Head kuulajad Eesti iseseisvuspäeva eel, nii nagu ka varasematel aastatel, nii ka tänavu on määratud suur hulk riiklikke autasusid ja nende hulgas ka kolm kultuuri elutöö preemiat, kellest ühe laureaadi ka professor Kalle Kasemaaga on meil võimalik tänases saates lähemalt kohtuda. Tere tulemast saatesse professor Kasemaad, vaid mina olen saatejuht Kaja Kärner. Kui lugeda pisut bürokraatlikult vormistatud taotlusi, siis Tartu Ülikool nimetada võtab teid Kalle kasemaa üheks tänapäeva mitmekülgsemaks tõlkijaksija humanity taarteadlaseks Eestis. Lisades, et võib kindlasti väita, et Kalle kasemaa näol on tegemist parima elava Vahemeremaade ning Lähis-Idamaade, kultuuride ja religioonide vahendajaga ja mõtestajaga. Ja teine esitaja riiklikule elutöö preemiale kultuuri vallas on Tallinna Linnateater, kes on toonud välja teie enam kui 60 tõlget. Heebrea jidiši, kreeka, pärsia, araabia etioopia, pea, kõmri ja väga paljudest teistest keeltest millele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks. Kellel on väga huvitav ja rikas elu. Aga me ei jõua selles saates paraku ühegi aspektiga väga põhjalikult tegeleda, nii et ma soovitan saate kuulajatel vaadata Ta rahvusringhäälingu täiesti avalikesse arhiividesse. Eesti televisiooni arhiivis on näha mitmeid pikad saated. Kalle Kasemaaga on ka saada Tõid sarjast ajalik ja ajatu ja ka raadiosõnalises arhiivis leidub Kalle kasemaa intervjuusid ja saateid. Aga millest me tahaksime kuulda, on see, missuguseid inimesi teise peate nendeks, kellega teil elu jooksul on olnud huvitav kohtuda, kes on teie elu kuidagiviisi mõjutanud või andnud teleuue suuna, kes need inimesed võiksid olla? Nojah, ma ütleksin, et kolm selli, inimkoosluste või kolm inimest on olnud, kellega on olnud mul väga meeldiv ja tulemuslik suhelda. Kunagi peale kooli lõpetamist Tallinna ehitustehnikumis ma õppisin ja ainsa lapsena ei olnud ma eriti seltskondlik, aga peale ehitustehnikumi lõpetamist Meie paari viimase lennu lõppema töötajad, kes olid üksteisega tuttavad, moodustasid midagi sõpruskonna taolist, mille tegevus õigupoolest seisneb matkamisest, ühtegi nädalalõpu me ei istunud kohapeal. Eestis me sõitsime ikkagi Eesti nii risti ja põiki läbi kõikvõimalikke vahendeid mitte, aga no tollel inimestel autosid oli väga vähe, nii et põhiliselt ikkagi juhuslike autodega, rongidega, bussidega ja suveaegadel, kui inimestel puhkused olid aega rohkem, tema oli siis käisime kaugemale Eestist, nii et ühe suve jooksul näiteks Leedus vist kuus korda jõudsime käia ja teisel aastal suve jooksul kahel korral Nõukogude Liidu Kesk-Aasias ja see sõpruskond me nägime ka ühtemoodi välja. Me tahtsime, selles vanuses on muidugi endastmõistetav, et inimene tahabki ennast näidata mingil kombel või silmapaistev nii et meil olid punased särgid olid selles mõttes, kui me jõudsimegi ennast punasärklaste klubiks ja mingis mõttes see oli ka nagu Eestis eel, elik aegsest poisid olid habetunud ja pikkade juustega tol ajal kuni selleni, et võis olla demonstratiivselt püksipõlv lõhki ja sinna pandud teist värvi riidest paik pükstele, nii et mingis mõttes jahid pid. Sel ajal kui Eestis hipide suurt midagi ei teadnud ja ega me ka ei tea, me lihtsalt tahtsime. Võiks öelda, tahtsime erineda tavalisest ja muidugi arvatavasti nähti meis ka nõukogudevastasust, sellepärast et põhimõtteks Nõukogude liidus oli, kes ei ole meiega, see on meie vastu, nii et me ei tahtnud olla nendega, kuigi me mingit otsest vastalist meelsust ei kandnud, aga, aga igal juhul me ei olnud sellega nõus, mis ümberringi toimub ja kuigi mingeid jah, tõesti mingit põrandaalust tegevust või vastuhakkamise aktsioone jõudnud me ei pidanud seda tähtsaks tähtsaks, oli aega huvitavalt veeta, õppida, tundma maailma matkata, nagu ma ütlesin ja selles mõttes on mul väga meeldivad mälestused mõnest inimesest, selles rühmas rühm oli voolavate piiridega, nii et kuidas keegi sai see parajasti mõnest üritusest, osa võttis aga põhilisteks initsiaatorite, eks olid Lagle Parek väga toimekas ja energiline inimene ja ideede Käia Rein harjukese, kes oli küll pärit maalt, aga ta oli kuidagi oma vanuse kohta väga palju lugenud, poiss oli kirjanduslike huvidega ja kunstihuvidega. Lagle Parek ja Rein harjukese olid nii-öelda mitteametlikud juhid, kuigi nagu ma ütlesin, mingi organisatsioon ei olnud, mingeid ametlikke juhte ei olnud ja see jättis kahe aasta jooksul jättis tõesti väga meeldiva jälje. Selles mõttes kahe aasta jooksul, 1961. aastal ma lõpetasin tehnikumi 61. aasta suvel, 62. aasta suvel saime me koos käia, väga palju koos käia ja ohjeldamatult matkata, seigelda mööda nõukogude liitu, aga 62. aasta sügiseks ilmselt me olime jäänud võimudele silma sellega, et me käitusime ühtemoodi. Me nägime välja ühtemoodi, Merinesime tavalisest Nõukogude inimeste, selle vanuselist inimeste keskmisest ja 62. aasta sügisel üsnagi järsku kõik poisid võeti sõjaväkke aega teenima, nii et ma mäletan, et kui ma Kesk-Aasiast tulin, siis oli vist oktoobrikuuni, et neid sõjakomissariaadi kutseid laual terve kisa neidis võeti allkirja vastu vastu, nii et isa oli alati teatanud, et täiskasvanud inimene. Ta ise teab, kus ta parajasti on, mina olin Usbekistanis sellel aga siis, kui ma oktoobris välja ilmusin ja läksin siis viimase kutse peale sõjakomissariaati siis alguses öeldi, et teiega ei ole sel aastal enam midagi teha, et, et nii minul on lõppenud ja paar nädalat hiljem leiti ikkagi, et minuga oli midagi teha ja võeti ja saadeti aega teenima. Teiste poistega oli sama lugu. Et kuidagi see asi võimude poolt ilmselt üsna järsult lõpetati, kuigi midagi inkrimineerida võimalik ei olnud, sest midagi otseselt riigivastast me ei teinud ja sõjaväeteenistuses huvid muutusid ka järsult, sellepärast et ma nagu loomulik on, et inimesed õpivad edasi ja kui see kolme aastane sõjaväeteenistus siis oli veel kolm aastat mööda sai, siis oli selline tänuväärne võimalus, mida hiljem nõukogude armees ajateenijatel ei olnud, et viimasel aastal sai käia kooli ettevalmistuskursustel ja riigi kulul sai sõita ükskõik millisesse Nõukogude Liidu kõrgkooli sisseastumiseksamid tegema, nii et mina mõtlesin, et minna kohta, kuhu enam elu sees ei satu, kaalusin kas Vladivostoki või ja kutskisse, aga sõber oli Kiievist, tema kutsus endale külla, tema tegi eksamid Kiievi ülikooli ja mina samuti siis Kiievi Ülikooli sisseastumiseksamid augustis 65. aastal sinna sisse ma ei saanud, saksa filoloogias tegin eksamid sisse ei saanud, sellepärast et ma ei osanud seda arvestada, et vene keelega rühm oli küllaltki väike, ukraina õppekeelega rühm oli suurem saksa keele osas, aga ukraina õppekeelega rühma minekuks puudusid mul eeldused, vene õppekeelega rühm oli väiksem ja seal oli kümnete viisi, oli neid, kes keskkooli medalitega lõpetanud, nii et nendel eksamitel ma läbi ei pääsenud ja siis ma mõtlesin, et jäähuvi oli mul vanade keelte vastu, aga teadmikud, mis kõrgkoolidest kõnelesid tol ajal andsid teada, et klassikalist filoloogiat vanakreeka ja ladina keelt Nõukogude liidus oli võimalik õppida ametlikult täisprogrammiga individuaalkorras õppei kajastuma nendes teatmik, kes nii et selles mõttes ei olnud mul aimugi, et oleks saanud ka individuaalselt eesti filoloogia kõrval Tartusse vanu keeli, aga ametlikult täisprogrammiga sai seda teha ainult Moskvas või Leningradis ja ma ei kujutanud ette, et ma peaksin peale kolmeaastase sõjaväeteenistuse veel viis aastat venekeelses keskkonnas olema. Selles mõttes Jaan Unt oli sitke mees, tema oli kaks aastat sõjaväes tol ajal juba kaks aastat ja pärast Leningradi ülikoolis veel viis aastat venekeelses ülikoolis, aga mina sellega ei tahtnud nõustuda ja kui ma sõjaväest vabanesin 65. aasta lõpus 66. aasta alguses läksin Eesti luterliku kiriku konsistooriumi küsima, kas Nõukogude liidus on kusagil võimalik teoloogiat õppida, sellepärast et ma teadsin, et dialoogi juurde käivad vanad keeled, piibli keeled, heebrea keel ja vanakreeka keel. Ja siis öeldi, et seda on võimalik teha sealsamas, et ei peagi minema kuhugi kaugele õppima, et Eestis on selline võimalus. Ja siis ma hakkasin õppima teoloogiat 66. aasta algusest peale kuni 73. aastani, mil ma lõpetasin, õppisin nii-öelda eriprogrammi alusel rohkem ka teisi semiidi keeli peale kohustusliku heebrea keele ja sealt tuli see araabia ja etioopia keel. Sellepärast kui süveneda ühte semiidi keelte, siis on vaja sugulaskeeliga tunda mingil määralgi. Nii et mina valisin nendeks sugulaskeelteks araabia ja vana Etioopia keele ja pärast tulid tõlked Araabiasse Etioopia keelest. Aga heebrea keel oli see, mis oli programmis ja kohustuslik. Ja ma ei ütleks just, et, et ma tõlkimise peale juhuslikult mõtlesin, et see pole päris õige sõna, aga eksamitööks meil vanade keelte puhul oli tarvis mingi tekstilõik võtta ja sellest teha tõlge vana testamendi heebreakeelsest tekstist ja uue testamendi kreekakeelsest tekstist ja niiet mingis mõttes ikkagi selline asjaarmastajalik tõlketegevus oli, oli ette nähtud eksamiga seoses, aga mulle meeldisid muud keeled ja oligi huviga muude keelte vastu. Ja kui 73. aastal ma lõpetasin selle teoloogilise instituudi, siis siis ma tutvusin õigupoolest paar aastat varem juba Uku Masinguga. Neid inimesi polnud palju, kes tegelesid Eestis tol ajal piiblitõlkega, Toomas Paul oli, kui pole see mees, kes vedas seda asja uue testamendi tõlget, aga väga palju oli vaja tsiteerida Toomas Paulil eelkõige Uku Masinguga, aga minul oli ka küsimusi temale ühenduses piiblitõlkekomisjoni liikmeks olemisega ja ka muul pinnal. Me vahetasime raamatuid, mis praktiliselt nägi välja niimoodi, et rohkem siiski sain mina tema käest, aga oli ka asju, mida rahvusvahelise laenutuse kaudu sai Tartu Ülikooli raamatukokku tellida ja tuttavad inimesed lubasid lahkesti neid koju kaasa võtta ettenähtud tähtaja piires ja see tähendas seda, et täiesti eeskirjade. Vastasel kombel andsime neid Uku Masingule lugeda, aga tõesti, temaga sain ma rohkem ja sellest, et justkui see esimene punasarklaste rühm oli heaks näiteks selle kohta, kuidas inimesed saavad. Kui hoida näiteks sõprusest ja üksmeelest, siis Uku Masinguga läbi käies enam-vähem tihedalt 12 aasta jooksul kuni tema surmani 1985. Tal oli kindel päev kolmapäevane päev, kus ta ka siis, kui ta suvel taevaskojas viibis, siis ta tuli ikkagi ühel päeval nädalas, kolmapäeval selleks, et olla käepärast inimeste jaoks, kes võisid teda üles otsida või tahta näha. Kirjeldage palun, Uku Masingut kui isiksustest on hakanud muutuma legendiks, kellest me teame ehk ainult seda, et ta oli luuletaja, tõlk, teoloog elas sisepaguluses, aga. No ühest küljest jah, jääb mulje, kui lugeda tema kirjutisi, neid, mis enne sõda ilmusid ja ka neid, mis on hiljem ilmunud, siis keegi ütles, et kirjatööde põhjal jääb mulje, oleks nagu inimsööja. Aga inimesena oli ta erakordselt tagasihoidlik ja abivalmis. Ja ma imestan seda, et kui mul olid konkreetsed küsimused mõne asja tõlkimisel ta ei surunud oma arvamust peale, nii et ta pakkus variantidena oma kümmekond või tosin võimalust lõpus ja siis, kui täiendavalt küsisin, millist täienedest eelistaksite siht alles lisas oma arvamuse. Ta oli väga tagasihoidlik, oli erakordselt abivalmis oli, seda näitab juba seegi, et ta võis küll hiljem nuriseda, et Tallinnast mingid Literadid tulid teda vaatama, istusid neli tundi, istusid ja ühtegi sõna ei öelnud, ainult vaatasid, ta nimetas seda selles seoses, et ebamugav, eks ole, et kui inimesed, et ega midagi räägiksid, aga ainult istuvad ja vaatavad suuri silmi. Ta oli teilementariks. No ta oli eeskujuks otseselt mentoriks, mitte sellepärast, et ma oleksin tahtnud tema käe all õppida semiidi keeli just araabia etioopia keelest, süveneda nendesse sellepärast, et ta oli Eestis ainus Etti õppis tol ajal ja ta oli õppinud 1900 kolmekümnendatel aastatel Saksamaal maailma ühe tuntuma etiopisti juures, nii et etioopia keele alaneb. Ettevalmistus oli tal hämmastav. Aga ta teatas, et 1963.-st aastast peale, kui ta konsistooriumi usuteaduse instituudis ära tuli ta õpetajana kedagi sellepärast, et Ta tuli sealt ikkagi teatava pettumusega ja resignatsiooniga ta ei õpeta kedagi. Oli lahkesti valmis kõigile küsimustele vastama ja sellepärast, sest mina ei söandanud teda tülitada väga tihti, et käia, kui teada, oli ta iga nädal, kolmapäev on kättesaadav iga nädal ma ei käinud, aga no nii kord või kaks korda kuus ikkagi ja see kestis oma 12 aastat kuni tema surmani ja selles mõttes, mida ma temalt pisin, tuli innustavaks eeskujuks, õppisin töökust ja püsivust, püsivust ühe eesmärgi poole liikumisel ja töökust. Ta endast ei armastanud palju rääkida, nii et tema naine rohkem peale Masingu surma naine on temast rohkem rääkinud, aga üht ja teist nimetas Masing ise ka, nii et ta ütles, et kui oli juttu sellest, et Ta spetsialiseerus folkloristika-le ja temalt tellitud rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia jaoks telliti artikleid Kaukaasia rahvaste folkloori kohta, soome-ugri rahvaste folkloori kohta Siberi rahvaste kohta, kes soome-ugri lastega on enam-vähem suguluses, Kaukaasia omad küll ei ole, ilmselt siis tekkis küsimus, et kuidas te nii järsult muutnud oma huvi ja tegevusala ja, ja ta nimetas, et kui ta oli lugenud umbes 40000 lehekülge Kaukaasia rahvaste kohta, et need väljaanded olid perioodilised väljaanded Tartu Ülikooli raamatukogus hoidnud olemas tsaariajal välja antud venekeelsete sarjades, mis kirjeldasid Kaukaasia piirkondi, elanike eluolu ja kombestikku ja rahvapärimust kuid oli 40000 lehekülge teksti lugenud, siis tal oli jube endal midagi öelda selle kohta 40000 lehekülge, see on 400 leheküljelise raamatuid 100 tükki. Nii et see on hämmastav ja tema töökus. Ja muidugi andekus tuleb, lisaks ei paistnud välja, aga kuivõrd ta iseenda pärast ei armastanud palju rääkida, siis sellepärast oli piinlik küsida, et kas vastab tõele see, mida teie kohta räägitakse, aga räägiti näiteks seda, et kui 1935. aastal algas Itaalia sõda agressiooni Etioopia vastu, siis püüti ka Eestis midagi teha, et tähelepanu juhtida sellele ülekohtule, mis Etioopias toimus ja taheti välja anda mingi raamat, mis oleks ühest Etioopia keeles, seal on, on neid keeli kümneid, mida tarvitatakse, et ühest keelest tõlgitud raamat ja seda pakuti seda võimalust Masingule. Masingu olevat öelnud, et jahedam ammu unistanud selle keele ära õppimisest, et oleks huvitatud küll selle teksti tõlkimisest ei olnud mahukas, mingi ajalooline legend, et oleks sellest huvitatud ja siis küsiti tema käest, et millal proovitõlget näha ja Masing oli öelnud, et tulge umbes nädala pärast samal ajal tulge nädala pärast samal ajal ja siis oli tal see keel õpitud ja tõlge tehtud. Nädalaga. Hämmastav hämmastav, aga mina sain näha tema mälu muidugi ka mitte ainult see andekas, kus vaid ka mälud on ise tunnistanud mulle, et tal ei olnud kunagi vaja ühtegi asja rohkem lugeda, kui ükskord jäi meelde, et kunagi olnud vaja märkmeid teha, tõsi küll, vanas eas ta ütles, et ta mäletab, kui oli vaja tsiteerida midagi, ta mäletab, taati, aga ei ole enam kindel selle tsitaadi päritolus. Raamat, mis aastal on ilmunud raamat, et kust see tsitaat pärit on, et nagu fotograafiline mälu ja mingisugune, kuidas seda nimetada, kas kontsentreerumise võime või mis. Palusin ühe loengu teksti jaoks tõlkida umbes lehekülje suurune araabiakeelne luule Tartus ja nägin kuidasmoodi, ta luges selle läbi siis ta kirjutas esimesest poolest kohe tõlke eestikeelse tõlke ja siis luges selle teise poole veel teist korda üle ja kirjutas siis teise poole tõlke peast. Nii et selles mõttes Masing on olnud suureks eeskujuks töökuse ja püsivuse kohta sest mälu ja, ja andekus ei ole enda teha, aga töökuse püsivus küll on harjutatav. Veel säravaid isiksusi teie elus. Teilt no kolmandaks koosluseks oleks, mis mulje jättis väga sellise võrreldamatu mulje, ma olen kahel korral olnud Saksamaal pine tihtlaste ordu kloostris elanud ja mitte külalistemajas, vaid konvendis, tähendab selles hoones, kus mungad elavad ja söönud nendega 600-l efektooriumis ja esimesel korral kolm nädalat ja teisel korral mõni aasta hiljem veel veel nädalapäevad ja see oli selles mõttes näide rahust ja pühadusest, et luteri kirikus seda pühaduse mõistet võib tarvitada, aga kui kirikuõpetaja on hõivatud, sellega peavad kirjutama aruandeid konsistooriumi ja tegelema sellega, et hankida raha ja võimalusi kirikuhoone remonttööde tegemiseks ja igasugused muud mured on veel, jooksevad jooksvad mured ja kulud on nii, et õigupoolest inimene ei saa pühenduda ühele asjale nii nagu tahaks, aga see kloostrites olemine oli haruldane näide seal. Muidugi nad tegelesid ka majandustöödega, aga selleks olid omaette isikud, kes neil sellega tegelesid, kas nende enda hulgast keegi või võis olla ka väljastpoolt palgatud inimene, näiteks nad siiski köögis ei töötanud selles mõttes, et sööki tegid palgatud kokad, aga laudu koristasid, lauale, kandsid toidu ja laudu, koristasid nad ise nii-öelda graafiku järgi kordamööda ja hämmastas muidugi ka nende haritus. Ligi 60 inimest oli selles kloostris 40, nendest oli kõrgharidusega mungad, sealhulgas kloostri kiriku organist, oli endine muusikaakadeemia õppejõud. Abt oli kaks ametiaega olnud, tähendab 10 aastat olnud Roomas ühes katoliiklikus ülikoolis keskaja kirikuloo professor olnud ja kloostri raamatukogus ligi 60 munga jaoks oli raamatute arv oli 200000 ja sealhulgas raamatukogus oli ka nii-öelda uudiskirjanduse näitus. Võis näha, millised perioodilised väljaanded, ajakirjad sinna satuvad kunsti, muusika, just humanitaarvaldkondade, sellest võiks öelda, et oli ligi 110 nimetust kogu maailmast ja seda vähem kui 60 inimese jaoks. Ja Moody hämmastav kogemus, hämmastav kogemus ja muidugi see rahu, eks ole, mis seal oli vene türklaste ordu ees, et ei ole erinevalt dominiiklaste eest ja frantsisklastest, kellest me rohkem teame, ei ole missioneerida väljaspool kloostrihoonet tänavatel nii-öelda, eks ole proletariaadi pöörata kiriku poole või olid vaid nende eesmärk on elada nagu perekonnas töötada ja palvetada. Ja küllaltki demokraatliku on asi, et iga klooster otsustab ise, kas nad töötavad, suunavad oma tegevuse väljaspoole, kas nad teevad ka külas, kus nad paiknevad küla kirikus midagi ei tee, kas nad tarvitavad liturgias oma kohalikku keelt või ladina keelt. Antud juhul oli see, kui nii võib öelda, oli küllaltki konservatiivne klooster selles mõttes, et nad otsustasid väljapoole nad mingit tegevust ei tee, ainult kloostri müüride vahel tegutsevad ja keel oli ladina keel ja töötamine selles mõttes, et nad teenisid endale elatist isenesest andsid välja heliplaati, Nad maalisid ikoon ja neil oli oma raamatukauplus, oli, oli kloostri hoonete hulgas ja aed oli, mida nad harisid ise põllumaa, umbes 100 hektarit selle olid nad välja rentinud, seda nad ei harinud ise aeda harisid küll ise puuviljaaeda ja töö endale ise elatise teenimine ja palvetamine. Kuus korda olid jumalateenistused päevas ladinakeelsed, välja arvatud. Pühapäeval, kui oli külarahva jaoks, oli jutlus kohalikus keeles tähendab saksa keeles, aga muidu ladina keeles ja heliplaadikogu oli ka hämmastav, nii et ma küsisin raamatukoguhoidja käest, et kuidas neid plaate kuulata, ütleks nii, et ta ütles, et kellel on stereoseadmed oma tubades, Nokongideks seda enam ei nimetata. Neid ruum, et see kuulab, et õhtul oli küll peale viimast palvust peale õhtusööki vist pool kaheksa vist oli see nii, et kell kaheksa oli täielik vaikus, range vaikus oli, aga tuled põlesid, akendes oli näha, eks ole, ja mida keegi tegi, kas kirjutas oma teaduslikku tööd, võid luges või kuulas muusikat, nii et ikkagi inimesed tegutsesid vaimsel pinnal ja et haridus oli rabav ja 40 inimest kõrgharidusega, nende hulgas juba vana testamendi doktorikraadiga munkasid oli kolm. Ainuüksi vana testamendi doktoreid on nii, et rahust ja vaikusest oli see hea näide, et üldiselt nad eri üksteisega vist see kuulusele stiili juurde, et mingi sõpruskonna tekkimist nähtavasti ikkagi välditi, inimesed kõik olid võrdsed, seda rõhutati ja mina kui külaline, et ainult trepil või koridoris mööda minnes et ja ka mingit sellist nii-öelda kallaletungimeestelt, et välismaalane eestist alles riik on vabaks saanud, jääd, rääkige, kuidas teil elu on seda jõulnud esimesel õhtul see paatoritest, kes tegeles külalistega, kelle ülesandeks oli nendele eluruumide kätte näitamine ja ja kloostrisisekorra tutvustamine, see ütles, et peale õhtusööki tahab teiega rääkida. Ja siis ma arvasin, et siis tuleb selline küsitlemine, et kuidasmoodi teel Baltikumis elu on, aga rääkimine seisnes selles, et kui kõik olid peale õhtusööki laiali läinud siis AT tervitas mind ja ütles, et tundke siin ennast nagu oma kodus. Ja see oli see, et ta tahab teiega rääkida. Väga viisakas, enne kui me läheme raamatute juurde, ma küsiksin teie kokkupuudete kohta eesti teatrirahvaga. Kas nad ise otsisid teid üles või kuidas see lugu oli? No päris täpselt, ma ei saa vastata kokkupuudetest teatrirahvaga, see on nüüd väga kaugesse minevikku, ulatub, et kunagi Juhan Viidinguga saime väga hästi läbi, olime nii üsnagi lähedalt, puutusime kokku siis, kui ta veel Panso nimelises lavakunstikoolis õppis ja Tõnis Rätsep, aga ka Nad olid, võiks öelda lahutamatult sõbrad, aga no põhiliselt ikkagi Viidinguga, mõtlesime kokku ja hilisema lastekirjaniku ott orderiga Arder ja viidingulid veel lähedasemad sõbrad, aga, aga mina ikkagi nendega ka, läbisin väga tihti ka Tallinnas juba osalt elukohad. Aga siis, kui Juhan Viiding abiellusid muidugi arusaadaval kombel, need kontaktid jäid nõrgemaks, aga ka hiljem, kui ma elasin Võnnu, siis juhul kui teater oli augustis ringreisidel väljaspool Tallinnat, kui nad Tartus olid, siis Viiding Rätsep käisid tihti meie pool söömas või külas, käsi tunnus. Nii et selles mõttes nendega puutusin kokku, kui mitte tihedalt, aga, aga need olid sellised vanad, pikaajaliselt lähevad ja siis ma olen teatrile kaks näidendit, tõlkinud heebrea keelest Ühe tõlkisin draamateatri Priit Pedajase algatusel Priit Pedajase algatuses. Teatriagentuur pöördus minu poole ja nii, et seal taga oli Priit Pedajas. Ühe lavastuse puhul, teise puhul ma ei mäleta seal vahet, võis olla oma kümmekond aastat, aga teise näidendi ma olen tõlkinud heebrea keelest ja nii palju ma arvan, Mul teatriga tegemist ei olnud, et et viimasel ajal küll enam isiklikul pinnal mitte ja kes Tallinna linnateatris töötavad, selle tõtt-öelda mul pole aimugi, aga ma arvan, et seal on üks ringkond, et nad ikkagi läbivad üksteisega, tunnevad 11. Läheme nüüd raamatute juurde, kui te peaksite tegema väga raske valiku ja siin saates pühendama mõned minutid mõnele raamatule mõnele vanale käsikirjale mõnele niisugusele raamatule, mida te olete tõlkinud eesti keelde kui te kõige selle hulgast, millega ta elu jooksul olete kokku puutunud, läbi lugenud, tutvunud, käes hoidnud peaksite nende hulgast valima näiteks kolm. Siis, mis need oleksid? Jah, ma kardan küll, et kui ma peaksin valima, et ma valiksin rohkem kui kolm, aga kui rääkida kolmest raamatust või autorist, siis kõige tänapäevasem on egiptuse haud, tori Alaallaswani raamat, Jaku piani maja 2000 kaksteistkümnenda ilmunud. Ja selles mõttes oli see mulle suureks ja meeldivaks üllatuseks selle tõlkimine, et raamat on tähelepanu väärne, väärib lugemist ja tähelepanu, väärne on ta selles mõttes. Ta ilmus küll vist aastal 2000 Egiptuses, aga siis ta pälvis väga suurt tähelepanu ja vastakaid reaktsioone. Poriga egiptuse tegelikkust, teisest küljest jälle tänati autorite rõõmustati selle üle, et kirjutab asjadest, millest seni ei olnud kirjutatud, kirjutab probleemidest, mis Egiptuse ühiskonnas on, et vaikiti maha terve hulk, kas see on nagu nõukogude Liiduski jagalas, vani toob päevavalgele selle Egiptuse ühiskonnas, tol ajal oli olemas kuritegevus, oli olemas, narkomaania oli olemas, prostitutsioon, oli olemas homoseksualismi, eks ole, nii et asjad ja varjuküljed, millest ametlikult ei räägitud. Ja see raamat, kus nendest probleemidest kirjutada, oli ilmselt kursis nendega, sellepärast et elukutse poolest oli ta hambaarst. Inimene, kes puutub paljude inimestega, kui linnas saab kuulda nende eluolust ja nende probleemidest ja raamat äratas sellega siis suurt tähelepanu, niiet läbimüügi arvud olid üllatavalt suured araabiakeelse maailma kohta ja raamatus tehti mõni aasta hiljem tehti film, mis sai Berliini filmifestivalil, sai esimese auhinna ja tänu filmile sai seal raamat maailmas veel rohkem tuttavaks väljaspool araabia maailma ja siis tulid juba filmi mõjul, ilmselt tulid tõlked sellest raamatust Inglise keelde prantsuse keelde, itaalia keelde saksa keelde ja kirjastus Varrak tellis minult selle, nii et mina ei teadnud sellest midagi, aga varraku peatoimetaja Krista kaer oli ilmselt inglise keeles seda lugenud, nii et varr tellis selle minult ja selle tegemine oli mulle tõesti meeldivaks üllatuseks, et see kujutas egiptuse tegelikkust aastal umbes 2000, nagu see oli, aga võib arvata, et praegu siin ei ole seal midagi muutunud, sellepärast et vähemalt nii on rääkinud. Üks Tartu Ülikoolis töötanud õppejõud, kes oma doktoritööga seoses käis igal suvel, siis, kui ülikoolis oli suvevahekäis Kairos kasutamas raamatukogu. Selleks, et lugeda raamatuid, mida Euroopas raamatukogudes ei olnud araabiakeelset kirjandust ja tal oli korter, oli Kairo kesklinnas, nüüd on ta selle maha minuta, ütleb, et ohtlik, kui on, et enne üheksakümnendatel aastatel või kahe tuhandendatel veel, kui ta seal käis, et õhkkond on muutunud järsult, enne koheldi võõramaalast kui külalist, nii et ta nimetas, et linnaliinibussis pakuti istet, eks ole, ja kui mehed kusagil poe nurga tagapudelid kummutasid, siis kutsuti ka juurde, pakuti tallaga, et nüüd on võõramaalasest nähakse raha saamise vahendit kas vägivalla või pettusega, aga et raha saamise vahendit ja, ja politsei on üsna ükskõikne, hoolimatu, et kui politseisse helistada, siis küsib, et tapetud keegi on. Laipu on, kui ei ole, siis ei tule kohale. Nii et ta ütles, et ohtlik on täiesti ja selles mõttes võib arvata, et ka, et korruptsioon ja kõik need pahed, millest alas vani kirjutab, et need ei ole kadunud kuhugi ja võib-olla isegi võimendunud. Ma tunnistan, et kui ma olen selle raamatu lugemisega jõutud umbes 50. leheküljeni, siis mul tekkis vajadus võtta raamaturiiulist 1000 ja üks ööd muinasjutukogu ja vaadata Ta kuidas seal on araabia ilu kirjeldatud ja tunnistan väga olulist vahet. Ma ei näinud võib-olla et nendes muinasjuttudes keel on siivsem selles Jakubjaani majas, tekst on avatum, aga väga erilist vahet ma küll ei täheldanud. Jah, ega ei ole küll seal suhtumine inimesse ilmselt on siiski teistsugune kui meie Euroopas oleme harjunud sellega. Üks teine araabia kirjanik, vanem kui Alaswani nagib Morpheus kirjutab ühes seoses, et kui otsiti kurjategijat, et võeti umbes 50 inimest, võeti kinni ja 10 tunnistas ennast süüdi olevaks ja arvatavasti nende 10 hulgas oli ka tegelik süüdlane, arvatavasti. Te ütlete oma tõlkija järelsõnas, et see raamat peab aitama mõista seda, mis on Al-Qaeda roll praegu islamimaailmas. On see nii, kas aitab mõista? Noh, vast jah, selle raamatu viimane osa, eriti selles raamatus siin on palju asju, on see mitmeid nii-öelda lõngasid, üks asi on selle araabia inimeste elu-olu kujutamine suurlinnas, Kairos, aga teiseks ka näitab väga selgelt see raamat, mismoodi inimesest saab islamiterrorist. Peategelasi on selles mitu, aga üks peategelastest on noormees, kes hiilgavate hinnetega lõpetab gümnaasiumi. Talle öeldakse, sellise hinnete seisuga on võimalik ükskõik mis kõrgkooli sisse saada ja ta tahab minna politseikõrgkooli etet politsei ohvitseriks saada selleks et rahu ja korra huvides saada tööd. Seda aga kui selgub sisseastumisvestluse eest, mille komisjonis on sõjaväevormis inimesed, selgub tema isa on ainult majahoidja, selles mõttes, eks ole, kõige madalamast, no võib-olla kerjus oleks madalam klass, aga ikkagi madalast klassist pärit siis talle öeldakse, et aitäh ja et kutsuge siis see järgmine. Ja siis proovib ta veel juurat, mida, aga siis selgub ka, et need juure üliõpilased on hoopis teisest keskkonnast jõukatest perekondadest ja mitte sellisest perekonnast nagu tema ja sellest ta pettub ka ja ja lõpuks saabki temast islamiterrorist, nii et mismoodi inimene, kes on alguses heade kavatsustega, tahab rahu ja korda ja üksteisemõistmist, mismoodi inimene muutub terroristiks. Võib-olla selles mõttes ja on see raamat õpetlik, et näitab, kust tulevad inimesed, kes ühiskonnale ohtlikuks muutuvad. Veel kaks raamatut, millele tahaksite kuulajate tähelepanu juhtida. Teine on 12.-st sajandist pärsia autor, fariidu Din taar lindude keel. Lindude keel on ilmunud avad Eesti raamatusarjas ja kirjastus Ilmamaa on aastal 2012 selle välja andnud. Lühidalt kokku võttes on on see lugu sellest, et inimene ei pea otsima jumalat kusagilt kaugelt, vaid vaatama iseenda sisse ja kõike, mida ta väljastanud otsib, võib ta leida iseendast. See on nüüd lühidalt kokku võetud, aga lindude keeles see on tõlgitud ka mõnda keelde, lindude vestlus või lindude konverents on vist inglisekeelse tõlkepealkiri konverents küll ei ole hea sõna eesti keeles, nii et võib-olla lindude vestlus, aga sõna-sõnalt on lindude keel. Raamat räägib sellest, et linnud märkavad, et nende maailmas valitseb kaos ja nad on kuulnud kusagil on mingi ülivõimetega lind kusagil kaugel ja et minna selle juurde ja paluda teda endale kuningaks hakata. Ja siis need linnud asuvad teele Kõikvõimalikest linnuliik geidest koosnev parvmaailma, teise otsa nii-öelda seda kuningat endale otsima ülivõimetega lindu ja see teekond on pikk ja väsitav, niiet põhjusel osa linde nõrkeb ja loobub ja pöördub tagasi. Teekond viib läbi mitmesuguste raskustega. Ei ole niisama pikk teekond ja siis, kui jõuavad kohale, siis jääb järgi 30 lindu, kes lõpuni vastu peavad ja kohale jõuavad. Ja siis lindude kuningas ütleb neile, eks ole. Kes te olete, 30 lindu, aga pärsia keeles on sõnademäng, et 30 lindu annabki. 30 lindu, tähendab, nemad ise moodustavadki selle valitseja, keda nad on läinud maailma otsa otsima. Teiste sõnadega ei ole vaja kaugelt vaeva näha, et leida seda, mida lind või inimene otsib, et vaadata iseendasse. Ja. Ta on jah, muidugi sirgjooneline jutustus küll, aga sinna sisse on põimitud igasuguseid lugusid, nii et neid lugusid saab tarvitada. Nad on mõeldud näitelugudena nagu islami kultuuris õpetatakse enamasti inimeste lugude kaudu ja selles mõttes kui seda raamatut lugeda, siis leiab sealt noh, päris nii ei ole ilus, viisakas, öeldi, et lugusid igale maitsele, aga äärmiselt mitmesuguseid ja erinevaid lugusid on see raamat täis. Ja kolmas raamat, kolmas on õigupoolest autor on, see on isikliku sümpaatia küsimus, on ta Vitša, Iisraeli kirjanik, kes on nüüdseks on surnud, aga 1996. aastal Iisraelis käies ma sain temaga veel kohtuda. Ta on eesti keelde tõlgitud tema peateosest kaks osa peateos on seitsmeosaline, need ei ole paksud köited, kõik on nii umbes paarsada lehekülge, mitte rohkem. Nad moodustavad ühe terviku. Selles mõttes, et autor kasutab mälestuste materjali 1930.-te aastate Jeruusalemmast enne teist maailmasõda, aga ta kasutab seda kuidagi erakordse elegantsi. Ka võiks öelda, et tegelikult need seitse raamatut kõik räägivad ühest ja samast keskkonnast, ühed ja samad tegelased on, aga autor oskab igasse jutusse sündmustest mingi erilise valiku teha, nii et tegelased, kes teistes raamatutes on üsnagi kõrvalised ja mainitakse möödaminnes need mõnes raamatust kerkivad esile peategelastena ja teised taanduvad ülejäänud tahaplaanile, nii et ringkond ei ole suur, aga nii-öelda vaatenurk või valgusvihk, mille autor suunab sellele keskkonnale ja tegelaskonnale. Semu. Ja sellest on tõlgitud esimene osa suvi prohvetite tänaval, Loomingu Raamatukogu 1994 on väga lugemisväärne ja siis on sellest tõlgitud kolmas osa. Nad ei ole nii seotud üksteisega, tingimata peab lugema järjest kolmas osa krohvid. Ta oli päev ilma 2008 eesti keeles. Ja kolmandaks on, kuivõrd mu lemmikautor on mul õnnestunud veel tõlkida ja leida väljaandjaga kolmandale natule tema majesteedi agent, aastal 2000 ilmunud, aga see kuulu sellesse tsüklisse, see on omaette olev asi, et autor on minu jaoks üllatava oskusega jutuvestja ja isiklikud muljed olid selles mõttes ka rabavad. 96. aastal saime käia abikaasaga Stavičary juures kodus õhtust söömas ja selles mõttes jättis ta ülimalt meeldiva mulje. Ta pööras tähelepanu pisiasjadele, ta küsis muidugi eesti koostajad, millega tegelevad, mis seal kasvab, millised loomad, taimed on ja kui ta kuulis, et meil võib-olla ka 30 kraadi külma talvel siis ta nimetas teda, ta on korduvalt elanud Prantsusmaal, nimetas, et Prantsusmaal on ta näinud miinus 18 kraadi külma ja ütles, et et see kestis mitu päeva, aga tänu konjakiga jäi ta ellu selle juures. Aga et kui meil 30 kraadi, et kuidas me elada saame, siis talle sai öeldud, et veetakse maju, köetakse ja, ja kus me töötame, töökohti köetakse, siis ta mõtles tükk aega ja küsis, et aga kuidas saate kodust tööle minna. Meie jaoks nii tavaline ja loomulik, saate kodus tööle minna, kui on miinus 30 kraadi, nii et selline siiras üksikasjadeni ulatuv huvi inimeste vastu oli sellelt kohtumiselt meelde jäänud. Kaja loodimisel on täna teoloog vaimulikuna praktiseerinud ja väga palju raamatuid tõlkinud professor Kalle Kasemaa. Te olete Tartu Ülikoolis olnud vana testamendi professor. Te olete tutvunud väga paljude vanade käsikirjadega, te olete uurinud nii intellektuaalset emotsionaalset kui praktilist kavalistik katsufismi, te olete tõlkinud kõmri saagasid tegelnud teadustega, mis tänapäeval on vähetuntud ja mida võib-olla peetakse salateadusteks. Kas kõike seda kokku võttes Te võite öelda, et maailmas on olemas üks vääramatu tõde inimeseks olemise ja ja elu mõtte kohta. No sellel on küll raske vastata, ma ütleksin, et jah, muidugi inimeseks sünnitakse, nii et selles mõttes on see möödapääsmatu, et et inimene tuleb siia maailma küsimata temalt tema tahtis, mis ta ka. Aga siis, kui inimene juba olemas, inimene saab ennast täiustada ja selles suhtes ma ütleksin, et minu jaoks väga meeldiv üllatus oli viimases plekktrummi saates, kui Lili Milani rääkis sellest, et püüda headuse poole ja ennast On võimalik täiustada mitte ainult hariduse mõttes juurde õppida, on võimalik kõiksuguseid asju ka elu lõpuni ja kui on võimalik siiski vältida seda, et teha halba ja võimalust mööda hästi käituda ja kuigi see sõltub kohast, kus inimene on ja sõltub inimesest, nii et mingit üldist reeglit või standard on raske, aga ma arvan, et mida võiks öelda siiski juhiseid, nad üks asi on see, et mida ütleb haridud hinnatargi, et ei ole tarvis tõde või absoluut Te ei ole tarvis kaugelt otsida, vaid see on lähedal ja iseenda seest leitav, kui inimene sellele äratundmisele on jõudnud. Aga teisest küljest muidugi ikka tuleb vist ikka endale oma piiridest ka aruanded võimatut tahta ei saa, et ikkagi inimene elab kontekstis, kuhu ta pandud on ja seda konteksti ta muuta saab väga vähesel määral, kui üldse. Kui me mõtleme suuremate maailmas levinud usundite peale, ükskõik on see kristlus, budism, judaism, islam, siis nendes usundites tegeldakse väga palju inimhinge surmajärgse olemisega, millest ikka tekib küsimus, et mis mõte on siis sellele eksistentsile, mis on siinpoolsuses. Nojah, see aga selle kohta vähemalt need religioonid, millel on ühine juur, judaism, kristlus ja islam. Need on öelnud üsnagi üksmeelselt, et siinpoolsuses elu maapealne elu on ettevalmistus või peaproov, kuidas seda öelda? Järgmise jaoks? Nii et on olemas põhjus-tagajärg, seos. No selles mõttes jah, kui me seda inimeste loogikat kasutame, siis peaks olema, aga kas jälle siinpoolsuse ja teispoolsuse vahekorras kehtib inimlik loogika, seda ma ei tea, seda ei tea keegi. Aga et praegune elu on ettevalmistuseks järgnevale ja seda tunnistavad küll need religioonid üsna üsna üheselt. Kasutades võimalust, et meil on araabia maailma nii hea asjatundja stuudios küsiksin natukene kaugemalt, et mõni päev tagasi mul oli võimalik kuulata bioloogia, semiootika, professor Kalevi kulli üht loengut, kus ta muuhulgas rääkis sellest, kuidas mingi paikkonna taimestik ja loomastik kujuneb välja aastatuhandete jooksul võõrliikide mõjul, kliima mõjul, sademete mõjul. Kuidas kujuneb välja, seal elab ühiskond, rahvastik samamoodi võõrmõjude sissetungijate, nende tagasilöömise mõjul ja kuidas kujuneb välja keel, mida need inimesed räägivad. Kusjuures keele juures on huvitav see, et kui rahvas, kes seda keelt kõneleb, elab üle häid aegu, siis see keel on keerukam. Ja kui rahast tabavad nälg, kat sõjaad, siis keel muutub lihtsamaks. Sõnavalik vaesustub, lause muutub lihtsamaks. Ja kui olud selle rahva jaoks taas muutuvad soodsamaks siis keel taastab oma Prikkalikkuse ja köitvuse. Loodan, et ma andsin selle mõttekäigu nüüd paari lausega õigesti edasi. Kui me mõtleme praegu selle tohutu muutuse peale, mida islam üle elab. Kuidas islamit ennast muudab? Jah, ma ütlesin enne seda keele kohta, et, et see võib olla küll nii, aga sellele on võimalik vastu vaielda, sellepärast et inglise keel on üsnagi primitiivne keel on ja ma ei ütleks, et Briti saarte elanikud ja, või põhja Ameerika Ühendriikide elanikud halbades tingimustes elanud oleks ja vastupidi, araabia keel on ülimalt komplitseeritud, ehitusega ja sõnavara on niisugune. Araablased ise ütlevad, et kaameli kohta on 1000 sõna, no keegi vist neid lugenud ei ole ja see on piltlikult öeldud ka, aga ma olen näinud nimekirja, kus on sõnad kaamelipiima kohta ja neid oli 164 sõna. Kaamelipiima jaoks jääb, kõik teavad neid, seal ei tarvitse teada. Sellepärast et ühenduses koraani tõlgendamisega on juba algusest peale araabia maailmas kujunenud tralli huvi filoloogia vastu, sellepärast et pühas tekstis ei tohtinud olla saladusi, kõik pidi inimmõistusele kättesaadavaks tegema. Ja siis araabia filoloogid korjasid, käisid kaugete hõimude juures sõnavara korjamas, nii et see oli lausa filoloogide elutöö. Ja tulemus on see, et araabia keele seletav sõnaraamat on üle 20 köite suur ja ainuüksi sellest on antud välja ikka Euroopa keeltes teaduslik väljaanne. Tulemus on see, et sõnad, mis algavad L tähega, nii kaugele on jõutud selle sakslaste poolt koostatud, aga vasted on saksa, inglise keeles, selle Euroopas välja antava sõnastikuga Nell täheni jõutud L tähega algavaid sõnu on 2300-l leheküljel kolm köidet koos täiendusköidet ega sõnad, mis algavad L tähega. Sealhulgas nii spetsiifilised sõnad näiteks on, et kui on umbes 50 lehekülge sõnu sõnajuurest, mille tähendus on inimese kohta rase olema, looma kohta tiine olema, eks ole siis nende hulgas näiteks kaks spetsiifilist sõna on, mida tarvitatakse ainult kaameliga teiste loomade kohta mitte või on spetsiaalne sõna, mille sõnapesa nii-öelda on seotud tuulega tuule puhumisega aga on spetsiifiline sõna selle jaoks, et kui inimene tähendab laiali aetud sõrmedega käe vastutuult, siis tuul, mis sõrmede vahelt läbi käib, selle jaoks on omaette sõna või teine sõna samast tuulega seotud sõnapesast on see, et kui inimene seisab tuule käes, nii et ühe jala varbad puudutavad teise jala kanda siis tuul, mis jalgade vahelt läbi käib, selle jaoks on jälle oma see sõna. See on näiteks araabia keele sõnavara rikkusest ja teisest küljest on teada, et vanad araablased, kellelt rikkalik sõnavara on korjata nende elutingimused, olid sellised, et nad praktiliselt röövisid suguharude vaenule tingitud selleks, et saada toitu. Et elu sundis neid lihtsalt võtma, röövima, karjusid ja tapma inimesi, et saada varasest Araabia kõrbes oli võimatu elada sellest midagi kõrb loomulikul kombel andis kui ma ütleksin, et seda, et ma sellega nõus ei ole, et halbades oludes on primitiivne keel ja vaene keel ja heades oludes rikka keel inglise keel võrreldes Araabia, kellega on siiski väga primitiivne Aga kultuuride ja usundite kokkupõrge, mis meile toob Seda ei oska keegi öelda, seda me saame näha. Meie õnn vist on see, et me elame küllaltki kõrvalises kohas, et siiski ei ole võrreldav asukoha poolest sellist Euroopa maadega nagu Prantsusmaa või Saksamaa, kasvõi Briti saared on ka õnneks siis kõrval. Aga meie oleme veel kõrvalisemas kohas, tuleks loota, et see läheb mis suurel määral mööda. Aga tulemus on ennustamatu. Tulemus on ennustamatu, läheb mööda selles mõttes nagu sõjategevustestki viimaste sõda puhul on näha olnud, et tee läänest itta käib läbi Leedu ja Poola, aga mitte läbi Eesti ega Soome. Soome on veel kõrvalisi. Muidugi lisaks kõikidele suurtele autasudele professor Kalle Kasemaad, te olete valitud ka Upsar ja Haifa ülikooli audoktoriks. Ma arvan, et Uppsala ülikooli audoktoreid leidub Eestis teisigi, aga rääkige, kuidas see lugu oli, et just Iisraelis Haifa ülikooli audoktoriks olete valitud. Meie teaduskonnal on olnud Iisraeli ülikoolidega vähe tegemist, kuna nii palju küll selline katse tehti. Et kui vist oli Peeter Tulviste ülikooli rektor, siis, et tolleaegne Iisraeli saadik, kes resideeri Riias oli nii Eesti, Läti kui Eesti jaoks Leedus, oli ometi saadik, temal käis tõsi kohtus linnapeaga, kes oli Ansip tol ajal ja Tulviste Kaia tegi ettepanek, et võiks ühe Iisraeli ülikooli ja Tartu Ülikooli vahel sõlmida sidemeid. Et õppejõud käiksid juhtidel külas, oleksid mõnda aega kohapeal, aga tundus, et igal juhul see asi vedu ei tekitanud. Ei äratanud huvi. Minu mulje oli see, et Tartu ülikool oli endast nii heal arvamusel, et arvas, et Jeruusalemma ülikooliga ta oleks nõus olnud. Partnerlussidemete saastumine pakuti perseva ülikooli, mis on provintsi ülikooli Iisraelis nagu Haifa ülikool ka mingis mõttes provintsi ülikool seal Maardus. Mul on nii, et, et esimene ja vaieldamatu on Jeruusalemma ülikool, teine on Tel Avivi Ülikool. See on juba asutamisaastate järgi ja suuruse järgi. Nii ja kolmas on Haifa ülikool. Aga Haifa ülikooliga meil oli sellel kombel side. Meie teaduskonnas töötas pikka aega külalisõppejõuna iga aasta peaaegu viimasel ajal inimene, kes oli Eestis sündinud, aga Haifa ülikooli professor ja siis tekkisid sidemed Haifa ülikooliga ja mitte Jeruusalemma ülikooliga ja mitte Tel Avivi ülikooliga. Et nii see läks ja. No on öeldud, et teiste inimeste ma võin siia sulgudesse ehka panna, teiste keelte ja kultuuride tundmine annab inimesele tarkuse. Aga enesetundmine annab inimesele valgustatuse selle tänavu 75. teetähiseni jõudva ilu, kõikvõimalikke õpinguid ja õpetamisi, õpilasi ja õpetajaid. Kokkuvõttes, mida te iseenda kohta olete teada saanud? Professor Kasena no seda võib-olla, et me kõik oleme teel, nii et kaugeltki ei ole minu jaoks veel selge, mida ma enda kohta võiksin öelda, et me oleme veel teel ja ma loodan, et CD käimine häirimatult jätkub, nii et iga päev on uus ja enamasti ka võimalust midagi avastada. Millega te tegelete? Praegu kas teil on mingi suur araabia maade käsikirjade kogu, mida te korrastate plaadikogu. Kas te kirjutate mälestusi, kas te tõlgite midagi? Jah, ei, käsikirjade kogu küll ei ole, need on muidugi see on unistus saada pärsia käsikirju, aga kui mõelda, et juba raamat selline korralik, kus mahus ja suure formaadiline raamat käsikirjade rebroduktsioonidega on juba üle jõu käiv osta siis käsikirjadest rääkimata, aga lugeda on võimalik. Muidugi, õnneks on hästi läinud, et olen saanud raamatuid, et ka endale raamatukokku on neid mõnel juhul raske saada, sellepärast et noh, siiski jah, teistes raamatukogudes siiski on võimalik tellida kohale, küll aga kauplusesse, sellesse, mis tegeleb välismaalt raamatute hankimisega, selle kaupluse tee neid eriti kasutada seda ei saa, sellepärast et jõuda nende nende raamatute Tartusse müügile saamiseni on väga keerukas. No selle kohta on ihklise kogemusi, on need ligi aasta otsa, üritas kaupluse ühte asja tellida, mis oleks olnud kopeerimise ja liiga mahukas, 700 lehekülge ja oma türgi partnerite kaudu nad püüdsid seda tellida ja pildina said arvutisse küll. Nii et oli näha kaanekujundus ja hind oli teada ja kõik raamatut kätte ei saadud ja Iraani minnes astud kauplusesse ja ostad. Nii et niisugused raskused on, aga millega tegelen praegu jah, on kirjastuses Ilmamaa on toimetamisel tõlgem psühholoogiast ja eetikast, sushistlikust, psühholoogiast, eetikast selline umbes 360 leheküljeline traktaatide kogu. See on teie tõlgitud jah, et see on praegu toimetamisel. Järgmiste asjadeni pole veel asunud. Pakkumisi on küll tulnud, sealhulgas ka suurejoonelisi eestikeelse Nobeli laureaatide sarja jaoks Eesti raamat, kus araabia keeles 500 leheküljelist asja ja mitte ainult esimene köide on 500 lehekülge triloogia, kus on kolm korda 500 lehekülge. Aga no jutt oli esialgu küll esimesest köitest, mitte kõigist kolmest. Nii et kirjastustel on teie juurde järjekord No ma ei ütleks, võib-olla nii, see ei ole püsivalt nii antud hetkel on kolm pakkumist küll, mille suhtes ma ei ole suutnud veel valikut teha, millest alustada? On teil häid õpilasi elu jooksul olnud, on teil see, kellele te ükskord parandate oma parima araabiatundja nii-öelda mantli Hea meel on sellest, Anu Põldsam tegi doktoritöö juda istika valdkonnas ja Tartu Ülikoolis õpetab praegu juda eestikat. Nii palju, kui seda ülikoolis õpetatakse, tema tegeleb sellega. Arabistika ei ole minu, peaasi ei ole nii, et selles mõttes ikkagi mõjutaks õpilasi, oleks. Me täname teid, professor Kalle Kasemaa pika intervjuu eest. Õnnitleme riikliku kultuuri elutöö preemia pälvimise puhul ja loodame ilusat iseseisvuspäeva, mis juba tuleval nädalal meile kätte jõuab. Aitäh, et andsite mulle võimaluse rääkida asjast, mis mulle meeldib ja südamelähedane on. Saate salvestas Meelis Michelson rahvusringhäälingu Tartu stuudios kuulmiseni.