikkagi proovinud ja vaadanud. Esimene reaktsioon on see, et oota, aga siin valikus ikkagi ei ole päris kõige värskemaid asju, mis on tulnud kuu aega tagasi välja ei ole seda minu lemmiksarja. Ehk siis esmane reaktsioon on väike pettumus ja siis ma olen ikka päris pall inimestelt kuulnud, kes ütlevad, et ahaa, et ma hakkasin vaatama, Tanel, väga-väga head doksarjad, sul dokfilmid sisenenud uued sarjad, millest me pole varem kuulnudki. Ja, ja nüüd ma vaatan iganädalaselt asju. Et see ei ole ühe-kahe inimese, vaid päris palju, ma olen kuulnud. Ja see Netflixi valik on läinud nii rikkalikuks tõesti, et seal ongi, noh, ma tean inimesi, kes vaatavad doksarja erinevatel teemadel ja ütlevad, et need maailmaklassi televisioon, korralik ei ole mingisugune nurgatagune, selline kaabeltelevisioon, mida keldris tehakse vaid maailmatasemel ja väga huvitav, väga hariv. Teised leiavad draamasarju filme. Sealt näiteks eripära on see, et ta mitte lihtsalt ei vahenda seda, et noh, kuskil Ameerikas või Prantsusmaal või mujal toodetakse mingisuguseid sarju, filme ja siis nad vahendavad neid. Netflixist on saanud nüüd ka ise produtsent, nad ise kasutavad neid andmeid, vaatavad, et mis inimestele huvi pakub ja selle andmete põhjal siis otsustavalt naha tellime. Nüüd uue sarja tellime sihukse vangladraama sellise komöödia, sellise ajalooline dokumentaal faktidel põhinev sari. Väga kuulus sari krimisari narkoz, mis räägib ühest maailma suurimast narkari mehest paluvaska baarist. Väga kõrgelt auhinnatud ja draamasari ja samas ajalooline mida ei ole kuskil mujal jällegi Netflixi sari, nii et väga palju olen kuulnud seda, kus inimesed on taasavastanud, et, et see on ikkagi päris põnev maailm. Ja. Tõepoolest, tegemist ei ole lihtsalt internetis oleva video laenutusega, toodetakse ise filme, sisu ja masi, millele sa tähelepanu juhtisid. Tegemist ei ole C-kategooria kraamiga, aga väga kvaliteetsed sarjad. Nüüd ka filmid A-kategooria näitlejatega, et see on ikkagi täiesti uus maailm, tõesti. Täpselt jah, et selle tegi lahti selle tee vist sarikaardimaja, mis on hiljem jõudis ka ERR ETV kahte, eks, aga, aga see on Netflixi enda poolt produtseeritud tellitult Sarivust mängivad staarid, tõesti. Kevin Spacey on peaosas ja tõelise tipptase ja öeldi mõnes mõttes. Filmikriitik vallas öeldi, et see on nagu selline telesarjade uus tulemine, aga mitte teles, vaid siis hoopis voogedastused. Mis maailma kontekstis selles vallas toimub, kui me ka Netflixi konkurendid võtame, palju reaalselt neid suuri tegijaid on ja kas Netflixi võidukäik üldises mõttes ikka jätkub? Noh, näiteks on liider selgelt Ameerikas on neil koduturul, on mõned konkurendid, seal on huulu ja teised, aga paar head näidet on selle kohta, kuidas on tõesti aru saadud, et Netflix millegi suure järel, et Netflix on teinud teenuse, mis inimestele korda läheb ja kui viia inimestele kohale kodus nad peaks piraatlusega tegelema, siis tuleb vältimised maksavadki selle kohta. Parim näide vist oli nüüd eelmisel aastal autosari, mis oli aastaid viivis siis ülipopulaarne topkee kolm staarsaatejuhti seda armastati üle kogu maailma kõigis riikides väga-väga kõrge lennuga, kuni nende suhe BBC-ga lõppes ja, ja mõnevõrra ootamatult siis kui nad hakkasid rääkima, et noh, et me lähme nüüd tööle, Amazoni Amazon on internetikaubamaja, tegutseb Ameerikas Euroopas ja ameti Amazon nägi, et me suudame tohutu honoraride eest need kolm saatejuhti palgata, suudame tellida ühe väga-väga kallidele sarja ja Amazon avas siis üle kogu maailma Eestis ka eelmisel sügisel oma videoteenuse, mille nimi on Amazon Prime video. Ja selle siis kroonijuveel ongi nende kolme staarsaatejuhi saade Top. Nüüd siis on selle saate nimi, bränd, tuur, Jeremy Clarkson, raien, vabandust C, mis meil ja, ja Hammond hämanson kolm, üks ilmselt maailma kõige populaarsemat autoajakirjanikku ja nende saade on samasugune nagu ta BBC siis samas stiilis nad jätkavad oma tegemisi. Aga nad on saadaval nüüd puhtalt interneti voogedastusteenuses. Ja esimene hooaeg tuli välja nädala nädala kaupa, iga nädal uus saade. Ja see oli saadaval tõesti läbi selle internetiteenuse üle kogu maailma ja see oli kindel näide selle kohta, et jah, Netflix oli väga edukas, Amazon investeeris väga palju raha ja aega, et tehase sellist kvaliteetset meelelahutusliku autoajakirjandust, seda saadet. Ja ma arvan, et neid näiteid tuleb veel. Üks suur rahvusvaheline uuring. Tähendab, et vist veerand inimestest on voogedastusteenused enda jaoks avastanud, et Eestisse protsent ma nüüd ei tea muidugi kui usaldusväärne täpselt see uuring on, aga et see protsent on vaid neli, et ma kahtlustan, et seal peab olema suurem just ma ise ka kahtlustan, et see, see vist päris nii ei saa olla. See võib olla ka terminite küsimus, sest et noh see nagu eesti keele temaatikat, neil on veel keel, kohmakas, öeldakse voogedastusteenus, interneti televisioon inglisekeelne laene, streaming, öeldakse selle kohta, aga mõte on selles, et et sa ei vaata näiteks siis Youtube'ist lihtsalt hüplikud videosid vait, tellitakse kuuendale teenuse ja sealt näed siis oma lemmiksarju. Ja võib-olla see on jah, veidi veel toores aru saama, mis see täpselt on. Aga neid on populaarne nagu ma ütlesin Eestis ja nüüd neli teenust me oleme rääkinud siin Netflixist, Amazonist, mis mõlemad Eestis kättesaadavad ja, ja põhimõtteliselt pakuvad sarnast nüüd ka siis teised. Näiteks Telia Telial on oma nutiteele, mis nii vaat vaadatav siis telefonist, arvutist lisaks nad tõid veel ühe teenuse Fox Play, mis on seotud siis fox telekanaliga. Aga Eesti vaatajatele ehtsad eestikeelsete subtiitritega sarjad ja populaarsed sarjad. Fox Play ja nagu ka osa tegelikult samasugune selline voogedastusteenus nagu teised. Ja neljas on siis Viasati kanaliga seotud viisak lei jällegi üllatavalt populaarne ja nende eripära via play puhul tuleb mainida ka seda, et võib-olla nendest neljast, mis Eestis, need on, nende eripära, see, et nad pakuvad siis ka mingisuguseid eesti sarju. Noh, ma ei ole ise väga suure televaataja, aga ma tean, et on säravat kättemaksu Tor ja veel teised, mis on väga populaarsed, mõeldud vaatajate seas, see via play püüab play tõi selle sarja uue hooaja esimese osa esimesena välja just internetis. Et enam ei ole nii, et kus sa tahad oma lemmiksari vaadata, siis sa ootad Telega vast, millal ta jõuab eetrisse vaid, vaid jõuab isegi varem sinna internetti sinna voogedastusteenusesse tüürisid. Ta ise sinna, kuhu me tegelikult jõudma pidimegi, kuidas on Eesti teenusepakkujad ettevõtted reageerinud sellele, mis toimub voogedastusteenuste maailmas ja nad ongi reageerinud nii et neil on oma vastad täiesti olemas. Et see ei ole tähendanud traditsioonilise otse-eetritelevisiooni hukku, aga sinna on lihtsalt tulnud selliseid lisavõimalusi juurde, mis kindlasti inimestele siis meeldivad, et see on selline nõudluspõhine, televisiooni. Jah, täpselt, et see on midagi sellist, mis sellise Ta väga tänapäevane nähtus on see, et inimesed ei, ei ole valmis oma elurütmi seadma, siis kindla ajakava järgi, mis telekavast vastu vaatab, vaid sooviksid vaadata omale sobival ajal. Selleks on juba tegelikult veel paar aastat nüüd pakutud neid teenuseid, kust ma saan vaadata järgi, eks, mingi nädala jagu saateid. Aga see voogedastusteenus viib selle sammu edasi, et ma tõesti, ma isegi ei pea vaatama, et kas ta, ma vaatan viimase nädala jagu eetris olnud saateid. Voogedastusteenus annab mulle valiku ja ma saan seda kõike teha. See, et need Eesti firmad nagu Telia liiableid populariseerib sihuksed, mobiilioperaator, Tele2 näit, nad, nad ei avalda jällegi täpselt numbreid. Selge on see, et meil on veel lapsekingades see neli protsenti, mis seal ühte uuringut tsiteerisid. Ma ei usu, et see väga täpne on, aga suurusjärk, millest selline, et ta kindlasti ei ole 94, eks, et nad alles alustavad. Aga selge on see, et teil on turgu ja neil on nõudlust. Ja võib-olla üks huvitav näide selle kohta on ka, mida Telia tegi. Telia on meil kõige suurem selline Digidele pakkuja. Ja, ja kui inimene võtab tellija televisiooni omale koju, ta saab digiboksi, see tähendab, panen puldist õhtul teleka tööle. Mul tuleb ekraanile menüü, ma vaatan seal ETV, ETV2, erakanalid ja nemad nüüd tegid selle, nad said aru, et interneti voogedastusteenused on niisugune oht. Inimesed pühendavad nii palju tähelepanu, et nad liidavad selle oma sinna digiboksi sisse, et kas panen teleka käima õhtul Trat, ETV ETV2 ja siis saad sealt otse hüpata Netflixi ka. Et see on nagu väike võitlus või selline konkurents inimeste tähelepanu pärast inimeste silmade pärast, inimeste silmad kippusid minema sinna arvuti poole, kus Netflix mängis. Aga et neid ikka tuua tagasi telekate digiboksi juurde, siis nende käike oli see, et püüda inimesi hoida seal. Et Netflix on nüüd osa sealt, aga näiteks on ikkagi selgelt omaette kuutasu oma etteteenus. Veel sellest turust rääkides, siis on ka meie ettevõtete inimesed välja öelnud, et ei ole voogedastusteenused röövinud neilt vaatajaid, et et ikkagi see praeguses selline tasakaal on olemas, et kas on siis nii, et voogedastusteenus on väikene, magus boonus neile, kes soovivad midagi enamat, et päris nii ei ole, et inimesed lõpetavad lepinguid tormavad Netflixi Amazoni juurde. Tead, sellega on niimoodi, et eks need, kes siin tegutsevad, oma turuosa nimel, eraettevõtted, nende töö sõnastavad neid trende nii nagu neil on mugavam. Uuringud ütlevad siiski, et mida nooremad inimesed on, seda vähem nad tegelikult vaata traditsioonilist televisiooni, nad isegi ei ole kunagi läinud sinna, et võtame siis selle telesiis, lõpetame lepingu ära vaid noh, okei muidugi kui me räägime alaealistest noortest elavadki perega peredega võttega omati lepingut. Aga kuskil seal kuni 35 aastased tihti ütlevad, et pole vajagi, ei pea võtma seda televisiooniteenust omale koju, mis on minu vanemal põlvkonnal ja seemne suur auk olnud ja Nemad on see, kes on peamine sihtgrupp eelkõige nendele internetitelevisioonile. Ja kui neid saada, siis juurde, kui me mõtleme demograafilist kõverat, siis nendele tele teletööstusele on järsku suur auk tekkinud on ju, et need nooremad kuni 35 aastased ei tahagi telekat vaadata, ei olegi mõelnud selle peale, et ma võtaks selle. Aga kui nad tuua sealt voogedastusteenuse juurest tele klassikalisi telekanalit ka vaatama, siis nagu suur võit. Et ei ole võib-olla see õige sõnastus jah, keegi lõpetanud on väga paljud lõpetavad lepingu selleks, et minna vaatama interneti, televisiooni või voogedastusteenust. Et pigem on see, et tuua mõned veel tagasi, kes annab päästa teleri ette kohe räägin teletööstuse seisukohalt. Aga, aga paljud ikkagi võtavad paralleelselt jah, et meil on olemas oma klassikaline televisioon veel alles, aga siis nüüd aasta jagu, mis on tegelikult üsna lühike aeg, aasta jagu on siis ka üha rohkem neid pakkumusi voogedastus, mis toimub? Näiteks USA-s, kui sa oskad öelda, et see paanika oli seal vahepeal päris suured kaabeltelevisioonisurm on käes, et kõik inimesed lõpetavad lepinguid massiliselt ja liiguvad ülevoogedastusteenuste juurde, et kas seal on ka see asi rahunenud selles mõttes, et pole keegi nagu ei surnud raadio õnneks välja televisiooni tulekuga, et ei ole ka kaabeltelevisioon otsi andnud. Otse ei ole andnud küll mehhiklase teleturg on hirmus keeruline ja seal on meie mõistes hästi kallis, et kuuhinnad alati inimesed maksavad üle 100 dollari, noh meie mõistes üle 100 150 eurot võib-olla selle eest, et ma saan ühe suure komplekti teenuseid ja tehtud lihtsalt tehniliselt väga raskeks, see, et sa saad loobuda mõnusalt, et ma ei vaata telekat, panen selle kinni, aga seome su käed ka sellega, et saada kodune internet, et võib-olla mingid muud lisad veel ja, ja tehtud raskeks, et et selline termin on tõesti selle kohta, et ma siis lõpetan oma kaablilepingu ja lähen puhtalt interneti peale, et seda nagu inimestel lasta väga teha. Aga Ameerika tegelikult väga paljuski üldse tele teletööstuses elatakse selle pealt, kui palju on Sparti otseülekandeid ja Ameerika on spordimaailma unistuste maa, korvpall, ameerika jalgpall, jäähoki ja nii edasi. Ja nende puhul siis nende jaoks on see väga oluline tuluallikas, et kas nad saavad näidata oma ülekandeid siis kaabeltelevisiooni kaudu inimestele, kes maksavad selle eest. Või on nad juba ka väga edukalt läinudki voogedastusse ma saangi vaadata seda endi jäid korvpalli, jäähokit otse voogedastusteenuste kaudu. Ja, ja selles mõttes on see nagu kausid tasakaalus, et isegi kui inimene otsustab, et ma loobun jõuga sellest oma kaabeltelevisioonist siis siis inimese Tarbijate nõudlus alles selle vastu, et ma tahan omale spordiülekandeid vaadata, siis leitakse asendused, mis on voogedastusteenustes tulnud rahaliselt jällegi, et et ütleme, teletööstus siiski ei kaota või ütlesin, mis seal taga on. Üks huvitav asi, mis mulle jäi enne sinu vastusest ka kõrvu ja kuhu sa praegu jõudsid suured spordivõistlused, otse-eetri võlu, et sport ehk mõned kontserdid, midagi sellist, kus voogedastusteenust ei saa vastu, aga siinse mulle tundub, et mainisid ka neid asju voogedastusteenuste kontekstis, et kas see siis on ka juba see koht, kuhu samuti voogedastusteenused on tulnud? Jah, täpselt nad kipuvad sinna ja tegelikult eks ta ole üks ju selline suur trump, kui mõelda, et noh, on Netflix, ma vaatan filme, sarju, aga mind huvitab ka see, mis praegu hetkel on aktuaalne. Mida minu inimesed, minu, minu tuttavad, millest räägivad, mis on see, see päevakajaline sündmus, tihti sportimine, lahutus, mingi kontsert, siis paar. Ehkki me rääkisime neljast, mis Eestis on siis ühe nende puhul nad ütlevad, et see ongi nende trump, via play, et meie kanname üle otse otseülekandena siis näiteks Euroopa jalgpalli ja seal on suurem spordisõber, saab vaadata meie kaudu see tähendab, et noh, ikkagi me ütleme otse välja, et tegelikult selle voogedastusteenuses selja taga suur telekanaliks Viasat, nende võrgustik, kes saab seda lubada endale. Aga, ja see on tõesti väga suur pluss, mida elektrit seal ei ole. Eestis vaatamegi Eesti olukorda siis õnneks meil on r, kes väga palju olulisi asju üle kannab väga paljusid Päevakaja saateid ja selles mõttes ma mõtlen selle peale, mis Eesti inimestele korda läheb, tihti siis on see avalik-õiguslikus meedias ja selles osas ei saa, et meelelahutustihti, meelelahutusliku sisuga voogedastusteenused hästi konkureerida. Ehk et noh, kui ma ausalt nüüd vaatan R-i peale, siis ERR-il on päris hea positsioon. Aga tõsi on see, et inimesed otsivad väga palju ju meeldib meelelahutust. Ma tahan õhtul puhata, pea välja lülitada. Ja selles osas on need igasugused internetitelevisioonide voogedastusteenused on ikkagi väga-väga tugevalt konkureerivad, nii et ennekõike mure erakanalitele. Kui. Jutu kokku, võtame siis asi, millest sina ka juba juttu tegid selle aasta jooksul, mis Netflix näiteks on Eesti turul olnud, on juhtunud ehk isegi rohkem, kui sina arvasid, mis on tore, et erinevad teenused, kui ta on reageerinud, on hakanud pakkuma rohkem võimalusi, et kui me veidi veel tulevikku vaatama, et kas selline vaikne mõnus kooseksisteerimine väikeste uute nüanssidega jätkub või, või on siin ka, ma ei tea, siis kas kas uusi suuri tegijaid oodata või või kellelegi just äralangemist, et igal juhul jääb traditsiooniline televisioon ja jäävad voogedastusteenuse taga, seal sees toimuvad siis sellised muutused või kuidas võiks selle meie? Ma arvangi nõrguvate voogedastusteenused on, kindlasti on tulnud, et jääda tavalised telekanalid peavad liikuma üha rohkem internet ja muutuma nende sarnaseks. Klassikalised Telega erakanalid toimuvad reklaamirahaga, mis nad näitavad sinna vahele ja, ja nad peavad kuidagi hakkama saavad, mis nad internetis teevad. Voogedastuse võlu on see, maksan selle kuulsas varases seitse eurot ja ma ei pea taluma ühtegi tüütut reklaamisel. See on nende suur trump. Kuidas Eesti erakanalid näiteks hakkama saavad, ei tea, nad juba üritavad internetis üht-teist näidata, aga see on lihtsalt ülimalt eba ebameeldiv ajada nende reklaame. ERR-il on suur väljakutse, et kuidas see alla kuni 35. põlvkond, kes on harjunud internetis väga mugavalt vaatama, kuidas neid paremini hoida siis oma oma hea sisu juures, mida sinna tehakse ERR-is. Ja samal ajal, noh, eks need, kes praegu me oleme rääkinud siin Eestis on neli ja, ja maailmas on veel rohkem neid voogedastuspakkujaid, seal tuleb lähiaastatel kindlasti ka selline jõujoonte paika loksumine, mõni väiksem vajub ära ja suuremad on suuremad. Aga see on väga põnev ja üks asi, mis kindlasti veel tulevikus juhtub või on, on käimas on see, et et piirid, riigipiirid natukene muutuksid hägusamaks, kui me räägime sõnast geoblokeering, siis see, et Eestis näiteks maksan selle ühe voogedastuse eest, olen sellega rahul. Lähen töö asjus korraks Riiga või Helsingisse või, või Londonisse või lähen puhkama Euroopas, et ma siis järsku ei paneks pool nii-öelda käed raudu virtuaalselt, et ma ei saaks ligi, et selle kallal on lubatud, on Brüsselist tulnud üleeuroopalisi siis plaan, et see geoblokeeringu asi korda teha ja see on tegelikult ka oluline piirang. Oluline Sis piirangu kadumine, kui me või meie üha üha liikuv liikuvad inimesed saaksid neid asju vaadata igal pool. Suur aitäh, tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas. Kell on 35 minutit 10 läbi ja huvitaja saade jätkub. Meid ootab ees veel nädala viimaste põnevate tehnoloogiauudiste rubriik, enne seda veel Tartus muusika. Kui kõik on läinud hästi, siis Tartu stuudios on koha sisse võtnud tehnoloogiauudisteportaali geenius, poee toimetaja Kaarel Kook. Tere, Kaarel. Tervist. Näed sa, kõik on läinud hästi, tore, Kaarel on välja valinud mõned teemad. Mida siis ka portaal geenius on viimase nädala jooksul kajastanud ja need on sellised, ehk mõned põnevamad olulisemad uudisnupud viimasest nädalast. Alustame sellest, et riigiportaalis Eesti tee on nüüd võimalik kõigil ise järele vaadata, kes on tema kohta infopäringuid teinud. Ehk siis kes on kasutanud näiteks minu või, või sinu kohta käivaid andmeid, et no räägi sellest, et mida see võimalus tegelikult annab, et jaa ja, ja mis on siis head või mis on halba, et mida see endast üldse kujutab? No alustamegi jah, sellest, et Eesti on siis selline ongi riigiportaal, kust, kus on siis ühendatud siukseid, erinevad e-teenused, et saad seal taotleda igasuguseid õppetoetusi, vaadata enda kohta informatsiooni, mis riigil siis on ja nii edasi ja siis lisati sinna selline andmejälgija ja ja, ja see siis nagu sa ütlesid, lubabki siis sul igal inimesel ise vaadata, et milline asutus, kus on tema kohta siis andmeid pärinud riigilt? Noh, põhiline eesmärk paistabki olevat, et selline noh, niisugune läbipaistva riigi nii-öelda eesmärk, et kui kui mõnikord nagu sellised e-teenused ja internetivärgid võivad tunduda nagu kahtlased ja sellised nii-öelda nähtamatut, mida ei saa nagu käega katsuda, et siis see lahendus peaks pakkuma nii-öelda meelerahu siis inimestele, kes, kes nagu võib-olla mõtlevad, et noh, et ei tea ikka, kuidas seal andmeid kasutatakse, et saad ise järgi vaadata, kes on andmeid pärinud millal, mille, milliseid andmeid siis täpselt. Ja, ja saad nii-öelda olla kindel, et keegi, sinu teadmata andmeid sinu andmeid siis ei kasuta? Kas sina oled pilgu peale visanud, et nägid sa sealt näiteks midagi, kui sa oled vaadanud, et oh vat mis, et või on see selline asi, mis on noh, et formaalselt võib olemas olla, aga et mis nende teadmistega ikka peale hakata. Noh, minu jaoks jah, no ma nii-öelda usaldamist riiki nii palju, et ma nagunii-öelda kuidas öelda, siis kartva pilguga ei ole nagu üle käinud, aga jah, vaatasin küll, et et kes siis on pärinud ja minu kohta siis näide on näiteks, et praegu õpin ülikoolis ja siis olen taodelnud õppetoetust ja õppetoetuse siis taotlemiseks peab siis Haridus-Teadusministeerium kasutama, mõndasid minu isikuandmeid, näiteks isikukoodi ja seda ta on siis pärinud ja see on sealt ilusti näha, et nad on seda pärinud siis, kui ma siis selle taotluse esitasin ja see on mul ilusti ja nüüd, mida sealt nagu näha ei ole on siis see, et miks neid andmeid täpselt päritud, et noh, ma võin ise selle loogilise nagu asja nagu kokku viia, et ma taotlesin siis toetust, eks ole, ilmselt nad siis võtsid toetuse jaoks, aga noh, tegelikult seda põhjust seal nagu kirjas ei ole. Et seda sellest on veel, kes nagu ei näe, et see selle jaoks siis on tarvis. Küsida selle konkreetse asutuse käest, et et miks te andmeid kasutasite. Kellel huvi, vaadaku järele Smart-ID järgmine teema, me oleme Smarti teest ka selles rubriigis varem rääkinud, aga nüüd on astutud järjekordne samm. Mis oluline verstapost siis Smart-ID arengus on? Jah, Smarti tee iseenesest on, on olemas juba mõnda aega, aga see samm, mis siis asteti sel nädalal oli see, et kaks suuremat Eesti Panka nagu Swedbank ja SEB siis võtsid Smarti-ID nagu selles mõttes kasutusele, et nüüd on võimalik nende internetipankadesse sisse logida, siis selles mõttes Tiidee abiga, mis on siis selline enda isikutuvastamislahenduse, mis ei nõua mingit SIM-kaart, tee või ID-kaardi ühendamist kuhugi, nagu näiteks mobiil-ID või ID-kaardiga sisselogimine? Ja märgiline ongi see ilmselt nagu sellepärast, et, et see on nagu esimene niisugune suurem vorme, mis selles Smart-ID nagu kasutusele võtab, et siis tõesti nii-öelda paljud inimesed saavad selle nii-öelda kasusid nagu nautida, et kui noh, põhiliselt on see eriti hea näiteks inimestele, kes on harjunud näiteks internetipanka logima paroolikaardi abiga ja, ja Smart-ID siis lubab mitte seda paroolikaarti kasutada, vaid tõmmatagi endale siis selles Smart-ID rakenduse ja millal iganes on vaja näiteks mobiiliäpis logida sisse, siis pank ka saab seal teha Smart-ID abiga neid tütult neid 50 erineva parooli seast seal paroolikaardi peal valima ei pea, paned lihtsalt PIN koodi ja oled internetipangas sees. Kui nüüd on inimene, kes on paroolikaardiga harjunud, seda tegema, kelle jaoks on küll võib-olla tüütu, aga vähemalt sisseharjunud süsteem, et kui keeruline või kui lihtne Smart-ID kasutamine on, et selleks ei pea vist eriline nutispets ka olema, et kui sa selle korra käppa saad, siis on ikkagi mugav. Ei, minu arvates küll jah, et see käibki niimoodi, et tõmbad endale selle rakenduse, kõigepealt tuleb ta siis ühendada siis enda kas mobiilideega või siis ID-kaardiga ja valida endale siis kaks PIN koodi üks siis allkirjastamiseks ja üks sisse PIN üks, mis on lihtsalt sisselogimiseks siis ja sellest edasi ongi kõik, et sa ei pea seal rakenduses isenesest midagi tegema korruse panka logid siis nii-öelda telefon automaatselt viib sind sellesse Smart-ID rakenduses pistad oma PIN-koodi sisse, ta viib sind siis pangarakenduse tagasi ja ongi kõik, et ja need alguses need paar-kolm sammu, et ühendada enda ID-kaart siis selles Smart-IDga noh, minu jaoks olid väga lihtsalt ja ma arvan, et ma arvan, et ei, on täitsa jõukohane enamustele inimestele. Eks Smart-ID nagu kõik asjad alguses on ka siin teatud raskustega võidelnud, aga nüüd nagu sa rääkisid, järgmine samm on edasi astutud. Mis selle võrdlemisi lühikese tegevusajaga selgunud on, et mis marti tee ehk plussid ja teisest küljest ka miinused on, et kas näiteks on sellel mugavusel lihtsal paroolide süsteemil ka oma miinused? Ja ikka on, et noh, põhiline pluss on ilmselt siis see, et, et selle kasutamine ei nõua mingisuguseid lisavidinaid. Et kui me räägime, mobiilid Eestis, mobiilide puhul peab sul olema see mobiilideega SIM-kaart, eks ole, ja see leping ja kui sul on ID-kaart, siis sul peab olema ID-kaardi lugeja, sul peab olema koti, kuhu seda ühendada ja nii edasi ja, ja selle suur Smart-ID pluss ongi siis see, et sul on vaja lihtsalt nutiseadet noh ja siis tõmmata sinnas rakendus ja siis saad sellega nagu sisse logida, et see on nagu see suur pluss. Aga mis praeguse seisuga on miinus, ongi see, et selle kasutusvõimalused on veel natuke piiratud. Kui mobiilideed nagu hästi paljud erinevad platvormid, mingisugused väikesed portaalid või mis iganes lubavad sul mobiilideega sisse logida, siis Smart-ID tuge nagu paljudes kohtades veel ei ole. Et ta on nii-öelda arengujärgus veel, et see võiks olla siis võib-olla see negatiivne külg, aga noh, et eks see ongi sihuke kasvuvalu veidi veini. Järgmine teema on teema, millest usutavasti on raadiokuulajad ka vähemalt mõni raadiokuulaja kindlasti sel nädalal kuulnud, aga see on tegelikult päris põnev teema ja see räägib ikka sellest, et kui ahvatlev koht võib Eesti olla ja mis põhjustel. Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas ja, ja riigikogu liige Kalle Palling saatsid kirja päris mitmele isejuhtivaid autosid arendavale ette võtma tele ja kutsusid siis selles kirjas neid firmasid Eestis. Alustame sellest, miks nad sellise kutse saatsid, et mida on siis meil pakkuda neile ja vastupidi. No kutse saatmise põhjuseks ongi siis see, et, et mitte maha jääda, mulle tundub, et kui Ameerikas testitakse ammu juba isesõitvaid autosid Singapuris, Soomes siin teatame, sõitsid need isesõitvad bussid, mis nüüd tulid Tallinnasse kaks tükki. Et mitte nagu sellest nii-öelda rongist maha jääda, et, et kutsuda neid isesõitvate autode tootjaid, et tulge testi kestis enda autosid ja nii-öelda teha meid nagu nähtavaks sellel isesõitvate autode platvormil. Et see paistab olevat nagu see põhiline eesmärk. Ja siis nad saatsid jah, selle kohta siukse pöördumise kus siis ongi, et me oleme niisugune Eesti, meil on niisugune äge e-riik ja meil on e-teenused ja ja meil on paindlik seadusandluse ruum, et et nii-öelda jah, et teha Eestit nagu osaliseks sellest isesõitvate autode arengust maailmas on, paistab olevat see põhiline eesmärk. Ja nüüd on vist küll selge see, et vaatama Ta seadusandlusega seotuvad seotud probleemidele ja, ja siis miks mitte ka sellele, et see tehnoloogia ei ole veel lõpuni viimistletud, on vist selge, et need isesõitvad autod on igal juhul tulevik, et kui siin hiljuti käisin kinos vaatamas küll, siis noh, mitte just päris realistliku filmi. Aga ka seal, eks ole, aastal 2029 ka konteinerit sõitsid täiesti iseseisvalt ringi ja see oli siis mitte väga ulmeline stsenaarium ja see mõjus täiesti juba sellise vaatepildina nende isesõitvate pakirobotite kõrval, et see võib täiesti vabalt 15 aasta pärast reaalsus olla, et, et tundub, et siit ei saa enam kindlasti ei üle ega ümber. Jaa, absoluutselt täiesti kindel, et mõtleme kasvõi praegu juba on see tehnoloogia tegelikult olemas ja, ja teatud tasemel, selline autonoomne tehnika paljudes autodes juba tänapäeval sõidab tänavuselt tänavatel ringi siis et kui me vaatame mingisuguseid nii-öelda automaat, pidurdused siis mingisugune, et auto nii-öelda nagu hoiab sind selles sõidureas, kui sa hakkad sealt välja kalduma, et need kõik on tegelikult juba siuksed väikesed osad sellest autonoomsest ja isesõitvast tehnoloogiast. Ja, ja see ongi lihtsalt jah, aja küsimus paistab vähemalt praegu, et millal siis nii-öelda aina rohkem ja rohkem saavad inimesed siis anda selle sõitmise osa sisend autosse peituva tehnika kätte. Kes ootab põnevusega, kes hirmuga igal juhul arenguid on nüüd igal aastal kindlasti oodata, jääme siis ootama ja lõpetuseks midagi. Toredat lihtsalt veidi statistikat. Google Play pood tähistas hiljuti oma viiendat sünnipäeva ja on avaldatud ka siis statistika selle kohta, et millised rakendused, laulud, muusika on olnud selle aja jooksul siis kasutajate seas kõige populaarsemad. Kui me võtame näiteks mängud, siis kändikassaaga, et kes pole ise mänginud, siis usutavasti neid kutseid on küll sotsiaalmeedias või mujal tulnud, et kellele see on justkui needus ja, ja nii tüütu sisse nimi, kandik, krossaagavist ütleb isegi neile midagi, kes ise ei mängijaga, kes kusagil interneti avarustes ringi liiguvad, et see on siis kõige populaarsem mäng olnud kõigi selle viie aasta jooksul. Jah, nii ta on jah, et selline jah, niisugune pusle stiilis mäng inimestele hirmsasti. Noh, ma ei teagi, kas meeldib, aga järjekord on niisugune väga sõltuvust tekitav, paistab olevat ja ja ikkagi aastaid on, on see olnud ja ei ole kuhugi kadunud inimesed ikka mängivad. Ja, ja seal teemanttee siis panevad kokku. Võib-olla niisugune nii-öelda inimlähedasem või, või rohkem inimesed teavad siis kui rääkida näiteks rakendustest, mis on kõige populaarsemad olnud selle kuue aasta jooksul, noh siis esimene ja teine koht on siuksed üsna iseenesestmõistetavad, et esimene rakendus, mida kõige rohkem on alla laetud, siis kuue aasta jooksul on Facebook ja teine Facebook Messenger, et siin võib vaielda, siis, et kas see on Facebooki enda populaarsuse pärast või selle pärast, et Facebook on nii-öelda eelinstallitud rakendus paljudes telefonides, mis tähendab seda, et kui sa ostad nagu telefoni, siis Facebook on seal juba olemas, et kasutaja ise võib-olla mõnikord ei teegi seda valikut, et seda endale tõmmata, aga kahtlemata on, see on see üks äärmiselt populaarne rakendus. Ja siis sealt edasi tulevadki pandora riidi jõu, mis on selline Ameerika ühendriikides selline populaarne raadio rakendus ja neljas koht Instagram. Siis, kus siis pilte jagatakse, pannakse üles endast või kellegist teisest ja Snapchati viiendal kohal. Et selline noorte seas ülipopulaarne maailmas. Jah, ja siia lõppu veel, kui juba sai välja reklaamitud ka muusika filmid, siis enimmüüdud laul näiteks see Chirani thinking out laud albumitest sisetelli 25, mis läks igal pool väga hästi kaubaks ja näiteks raamat Tottest ka raamat, mis oli poeleid itL absoluutselt edetabelitippudes pikka aega 50 halli varjundit, nii et siin ka ikkagi sellised tõelised suured tegijad, midagi üllatusliku vist ei ole. Selles mõttes küll jah, et üsna hästi nagu peegeldab, tundub sellist noh, reaalset maailma ka, et need, mis on raamatupoodides olnud hästi müüdud on müüdud, oli poes, mida inimesed nii-öelda internetti muuseas, kes kasutavad palju siis Facebook on on väga populaarne filmidest samamoodi siinse Frozen film, mis laste seas populaarne on teisel kohal näiteks ja või näljamängude siis enimmüüdud raamatutest jah, sarnaselt nagu päris maailmaga ikkagi siis mis on populaarne nii-öelda päris maailmas on populaarne ka Google'i Play poes. Väga põnevad infokillud, aitäh. Portaali geenius, toimetaja Kaarel kooke kui mitte varem, siis kahe nädala pärast huvitaja saates oled sa Tartu stuudios jälle kohal ja siis juba uued teemad. Uduloor hellalt katmas. Tule tule, tule. Tule. Tule tule tuule. Veidi rohkem kui kolme minuti pärast on eetris kella üheteistkümned uudised helipuldi taga Ingrid Roosipõld põld ja mikrofoni ees Juhan Kilumets. Soovime teile ilusat reedet ja mõnusat nädalavahetust.