Vikerraadio. Tere, kell on viis minutit 10 läbi ja vikerraadio 50. sünnipäev läheneb mühinaga. Huvitaja saadetel on sel nädalal külas käinud oma aja tuntud raadiostaarid, aga ka nooremad kolleegid, kes on rääkinud oma raadio tegemistest ja tänane huvitaja ei erine siin millegi poolest. Meil on külas kaks meest, kes vikerraadiokuulajatele kindlasti väga hästi teada. Esimene neist on Margus Saar, kes juhtis pikalt jutusaadet ja vedas ka hommikuprogrammi Viker raadioeetris. Tema meenutab oma raadioaegu ja pärast seda saab sõna Tarmo Tiisler, kes töötas pikki aastaid raadio sporditoimetuses, töötab praegu televisiooni sporditoimetuses, aga pole raadiot jätnud, juhib taju vikerraadios memoturniiri saadet. Mõlemal mehel on põnevaid mälestusi ja toredaid meenutusi ja neid me juba õige pea kuulemegi. Tänase huvitaja saate esimene külaline on mees, keda televisioonis näeb väga tihti, aga ühtlasi ka mees, kes on päris tihedalt olnud seotud Vikerraadioga vedanud hommikuprogrammi ja eelkõige muidugi teinud jutusaadet. Tere, Margus Saar. Tere. Ma alustan veidi laiema küsimusega. Mart Ummelas oli huvitaja saatekülaline kolmapäeval ja tema rääkis, et ta on ihu ja hingega raadioinimene, kuigi ka tema on teinud televisioonitööd. Kas sina oled vastupidi, jälle kogu täiega televisiooni inimene, kes eksis vahepeal raadiosse või selline vahetegu ei ole näiteks äkki üldse sinu jaoks. Väga oluline ei ole vist oluline jah, sest et ma alustasin küll televisioonis, aga üsna pea tulid erinevad raadiod ja millalgi tuli ka vikerraadio. Ja ma just mõtlesin, et kui vikerraadio saab 50 aastaseks, siis meil on olnud ühist eluteed. Viiendik sellest, et 10 aastat. Et see on mulle endale ka päris suur eluperiood, siis ma olen ka 50 aastane. Ütlesin, et, et kuidas niimoodi on, et nii palju aastaid ma siin vastu tõesti pidasin. Aga lähme konkreetselt vikerraadio juurde, kuivõrd see ju meie vestluse mõte ja tuum on, et kuidas siis tee sind konkreetselt vikerraadio juurde, riis? Ma olin olnud raadioeetris Stop raadios, mis tegutses Pirital, siis olin peegolmess viby friis, kuidas seda nimetati. Need kõik lõpetasid oma tegevuse ja mingil hetkel olin ma jäänud kõrvaderiesotsile. Talle keegi mind soovitas, me saime kokku. Ja Terje Soots aasta siis oli, ma arvan, 1998, kui vikerraadio elas läbi murrangulisi eluetapp. Et siis ja ühtlasi mulle tundub, hakati muutma aga hommikuprogrammi või sellist hommikutsooni. Õnneks või kahjuks maid töötanud ju põhikohaga raadiost tollal, et minust jäid kõik need mulistused ja võib-olla sellised pinged isegi läksid minust mööda, et mina tulin süütu noore mehena siia raadiot tegema ja tegi nii, nagu ma seda oskasin. Jutusaade kas ma teen kellelegi liiga, kui ma ütlen, et see nüüd on Margus saare lapsuke ja see on sinu jaoks ikkagi olnud alati erilise tähendusega saade, mis pikki-pikki aastaid vikerraadio kuulajaid rõõmustas pühapäeva hommikuti, et kust. Idee tuli, see idee tuli tegelikult ikkagi niimoodi, et Riina Rõõmus, kes oli ka tollal vikerraadio peatoimetaja ütles, et me peaksime võiksime midagi Margus, midagi muud tehasest, et ma ei jaksanud enam hommikuid teha laupäeva hommikuid. Ja siis nad vist oleverlichiga midagi arutasid ja jaa jaa, oleverlik, tollane muusikajuht on ka selle idee juures olnud ja minule see mõte ikkagi meeldis, et et kuulame siis inimesed ära. Ehk siis jutusaade kohtumine inimesega sellisel vaiksel pühapäeva hommikul, kui ei ole veel tempot üles löönud, kodus. Aga juba tahaks rahulikult kellegagi võib-olla kaasa mõelda ja kellelegi kaasa elada. Ta küll konkureerisid televisioonis tollal saatega tähelaev ja need teised pühapäevahommikused, programmid, mis olid, et mul endal vahel oli ka imelik seda teha, et ma olin aeg-ajalt ise tähelaevas saatejuht televisioonis ja samal ajal oli raadios natukene samatüübiline saade. Aga ma siiski arvan, et on erinevat tüüpi inimesed olemas, kes tahavad kuulata raadiot. Samal ajal teha mingisuguseid koduseid tegevusi, ei taha istuda televiisori ees, et, et nendele sobisse jutusaade ja selle nimi oligi jutusaade vist sinna ette võib-olla vist keegi, ütles Margus harjutusadega. Pärast tuli sinna veel Margit Kilumets, juurde tuli veel teisi inimesi, et aga kunagi vaatasin, et kui neid ei olnud väga palju, võib olla kas kolm või neli aastat, sai jutusaadet tehtud, aga üle 100 inimese ikkagi oli neid, kes külas käisid. Ja ja ma täiesti vaatan neid nendele nimedele nagu otsa ja mõtlen, et et ma mäletan neid hetki või neid kohtumisi või, või seda hetke, kui ma midagi küsisin, inimene mulle vastas tulebki mulle nagunii täiesti mälupildina tagasi, et ju nad siis läksid mulle endale kordaga. Kindlasti nüüd järgneb väga raske küsimus, kas on mõni intervjuu, mõni saade, mida sa mingil põhjusel kohe eriliselt mäletad? Et ehk mõni värvikas seik, midagi sellist? Ma ei tahaks otseselt kedagi välja tuua, sest et paljudega oma kohtusin esimest korda ja see oli alati põnev ja inimest noh, ütleme nii, et saate Sari algas kohtumisega Maire Aunastega, kes tollal oli tulnud äsja Ameerika Ühendriikides, kus ta mitu aastat elas ja, ja, ja kolm ja pool aastat hiljem ta tuli, oli ainuke inimene, kes teist korda tuli mulle jutusaatesse külla. Et mõnes mõttes isegi nagu raamistas seda sarja minu poolt. Et et ma tahtsin Selliseid inimesi, kes väga ei oleks ära kulutatud, avada ja meile teada inimesi. Teisest küljest ma väga mäletan, kui Ene Ergma käis astrofüüsik, kes äkki tuli poliitikasse ja me saime päris hästi jutu peale ja, ja ma mäletan ka selliseid toredaid kohtumisi, kui Ada Lunder lihtsalt ei jätnud jutt jutustamist. Tema saates tuli tegelikult kahetunnine kohtumine ja järgmisel nädalal läks seesama jutt veel meile edasi, et et kui sattus tore inimene ja me sattusime soone peale, siis me ikkagi läksime mõlemad rõõmsalt stuudiost minema. Et ma arvan, et see jutusaate formaat ongi ikkagi see, et et ega see ei ole kurisaade, et pigem lasta inimesel rääkida, õigemini õigesti teda kuulata. Aidata tal oma juttu rääkida. Aga et eks need portreejutustused on ikkagi sellised ka, et ma ise ikkagi maalin, ehk siis vasta ise maalib endast mingisugust pilti. Et kirjeldab paremat, et iseennast siis tuleb lasta tal seda teha ja et oleks kuulajal ka veel huvitav. Mulle jäi silma üks 2004. aastal kirjutatud lühiarvustus, kus siis autor kirjutas, et hea intuitsioon ja eeltööd teevad Margus Saare jutusaate vikerraadios sarnaseks Urmas Oti saadetega teles Saarele sobib raadioeetrivariant. Vot selline kommentaar, et sulle see formaat ja raadio ikka siis. Täiesti tegelikult sobisid ka. Mulle meeldib raadio juures, mida ma olen alati öelnud, et raadio intiimne ja. Ja nagu praegugi on minu vastasester, kes tollal oli ka Vikerhommikutest ainuke inimene, kes oli nagu päriselt minu kuulaja ja teised olid kõik läbi raadioeetri. Et sa oled suhteliselt üksinda Su ainsaks peegeldajaks on, on eetriväljastaja kui kole nimi, aga see inimene, kes siis nuppe vajutab, eks et, et see on üks lakmuspaber ja teine on ikkagi. Et sa kujutad ette, mida inimesed teevad kell pool kuus hommikul, sest tollal alustati Vikerhommikut kell pool kuus ka laupäeval ja, ja siis sa kujutad ette, millised inimesed juurde ärkavad ja mis asjaoludel nad ärkavad, et vanadel inimestel läheb lihtsalt uni ära ja mõni alustab oma mingeid igapäeva toimetusi. Väga vähesed kiirustavad tööle, aga mõned kindlasti? Jaa. Ikkagi kujutad ette ennast heakaaslasena, kes ei käi närvidele. Püüate olla hea tujuandja, sest et raadio kaks funktsiooni minu meelest see. Parandada meid teha meelis meist. Paremad inimesed selles mõttes, et me anname positiivseid emotsioone inimestele või teemana targemaks. Et kui need kaks funktsiooni anda inimestele hea tuju ja heas mõttes rahvaraadio nagu vikerraadio on õpetada oma kuulajat hääldada targemaks, panna maailma paremini mõistma, et siis on raadio korda läinud. Ajal, kus raadiol meediumina ei ole ehk väga kerge konkureerida kõigi moodsate lahenduste ja teiste Meediumite käte. Sulle tundub, et vikerraadiole, raadiol see oma koht on ikka olemas ja see roll võiks olla ikka seesama, mida sa. Kirjeldasid ja sest, et kui ma praegu kuulan Sten Teppanit nelja kuue vahel autoraadiost siis ta on ikkagi minuga ja ma mulle meeldib see, mida ta teeb. Ja ma hea meelega kuulan sel hetkel raadiot. Kui ma jõuan koju, siis ma enam raadiokuulaja ei ole. Hommikuti ma olen raadiokuulaja ja töö juures, mul käib raadio vaikselt. Siis kui ma ei ole Aktuaalse kaamera tööl. Et mina olen suur vikerraadio kuulaja võib-olla mitte kõige kõige leebem, aga ikkagi mulle meeldib, mis raadiost tuleb ja minu eelis on juba see, et ma tean kõike inimesi, kes raadiot teevad, mis nägu nad ka on ja miks nad sellist saadet teevad. Räägime veidi hommikuprogrammist ka, et oli see sinu jaoks siis pigem selline vaheldus, mida oli vahel tore teha või kuidas sa seda hommikuprogrammi tegemist meenutad ja milline sinu isiklik suhe hommikuprogrammiga. Mina tegin laupäeva hommikuid ja ma tegin seda enda arust teistmoodi, kui argihommikuid omavahelgi taga asendasin argihommikul, kuidas siis ma isegi ei osanud seda võib-olla nii hästi teha, kui oleksin tahtnud, sest ma arvan, et laupäeviti on teistsugune tempo, eksam päeva, ärataja päeva esimene informant informatsioon. Muidugi 98. aastal, kui me alustasime ja 99. aastalgi veel. Meil on sellised toredad rubriigid nagu horoskoop, eks ju. Et meile kirjutati lausa nädala horoskoop ette, mida siis laupäeval ma siis võisin seda esitada ja see tundus nii põnev. Eks mingil hetkel see tundus ikkagi juba täitsa veider, et nüüd siis sellises toredas avalik-õiguslikus raadios me siis seda muinasjutu nüüd Loeme, eks. Et see horoskoop kadus ära mingite aastate jooksul, aga me andsime ikkagi sellise impulsi, hea tuju, lemmikmuusika, mingid intrigeerivad mõtted. Mulle meeldis vahel luuletusi lugeda, mis vahel lugesingi laupäeva hommikul kolm luuletust ette nähtud, see koht, kus ma seda loen. Aga ma tean, et inimestele mõnedele inimestele see meeldis, et nad kirjutasid mulle vastu, mõni helistas ja, ja see pani inimese fantaasia tööle. No mida sa ikka kolmveerand kuus hommikul kodus teed, eks ju, teki all ja kuuled vaikselt muusikat ja kui keegi sulle luuletust loeb, võib-olla see on nagu tore vä. Et see ei ole ju puulõhkumise vahele või või noh, okei, lehma lüpsmisel vahel võib-olla tõesti kuulatakse raadiot, aga ette et see hommikune raadio peab tegema inimestele hea tuju ja andma selguse, mis päevas oled ärganud. Et on selline kuupäev ja parasjagu maailmas ja Eestis juhtuvad sellised asjad. Noh, et see on see raadio hommikutegemise mõte. Minul on vaheldus, sest et ma ei, tollal ei töötanud kuskil mujal meedias, et mina tulin raadiot tegema kui hobi. Et teles ma tegin hobi korras telesaateid või olin programmid teadustaja alguses. Et mu põhitöö oli miski muu ja see aitaski mul võib-olla mitte liiga raadio unustuda kohe, või need et ma tulin nagu raadiokuulajana raadiot tegema. Et võib-olla see oli, oli mulle nagu huvitalise käivitas ka, sest et et kui ikkagi pool viis üles ärgata, pool kuus, hakata midagi inimestel rääkima, et noh ma läksin siis koju pärast, kui kell 10 oli saade läbi, magasin kaks tundi ja ärkasin nagu uuesti laupäeva, et mõni nagu kaks korda laupäevas. Ja siis ma hakkasin elama oma isikliku elu ja. Välja tempereeritud, aga reede õhtut mõistusin kodus, sest et ma ikkagi kell 11 läksin magama, et hommikul üles ärgata. Mis sinu jaoks raadiotöö juures kõige keerulisem oli või kõige suurem väljakutse, kui sa ka näiteks kas või televisioonitööga võrdled. Raadiost, sa oled suhteliselt üksinda, ehk sa oled raadios ja noh, võib-olla intermonteerija tänapäeval ju raadioinimesed ise Monteerivad juba oma saateid, eks, aga et sa oled nii toimetaja kui kas hääl teles on suur meeskond, sul on valgustaja ja kaameramehest midagi oleneb. Aga raadiost sa oled iseendast ja see aga ikkagi see jutt, mida sa seal räägid. Eetris, et see peab olema vastutustundlik. Kui ma mõtlen isegi neid hetki, kui meil hommikuti helistati ja seal laupäeva hommikuti meil oli seal üks köögirubriik ja siis inimesed said ka rääkida seal, et no milliseid mooside sel aastal siis sisse tegite ja need olid väga vallatud ja need olid väga rahvalikud, sealt tuli väga toredat folkloori, sealt tuli väga toredaid nõuandeid, kuidas keegi moosi teeb, noh, ükskõik millist moosi, eks ju. Ja see on nagu tore. Aga kui ma vahel nüüd lühmalt võtad mingi seisukoha, et kui ma nüüd vahel raadiost küsitakse, et mis värvime aia värvime ka siniseks, punaseks või kollaseks siis inimesed helistavad raadiosse ja vastavalt sellele, et see pole üldse tähtis, mis värvi selle aia värvime. Tegelikult tahtsin rääkida seda, et saiaauk on liiga suur. Ja üleüldse, kui aiaauk väiksemaks ei lähe, siis tuleb valitsus maha võtta. Et see ei ole nagu see, milleks raadio minu meelest on päriselt mõeldud, et me ei peaks. Olen ma nii kurjad, mitte laskma inimestel kurjust levitada. Ja, ja võib olla ka see, et et raadiotegijate vastutus on see, et et kui inimesed ikkagi ei oska vastata sellele, kas aed värvida kollaseks, punaseks või siniseks et siis kutsuda pigem raadiosse spetsialist, kes räägib, mis värvi värvid, aed, mitte lasta kellelgi rääkida niisama aiaaugust. Ehk seesama, see rahvahariduslik funktsioon on raadios väga tähtis. Et me ikka peaksime maailma paremaks tegema, mitte hullu ajama. Kas sa tunned raadiot, tööst puudust ka, või sai see etapp sinu jaoks loomulikul hetkel kuidagi otsa? Ja vahel mul on selline. Mingid nostalgiahetked muidugi tulevad, kuulan õhtul kell kaheksa suveõhtul, sõidan autoga läbi Eesti ja mõtlen, et ma praegu valiksin ise paremini seda muusikat mulle, ma tahaks praegu seda muusikat kuulata ja vikerraadios on üks tore rubriik. Et mulle meeldib see muusika. Et et mingi nostalgiahetked on kindlasti, aga ma arvan, et meil oli tore kooselu, aga ütleme siis niimoodi, et me kasvasime lahku. Me oleme siiamaani vikerraadio lihtsalt sõbrad. Aga et ma seda kirge võib-olla ei näe, tuleksin praegu teeksin kuskil kellelegi raadiosaadet. Et võib-olla, kui ma natukene vanemaks saan, elam tele-eetrisse üldse kõlbad rääkis. Vikerraadio. 50. sünnipäev sina, kui nagu sa just, ütlesid vikerraadio suur sõber, kas sul on oma sünnipäeva soov ka? Ei, see soov ongi see, et. Hea tuju ja, ja rahva valgustuslikust. Ja, ja et ajame Eesti asja, et kuidagi need kolm asja võiksid olla raadio moto, see tuli nii äkki praegu ma võib-olla oleks pidanud selle ilusamini kuidagi sõnastama. Et, et seda ma vikerraadiole soovingi, et ajad muidugi muutuvad ja kui kunagi meil oli hommikuprogrammis naljanurk, eksju, ja siis need naljad hakkasid, et mingil hetkel meile tundusid, et need enam ei ole naljakad, eks ju. Et teeme seda head tuju kuidagi teistmoodi. Et seda saabki hea sõnaga positiivse suhtumisega, toreda lauluvalikuga, et et inimestel oleks siin maailmas keegi, kes neid toetaks ja neile head nõu annaks. Tore lauluvalik, siin on sul võimalik oma panus nüüd anda ka tänase saate avaloo valisite sina, aga sul on võimalik seda veel üks kord teha päris tervet tundi aega. Mina selles saates sulle anda ei saa, aga mul on käes üks plaat ja siit sellelt plaadilt üks konkreetne lugu, mille sa valisid välja, see jääb meie intervjuu lõppu kõlama. Juhata see, palun ise sisse. See on selline lugu, mida laupäeva hommikul võiks kuulata kella kuue ja poole kaheksa vahel. Ehk siis seal on just täpselt sellised kuulajad, kellel see lugu korda võiks minna. Mis annab praeguses ajahetkes, kui on kevad ja päike paistab päevale toreda impulsi. See on Helgi Sallo aastast 1970 ja laulan päike. Tänase huvitaja saate teine külaline on mees, keda endiseks raadiotegijaks nimetada ei saa, sest juhita praegugi vikerraadios memoturniiri saadet. Küll aga tegutses ta raadiorindel varem tunduvalt rohkem. Pikki aastaid töötas raadio sporditoimetuses ja see mees on muidugi Tarmo Tiisler. Tere Tarmo terveri. Kassa Nemo turniiri saadet teed vähemalt osaliselt seepärast, et raadio on sul ikkagi nii armas, et päriselt loobuda ei tahtnud. Nemad turniiri saadet ma teen väga suures osas sellepärast, et teda on tore teha. Nii ongi. Aga mis sulle näiteks selle saate juhtimise juures meeldib, mida see sulle pakub, et kui me alustuseks räägime sellest, millega saab praegu raadiost tegeled enne kui me minevikuradadele lähme? No mis ta pakub, pakub seda, et, et kuna ma olen seda teinud ja veel vähem kui poolteist aastat, siis ta on minu jaoks päris värske veel, kuna me salvestame keskmiselt kord kuus, siis noh, ei, ei saa ju veel nii ruttu ära väsida. Teiseks, ta on selline hästi inspireeriv kooslus, kes meil umbes kaheks tunniks stuudioseinte vahel koos on sees, sest kui me salvestame, ega me siis ainult ei salvesta, räägime muud rumalat juttu sinna juurde ka omavahel ja nii-öelda eetriväliselt, nii et see projekt tervikuna, see ettevalmistamine selleks asja läbimõtlemine. Ja, ja üldiselt on niimoodi, et kui salvestus saab läbi, siis on kohe niisugune tore tunne. Kui me räägime nüüd sinust kui endisest raadiotegijast sporditoimetuse mõttes, siis saju, spordiajakirjanikuna töötad ikka edasi televisiooni sporditoimetuses. Me oleme ikka kolleegid, aga ma pean küsima selle küsimuse ära, et miks siis raadio sporditoimetuse etapp sinu jaoks ikkagi lõppes, et see on ju tegelikult mõistetav, et inimeste eludesse jõuavad kätte hetked, kus tuleb teha pöördeid, võtta ette midagi uut, et milline see hetk sinu jaoks oli ja miks ta võib-olla just siis kätte jõudis. No selle vastuse sa ütlesid ise ära, et just nimelt see aeg sai lihtsalt läbi, et ma olin raadios palgal, olin 17 aastat ja piuksu tegin kokku 18 aastat alates esimesest eetrisse minekust ja, ja ma tundsin, et et sellisel kujul see asi sai läbi kõlaguse robustselt kõlagu see kuidagi kummaliselt, aga noh, nii oligi, et ma tundsin, et ma vaja mingisugust raputust mingisugust ärritamist enda jaoks, et kuidagi natuke rohkem põlema minna ja noh, nii see nii see lihtsalt ongi. Kui palju sa praegu raadiot igatsed just selles mõttes, et sa küll käid eetris, aga nagu sa rääkisid, et noh, üpris harva sinu häält raadios kuuleb, et või see rahuldab sinu praegused vajadused ära, see, mida sa praegu teed. Ma lisaks memoturniiride on kord kuus klassikaraadiost saadet delta, ehk siis seal ma saan rääkida toredate muusika- ja teatriinimestega juttu, mis on jällegi väga tore, et ma kuidagi ei ei ole endale paika pannud, et seda nüüd vähe või seda on palju, et ma kulgen läbi elu nagu ma kogu aeg olen teinud ja ja niimoodi olen läinud, et praegu on, on tore, ma ei, ma ei saa öelda, et ma igatsen Row. Aga noh, ma pole ausalt öeldes ka sellele mõelnud, et äkki peaks igatsema hakanud, et võib-olla, kui ma niimoodi mõtlen, et äkki ma siis hakkan midagi rohkemat igatsema, aga aga ma ütlen, et see oli minu elu üks väga ilus ja imeline aeg, kui ma olin raadios, kus ma sirgusin, kasvasin, arenesin ja, ja ma olen selle eest väga väga tänulik. Meil sel nädalal huvitaja saadetes on käinud külas endised raadiotegijad, et tänase saate esimene külaline Margus Saar, kes on ikkagi pigem kindlasti televisiooni inimene, aga on ka raadios töötanud. Mart Ummelas käis kolmapäeval saates, rääkis sellest, kuidas tema on kindlasti raadioinimene, et see televisiooni töö, mida ta teeb, et see talle ikkagi päriselt ei istu. Kas sina tunned ka, et sa oled üks või teine ikkagi, et oled endiselt raadioinimene, vaatamata sellele, et töötad televisioonis või oled nüüd televisiooni inimene? No mina olen enda jaoks mõelnud välja niimoodi, et ma ennekõike olengi inimene. Ma püüan olla ennekõike inimene. Ma püüan olla ennekõike hea inimene siis kõik selle hääl, mis tuleb, on kuidagi elukutse või mingisugune väljundi formaat. Mais saa enda kohta öelda, et ma olen teleinimene või ma olin raadioinimene või et ma olen praegu hinges raadioinimene, et et veel kord ma olen väga õnnelik, et ma sain raadios kokku üheksakümnendatel nende inimestega, kellega ma kokku sain ja ma olen õnnelik, et ma olen saanud kokku nende inimestega televisioonis ja ma olen saanud teha seda siin ja toda seal. Aga, aga ma ei suuda küll ennast lahterdada niimoodi, et ma ei suuda ennast lahterdada, aga ajakirjanikuks ma olen, ajakirjanik jah, et noh, elukutselt ma justkui olen või spordireporter, aga noh, ma ütlen, et ma ennekõike püüan olla inimene, normaalne inimene. Ja siis noh, see, mis tuleb, see tuleb juurde. Kuivõrd nende selle nädala huvitaja saadete intervjuude mõte on ikkagi teha austusavaldus raadiole ja vikerraadiole, siis mis tegi sinu jaoks raadios töötamise eriliseks? Sa küll juba mainisid ka neid inimesi aga kui sa midagi veel välja tooksid, et mis sulle raadiotöö juures ikka tõeliselt meeldis või alati on meeldinud? Noh, need on nii erinevad kategooriad, millest on, võib-olla siis räägin, aga, aga noh, on kuidagi segunenult välja toodud, aga siiski okei, üks on tõesti see, et kui sul see punane tuli läheb olema, siis läheb adrekas üles ja, ja nii ongi, kui me praegu siin räägime, punased tuled meil mikrofoni, teil põlevad, no on ju äge tunne. Teine tunne on küll, on, eks, eks me kõik oleme edevad, kes meteiste ette ronime. Nii ta ju on, mis seal salata, teine on, see on siis üks, mis mulle raadius on pakkunud ja pakub nüüd teles ka. Teine on see, et see keskkond, kuhu ma sattusin üheksakümnendatel, see oli ikkagi väga selline vaimselt suur keskkond, mul oli seal rõõm olla. Kui ma jõudsin raadiosse, siis seal oli veel Lembit Lauri, kellega ma sain ka noh, esialgu ühes ruumis viibida ja siis ka pärast paar sõna vahetada ja mul on selle üle väga hea meel. Mul on väga hea meel, et ma sain tuttavaks Mari Tarandiga kellega ma sain juttu rääkida, kuulata, mida ta maailma asjadest arvab. Näpunäiteid saada, pai saada, vahetevahel. See on tohutu suur asi, ma sain raadius tuttavaks Tiit Karuksi, Erik Lillo, Riina Eentalu ka see on noorele Nagale õppimiseks, noh nagu parim kooslus, parim supp, kuhu sisse sattuda ja, ja ma olen nendele inimestele kõigile väga-väga tänulik. Kui mina tulin raadiosse, siis olid sina üks nendest, kes mind alguses juhendas, hoidis mu kätte. Mina sain väga palju tuge, mul oli sellest väga palju abi, et ma ikkagi pean selle sinu alguse kohta küsima, et on väga palju neid inimesi, kes ütlevad, et raadiotöö on selline töö, kus inimene areneb küll iga aastaga ja läheb vähemalt 10 aastat, et inimene saaks raadios küpseks tõeliselt heaks tegijaks, et kui raske või kerge algus sinu jaoks oli ja ega sa nõustud näiteks selle väitega, et raadios omasele karakter ja persooni väljatöötamine ja arendamine tõeliselt heaks raadio hääleks saamine võtab aega, et ta ei ole nii, et läheb tuluke põlema, kukud tulistama ja oledki kõva mees. Ilmselt ta niimoodi ei ole jah, et minu puhul ma mäletan seda hetke küll ma olin Sydney olümpial, olümpia sai läbi ja ma olin selleks hetkeks raadios olnud seitse aastat ja siis ma tundsin, et ma vist ka saan natukene hakkama. Ehk siis mul läks umbes seitse aastat ja sealt edasi noh, teist samapalju veel, kui ma tundsin, et noh, et et ma võib-olla saan natukene rohkem hakkama, kui lihtsalt saan hakkama. Noh, loomulikult see kõik on ju raske, sest raadiotööst saju õpid avalikult, et sa oma katsetused, hädad elad läbi niimoodi, et need, kes kuulevad, kuulevad seda pealt. Sa võid teha proovilugemisi, salvestamisi, reportaaže noh, nii-öelda lindi peale ja harjutada, aga kui siis ikkagi see punane tuli läheb põlema, siis on teine olukord ja kui sa teed oma esimest reportaaži, siis on ikka valus küll, ma ei mäleta, et mul siis oleks olnud jube valus. Ma ei osanud ilmselt seda põdeda toona ja ma ei mäleta mingisuguseid väga suuri kannatusi ja üleelamisi aga võib-olla sellepärast, et siis ei olnud sotsiaalmeediat, kus oleks kohe vastu hambaid saanud tagasisideme motiveeriv all kujul. Et, et selles mõttes oli, oli kindlasti toona alustada kergem. Räägime raadios, spordireportaažid, sest see on ikkagi täiesti omaette žanr, sina oled, julgen küll öelda, ikkagi meister sel alal, et mis teeb raadio spordireportaaži eriliseks ja kas sellisel žanril on tänapäeval ka oma koht veel? Noh, mina ei oska enda kohta öelda, sest ennast ise kõrvalt hinnata on praktiliselt võimatu, ma võin öelda nende kohta, keda ma olen kuulnud, et kõik algab ikkagi sellest persoonist, kes seda teeb. Et tal peavad olema mingisugused Tööriistad, käsitööoskused, tal peab olema korralik ja väga hea eesti keel, tal peab olema oskus väljendada eestikeelses kõnes oma mõtteid ja tal peab neid mõtteid olema, tal peab olema mõtteid sellest valdkonnast ja teadmisi sellest valdkonnast, millest ta räägib. Ja tal peab olema oskust neid selle valdkonna nüansse panna mingisugusesse, üldisesse konteksti. Siis kokku võib-olla mingisugune inimlikkus sinna juurde ka, mis oli nii lill, olgu Karuksid ja siiamaani on see, et ja see kõik annabki kokku sellise meistri, kelleks mina, Erik Lillo ja Tiit Karuksi kaheldamatult peal. Nii et sa võid olla ühes selles komponendis hea ja väga hea ja ja teises Teie siis siis kuskilt ikkagi midagi jääb puudu ja noh, teistpidi on see kõik ikkagi maitse asi. Et mõnele meeldib. Noh, ma loodan, et see põrisev arryga mees seal raadios oli ja ma tean inimesi, kellele see ei meeldi ja see on jumala okei, et neile see ei meeldi ja et neil on õigus mitte meeldida või et neil on õigus, et see neile, et ma neile ei meeldi. Ja. Nii see siis ongi. Sa küll ütlesid, kui me seda intervjuud kokku leppisime, et mingeid suuri töövõite sul siin ette kanda ei ole, aga kas on mõni reportaaž just näiteks või lähetus, suur võistlus, mis on sulle kuidagi eriliselt meelde jäänud raadio sporditoimetuse aegadest? No seda on küsitud enne ka räägi siis mingisuguseid hetki, kuul, räägi üks hea lugu, hea lugu, mina ei oska neid lugusid rääkida, sest ma pean täiesti ausalt ütlema, et minu jaoks selle töö juures Need kogetud hetked, need, mis mulle endale korda läheb, lähevad, on kuidagi nii isiklikud, et ma ei oska ega taha neid sõnadesse panna ja veel enam niimoodi avalikult välja käia. Sest ma kuidagi selles mõttes olen natuke egoistlik, ma tahan neid hetki endale hoida või jagada neid kuidagi väga lähedasele inimesele ka siis näpuotsaga, kui mul see tahtmine on. Aga, aga jah, seetõttu ma ei oska niimoodi rääkida, et oh, siis ma olin kohal. Jah, ma olen ju näinud, eks ole, kuidas eestlased saavad kuldmedaleid ja medaleid. Et kuidas nad saavad suusatamise, suur võitja ja kuidas on visatud väga tähtsad korvid ja, ja noh see on kõik väga tore olnud, aga ma ei oska nüüd välja tuua, et see on midagi erilist olnud. Väga eriline on minu jaoks olnud teha raadios laulupeo reportaaže eriline, tõsiselt eriline, äge, äge kogemus. Et, et noh niimoodi jah, et ma ei, jällegi ei suuda ühtegi tsitaati nüüd välja tulla. Raadio sporditoimetusel, mina tahaksin mõelda, et on alati olnud vikerraadio jaoks eriline koht ja on ikka veel, et kui sina inimesena, kes väga pikki aastaid selles karussellis ise kaasategija nüüd pigem kõrvalt vaatad, kindlasti vahel kuulad, kuidas sulle tundub, kuidas raadio sporditoimetus ajas muutunud on, või selle toimetuse olulisus ja kas raadiospordil on tänapäeval ja ka näiteks 10 aasta pärast oma koht? Muutunud on ta ju nii palju, et praegu te kõik olete alla 30 aastased, seda küll. Et Ena mus aegu, kuidas neid eesti keeles ilusas enamik aegu, oi jumal, Mari Tarand kuulab. Siis ma saa, või Riina Eentalu kuulab, siis tuleb, kale tuleb, kohe tuleb kõhe kõne. Et suured osa raadio sporditoimetuse ajast on ju seal töötanud inimesed olnud 40 pluss. Et nüüd on see vanuseline erinevus juba maailma nägemise erinevus. Spordi kogemise kogemus on olnud niivõrd palju erinev tänapäeval. Tõepoolest kõik see muu meediaosa on ju nii palju teistsugune kui siis, kui ka mina alustasin või kui ma oma arengus mingisuguses keskfaasis olin 2000.-te keskel sisu kabeli internetti laiutanud, nii nagu praegu on. Kas tal on oma koht, ma usun, et on oma koht selles mõttes, et kuigi saab ju praegu igalt poolt toota mingisugust pilti, kas siis veebi vähemalt, aga tavaliselt ka telesse siis ma usun, et kui raadius on kõva persoon taga ja teeb oma head ülekannet, siis kuuleks küll ja mitte ainult autos, noh nagu on räägitud, et raadio on see autokraam ja ja autos kuulamise meedium, et mina usun, et mujal ka ma usun, on jah, ja kuna mina olen sõna inimene, siis mulle meeldib väga kuulata, kui targad inimesed räägivad. Ma kuulan kiirraadiotest vikerraadiost teiste hulgas siis, kui inimesed räägivad, targad inimesed räägivad. Kui nad räägivad spordist, siis ma kuulan seda hea meelega. Räägime veel sinu praegusest põhitööst, televisiooni sporditoimetuses, kui erinevad need kaks meediumi sinu jaoks on, et kui palju see televisiooni peale üleminek sinu tööd tegelikult muutnud on, et oled ju ikka spordiajakirjanik, vana hea Tarmo Tiisler, aga kahe meediumi võrdlus ehk. Hakkame sellest peale, et juuksuris peab käima. Et ei saa enam selline Karl Marx olla Jakobson nagu, nagu raadiost sai olla, et habe põlvini ja niimoodi, et peab ikka juuksuris käima ei ajab. Siis on muidugi see, et noh, et ma ei saa ainudki vahutada tekstiga, et esiteks, sellel tekstil peab mingisugune pildiline kate olema, teiseks üldse. Noh, see oli minu telesse mineku puhul üks selline suurem asi, millega tuli ümber harjuda. Et ära räägi kogu aeg, eriti kui sa teed spordireportaaži, noh, ega ma ei ole seda siiamaani suutnud ära õppida, seda, seda ära räägite. Pausi pidamisse on telereportaaži, kuuluks ülimalt oluline oskus osata pidada pausi ja lasta vaikusel mängida. Ma ei oska seda siiamaani nii hästi, nagu ma tahaksin. Noh, need on nagu põhilised tööd, et televisioonilood, pikkus mingisuguse spordivõistlusest, noh ütleme ta on kaks minutit, kui on, siis on ta juba pikk lugu. Raadios naljalt vist alla kaheminutilist lugu ei olnudki, ehk siis jällegi sõna raadios oli, oli tihedam ja ja noh, need ongi nagu erinevused. Lõpetuseks Tarmo ikkagi heas mõttes midagi läilats ja meie vestluse lõppu, et kui me nüüd oleme siin raadiost ka heietanud veerand tundi, et kas see kokkuvõttes ütled ikkagi kindlalt raadiol? Vikerraadiol on sinu südames alati eriline koht olemas ja kui palju sa näiteks üldse kuulad vikerraadiost, mida sulle meeldib raadiost kuulata? Jah, minu jaoks vikerraadios on raudselt koht minu südames olemas, nii raadiost, tuleval spordil kui vikerraadiol tervikuna. See on, ma arvan, lõpuni, kuigi see kõlab just nimelt nagu sa ütlesid läilalt, et noh, elu lõpuni armastan sind, mu vikerraadio, aga noh, ta on mulle nii palju andnud ta mulle andnud selle, et ma kasvasin siin inimeseks. Ma loodan vähemalt. Ja, ja noh, see on noh, maksimaalne, mida üldse saab noorele inimesele pakkuda. Jah, vikerraadio on minuga, ma arvan, kirstu nii välja. Mul ei ole kindlaid lemmiksaateid, ma kuulan, kui ma kuulan, kuulan ka, tuleb tunnistada järelkuulamisega palju asju sest ma ei sõida väga palju autoga. Ja kui ma sõidan autoga, siis ma kuidagi ei kuula midagi, et siis ma lihtsalt, et olen ja kuidagi naudin seda vaikust ja kui ma tulen jala tööle või bussiga, siis mul ei ole kõrvaklappe kõrvadest midagi kuulata, et pigem on nii et ma olen vahel õhtul kodus viga hommikupoolikut ja kui mul on selline tuju, siis ma avan selle vikerraadiointernetikülje jaapani, sealt midagi otsima endale, mis mul selle meeleoluga hetkel, kui justkui läheb ja siis niimoodi ma kuulan. Ma ei taha sind kuidagi ebamugavasse olukorda panna ega ootamatult sind tabada ka meie vestluse lõppu võiks jääda kõlama mõni muusikapala, mille sina oled valinud, et äkki seal hüppab kohe siin esimese hooga pähe mõni artist või mõni lugu, mis võiks jääda meie vestluse lõppu. No vot, ma ei ole olnud selline rokimees kunagi et, et ma ei ole, sa võid, ma ei saa heietada mingisuguseid Zeppelini lugusid, tiib pööbli lugusid ja AC DC-st, et oh, kus ma käisin ja nii, et seda maailma minu elus on olnud suhteliselt vähe, et noh, minu elus on olnud palju sellist pärimusmuusikat, rahvamuusikat minu elus on olnud väga palju ja see on väga tähtsal kohal olnud koorimuusika. Et mulle tohutult meeldib Urmas Sisask, see, mida ta kirjutab. Et kui see nüüd siis mahu formaati ja kui ise peaks mahtuma aega, siis äkki mängime Urmas Sisaski kaasood armastusele just naiskooriosa sellest või siis kas selline Eesti missa kusse, Sanctus oli ühesõnaga üks kooriteos, kus üks osansanctus, see on ka üks minu kindlaid lemmikuid Nii teeme Tarmo Tiisler, suur aitäh selle vestluse eest, aitäh. Kõlas Urmas Sisaski juhtus Eesti missast Tarmo Tiisler palvelt. Saade tänane huvitaja saade oli täis toredaid meenutusi ja mõnusaid mälestusi Margus Saarelt ja Tarmo Tiisler-ilt, kes on saate jooksul vikerraadio ka väga tihedalt seotud olnud. Seda kõike vikerraadio 50. sünnipäeva eel. Järgmisel reedel on huvi traditsioonilises kuues, räägime tehnoloogia teemadel, toome teieni värskemad uudised tehnoloogia vallast. Ingrid Roosipõld aitas Juhan Kilumetsal tänase huvitaja saates, kui panna mõnusat reedet ja vaikselt juba etega toredat nädalavahetust.