Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates on endised tegijad taas raadioeetris. Nimelt vikerraadio saab meil kohe kohe esmaspäeval 50 aastaseks ja sel puhul on huvitaja saates meil külas need inimesed, kes on ka omal ajal huvitaja saade teinud, lisaks paljudele muudele töödele tegemistele ning täna on külas Mart Tummelas ja Skype'i teel ajame juttu ka Sven Paulusega mõlemad teada-tuntud huvide saate tegijad, aga tuntud ka teiste saadete tegijateni tuntud rahade häältena. Nii et sellised on meie tänased jutud ikka raadiost ja endiste raadio tegijatega, saame teada, mida nad praegu teevad ja milliseid aegu meenutavad minu nimi Krista taim, head kuulamist. Ta ei ole tari. Kui tule mööda kõnnitee oled, tunneb, tunneb iluse kõnelda. Nii palju pea osaleb või ei ole ja kui haava pääl olen mõtted peas olev lõdverbinoveeaa, Comentuuri ideaal. Ja nüüd on mul ääretult hea meel tervitada saates külalisena oma head kolleegi, kellega me oleme ikka väga palju aastaid ühes toas olnud, teinud ühte sama saadet, Mart Ummelas, minu arvates jõustunud hästi pikk aeg ka vikerraadioga ja sa oled siin olnud väga kaua. Jah, ma tulin pärast ülikooli lõpetamist kohe siia vikerraadiosse või? Oli ta siis oli juba vikerraadio, muidugi 10 aastat oli möödas. Ja siis ma alguses olin uudistesaateid, tegin küll mitte päris töölepingukavad honorari eest ja siis hiljem hakkasin tegema ka noortesaateid. Tulipunkti sellist saadet, mis lõpuks minule saatuslikuks saigi, et ma seda saadet tegin 80. aastal pärast suurt jalgpalli mässuv. Kui ma mängisin propellerid seal ja siis selle peale, siis mulle anti igavene eetrikeelt. Aga noh, peale selle ma tegin olümpiaraadiot ja tegin ka eelolümpiaülekandeid merelt. Krista Kilvet, Olav Osolini ka. Nii et päris huvitav aeg oli kolm aastat. No tegelikult on ju põnev ka veel see, et sa oled olnud nii saatejuhina, kui sa oled olnud ülemuse rollis, vikerraadiodirektorina sa oled reklaami teinud selles mõttes, et neid välja mõelnud, et sa oled teinud lihtsalt kõikvõimalike tõitsid. Hoia mis puutub reklaamidesse, siis tõesti 81, kui ma sain selle igavese eetrikeelu, siis ma arvasin, et ta enam üle raadimaja läve ei saa astuda. Aga läks kuidagi nii kenasti, mind hakati kuskil 80.-te keskel kutsuvalt televisiooni Uno Maasikas kutsusid, meil oli seal mingi niisugune nalja saada ja sellepärast, et ma olin 80.-te, et alguses ka ise pikris kirjutanud lugusid ja nad teadsid seda, et seal minu kirjutatud. Ja siis pärast seda, kui ma olen juba televisioonis esinenud, oli see vist 85 või kuus, siis Reet Valing, stereoraadio tollane juht kutsus mind stereoraadiosse reklaame tegema ja siis oli seal ikka paar aastat sai tehtud iga nädal väga huvitavaid reklaame, puu- ja köögivilja, kaubastuja, kuivatatud pajukoore ja muu sellise kohta, mida kasutati muide. Igasugustes muudes ülekannetes, et ma mäletan, et Sist isegi mingites olümpia peaülekannetes kasutati neid reklaame. Nii et see oli 80.-te ja siis 80.-te lõpul õieti 90.-te alguses, kui minu tööentsüklopeediakirjastuse, kus ma siis olin põhikohaga olnud juba kaheksa aastat lõppesest, ma liitusin rahvarindega ja hakkasin aktiivselt tootmisnõukogus või kuidas seda tollal nimetati tegutsema ja siis mingi D kirjastuse valgus selle nõukogu esimeheks ja siis ma käisin maha võtmas Gustav Naan ja muid selliseid huvitavaid asju ja, ja käisime ka tsensuuri maha võtmas sealtsamast Pärnu maanteemajas, nii et see oli väga, väga põnev aeg, aga kuidas direktor sai, aga direktoriks sain ma hiljem. See on suhteliselt pikk ja keeruline lugu. 91 kui Eesti taasiseseisvus samal päeval mind valiti Soome Instituudi tegevjuhiks, ehk ma siis hakkasin Soome instituuti looma siia aga teatud aja möödudes oli seal vist kaks aastat, siis soomlased muidugi muutsid seda süsteemi ja nad ise hakkasid oma instituuti juhtima ja kõik meie eestlased siis välja arvatud Maimu Berg lasti lahti ja siis mul ei olnud hetkel tööd, aga siis huvitaval kombel Rein Lang kutsus mind tööle Kuku raadiosse, kus ma siis olin seal koos Harri Tiido ja ja mitme teise toreda inimesega uudiste toimetaja kuni 95. aastani. Kui ma siis olin liitunud Keskerakonnaga ja kandideerisin üleriiklikus nimekirjas ja huvitaval kombel, siis mind valiti riigikogusse küll viimasena seal nimekirja lõpus. Aga ma millegipärast ei, et mul ei olnud soovi minna riigikogus, ma mõtlesin, ma ikka noor inimene veel, et misasja ma lähen sinna istuma ja pinki nühkima niikuinii ma tean, et minust ei sõltu seal midagi ja nii ma siis tegin vehkat ehk sellel avaistungil, kus ma oleksin pidanud vande andma seal ma ei olnud kohal, ma olin selle asemel hoopis kanaari saarte. Ja siis ei saadud. Ja, ja siis oligi asi seal kohas, õieti muidugi põhjuseks oli see, et enne seda oli Peeter Sookruus mind kutsunud Eesti Raadio juhatusse. Ja, ja tõepoolest ma siis olingi valitud 95 Eesti raadio juhatusse, ma olin siis alguses nagu vikerraadio direktor, aga siis tuli Riina Rõõmus tagasi Saksamaalt ja siis sai temast vikerraadio direktori. Mina olin siis programminõukogu esimees kuni 2000. aastani. Sealt edasi siis saated, saated hakkasid kuskil jah, aasta või paari pärast, ma isegi täpselt ei mäleta, rahva teenrid oli see esimene projekt, mida me hakkame, hakkasime tegema koos Neeme prussiga. See oli kuskil 90.-te keskel, ma arvan ja noh siis juhatuse liikmena muidugi eriti palju muid saateid ei teinud, aga aga ikkagi hommikuprogrammi tegin ja veel ühte kui teist neid argipäeva saateid vist ka. Sinu väljamõeldud lausa saadete pealkirjad, mis praeguseni käivad uudis pluss tuleb mul siin kohe. Huvita ajabki oli nagu minu ettepanek ja neid küllap oli, oli veelgi. Juttu on ka sellest olnud, et vikerraadio nime tagasitoomine Jah, see on nüüd üks selline huvitav lugu tegelikult, et tõepoolest, kui mina tulin siia 95 juhatuse, siis ei olnud ju vikerraadio sest vikerraadio oli ära lõpetatud pärast seda, kui tekkis raadio kaks ja me olime esimene programm nagu esimese programmi kuulatav, oli kuskil alla viie protsendi, väga madal. Ja, ja siis meil tekkis mõte, kusjuures tegelikult selle esimese idee pakkus Tiit Karuks, kes ütles, et aga miks mitte tuua tagasi vikerraadio nimi, vikerraadio oli nii populaarne raadiojaam ja tõepoolest siis me juhatuses viisime selle asja läbi ja tegime esimeses programmis taas vikerraadio. Ja nagu te näete, eks ju, need on vikerraadio, eesti raadioeetri kõige kuulatavam programm. Mart, sa oled igasuguseid aegu siin raadios näinud, nii põnevat elu on vähestele antud. Ütle mulle, mis on olnud need ma ei tea, kõige meeldejäävamad asjad siin, raadios. No kindlasti on mingit, mis on olnud suured, Janne, suuri asju juhtunud, aga sellised väiksed pisiasjad, millele sa vahel tagasi mõtled ja neid meenutada. No ma unustasin ühe väga tähtsa oma tööotsa ära, see oli memoturniiri tegemine ja juhtimine, mida ma tegin ka vist 15 aastat. Siim Kallase jälgedes ja mul on väga hästi meeles, kui oli memoturniiri aastapäev, see oli kümmekond aastat tagasi, mis oli väga tore, kus olid ka veel mõned vanad selle tarkade klubi liikmed olid kohal ja, ja see oli minule väga südamelähedane selline hetk ja sündmus, kui mind toodi esile, sest ega üldse raadiotoimetajatöö eriti ei mäleta Ta, või ei meenutata kuigi palju ja mis siis veel on hetkedes noh, on ka olnud suhteliselt niisuguse ebameeldivaid hetki, ega siis see 2000, kui mind enam tagasi juhatusse ei valitud, ma sain aru, et see oli poliitilistel põhjustel. Noh, siis ma olin kaks kuud olin päris töötaja siis, kui meie hea kolleeg Olavi pihlamägi kutsus mind Tallinna tehnikaülikooli ajalehte tegema, nii et see oli selline meeldiv aeg ja eriti meeldiv oli muidugi see, kui kuskil 2004 või viis on raske meenutada, kui mind siia vikerraadiosse tagasi kutsuti saateid tegema, et see oli Enne veel kui saadetest Mart, kas sa oled vahel mõelnud, et või kahetsenud, et sa ei läinud poliitikasse tookord? Noh, eks seda võiks kahetseda, kui vaadata pensioni summat, eks et tollal oleks saanud ja poole aastaga selle riigikogu liikme pensioni, mis tänasel päeval on ikkagi minu pensionist kordades suurem. Aga ma ei kahetse, sellepärast et noh, ma ei ole kunagi olnud niisugune noh, ütleme poliitiline spinn ja ehk selline, kes nuusutab õhku ja nüüd ma ju näen seda, kuidas ka seesama erakond kuhu ma nüüd, et noh, tegelikult tagasi astusin, et mind kutsuti õieti Urmi Reinde, minu hea kolleeg, sealt meedia keskpunktist kutsus mind tagasi 2016 alguses ja ja noh, ma lootsin, et ka Keskerakond nüüd nagu tuleb tagasi ta tuligi tagasi, aga ta tuli tagasi hoopis teisel kujul, kui meie seda arvasin. Nii et selles mõttes on ainult poliitikas on ikkagi suhteliselt raske olla, kui sa tahad teada põhimõtet, teiseks. Kui sa ei keeruta, Ta ei nuusuta õhku, ei püüa uusi tuuline. Ma ei tea, ma ei saa midagi teha ka minule oled sa jäänud mälestustesse kui sellise hea huumoriga inimesena, et sinu naljad ja see, et nad ikka saab nalja kogu aeg kas sulle endale või, või on see äkki mulle selle vale ettekujutus jäänud, et tegelikult oled sa nagu tõsine inimene ja nagu väga ei, ei kipu naerma, kuidas seal huumoriga sulle. Ma ei ole just surmtõsine inimene, aga jah, eks seda nalja tuleb vahel täiesti mõtlematult lihtsalt korraga tuleb niisugune tahtmine midagi öelda, mõned inimesed solvuvad kangesti, sest see võib olla ka väike iroonia seal sees, et noh, ma ei ütleks, et ma nüüd mingi eriline humorist olen, sest ma ei ole huumorit enam ammust aega viljelenud. Aga noh, eks meil seal ka oma saadetes, mis me seal televisioonis teeme, natukene seda nalja ikka tuleb. Aga raadios oli minu arust seda nalja ikka päris palju, ma meenutan, mina ei ole sinuga kahjuks nii kaua koos võib-olla töötanud kui paljud teised, aga aga mul tulevad meile kasvõi aastalõpuprogrammid, kus igakordse ikka mingi nalja suutsid välja mõelda ja mind üllatada, nii et noh, ma mõtlesin, et appi appi. Et noh, saade läheb nässu, sest ma lihtsalt naeran laual. No kõige paremad ajad selles mõttes olid ikkagi seitsmekümnendad, kui me tegime neid keskeprogramme koos Olav Osolini ja ja Kibuspuu ja Krjukov, kuule, aga et see oli selline nagu tõeline niisugune erakordne huumor, mida ju enne seda keegi raadius ei olnud teinud, selline kergelt absurdihuumor. Aga jah, eks ma ikka püüdsin siia natukene seda nalja tuua ja siis on eluga natukene rõõmsam ja parem mida siis ka meie elu ja siin mingi eriline. Roosipidu ei ole, aga nüüd on nagu sul jäänud huumorit vähemaks ja ma ei tea vist küll jah, sellepärast et noh, elu on karm ja ja ega siis nalja teha siis ainult iseenda. Kas sa oled vähemalt suutnud seda alati teha, Molan, tulla? No ma ei, ma ei oska öelda Norrektsionaal kõrvaltvaatajana tunne, et meil muidugi huvitajast rohkem, et ma ei tea, kas seal nalja sai, meil olid seal vääga tõsiselt eemal, nagu sa mäletad, ma tegelesin ju. Ja selle IT-alateemaväliselt, aga ei antud, nede halvenes, need olid lõbusad ja, ja kommentaarides väga ikka püüdsin aeg-ajalt nalja teha. Ja hommikuprogrammides nii kaua, kui ma neid tegin, eks siis ei saanud lihtsalt teisiti, kui sa pead kella viie 30-st olema, nii nagu tollal oli juba eetris, nagu pidi võtma asja kergemalt. Konsul naljade pärast algab pahandusi ette tulnud, kus tõesti inimesed pole aru saanud, et see oli nagu väike nali. Ei maksa nüüd kohe närvi minna. Nojah, kõige kurikuulsam lugu on ju sellest, kui mulle esitati süüdistus rahvastevahelise vaenu õhutamises ja mind kutsuti välja kaitsepolitseisse ja siis seal oli prokuratuuri süüdistus, et ma olevat, et vikerraadio hommikuprogrammis naernud või õieti solvanud juudi rahvust. Aga asi sealt selles, et mingil ajal ma seal hommikuprogrammis kasutasin 35. kuuendal aastal ilmunud unenäoseletaja. Ja seal oli tõesti oli, olid ka need, et kui unes näed juuti, eks ju, mis siis juhtuma hakkab? No see, mida mina ütlesin, on see, kui näed, juutis, saad petetud, aga nemad millegipärast arvasid, et ma olevat nimetanud seda, kui sa näed unes mitte elus. Aga mina seda ei teinud, nii et minu süüdistus kukkus selle peale kokku, nii et tollal pääsesin sellest, nii et ma nalja tegemiseks peab olema ettevaatlik jääks tänaselgi päeval, eks kui sa üritad ka näiteks Facebookis nalja teha, siis sa võid saada sealt ka vastu päid ja jalgu. Aga raadiotöötajana, kui tundlik oled sina näiteks olnud kommentaaride suhtes, sest noh, eks inimesi on, iga ei näe, kes kuskil kirjutab. Et oled sa pidanud nende pärast. No eks ikka aeg-ajalt on solvavaid kommentaare ja on olemas teatud inimesele näiteks noh, kes alati, kui mina kasse eetris kuskil esinen või ka Facebookis kirjutanud, siis alati kirjutavad midagi väga halvasti. Noh, on lihtsalt inimesel, ma ei tea, kas tal on midagi isiklikku minu vastu või, või lihtsalt talle ei meeldi see, mida mina arvan, eks muidugi, kommentaarid aeg-ajalt mõjuvad solvavalt, aga sellest tuleb üle olla, aga siis ei saa nüüd võtta seda niimoodi viimase instantsi tõena. Absoluutselt, aga tead, Mart, paluks sul meenutada mingeid selliseid seiku raadiotööst, et kus on olnud, kas hirmus, kus on olnud täielik õnnestumine, selline ootamatu või niisuguseid lugusid, mida nagu hea algajatelgi kuulata ja, ja võib-olla kuulajatel, kes ei tea raadi igapäevatööd, et, et mis sul on elus ette tulla. No kuna ma siin rääkisin, et ma olin mere peal eelolümpial 79, siis siis see esimene päev, kui ma olin seal kõige kaugemalt distantsilt, siis oli košmaar, see oli kohutav, sellepärast mul oli kohutav merehaigus. Kas nad üldse midagi rääkima, enne kui ma mingi aja pärast nagu kosusin, sest Krista Kilvet ega me olime koos ja siis Kristab selle ülekande ära tegema. Nii kaua, kuni mina nagu välja tulin, sellest olukorrast hirmu on olnud ka siis loomulikult see kaheksakümnendad aasta jalgpallimatši järel oli hirmu palju, mitte niivõrd raadioga seoses noh, seal oli mitmeid selliseid kummalisi lugusid seal noh, mind kutsuti välja sõjakomissariaati öelda, nüüd te lähete kolmeks aastaks teenima. Kusagile Venemaale, noh ma siis ähvardasin vastu, et noh, aga siis sellisel juhul ju kogu maailm saab sellest teada, et meil on selline poliitiline tagakiusamine ja mind ei saadetud. Ja järgmine siis olukord oli see 31. detsembril 80, kui meie toimetuse seina peale ilmuseks luuletus ka kadunud Ants Anupõllu kirjutatud luulet mille peale siis saabusid kohale mustade nahkmantlite mehed ja siis need käsutati kõiki ülekuulamisele, et selgeks teha, et kes on kirjutanud sõjalise puhmascolmudega Brežnevi kohta kuskil niisugune niukene, lõbus, lõbus lugu ja sellest hakkaski see asi kerima ja see oligi see tegelik põhjus. Lõpuks, miks minust siis lahti, seal saadi raadios ja siis kutsus meie peatoimetaja, kelle nime ma ei tahaks siinkohal nimetada, sest ta endiselt tegev küll mitte meedias. Ütles mulle, et tead, et sinuga on nüüd niisugune lugu, et kui sa ise ära ei lähe sisse, läheb. Ongi? Aga sellist hirmu, mida vahel ka tuntakse, täkki, tule külaline kohale, et seal oli otse-eetris väga palju olla. Ta läheb seda ikka tuleb ette ja aga ma ütleksin, et enamjagu on kõik tulnud ikkagi kohale, väga üksikuid juhtumeid on ja põhimõtteliselt nii nagu ka tänapäeval, kui kohale ei tule saab ju teha ja telefoniintervjuu ja nii edasi, nii et ma ei ütleks, et niisugusi väga hulle lugusid oleks juhtunud ja ei tule ka meelde, et mõni saade oleks läinud niimoodi seletatud, too oleks ära jäänud. Noh, see oli, noh, ma ei tea, ma olen ikka nagu meenutan hea sõnaga seda raadiotööd, et mul ei ole nagu mingisuguseid etteheiteid. Hirmuunenägusid, et paberit ei ole, lähed uudiseid lugema? Mina ei tea, kas nüüd seda oli, tähendab, noh, ma üldiselt ikkagi, kui ma näiteks tegin vestlussaateid, siis ma ei lugenud paberilt maha, ma mõtlen unenägude unenägudes, unenägudes jah, ei mul unenägudes vist ka raadiotööst ei ole olnud. Košmaarne mul oli, põhiliselt oli teatud perioodil oli see, et ma nägin unes pidevalt seda, et ma pean matemaatika eksamit tegema. Aga nüüd ma näen hoopis kummalist unenägu pidevalt, et ma ei suuda mobiiltelefonil numbrit valid ja ma ei oska öelda, mis võiks olla peaksis tume näoseletajast järele vaatama. Kaasaegsemat, midagi kaasaegsemat. Noh jah, see on hea küsimus, et mis seal unenägudes veel, võib-olla noh, eks, eks see televisioonitöö on ju see, mis ju teebki inimese natukene kummaliseks. Et sa ju oled kogu aeg nagu mingi surve all, ma ei tea, mulle ei meeldi teletöö, ma olen seda alati öelnud, et raadio oli ikkagi raadio ja seal ma olen nagu mina ise. Aga televisioonis, eks ju, kui mulle tehakse kõigepealt nagu ära ja siis ma näen seal pean istuma kaamera ees ja, ja suurt prožektorite valgel, siis see on nagu ise õudusunenägu tegelikult, kui päris aus olla, ma ei tea, kui palju saad Krista teles esinenud, aga seal nähe, aga ma toetan siin. Aga see on väga ebameeldiv tegevus ja nii et ma alati tunnen kaasa neile õieti hindan neid inimesi, kes suudavad jääda eetris nii loomulikuks, noh, nimetame siin kas või Anu Välba, eks see, kes on suurepärane teleesineja, Marko Reikop. Et need inimesed, kes, kelle jaoks see televisioon ongi nagu loodud, mina ei ole kunagi seda pidanud oma selliseks meediumiks. Aga mis sulle raadio juures meeldib, on see muusika, on see anonüümsus, on see? No see, et ma nüüd ei segase pilt televisiooni puhul, mind segab see pilt, et ma hakkan vaatama, mis nagu keegi on ja mis kri mass seda seal teeb ja ja siis on, seal, on nagu praegu on näiteks Aktuaalse kaamera pidevalt seal midagi vilgub seal taustal niimoodi, et sa ei saagi nagu õieti keskenduda sellele, mida räägitakse. Rahade puhul on ju see, et sa kuulad seda esinejad, seda küsitletavad saatejuht, et sa saad nagu keskenduda sellele, kui neil muidugi midagi öelda on. Aga telepuhul ju kõik see muu, see ümbrus välkuvad, et tuled ja muu see häirib nii kohutavalt, et siis seda jälgida, mida tegelikult räägitakse. Aga sulle raadiote edevus, anduta? Edevus, kas on sellist asja? Ei, no mis edevus saab olla raadiotöös aeg-ajalt, eks keegi on küll öelnud, et oi, aga ma mäletan teie täie häält, ma mäletan raadiost, et see on nii tuttav, aga muidu on see väga hea. Asi on raadio selles mõttes, et sa siiski saad iseendaks jääda tele puhul. Ikkagi tänagi praeguselgi hetkel, kui ma olen nii vähe seal eetris ikkagi näen, kõnnin seal läbi Solarise keskuse, niimoodi pilgud pöörduvad, vahivad mulle näkku. Et noh, et see mulle üldse ei meeldi, ma ei taha olla näo järgi too, kellele võib-olla hääle järgi oleks tore olla. Need on hea kõrvaga inimesed, kes ära tunnevad, siis jälle järgi. Aga ju siis on selliseid ka meie hulgas, kes on nagu raadioinimesed rohkem kui teleinimesena, ma, ma küll ausalt öeldes televisiooni vaatan praegu rohkem lihtsalt sellepärast et noh, ma pean seda meie programmi vaatama ja ja vaatan ka uudistesaateid telest õhtul sellepärast et need on operatiivsemalt. Et raadiost saateid kuulad. Ma kuulan hommikuprogrammi, kuulan ja kuulan neid vestlussaateid nädalavahetusel, et neid ma kuulan vikerraadiost, nii rahvateenreid püüan kuulata, kuna see on nagu minu loodud omal ajal ja ja ka näiteks no ma olen kuulanud seda vikerraadios trummi ja Samostit, mis on küll need vahepeal muutunud ruumiks. Repsiks aga noh, eelmisel pühapäeval aga, aga jah, ei, ma ikka kuulan ja kuulan ka huvitajad aega ja veel mõningaid muid muidugi reporteritundi, kui seal on selline teema, mis mulle huvi pakub, nii et ma ikka raadiot kuulan ja muidugi vikerraadiot, ega ma teisi raadiojaamu ei kuula. Külmikut. Väga lahe mardaga. Meil saab nüüd aeg läbi, varsti helistame Svenile Portugali ka online huvitaja tegelane on nüüd läinud niikaugele ära, elab seal ja tunneb ennast hästi, näiteks me kuuleme varsti lähemalt. Mart, aga ma tahaks su käest küsida lemmiklaulu, et noh, kuigi saate tegijana oled sa alati saanud endale ise valida, mis sulle meeldib. Aga külalisena, mida ma võiks mängida siia? No ma ütlen kohe, et mul ei ole nagu väga sellist lemmiklaulu, et läbi aegade mina olen ikkagi, püüan ajaga kaasas käia ja mina mulle meeldis väga see meie eurovisiooni võidulaul, nii et mina oleksin küll valmis kuulama seda siis meie esilauljate põldvere ja Toome esituses, seda Veroonatut minu meelest, kuigi ta ei võida muidugi seal eurovisioonil, eriti veel Ukrainas, kus lähevad peale nagu rohkem niisugused kasaka meloodiad siis mulle see väga meeldis, sest see on seotud, et ikkagi maailmapärandiga šveik spiriga. Veroonak ja Itaalia mulle alati väga meeldinud, nii nagu ka Prantsusmaa, nii et, et noh, minugi poolest maa, see võib olla labane öelda, eks, et mulle meeldib Eurovisiooni laule, eks, ja ma peaks, võib-olla ütleme midagi veiniks, midagi muud, midagi moodsamat ütleme sellist maailma maailma tasemel, aga, aga ma ei tea, minule see meeldis ja ma andsin oma hääled ka ja ma isegi sain selle läbi niimoodi Facebooki sõbraks. Koit Toomega. Vot siis kuulame seda laule, aitäh sulle, Mart ja ja palju õnne sulle, vikerraadio sünnipäeva puhul oled sa olnud sellega nii tihedalt seotud suurutanud? Niimoodi, ja nüüd meie juttudega kaugele lõunamaale, kus on kunagine hea kolleeg Sven Paulus. Tere, Sven. Tere, Krista ja tere kõik vikerraadio kuulajad. Sa oled Portugalis ja nii põnev, kui see ka ei ole, oled sa seal juba pikemat aega, me mäletame sind raadiost, raadiokuulajad sellest ajast, kui sa tegid siin huvitaja saadet Uudisplussi ja sina oled ka see, kes mõtles välja ju saate ökoskoop nime käib see siiamaani, et töid ja tegemisi jäisust siia raadiosse palju maha. Aga räägi mulle, kuidas sa portugali sattusid ja mis tuuled sind sinna viisid. Tegelikult sattusin siia 2013, aastal esimest korda tulingi täpselt selle mõttega, et viia mõningad oma elu unistused täide, et soov elada kuskil mujal kui Eestis on juba päris tükk aega sees olnud ja Portugal kutsus ka siin olid päris mitu sõpra ees, kes avaldasid siinseid saladusi lihtsa olemasolemise või elusolemise, selliseid ütleme nippe ja nii ma siia 2013 kõigepealt tulin korraks küll Eestisse tagasi allapooleteiseks aastaks, aga nüüd olen jälle varsti peaaegu aasta siin elanud. Aga mida sa teed seal, mis elu sa elad? Rahuliku tagasihoidliku vaga pundi elu mingis mõttes, et olen vabakutseline, kirjutan tekste, kirjutan artikleid, teen videosid. Luuletame ka palju, fotografeerin sellist jah, ütleme nii, et olen oma eluanne muusate teenistusse. See on päris huvitav, sest paljud inimesed arvavad, et eluunistus võiks olla ju töötamine raadios või televisioonis. Oled ju ka televisioonis töötanud. Mis sa selle kohta kostaksid? Ma arvan, et kui unistused täita või jõuda tõesti sellele tasandile, et sa võtad oma unistused ette ja, ja teostad need ja teed neid unistusi teoks võib-olla aastate vältel jõuadki sellisele tasemele, et sa võid rahuldusega Ühel hetkel nii-öelda toimetaja pastaka kõrvale panna ja öelda, et ma olen selle ära teinud ja võin edasi liikuda kuskil muus suunas oma elust. Et võtad selle väärtusliku kogemuse kaasa, et võib-olla lihtsalt ei, ei jäägi terve elu lõpuni, et 40 50 60 aastat ühe sama koha peal töötama vaid vaid vaatad elu. Oled sa vahel tagasi ka mõelnud vikerraadio ja Eesti televisiooni aegadele kui sa tegid osooni või siis näiteks koskop. Ka päris palju, et väga-väga vahvad ajad ja ma arvan, et just eelkõige osoon oli selline saade, minu tegemine aitas kuidagi tervet mõistust hoida linnakeskkonnas. Et kui üldiselt senisest pealinnas elamine kipub inimesi üsna palju kaardistama, võib-olla noh, pealiskaudsemaks muutume närvilisemaks, kaaslast, seda kontakti loodusega ei saa siis osooni tehes vähemalt, et korra nädalas või võib-olla isegi kaks korda nädalas minna kuskile linnast välja, kohtuda põnevate inimestega, mehholoomi, käia metsas, mere ääres, kus iganes ja tuua see, ütleme Loone tagasi teisteni oli väga suur väärtus, ökoskoobi ka samamoodi huvitav, aga täpselt samamoodi, et mulle hästi meeldis, kui sai kuskil väljas käia ja reportaaži või mingit sellist pikemat intervjuud süvasüvatasandil võib-olla teha, et see oli, see oli selline vahva asi, mida. No kui palju sa Portugalis elades kokku puutunud veel keskkonnateemadega ja kus kandis sa seal elada, on see linn, on see väiksem koht, suurem koht? Ja siin tegelikult looduse teemadega puutun päris palju kokku, et kuna see pilk on olnud ju viimased rohkem kui kümmekond aastat ikkagi teadvuse ja loodus või ütleme keskkonnaga kirjanduse suunas, siis siis ikka paneb tähele, uurid järgi, uurid veel natuke juurde, aeg-ajalt kirjutad nendest asjadest kasvõi enda blogisse, kui kuskile mujale hetkel hetkel nagu kirjutada ei ole, et siin on päris piisavalt ka ja keskkonnaprobleeme, et ühest küljest kindlasti üsna kasvav turism jätab oma jälje, et neid kulusid keskkonnaressursse, mis tegelikult selle turismi käigus ära tarbitakse, on tegelikult palju. Siin Portugalis mõned asjad, mis mulle veel meelehärmi võib-olla tekitavad, on see, et siin selline metsapoliitika võib-olla ei ole kõige pädevam, et päris palju võib-olla raiutakse maha tõesti siis sellist korralikku männimetsa ja ja ka korgitammesid selle asemel siis. Eukalüpti, mis paarikümne aastaga kiire kasvu ja lihtsalt paberilt vestluses kasutada, aga samal ajal hävitajad päris palju kohalikku loodust, sest need võtavad keskkonnast mullast välja v ei lase ühtegi teist liiki sinna ligidale ja muutuvad ka väga tuleohtlikuks, et Portugali seal suviti paraku olnud metsapõlengut päris suureks probleemiks ja eelmisel suvel tuli tunnistada, aga jah endal, et üks öösel veedetud niimoodi madalvalves nägid, kuidas 20 kilomeetri kaugusel leegid Simpson, siit korraliku kasvavad pätse. Ja sellised keskkonnaprobleemid siin on. Aga elukorraldus on seal sarnane Eestis olevaga. Mingis mõttes vist küll jah, et üsna lihtne ja rahulik. Aga sa oled ju elanud ka või puutunud kokku siin Eestiski ökoküladega ökoliikumisega, kas Portugalis on samasugust liikumist näha ja inimeste teadlikkust, et saaks kuidagi säästvamalt elada ja mitte nii palju võib-olla kulutada ja kasvatada puhtalt süüa? Seda küll, et olen päris mitmes kogukonnas kas siis külas käinud ja siis on seal ka pikemalt elanud. Üks kogukond siin on olnud Ameera nimeline, et nende eesmärk ongi siis ühest küljest neida selline väga tasakaalukas viis maailmas edasi elamiseks, et siis oleks ühest küljest inimest toetada ka loodustoetav, et taleiras võetakse lahti ühest küljest keskkonnaaspektid, nad tegelevad seal sellesama vee probleemiga, sest Portugal praeguse seisuga on ju ka üks kolmandiku riigist on Kõrbastanud sisuliselt ja praeguste trendide juures läheb asi aina hullemaks. Kui midagi väga ette võtta, siis ta näiteks üritatakse, siis tulid nemad lahendada. Samamoodi pööratakse väga palju tähelepanu rahuuuringutele, kuidas üldse maailmas võiks rohkem rahu luua ja käsitletakse ka seksuaalset vabadust, et kus on siis meeste, naiste, isikliku seksuaalsuse tunnetamatu alad ja kuhu võiks minna ja mida mida sealt leida, kui ühiskonna sellistest tavalistest tabudest normidest natuke eemale minna? Aga kui on sealsed ökokülad teistsugused kui meil siin Eestis, kuidas sulle nagu tunne ütleb. Tegelikult vist väga ei ole, et, et Eestis on isenesest kas sellist kohta, mida võib praegu pidada otseselt ökokülaks, et mõisamaa ja siis Ida-Euroopa just nelja aru ja siis väike jalajälg, et eksin siinsete kogukonnad on ka võib-olla elavat isegi natukene lihtsamini, sest et päike ja sellist toit väikeste toiduressurssi on siin natukene rohkem kui kui Eestis. Aga ekskorraldus on ikka selline teadlikult olevad inimesed kokku ja otsustavad, et nad valinud sellise elamisviisi. Aga kui palju selliseid inimesi on? Meil Eestis on vähe nagu nad ei paista väga silma, aga kas näiteks Lissabonis on võima, on seal palju biomarketeid on kauplusi, kust saad osta mahedalt kasvatatud toitu. Jah, ikkagi on, et täitsa üks selline kaubakett on olemas ja, ja ka näiteks vee on toitlustus on siin väga, väga suures tõusujoones, et mul on hea meel jagada korterit ja ta sõpradega, kes kellest tegelikult suisa kolm inimest töötavad ja hoiavadki üleval sellist restorani nagu tempel, mis on üks esimesi Lissaboni vegankohti ja see on tõesti väga populaarseks muutunud ja eelkõige ühendab just sarnase meelelaadiga inimesi, et kui nüüd proovida öelda sellise metafoorina, et siis inimesed kes hoolivad loomadest nii palju, et, et nad ei ei söö ühtegi olendit, kellel on silmad peas sees et võib-olla niipidi öelda, siis selliste inimestega suhelda on tegelikult natuke natuke teistmoodi ja palju ähvardavam kui võib-olla võib-olla inimestega, kes kes toetavad sporti, kes toetavad seda, kes toetavad vägivalda. Sven sa enne ütlesid, et turism on ka üks selline ala, kus mis survestab loodust ja keskkonda. Räägi mulle, kuidas on lood Portugalis matkamise ja sellise seljakoti rändamisega, sest ma tean, et sealt saavad alguse ka ju rajad, mis viivad Santiago de Compostelasse, kus käib palju seljakotirändureid. On see seal populaarne? Ja üsna populaarne selles mõttes, et näiteks algarves on üks vahva rada, mis kulgeb rannikust Hispaania piirini 240 250 kilomeetrit pikk, 10-ks päevaks mõeldud ja see on jälle täiesti võimalus, kuidas Kolgarvajad erinevad maastikud enda jaoks ära kaardistada ning kogeda. Ja muidugi sisemaal on ka üsna palju, et just head Eesti sõbrad käisid siin külas, kellega arutasime sellist matkade pakkumise võimalust, et nemad tegelevad Eestis loodusturismiga, mina siitpoolt hea meelega asuks kaasa aitama, nii et kui on Eestis veel inimesi, kes oleks sellest huvitatud, võib üles otsida neid ja anda anda märku Päris põnev, kui palju on seal kohapeal eestlasi, kui palju sa oled neid kohanud? Lissabonis on, ütleme sellise Facebook'i gruppi nimega eestlased Portugalis järgi ennast registreerinud nii-öelda siia 30 eestlast tegelikult, et nii palju kui näinud ei ole päris mitu head sõpra, nii Tallinnast kui tarkust elab siinsamas Lissabonis. Olen siin kohanud umbes kokku kümmekonda eestlast ja päris palju sõpru on käinud Eestis külas. Et tegelikult meil on siin. Aga mis keeles sina seal kohapeal suhtled? Oled sa õppinud portugali keele ära? Mõningal määral saab hakkama, et ma väga niimoodi pühendunud sellele siiamaani on olnud, aga üldiselt inglise keelega ja veidi portugali keelt ma räägin, et põhiasjad saab aetud. Aga muidu, kas Portugalis nad räägivad inglise keelt või peaks rääkima hispaania mingit muud keelt? Pigem ikkagi inglise keel aitab siin üsna kenasti hädast välja, et oleneb ilmselt väga paljuga inimese vanusest, et teatud vanuserühmast alates võib-olla enam-vähem kindel, et et need inimesed võib-olla koolis nii palju inglise keelt ei õppinud, et nooremat pigem õppisid. Aga siinne rahvas on väga sõbralik ja tuleb tavaliselt väga-väga hea meelega appi ja asjad saab alati lahendatud. Ükskõik mis mu rännet. Aga nad ei vaata võõrastesse, kes on tulnud sinna elama, et nii, mis te nüüd siia tulite, meie maale nagu sellist võõraviha oled sa tundnud? Päris kindlasti mitte, selle poole pealt on Lissabon üks väga võrratu koht, et ta nimetab, reklaamib ennast sallivalinnana tolerantse linnana ja siin on tõesti kümneid ja võib-olla isegi sadu rahvuseid, et see kant, kus ma elan üsna kesklinna lähedal ja meie, ütleme tänavatel elab inimesi ja sinirestorane Nepaalist, Pakistanist, Bangladeshist, Indiast mitmesugustest Aafrika maadest. Siinsamas lähedal on väga palju kaubanduskeskusi, et siin on täielik sulam ja väga sõbralik sulama, et nii palju erinevaid nahavärvi, nii palju erinevaid keeli rahvuseid on, on väga hästi õnnestunud ära lahendada ja inimesed saavad omavahel väga hästi hakkama. Ja on tõesti sõbralikud, et see, see on midagi sellist, mis mulle tuli endale päris suure üllatusena mind inimesele ilmselt päris palju lasknud kuidagi kasvada või vaadata palju avarama pilguga sellest rahvushülasest või nahavärviülest suhtumisest kaugemale. See, mis ilm seal praegu mulle tundus, nagu ma oleks kuulnud Ritsikaid laulmas. Hetkel veel mitte, praegu on kuskil 16 kraadi pilvealune. Aga ilmselt päeva peale läheb soojemaks. Pisut nüüd täna vihma tulla. Üldiselt on näiteks Eesti suvi on käes, üle 20 kraadi rõõmsasti. Juba praegu märtsikuus. Puud-põõsad puud hakkavad päris paljud hakkavad nüüd täitsa korralikult lehte minema. Väga paljud põõsad õitsevad, linn on headelt Me täis apelsinisõitjad ja see, see on täitsa omaette aroomi. Tegelikult suvi on enam-vähem käes ja kuigi siin nimetatakse seda kevadeks Aga millel on hea Portugali reisida? Ma arvan, et üsna peaaegu igal ajal, et võib-olla talv on selline vihmasem periood, et kuskil detsember, jaanuar on, on pisut vihmasem kõledam ja tuulisem ka, aga ütleme alates kuskil märtsist kuni novembri lõpuni päris kindlasti. Ja noh, tegelikult on siin igal ajal ikkagi vähemalt pluss 10 kraadi. Et selles mõttes, kui vihmavari kaasa võtta, siis, siis saab hakkama päris kindlasti. Aga see on, kui palju neid asju, mida sa seal olles nagu taga igatsed Eesti osas? Võib-olla kõige rohkem ongi Eesti loodust ja eesti sõpru, Eesti inimesi, et tegelikult ja aeg-ajalt ikkagi sellised kohad ja ja meenutas tiivad tagasi küll, et, et vaat sinna kohta tahaks minna või seal käia või seda, seda kogeda, aga samas 4000 kilomeetrit on vahet, mis on mõne mõnetunnine lend tegelikult või noh, ütleme päev reisinud ja ole talle teisel pool kohale, et midagi igavest sellest igavest siin olekus ei ole, et olen vaba inimene hommidiseda Marokosse temaga kokku saada ja puhata seal üks nädal aega. Nagu kao, kui tihti sa Eestis käid? Viimati käisin eelmisel sügisel, olin nädal aega, et kohtuda ka just lähedaste inimestega. Ma ikka Sven, mõtlen, et iseenesest on sul põnev elu, sa näed inimesi, sa näed ilma teistmoodi, see annab teise vaate, see annab palju avarust ja vabadust sisemist. Aga ma mõtlen, et kuna sinus on ju ajakirjanik tugevalt sees või kuidagi loomuselt, oled sa uudishimulik ja samas ka selline, kes julgeb öelda mu arvamust ja kõiked. On sul seal Portugalis piisavalt väljundit, et sa saad öelda, mis sa mõtled rääkida, vahendada inimestele? Mingist poolest kindlasti jah, et siin hiljuti, kui oli Rail Baltica teemad olid päris pikk arutelu põhjalikku arutelu, siis tuli ka ju avalik-eesti-nimeline veebileht välja kohe kohe siis ajalehega kus Rail Baltic'u teemadel kirjutati. Ma kirjutasin ka ise sinna siis Läti, Leedu ja Poola perspektiivi nii-öelda rail Balticule, et viis inimest selle teemaga põhjalikumalt kurssi ja tundus, et tegelikult asi ongi täpselt nii suur ja nii tähtis, et sellest peaks rohkem rääkima. Et mindi poole pealt, ma tunnen, et kindlasti jah, et võiks ka Eesti meediamaastikul olla võib-olla tegevam. Teisest küljest ma võib-olla hetkel olen pisut skeptiline selles osas, et kui hästi sõnumid läbi kostavad, et kui ikkagi portaale ja kõiksugu uudistekanaleid vaadata, siis hästi olulised teemad on hästi võib-olla mitte nii oluliste teemadega kõrvuti üsna tihti natuke palju sellist vahtu, võib-olla et võib-olla on tõesti Eestis aeg-ajalt, et ühel hetkel võiks sirguda või, või kuskilt kasvada üks selline väga korralik võib-olla kodanik endi algatusel põhinev kodanikumeediaportaal, kus siis inimesed annaks aimu, mis, mis on nende elus tähtis ja mis toimub ja saaksid seda ise toimetada ja isaga tarbida. Kõikjal võib olla maailmas, et, et väga huvitav oleks ju tegelikult teada, kuidas elavad rahvuskaaslased kuskil. Absoluutselt kui tihti sa juhtud veel üle neti näiteks vikerraadiot kuulama? Aeg-ajalt ikka kuulan, et tavaliselt käin pigem just selliseid arhiivis mingisuguseid spetsiifilisi saateid kuulamas. Et ma olen oma ja meediatarbimise tegelikult väga-väga teadlikult viinud miinimumini, et elada olevikus ja kogeda olevikku pigem sellena, nagu ta on, et et saades aru 20 aasta jooksul, mida, mida meedia teeb ja kuidas ta tegelikult töötab ja mile, kuidas meedia mingis mõttes ju eesmärk on võtta sinu tähelepanu, köita sinu tähelepanu, siis millele oma tähelepanu anda. Et kas lugeda mingisuguseid uudiseid selle kohta, kuidas maailmas on väga halb, on minuga kaasa muretsema või või keskenduda spetsiaalselt mingisugusele informatsioonile, mida sul on täna praegu vaja kasutada seda informatsiooni heal eesmärgil ja mitte jääda tundideks kuskile portaalidesse uudiseid lugema? See oli väga põnev ja hea oli sind kuulda. Sven Paulus, aitäh, et rääkisid meile oma elust-olust ja, ja aitäh sulle ja kõike head. Ja ilusat sünnipäeva vikerraadiole. Ja tõesti, vikerraadio sünnipäev on juba esmaspäeval, kolmandal aprillil, vikerraadio saab 50 ning soovitan kõigile head kuulajatel külastada meie kodulehte, kus on üleval meie sünnipäevalehte ja seal omakorda mängud. Toriin saab valida lemmiksaadet ja saab vaadata, kus kohas maailmas saab vikerraadiot kuulata, kus kuulatakse ja kui te ise olete olema kuskil välismaal kaugel kodust, siis saate panna kirja selle punkti, kus teie olete meele saata. Tänaseks on aga huvitav saada läbi mamma, uus saade, minu nimi, Krista taim. Tänan teid kuulamast ja kena päeva. Valleral läbi minna ta, ma leidsin ta lei teemal ei saa, et ei peaks üksi rukist lõikama.