Vikerraadio tervist, head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit, et algab huvitaja saade. Sel nädalal on meie teemat mõnevõrra tavapärasest erinevad. Me läheme vastu vikerraadio 50.-le sünnipäevale ja selle vikerraadio sünnipäeva eel. Nädala siin huvitaja saates. Olemegi tahtnud täita nende inimestega nende häältega, kes on tuntud raadioeetrist varasemast ajast ja kes on samas ka löönud kaasa huvitaja saadete tegemisel. Et on, on vanu, raadiostaare, on ka hiljutisi huvitaja, saate tegijaid. Ja täna näiteks on meile külla tulnud Ain Saarna, kes on kandnud siin raadios mitmeid ametinimetusi, küll noortesaadete toimetaja, infosaadete peatoimetaja, peadirektor ja juhatuse esimees. Ja temaga vestleme mõne hetke pärast ja meenutame seda murrangulist Eesti taasiseseisvumisaega raadios mis kindlasti on üks raadio kuldaegasid ja saated põõsas. Vestleme siis kolleeg Madis Kimmeliga kes täiendab end hetkel võõrsile ajakirjanduse vallas ja uurib terrori Organisatsiooni ISIS propagandat. Väga, kes on tuntud ka meie kuulajale, kui huvitaja saate tegija varasemast ajast. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Aasta töö. Kuule nihke. Kõlas Siiri Sisask ja vitamiin laulu pealkiri rahuriik. Meil on külas Ain Saarna, kes on Eesti raadio kunagine peadirektor, juhatuse esimees, enne seda infosaadete peatoimetaja. Veelgi varem noortesaadete toimetaja. Tervist. Tere päevast. No missuguseid seoseid tekitas sinul see kuuldud? Lugu see võttis jala tatsuma küll sellepärast, et ma pakun seal sealt kuskil 80.-te lõpust. Siiri Sisask oli väga kuum ja see lugu oma sõnumiga oli ka väga vahva ja ma mäletan, et olin ma siis veel noortesaadetes või olime juba uudist toimetanud tuses, aga see lugu tuli mulle väga tuttav ette, nii et seda ma olen elus rohkem kui ühe korra raudselt mänginud ja sõnum ma ei tea, kui palju see tänasele inimesele ütleb, aga no tuli, tuttav ja naljakas, aitäh postisektori puudu ja. Aga ühel hetkel ilmselt sai neid lugusid juba nagu vabamalt mängida ja, ja enam nii palju nagu piiranguid, see ei tehtud sisu osas. Jah, see vabaduse tunne oli vahva ja ilus, sellepärast et hästi kurifondi komisjon ei kirjutanudki enam punase pastakaga lindikarpidele peale erisaateks. Noh, nemad ei eriti vallatud lood, ju pandi Eesti raadio fonoteeki, nad võeti vastu fondi aga pandi peale millegipärast erisaateks. Et see oli tegelikult ilmselt küll siis tollast ülem muusikatoimetajate enesekaitse jaoks, et noh, aga nemad kirjutasid peale erisaateks. Miks see toimetaja siis seal eetrisse lasid? Selles mõttes nad olid ausad muusika, Pütsid fondi, nad ei läinud kaduma, aga noh, ütleme hea tooni hulka ei käinud nende eetrisse laskmine sõnum võis olla kahtlane. Aga rääkimata muidugi nendest lugudest, mis siis tulid kas linnahalli stuudiost või või tark Dust Vanemuise stuudiost, noh, need olid tõelised maius, et mida me hea meelega ilma igasuguse fondi komisjonid eetris mängisime, jääks nii mõnigi kord sai selle eest peksa ka verbaalselt. Aga. Kui me räägime vikerraadiost vikerraadio sünnipäevast, siis ma ei tea, kui varasest ajast sina mäleta. Vikerraadiot üldse kui sellist noh, ma olen ikka mõnevõrra vanem natukene kui vikerraadiojaama, tegelikult mäletan küll, kui see vikerraadio tuli. Noh, ma ei saa öelda, et see oli üldrahvalik pidupäev, aga see oli küll tõsine sõõm värsket õhku, sellepärast et vikerraadio oli, oli tollases Nõukogude liidus see üks enneolematu projekt, mida legendaarne raadio juht Aado Slutsk ilmselt küllata soomlaste pealt või kuskilt Euroopast kuulis, mõtles ja huvitaval kombel lasti see asi ka tollasel Eesti raadio juhtkonnal ära teha. See oli niisugune inforteimendi moodi programm ehk siis suhteliselt lühikesed saatevormid suhteliselt palju muusikat ja muusikapidi olema loomulikult kergemast kategooriast. Ja see kõik oli tegelikult väga kuulajasõbralik. Kui inimesed olid harjunud noh, nii-öelda suurvormidega, siis nüüd tuli midagi, mis muud. Ja kui näiteks 68. aasta sügisel juba alustas ka vikerkaja, mis oli täiesti uus formaat. Uudistesaates kui nüüd siin nüüd juba tegelikult üsna jupp aega tagasi alustas televisiooni rindel Kanal2 oma reporteriga, mis oli telemõistes täielik revolutsioon, teleuudistemaailmas seal inforteimendi esimene jõuline tulek telemaastikul, siis importeimendi tulek raadiomaastikul oli raudselt 68 vikerraadios. Vikerkaja vikerkajas oli tund. Lugusid, info, lugusid, uudiseid. Kell pool üks oli otseühendus ilmajaamaga noh, polnud enne olnud niisugust asja Eesti raadios ja loomulikult siis paketi käis ka kolm laulu vikerkaja kolm laulu ja need kolm laulu pidid olema noh, tõesti väga värsked ja uudislikud. Ja olles ju ise ka elu jooksul teinud Mõnda aega siis ma mäletan, et jah, see, see vikerkaja kolm laul oli täiesti omaette žanr, meister uute laulude hankimise peale oli hea kolleeg Erki Berends loomulikult varuks loomulikult Osolin ja Kaummelaski alla jäänud, et nad kõik on tegelikult olnud legendaarsed vikerkaja tegijad ja ja see oli, see oli uhke aeg ja vikerKaja oli väga kuulatav uudiste formaat keskpäeval. Vikerkaar kõll kõll kõll kõll, signatuur on mul siiamaani kõrvus, kuigi vikerkaja ei ole meil juba ju väga ammu, meel on lihtsalt nüüd tavaline uudistevoog ja vaatamine lõppes meil kuskil 92. aastal ära, sest need kajasid sai liiga palju. Meil oli hommikukaja, meil oli vikerkaja, meil oli kella kolme kaja, meil oli Päevakaja ja teised toimetused, kajasid ka, meil oli kultuurikaja ja taeva arm, kõik meil nii kajas ja siis tegelikult ütleme pärast Eesti iseseisvumist sai selgeks, et teeme siis lihtsalt ühe ühe normaalse raadiopärase uudistevoo, sellepärast kajad läksid endal ka juba suus risti-põiki sassi. Kõik need kajad kella kolme kajase kõlas küll väga vahvalt, mis oli vanasti piirist piirini väga menukas saade, aga aga jah, siis me läksime sellele üle, et lihtsalt uudistesaated igal täistunnil. Aga kas need infolood, need, need uudised seal Vikerkaja saates läksid ka natukene nagu kergemaks või mõõdad eristusid sellest päevakajast siis? Jaa, loomulikult alguses tuli. Noh, noh, mis seal salata, ega siis elasime ju teises formatsioonis. B Keskkomitee ja Ministrite nõukogu ja ülemnõukogu presiidiumi uudised tuli alguses ilusti ja korrektselt ära lugeda. Oli siis direct diktoriks seal Heino Irjas või või Heino köögart või leo känd või? Aino rippus või Elfriede Ilves. No ühesõnaga, diktoriga saade oli tegelikult ka, oli ka vikerkaja ja seal käis ametlikult see nii-öelda ametlik osa käis loomulikult ära ilma selleta Ta ei saanud ilma selleta ei olnud võimalik teha. Aga siis läks softimaksja pehmemaks ja loomulikult seal oli ikkagi uudislood, olid natukene pikemad, natukene rõõmsamad ja vahel ka lausa üllatavad. Ja esimesel aprillil sai nalja rohkesti, see oli täiesti kindel, et et siis ei maksnud vikerkajast peaaegu, et mitte midagi uskuda. Nii et noh, ta oli, ta oli softin, formaat. Mis Modrid lood raadios omal ajal tsensuuri, aga no muidugi, siin on kindlasti ka eri perioodide, aga aga kui me mõtleme siin just sellist juba 80.-te perioodid Tee sellest enda kogemusest, kui sa räägiksid meile, kui sa olid noortesaadetes ja, ja siis ka infosaadetes, et kui palju jälgite seda mida siis tohtis ja mida ei tohtinud öelda. See on üks naljakas lugu ja selle Glavlitigatsensuuriga. Et üldiselt ma julgen öelda, et minu põlvkonna raadioinimesed Meenutavad niisuguse väikese muhelusega. Seda tsensorid, väikest töökat, brigaadi, kes meie majas töötas. Need olid võluvad prouad, ema ja tütar, blondiinid. No mis seal salata, neid nimetati Charlie ingliteks ühe ühe teleseriaali järgi. Aga nendel oli oluline, tundus. Mitte väga see, mis raadioeetris käis ja meil oli selle üle kõigil hea meel, sellepärast et nendega jõudis alati kokkuleppele. Saatesse minnes pidi ju olema nii-öelda saartelt päisel Glavlit ehk pika nimega riikliku saladuse kaitse. No enne läheb issanda päike looja, kui ma selle nüüd ära meenutan kogu selle selle nimel, kui see, aga noh, ühesõnaga nende tempel pidi olema saatepäiselt peal siis tohtis ta ükskõik, kas sa tohtisid, kas siis otse või, või sinu saade tohtis lindilt eetrisse minna. Aga nii-öelda minu varasemal raadioperioodil, kui ma toimetasin näiteks noortesaadet tulipunkt, siis sagedasti mängisin selle ju reedel kui nädalavahetusel ei muid tegemisi. Ja siis loomulikult, et tuli siis minna klaverit templit saama ja siis küsisid armsad prouad, naan teil seal ka midagi või ei ole? Mis tahad, mis seal ikka saab olla ja ja noh, siis noh, hea küll, kui panid templi reedel juba peale, sest noh, nemad tahtsid ka ikkagi reedel juba pärastlõunal kella neljast umbes ära minna ja ja pühapäeval läks saade ilusast eetrisse ja noh, ega ega üldjuhul ka mingit jama ei olnud, sest raadiol oli tol ajal komme pilte mitte näidata. Tänapäeval raadio natukene pilti näitab, aga, aga nende hirm on ikkagi see, et sa näitad kuskilt kõrgelt panoraami, kust paistavad minki kaitseobjektid või sa hakkad tões ja vaimus kirjeldama, et kilomeetril see või teine asub niisugune objekt ja raadiosaadetes seda mitte kunagi ei teinud. Ja noh, sellepärast oli neil meiega päris tore teada, et, et noh, me, me ei teinud neile vaeva ja nemad ei teinud meile ka vaeva ja uudistesaade käis alailma, uudistesaated käisid alailma templite eetris, nii et siis tagantjärele käisime, võtsime jälle templi peale, et noh, nemad ei jääks preemiast ilma ja meie ei saaks ka Sa kui keegi avastab, ta jälle käis ilma. Nii et tegelikult see tsensuur raadio mõistes Glavlit meid raadios üldjuhul ei kimbutanud. Jah, ma mäletan, hea kolleeg Mati Kirotar, kes tegi kaitsealast saadet valmis kaitseks, no tema oli küll nende eriline lemmik, et noh, temal oli siis sattunud niisugune žanr ja niisugune teema, noh, teda nad küll mõnevõrra kuulasid üle küll, no mis sul mõttes on, sellepärast et tema käisin mõnigi kord ka sõjaväeosades ja siis seal olid reeglid, mida ta, mida ta pidi järgima, jälgima aga kõik muu. Üks ludin aga ei olnud nendega probleeme, kontrollijad olid hoopis tegelikult teised sellise parteiline kontroll. Nii et kui sa küsiksid, et, Jah, minu kogemused parteilise kontrolliga, siis olen kirjutanud Eesti raadios, tegelikult ma mäletan ainult ühe seletuskirja. See oli siis, kui ETV saates mõtleme, veel, tekkis idee eesti rahvarindest. Ja järgmisel hommikul algul oli minu meelest Mart Aare hommikukaja toimetaja ja loomulikult ka raadioeetris külvas selle uudise üle maa, et me oleme neid tegemas Eestimaa rahvarinnet. Ja mina olin tol ajal siis vist oli peatoimetaja asetäitja uudistes ja ma siis pidin ju ka tegelikult formaalselt saadekviseerima, mis eetrisse läheb. Ja siis oli raadio juht Allan kullaste ja siis neljas korrus helistas uus maja tarna too kullastele seletuskiri, kuidas saab nii olla, et mingi aktsepteerima, et asi saab eetrisse ja kutsutakse rahvast mingile tegevusele. Ja siis kahjuks ei ole selleks asetus, keris säilinud või kuskil on, ma tahaks teada, mis seal kirjas oli, aga igatahes sellest seletuskirjast ei saanud mitte midagi, sest ma mäletan täpselt, et ma kirjutasin sinna niisuguse mõttekäigu, aga see kõik on ju elementaarne meie perestroika viljakates tingimustes. Ja noh, ega siis ei olnud ka tollasele juhtkonnale midagi öelda, aga jah, kontrolli all mehed olid tegelikult teised, need olid need, kes olid tulnud siia EKP ehk Eestimaa kommunistliku partei keskkomiteest raadiot juhtima. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on külas Eesti raadio kunagine juhatuse esimees, peadirektor tuleb enne seda siis infosaadete peatoimetaja ja noortesaadete toimetaja Ain Saarna ja, ja kui on küsimusi meie saate peale, siis meie kodulehel huvitaja punkti vikerraadio poee võite küsimuse ju kirja panna ja saame veidi edasi arutada hetkel väike paus ja siis tuleme vestluse juurde tagasi. Ja nii siis on meil saates külas Ain Saarna, kes on Eesti raadio kunagine tegija ja me räägime veidi ka sellest ajast. Mis puudutab siis seda üleminekuperioodi Eestis taasiseseisvumise perioodi ja millist rolli täitis raadio tol ajal inimeste elus? Tol ajal oli mul õnn ja rõõm ja au olla Eesti raadio uudiste peatoimetaja. Ja see on ilmselgelt üks huvitav, tähendab on aeg üleüldse minu raadiotöös sest et loomulikult Pikkade aastate jooksul sai tehtud isegi saadet perekond ja kodu nii-öelda asendustegijana koos Riina Lõhmusega. Igasuguseid asju sai siin raadios tehtud, aga, aga, aga see aeg 90., et 80.-te lõpp 900 kümnendad ja loomulikult siis kulminatsioonini august 1991 oli ilmselt kõigi raadiotegijate. Noh, kõige raadio oma aeg sellepärast et et noh, kes tol ajal elasid, siis mäletavad, et kuidagi ootamatult see kõik algas, ega siis meil ei olnud ju aega ette valmistada, et vot nüüd täna hommikul saabub meile teada, et Moskvas üritatakse riiki pöörata ja et see võib mõjutada ka Eestit ja et võtame nüüd siin rivisse ja teeme saatekava ümber ja nii edasi. Ühesõnaga see kõik hakkas ju lihtsalt. Ühel hetkel hakkas selguma, et midagi on toimunud, algas ju jälle sellest, et kesktelevisioon näitas balletist ja üleliitlane raadio mängis huvitava žanri valikuga muusikat ja see kõik eelda seda, et midagi on juhtunud, noh nii nagu alati käis nõukogude aegne inimene, sai sellest sõnumist kohe aru, kas keegi on surnud või noh, mingi hädavana. Ja seekord siis oli jah, et ta oli riigipööramine, aga aga eesti riik tollane küll, Eesti NSV tuli sellest olukorrast hiilgavalt välja ja ja kuigi siin olid dessantväed sees ja Eesti televisiooni pilt oli kadunud, siis tänuga ringhäälingu saatekeskusele ja teletornimeestele ja loomulikult ka Eesti raadiotegijatel eesti raadiojuhtidele Eesti raadio joonud eetrist väljas, mitte hetkegi? Jah, mitte mingit programmi meil ei olnud. Inimesed lihtsalt võtsid nii-öelda valvekorrad üle ja. Noh, kui midagi öelda ei olnud, siis oli hea isegi öelda eetrisse, et head inimesed kord poole tunni jooksul pidid ikka midagi ütlema, et head inimesed, et mul on praegu nii hea uudis, et mul ei ole mitte midagi öelda. Et mitte midagi ei ole juhtunud, et olukord on vähemasti stabiilne. Ja me teadsime, et meid kuulata tahaks, me tundsime, et meid kuulatakse. Ja mis oli täiesti pretsedenditu, too oli ka tegelikult koost Eesti riigijuhtidega tollase ENSV juhtidega, tegelikult nii Kadrioru tasemel kui Toompea tasemel. Nii Arnold Rüütel kui tollane peaminister Edgar Savisaar ja ka sealt alla siis kõik teised lülid, Nad töötasid ikkagi Eesti Raadio ka väga, väga usaldavalt ja väga informeerivalt, nii et noh, see oli tegelikult see kanal, mis mis tegelikult hoidis inimeste toonust üleval. Oleks võinud ju minna märksa halvemini. Aga noh, läks läks ju kenasti ja tegelikult ka tol ajal saiu, saiu, nalja, ma mäleta, Ta on, et vanas raadiomajas praeguses uudistemajas oli ju infotoimetus. Üldiselt olid töötajad koju saadetud, eriti naisterahvad. Riina Eentalu uudistetoimetusest keeldus kategooriliselt minemast ja ta oli ka siis üks väheseid naisi, kui mitte öelda ainus, kes siis nendel päevadel siin tööl oli naistest aga mehi oli, oli siin rivis küll ja kes sõitis vapra kollase saparooset siga mööda linna ja kogus infot, et kus parasjagu tanki või tanketid või soomustransportööri liikvel on. Ja, ja tegelikult oli tol ajal ka see huvid tuttav lugu, et et vabariigi juhtkond koos ringhäälingu saatekeskuse ja Eesti raadio juhtkonnaga tegelikult valmistas ette ka varusaatjad ja varustuudio kuskil Lasnamäel. Aga nüüd ma olen nagu, nagu, nagu klassikaline luuraja, et sa võid mind piinata, aga ma ei ütle, kus see aadress on, sest ma ei mäleta. Aga see oli kuskil Lasnamäel küll, sest tollane Eesti Raadio juht Peeter Sookruus siin nii-öelda vähestele inimestele siis ütles, et kui nüüd läheb ikka täiesti jamaks ja siit elusalt välja pääseme, siis kõik lähetav jalgsi, aga lähete siis sinna aadressile ja seal on meil mingi nii-öelda saateressurss ja mingid hädapärased saate tegemise võimalused. Hädapärane tehnika, nii et noh, tegelikult käituti väga adekvaatselt, kuigi riigikukutamise stsenaariumit ei olnud eelnevalt otseses mõttes läbi mängida, kuigi oli ka jah jaanuari sündmused ja ja muud asjad, aga noh, nii nagu tänapäeval tehakse kriisiõppusi, et nii, nüüd võtame siis jõujaama ja võtame mikrofoni ja tehnilised vahendid ja kolime sinna, noh, niisugust asja ei mängitud läbi. Aga see töötas täiesti üllatavalt töötas. Ja ega asi oli tõsine küll, kui ma mäletan, kui Andrus Öövel hüüdis mehed paneme nüüd liivakotid sinna esimese korruse akende peale noh, ja nii sündiski, ühesõnaga tegelikult tahtsin siin tõepoolest me olime siin, olime siin tõepoolest rindeolukorras. Ja kui hakkas natukene paremaks minema, siis. Eesti inimene on loomult hea ja armas ja siis nad said aru, et me istume siin ööpäevaringselt tööl enamus meist ja siis ja siis hakati meile tooma head ja paremat suitsuvorsti, kohvi, saiakesi. Nii et noh, mis seal salata ja siis jah. See oli kohutavalt liigutav, ütleme, et me oleksime võinud siin avada pärast pärast neid sündmusi toitlustamise punktidesse, varu oli nii meeletu, nii et ma ei mäleta, kas need anti söökinud sööklale üle või kuidas see oli, aga lihtsalt inimesel lihtsalt õitsesid. Nad teadsid, et siin töötavad inimesed, pääsesid. Nii et aitäh kõigile, kes tollal meiega koos olite või seda annaks palju meenutada, aga see oli pööraselt huvitav aeg. Hirmutunnet no kindlasti oli mingil määral, aga küllap see see teadmine, et tuleb tegutseda ja inimesi kursis infoga hoida, et see vist oli sellest hirmust lihtsalt üle. No tegelikult sai üsna ruttu selgeks, et ka need moskvavennad, kes hakkasid riiki pöörama olid ikka üsna tugevas pohmakas. Ehk see asi neil äpardus, sest no kes see siis hakkab vastu esmaspäeva riiki pöörama? Selle peale peaks tulema isegi poliitbüroo liikmed, et riiki tuleks hakata pöörama hiljemalt reede õhtul või laupäeva öösel. Nemad hakkasid tegema selle täiesti valel ajal ja täiesti ette valmistatud ja noh, oli ju, signaalid tulid õige ruttu. Ta ikkagi Jeltsin on täiesti teises leeris, Jeltsin on tegutsemisvõimeline. Ja et see riigipööre läheb neil lörri, nii et ega siis Iga iga, iga hetkega see teadmine süvenes ja ega siis me saime mujalt maailmast ikkagi ka infot. Ja kui siis mingil hetkel tuli teade, et mõni riigi pöörajatest on oma eluküünla ise ära kustutada. No mitte et inimese surm oleks nüüd hea sõnum aga me mitte liiga kurvalt ei edastanud seda uudist ehtis. Nii et noh, see, need kõik olid märgitajatelt. Et jah. Me tuleme sellest loost välja ja paremini kui varem oskasime arvata ja siis sündis ju nii-öelda taassündis Eesti vabariik. Ja loomulikult head kallid kuulajad, hoolitsesid, et meie tuju ei langeks, sest ma mäletan kadunud arrimatskin, mingid sõbrad olid nats halvustamist või kuskilt tõid meile plastmasskiivrid ehitajate kiivrid. Noh, niisugused mütsikesed. Ja siis me siis neid oli mitu tükki ja need olid veel õige mitu aastat tagantjärele seal uudistetoimetuses meil kapi riiulil mitte peal nimetasime neid toimetaja mütsikeseks, et seegis eetrisse läks, siis sümboolselt võttis mütsi kaasa, noh kui läheb löömaks ise vähemasti ehitaja kiiver peas. Noh, see oli, see oli meie nii-öelda insatšokia nalja pidi saama. Nii et loomulikult alguses, kui sa ei tea. Loomulikult oli kõigel kõhklusi, kahtlusi ja natukene hirm, aga selleks rutul samas kogu see aeg, mis nüüd siis järgnes, oli ju uudiste mõttes ja, ja info andmise jagamise mõttes väga oluline ja vajalik. Nojaa, sest see oli ju see aeg, kui hakkas ju oo, kuidas siis me hakkasime ootama, et kuidas siis riigid hakkavad meid tunnustama ja ja kui siis tuli islandi teade ja noh, siis kui kujutage ette, Venemaa ja Jeltsin tunnustasid taasiseseisvunud Eesti vabariiki. No milliseid uudiseid oli võimalik tol hetkel edastada? Nii et jah, ega siis see, mis hakkas toimuma see ei olnud vähem huvitavam. Loomulikult, kes tol ajal elasid, teavad, et aeg oli närune ja vaene ei olnud meil suhkrut ja ja kütust ja toad olid külmad, aga, aga kuidagi meeleolu oli hoolimata sellest kuidagi hea ja vähem viriseb, kui nii mõnigi kord tänasel päeval. Ma vaatan meie kuulajate küsimusi, siin on üks inimene tahtnud nüüd raadioajaloost küll veidi teada, et ta tahaks. Ave küsib siis, et paluks rääkida lintide üle salvestamisest, et kas seal olid ka mingid kriteeriumid. Samal ajal? Lintidele salvestamine. Mitte kunagi ei ole Eesti raadios olnud ühtegi niisugust juhti, kes oleks öelnud, et nüüd hakkame otsast tuimalt salvestama. Lihtsalt oli see hetk, kes küll, kui need olid 80.-te lõpp, 90.-te algus, kui lihtsalt füüsiliselt magnetlinti ei olnud. Aga salvestati ja kõik asjad magnetlindi peale, nii et seal oligi noh, ise olen teinud saateid, et eelmise saate peale, järgmine jälle ja niimoodi see käis. Aga et keegi oleks valikuta läinud arhiivi võtnud sealt ja paneme nüüd järjest. Ei nii vastutustundetuid, inimesi siin majas ei ole. Tänud, et noh, tähendab see. Valitud paremik ja rohkemgi veel oluliselt rohkemgi veel alles. Jah, tänapäeval on need need asjad, need küsimused on isegi mõnes mõttes uskumatud, et oli vaja ülesalvest. Teda hoiatati linti ei olnud, et meil kõvaketas ikka nii naljalt täis ei saa. Ta läheb mõnikord katski, jah, ja siis ei saa sealt enam midagi kätte. Aga jah, üldis mahub sinna oluliselt rohkem kui 1000 meetri magnetlindi peale. Me oleme siin vikerraadio sünnipäeva eel küsinud oma kolleegide käest, et mida nad soovivad vikerraadiole, aga mida, mida saagu sooviksid. Vikerraadiole mina soovin vikerraadiole rõõmsat meelt pikka iga ja tegelikult ma sooviksin laiemalt ka ERR-ile ja vikerraadiole natukene võiks tegeleda oma identiteedi ja tausta ja ajalooga, nimelt vikerraadio tekkis ju meil aastal 67. Ja jaa, ta tekkis teise programmina, nagu me rääkisime. Vikerraadio kaubamärk pandi uuesti käibele aastal 95 kui oli selge kesklainel leviv meister ad esimene programm kaotab katastroofiliselt kuulajaid ja oli erinevaid põhjuseid. Jumalale tänu, et meil jätkus omal ajal hoidu see kaubamärk välja tuua ja see vikerraadio käibele võtta, aga minu jaoks on küsimus, mida ma soovitaksin teistele raadiojuhtidele ja tulevastel ERRi juhtidel enda jaoks selgeks mõelda, et kui regulaarne ringhääling Eestis algas 1926 18. detsembril ja vikerraadio sündis aastal 1967 siis kelle oma on see vahepealne periood, kui mängust väljas on kaubamärk? Eesti raadio? Minule nii kohutavalt armus kaubamärk Eesti raadio. Et noh, erajaamad ütlevad, et aa, see oli ju eraringhäälinguaeg ei olnud kogu aeg, sest riigiringhääling ju tekkis ja tekkis riigiraadio. Ja see õnnetu punane periood oli ka ikkagi Eesti raadioaeg, kujutage ette, punasel ajal oli lubatud kaubamärk eesti rahvast ja juba sellepärast maksab seda kaubamärki väärtustada. Et me tulime sellest jamast läbi puhta kaubamärgiga Eesti Raadio. Nii et see on mõtlemise koht ja ma soovin vikerraadiole, et hoidke järjepidevust, hoidke seda Eesti raadiolippu üleval ja hoidke seda kaubamärki ja ikkagi mõelge kuulaja peale, sest et kuulajad on ju veel armsad ja ja kindlasti ei ole vikerraadio see kaubamärk, kes sureb koos viimase kuulajana kuulajaga. Tulemast saatesse Ain Saarna, Eesti raadio kunagine juhatuse esimees, peadirektor ja infosaadete peatoimetaja, noortesaadete tegija, ajakirjanik läbi ja lõhki, aitäh sulle, aitäh. Oh oleks minu olemine teiseks viilu deegeemi teeksin tuua tuulele ja sauna saare oksale siise, istuks nurgale ja laulaks laulu saksa keel. Miili ja teiseks viilud ei tee siin tuua tuulele ja sauna saare oksale ide nurgale ja laulaks laulu saksa keelt. Olemine teiseks viinu deegeemine võiksin tuua tuulele ja sauna saare oksale istuks nurgale ja laulaks laulu saksa krusseeris lemme endildi. Helsingi. Kernikel meid. Tatari viljata kaunderi, tõrva, kalderi. Sellel nädalal huvitaja saates räägime siis juttu vikerraadio varasemate tegijatega ja ka nendega, kes on alles hiljuti meie saateid teinud ja üks nimi, keda kindlasti meie kuulajad mäletavad, on Madis Kimmel, kes tilga huvitaja saateid ja neid siis reedel tehnikateemadel. Madis, kuhu sa kadusid meie eetrist? Ära ei kadunud kuhugi, läksin täitsa teadlikult ülikooli. Kõigepealt Taani arbuusi, ülikooli ja Taani ajakirjandus ja meediakooli. Ja nüüd siis olen otsapidi valsiss Swansea ülikoolis. Sa õpid ajakirjandust, õppisid ka Tartus ajakirjandust ja lõpetas seal bakalaureuse. Kui sa nüüd võrdled seda, mismoodi õpetatakse ajakirjandust meil siin Eestis ja siis nendes teistes riikides teistes ülikoolides, siis missugune vahe on? See on hea küsimus. Ma olen sellele küsimusele hästi palju, ise mõelnud selle viimase peaaegu kahe aasta jooksul kahe kahe õppeaasta jooksul. Ja, ja mida ma nagu võin öelda, on see, et et kui sa Eestist välja tuled, siis pilt, et on, on mingis mõttes ikkagi laiem või tajutakse võib-olla paremini seda, et millised on ajakirjanduse ja meediamaailmahoovused laiemalt, et ta kindlasti kindlasti ei ole meie ajakirjandus haridus halb ega midagi sellist. Aga ma arvan, et, et kui sa välja lähed, siis on ta kuidagi nagu suurem ja laiem ja seda kätt kuidagi hoitakse nagu pulsil, rohkem. Aga õpetamise metoodikate, siis ega seal vist väga palju jällegi erinevusi olla ei saa. Nojah, selles mõttes, et loengud on ju ikka loengud ja seminarid, seminarid küll, mida võib öelda näiteks Arhusi Taani kohta on see, et sisuliselt terve see aasta me töötasime rühmades. Et nii palju rühmatööd ma ei ole mitte kunagi teinud kuigi, ütleme eksamitööd need olid ikkagi kõik individuaalsed ja olid alati essee kujul sellised 10 leheküljelised esseed tuli kirjutada igas aines, ainult üks aine vist oli selline noh, vastustega või valikvastustega. Et see ka kindlasti nagu laienda selle seda maailmapilti, arusaamist väga palju ja võib-olla ka mingit teooriat, millega ma olen nüüd töötanud, on sellised, mida Tartus ma tõesti ei mäleta. Me oleksime näiteks puudutanud sellist asja nagu raamistamine või et me oleksime raamistamise teooriaga üldse väga sügavuti kuhugi läinud, mis tegelikult praegu on. Ma julgeks öelda, et ajakirjanduses üks põhilisi asju, mida, mida nii-öelda ajakirjanduse uurimisel kasutatakse Selgita meile, mis raamistamine siis on? Raamistamine teooriana on midagi säärast, et nüüd nüüd oleneb jälle ehk millise raamistamise koolkonna või keda sa nagu jälgida kraamistamine üldiselt teooriale on see, et ajakirjanikul on omal peas mingid raamid, eks ole, kuidas me saame maailmast aru, mismoodi me talletama informatsiooni, mismoodi me võtame nii-öelda toore informatsiooni, selle teksti paneme selle siis edastame ja sealt tekivad järgmised nii-öelda mingisugused raamid tekivad teksti sisse, ehk siis noh, kas või näiteks omadussõnad mingite inimeste kohta. Seda võib lugeda raamideks või raami nii-öelda teoorias või raami metoodikas vaadatakse seda kui ühte asja siis järgmised raamid jälle nii-öelda inimesel peas, kes selle teksti vastu võtab, sest meil igal ühel on ju mingisugune eelarvamus, mingisugune maailmanägemus, mingisugune selline arusaamine maailmast ja, ja nii need raamid ajakirjaniku, meediateksti ja vastuvõtja vahel tekitavad sellise ringi ja taastoodavad ennast ja 11 pidevalt. Et hästi niimoodi lühidalt ja võib-olla mitte kõige arusaadavamalt selgitatuna. Nojah, aitab meediateooriast hetkeks, aga, aga räägime sellest ka, et, et mis on see valdkond, mida sa praegu uurid ja ja millest sa kirjutadki oma magistritööd, mis tegelikult puutub väga otseselt kokku meie uudistemaailmaga ja, ja konfliktse olukorraga nii Euroopas kui maailmas. Jah, ma spetsialiseerub, on konflikti ja sõjaajakirjandusele ja kirjutan praegu oma magistritöö, et ISIS onlain-ajakirja piiki visuaalsetest narratiividest ehk siis sellest, et mida nad enda fotodel kujutavad. Kui keegi kuulajatest on kunagi sirvinud seda ajakirja, mis on internetis täiesti saadaval siis ta teab, et seal on tõesti sellised noh, see see ajakiri näeb välja nagu Eesti Ekspress või veel paremgi kohal. Ja, ja need pildid, mida seal näidatakse või mida, mida siis nii-öelda aju pestavatele näidatakse, on, on ikkagi väga-väga brutaalselt alates sellest, kuidas inimesi kividega surnuks loobitakse, kuni selleni, kuidas inimestel päid maha näiteks, aga väga selline oluline selle juures on see, et nad ei ole mitte sellised suvalised noh, halva kvaliteediga mobiilifotod, vaid nad on tõesti digipeegelkaameraga tehtud pildid ja see fototöötlus, mis sinna juurde veel tuleb, on täiesti tipptasemel, ehk siis see meedia nii-öelda, mida nad välja annavad, ei ole ammugi enam selline suvaline Bachelet või, või, või mingisugune brožüür, vaid täiesti tipptasemel ja kõrgetasemeline asi, mida, mida nad on suutnud viimaste aastate jooksul teha ja seda, mismoodi nad siis nii-öelda narratiivi visuaalidel iseennast kujutavad ja mismoodi nad oma vaenlasi kujutavad, seda, seda ma uuringi. Ma saan aru, et ISISe puhul on, on see propaganda pool nagu väga oluline ja nad on ise väga palju rõhku sellele pannud, millest ilmselt tuleneb, kas siis see, et need fotod ja kogu see materjal on väga professionaalsel tasemel, siis noh, kui, kui me nüüd räägime professionaalsest tasemest propaganda puhul Jah, absoluutselt, mis need eristab kõikidest teistest terroriorganisatsioonidest, kas kaasaegsetest või varasematest on just see, mismoodi nad kasutavad meediat ja mismoodi nad suudavad ära kasutada sotsiaalmeediat sotsiaalmeediapotentsiaali nad on selle läbi hammustanud ja, ja kindlasti on see paljuski tänu sellele, et nende ridades on nii palju läänest läinud võitlejaid, kes on tegelikult üles kasvanud selle sotsiaalmeediakeskkonnaga ja kes on need teadmised lihtsalt pannud Isise kasuks tööle. Et see on kindlasti üks asi, mis, mis seda gruppi eristab kõikidest teistest. Kui palju neid lugejaid vaatajaid on sellele väljaandele, mida sa siis uurid või mille visuaalse uurid? Tead seda auditooriumi analüüsi, ma isegi ei oska sulle vastata, ilmselt maid ma ei, ma isegi ei tea, kas seda võib kümnetes või sadades tuhandetes mõõta. Et selles mõttes see info minul puudub ja nii palju, kui ma olen lugenud nii-öelda varasemaid uurimusi, siis noh, seal on ka, et numbrid on ikkagi sellised. Oletatavalt ma loodan siiralt, et meil praegu sinuga vikerraadio eetris on rohkem kuulajaid. No ma loodan ka. Aga. Räägi veel natuke nendest nendest artiklitest, mis selle ISISe propagandaväljaandes ilmuvad on see inglise keeles, on seal ka araabia keeles. Ja miks sa just visuaali jälgid? Jah, see on, see on inglisekeelne ajakiri ta piiki ja visuaalide peale ma tegelikult läksin, lõpud juhendaja ka kuidagi vestlusest minu, minu algne idee oli nagu midagi muud teha ISISe propaganda, aga siis ta ütles, et kuule, et, et meil on siin ülikooli arhiivis või nii-öelda ülikoolis on arhiveeritud, need ta pikki numbreid taga on küll ütelda suletud ukse taga, et neid uurida peatse saama ülikoolilt eraldi loa, sest UK väga kardab, et ma võin rääkida realiseeruda, kui ma selliseid pilte vaatan ja, ja ka ka, et see on ilmselt võimalik ja mis sa arvad, et kui uuriks fotosid, kuna mu õppejõud Charls kritšer on, on ise väga palju semiootika tegelenud ja ta on, on olnud väga lähedane kolleeg Stewart hoolile, kes ajakirjanikele peaks kindlasti midagi ütlema siis, siis tema nii-öelda semiootikakoolkond ja semiootika kogemus on niivõrd tugev, et ta lihtsalt pakkus mulle selle välja ja, ja mulle hakkas see idee meeldima, et tõepoolest, et miks mitte uurida ja vaadata neid pilte, et meie nagu see seda ei saa hüpoteesiks nimetada ka meie nagu aimdus või eeldus on nagu see olnud, et see on selline ümberpööratud pseudoHollywood, mida me piltide pealt näeme, ehk siis, kui sa lööd selle ajakirja lahti, siis seal on, eks see vägivalda, aga teiseks on seal pois vitt Hois ehk kutid mänguasjadega laiguliste riietega või musta riietatud sõdurit, kes hoiavad käes kahte suurt automaat, eks ole, või sõidavad Humberitega, et see on selline noh, selline pseudoRambo pilt nii-öelda avaneb seal ja, ja sealt hakkas idee hargnema ja, ja nii me siis oleme seda, seda tema abiga üles ehitanud. No sa natuke nüüd peegeldasid seda, mis missugusena nad kujutavad, iseendid seal nendel fotodel, aga missugune siis eurooplane või ameeriklane? On nendel piltidel üldiselt noh, ma, ma olen väga algusfaasis sellega, et ma ei ole nii-öelda selle analüüsiga veel kaugele jõudnud, aga, aga see näeb välja suhteliselt selline nagu noh, nõrk, koba ja pahatahtlik, ehk siis ütleme, et üks, üks selline koht, kus nagu laen, et kujutatakse, on näiteks need pildid tseerimis Foulist, eks ole, kes, kes justkui ISISe nagu tõi meediamaailma meediapilt ehk siis ajakirjanikele pea 2014 aasta maha võeti selles Youtube'i videos. Ja, ja ütleme, et nähaksegi sellise põlvili meie ees. Me võidame, te olete nõrgad, aga, aga üks asi, mis on veel näiteks hästi oluline selline sümbol selle seimis rooli ja teiste videote ja piltide puhul on see oranž kostüüm, mis on vangidel seljas. Ja, ja nüüd ma küsin sinu käest, et mis sa arvad, kust oranž kostüüm tuleb, mille, miks on see oranž? Ega ma ei tea, ma jään vastuse võlgu sulle. Guantanamo Bei Guantanamo Bays kinnipeetavad terroristid või nii-öelda siis terrorismis kahtlustatavad kannavad kõik oranži kombekad ja, ja niisiis otsustanud enda vangid justkui peegeldamiseks panna samamoodi oranzi kostüümiga põlvili seisma, enne kui neil pead maha võetakse, võinud põlema pannakse või midagi muud täiesti inim inimmõistusele vastuvõetamatu heaks teevad tagasi, sisuliselt jah, teevad tagasi ja keeravad vinti peale, nii palju kui vähegi võimalik. No see, millest räägitakse, on see, et kui kusagil mingisugune terrorirünnak toimub et kui palju tegelikult meedia peaks seda üldse kajastama või, või et see on jällegi vesi sellesama ISISe propagandaveskile, kui pidevalt tundide kaupa tehakse sellest sündmuspaigast otseülekandeid nende terroristide näod on siis avaldatud, nendest saavad nii-öelda superstaarid või kangelased või märtrit, siis nende arvates et kui palju peaks siis tagasi hoidma nende sündmuste kajastamisel. See on selline, ma julgeks öelda, et väga paljuski niisugune ideoloogiline vaidlus või ideoloogiline küsimus, et kindlasti see nagu jagabki meediamaailma, kaheksa ühed arvavad, et tuleks täiega taguda, teised arvavad, et, et mida vähem seda, seda parem. Mina isiklikult arvan seda, et, et kui meedia seda ei tee, siis teeb seda sotsiaalmeedia, sest et praegu lekib kõik välja niiehknaa. Ja, ja, ja üleüldse sellel ajastul, kus me elame, on noh, ma ikkagi nagu tahaks usaldada ajakirjandusväljaandeid rohkem neid, kes jätkuvalt jälgivad nagu seda põhimõtet, et fakt tuleb kinnitada kolmest allikast. Ja, ja ma arvan, et siin ongi nagu see vastused. Et kui, kui sa ei kajasta, siis võtab keegi teine selle nii ehk naa üle. See on, see on selline pragmaatiline Vahter minu arust. Millal sa Eestisse tagasi tulevad või kas sa toredasse Eestisse tagasi mu üürileping, selles kohas, kus ma praegu olen, kehtib maikuu lõpuni. Nii, see oli, vihje. See on jah, see, noh, ma ikkagi ütlen, et praeguse plaani järgi ma kahtlen, et midagi kahe kuu jooksul juhtub, aga, aga mu plaan on ikkagi tagasi tulla. Selge, ootame sind, Madis Kimmel ja aitäh praegu selle intervjuu eest. Jõudu magistritöö kirjutamisel, aitäh. Ja tänane huvitav saade hakkabki lõppema. Sel nädalal on meil siis külas vanad tegijad, vanad staarid ja ka need, kes on hiljuti huvitaja saatele kaastööd teinud. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja unustage, ärge unustage ka seda, et on olemas lehekülge vikerviiskümmend, punkt e r e vikerviiskümmend punkti r r e ja seal on meie toredad apsud ja ja meie toredad lood kõik kirjas. Vaadake sealt veebist ja valige ka parim saade, kindlasti valigi huvitaja.