Eesti vabariigi iseseisvuspäeva eel määrati nii nagu ka varasematel aastatel terve hulk riiklikke autasusid ja elutööpreemiaid. Eesti Punase Risti kolmanda klassi teenetemärgi võttis presidendilt vastu Eesti üks hinnatumaid ortopeediakirurge doktor Ants kass. Tere tulemast saatesse. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Selle riikliku preemia juurde käis niisugune tekst, et liigeste endo proteesimise juurutaja Eestis selle valdkonna suurima kogemusega orto peed edendanud pikaajaliselt puusa, põlve, õla ja küünarliigese endo proteesimise valdkonda. Lisaks peetakse teid doktor, kas Eesti kõige kuulsamaks puusaliigesespetsialistiks ja, ja väga kõrgelt hindavad teid nii kolleegid kui patsiendid. Sellesse kolme ritta väga napi teksti peab nüüd ära mahtuma teie rohkem kui 40 aasta pikkune töökirurgina. Tuhanded lõikused, tänulikud patsiendid. Aga meil on õnneks natuke aega, et seda kõike hakata lahti harutama. Algusesse tagasi te olete reaalkoolipoiss ja koolipõlvest teinud kergejõustiku nii edukalt ette, olite NSV Liidu noortemeister ja mitmetel ei olnud hõbe hõbe, hõbe aga oli ka mitmeid muud karva medaleid. Ja kui te hakkasite elukutset valima, siis te läksite Tartu Ülikooli aga spordimeditsiini õppima Te ei näinud ennast sportlase ja, ja sealt edasi treenerina. Miks. No mul pole treeneri, on ilusalt ja ega siis see sporditegemine, see on nagu lihtsalt ja, ja ajaviide, aga mitte elukutse ja, ja ma nägin ära, et ega minust ikkagi noh, väga kaugele hüppajad ei saa, sel ajal oli juba ju see maailmarekord oli ikka väga kaugele. Ja ja nii ta tuli, et tuli valida ka elukutse ja see mulle meeldis ja ja nii ma alustasingi siis arstiteaduskonnas õpinguid. Aga te jätkasite kergejõustikuga veel Fred kudu käe all, Tartu Ülikooliaegadel. Koduvõttis ju kõik nimetatud talendid enda kätte ja kõik pandi kümnevõistlus tegema, sealhulgas mind ka ja üle 100 meetri on mul kõik pikk maa juba ära surema sinna 1500 peale. Et kui ma tegin Käärikul Eesti Rootsi maavõistluseks on niisugust katsevõistlust siis teivast ka õieti osalenud, hüpata seal oli valge saksa teivas, läks mul kehakaalu all lihtsalt paindis. Kääriku järves, Tõnn mütsiga vett, jahutasin põõsas olevat teivast pehmeks ei läheks. Aga hea see 1500. Lõpp küll, kõik pandi kümnevõistlust tegema tõkkejooksja Rein tõru ja kõik mehed, kes sattusid kümnevõistlejad. Aga see oli tore aeg. See oli tore, kõige varem, mälestused on enamasti ikkagi jäänud ka hilisemat kokku puudutama. Mis köitraton Reina una isiksuses? Noh, sõbrad nii heas kui halvas ja hilisemas elus lubasin modelle puusa panna, kuigi ta ütles, et ta minust ei tuledele. Voldoshi ollust võitis kümnevõistluses Tokyos aga, aga Taliga ortopeed ütles, et tema läheb sinna, aga ta ei jõudnud ka sinna kahjuks. Nii et asi jäi temal tegemata. Kui läks elukutse valikuks, te olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et kirurgi unistus tekkis teil ülikooli ajal yhes teises intervjuus ütlesite, et, et see mõte tekkis teil juba enne ülikooli minekut, et kuidas siis õieti on, millal tekkis see idee ja mille mõjul või tänu kellele? See on huvitav mõttekäik, ega noh, ajalooliselt muutub mälu sellektiivseks ja eks ma võin öelda nii ja naa, et enne oli muna ja pärast oli kana ja ja nagu armeenia raadio ütleb, et enne oli kõik hästi veel parem, aga ikka vist ikka vist enne. Mul oli kunagi üks raamat veel, kus ma seitsmendas klassis võitsin Soloogia bioloogia, mingi olümpiaadi ja ja, ja siis ma Pepareerisimkonna jah, kõik niimoodi, et see huvi trikke muidugi olid juba varem ikkagi kuigi, ütleme lahtistel sport ja, ja ja see on nüüd küll tõsi, et ma Pärnus nüüd küll vana staadionil nüüd on uus ehitatud sinna, kus ma küll kahjuks käinud ei ole, väga uhke, näeb välja piltide peal, hüppasin kaugust, kast oli väga kõva ja nii, et põlved läksid kokku maandumisel joosta rindkeret ja siis mul oli tükk aega oli põlv haige. Ma ei, käisin ka tunnustatud arstide juures, kes ei osanud ka nagu õieti midagi öelda ja siis ma mõtlesin, et pagan, ma pean ikka minema ise ära selle õppima ja vaatamas, mis seal mul valutab, siis seal ma siis alustasin. Saite teada, mis seal tookord valutas? Ei tea siiamaani, aga aga see valu kadus ära ja enamus haigustega on ju nii, et, et kui väga kaua oodata, küll nad ikka lõpuks ise terveks saavad. Väga suur osa ennast. Te valisite eriala, kus eksimise võimalust ei ole. No ma arvan, et nahaarstil, kui kui ta paneb vale diagnoosi või, või vale raviprotseduuri, et seda on lihtsam parandada, kui kirurgil. Noh, öeldakse ju, niiet kui sügeleb, siis tuleb segada, jääks siis nahaarstil, siis tuleb sügada, aga aga jah, ei ole tõesti nagu nagu puusepale võtad uue tüki ja teed uue uue asjad ja noh, eksimise võimalus on, on olemas küll, aga, aga ta on suht kitsas. Ja resultaat, selle tulemus on võib-olla vahel tunduvalt kehvem. Et nii ta on. Kuigi ülikooli ajal oli mul mul oli kaks kaks asja, mille vahel ma kõhklesin mulle üks oli niisugune südamekirurg ja rindkerekirurgia ja teine oli siis PT alguses oli rindkerekirurgia, sest Christian Barnard oli teinud südamesiirdamise Lõuna-Aafrika vabariigis ja ja noh, niisugune uus ja huvitav. Tegelikult, ega Eesti on ju nii väike ja ega see südamekirurgia on praegugi noh, nii nagu ta on. Aga mind kallutas õppejõud, õppejõud oli rindkerekirurgiast, luges professor albelt, kliimann, kes tuli loengule lõikuselt, oli ilmselt väsinud, istus laua taha, panin silmad kinni ja luges pimesi oma loengu maha, endal tuleb uni peale kui kuulad seda loengut, aga siis tuli traumaõppejõud Jaan heljud seeder, kes kõndis edasi-tagasi, vehkis kätega, seletas Õudonov, ütles nii ja naa. Ja nii see käis ja vot siis ma vaatasin küll tark inimene küll, vot niukesed peaks ikka nagu, nagu õppima. Nii ta läks, sai minust siis traumatoloogia-ortopeedia. Aga te ei tahtnud jääda Maarjamõisa kliinikusse. Noh, jäin, ma olen põhiTallinna poiss ju, ega siis seal Tartus. No ülikoolile lähemal ja teadusele võib-olla jaa. Noh, ma ei tea, ma olen alati lugu pidanud rohkem rohkem käsitööst kui teadusest, kuigi ka olen uurinud, üht-teist, mõned asjad ka kokku kirjutanud, aga käsitöö mulle meeldib siiski rohkem ja ausalt öeldes, ega mul see tartu ei meeldinud ka. Sellel pikemalt peatumata te tulite Tallinna teist sai ravi tänava keskhaiglas Tallinnas. Kirurgia resident, üldkirurgia resident. Just, aga siis, kui teie valite residentuuri lõpetanud, siis te olite traumatoloogia ka ühe osakonna juhataja. Keskhaiglas, ma olin ikkagi üldkirurg ja, ja pärast seda, kui loodi Mustamäe haigla kaheksandal aastal, siis ma läksin sinna tööle ja, ja seal sai minust ja juhataja, aga mitte enne. Enne olin ikka lihtkäsitööline. Selle Mustamäe haiglaga seob teid see asjaolu, et algusest peale olite seal 80. aasta märtsist just ja te ei kõndinud seal ringi teistel kirurgi kinnastes, vaid täitasite seda noh, nõu ja jõuga sisustada, panite kardinapuid üles, tegite kõiki töid, mida seal oli vaja teha ja mis oli ehitajatest jäänud tegemata. Ei, no kas ta nüüd tegemata oli, aga vaat tegelikult ju haigla avati. 31, detsember 79 kirjutati sisse sisehaiguste sanitaarüheks päevaks, sest siis tuli uus aasta uued rahad ja siis sai haiget edasi ehitada. Raha sai otsa enne seda. Ja siis noh jah, ta oli niisugune ja niisugune jah, tõesti, selle torniosa kardinapuid on jah, oma kätega üles pandud tõest, neid pole ammu enam olemas. Mis kõik on muutunud selle aja jooksul, kui te mustamäel alustasite? Kõik on muutunud. Meil on suures saalis on üks huvitav galerii peaarstidest, kes on seal olnud läbi aegade ja siis ma vaatasin just, et, et ma olen kõik nad üle elanud, nüüd vist seda kõige nooremad seda üle. Kuidas patsiendid on muutunud, te olite rindkere traumatoloogiakliiniku juhataja. Kõigepealt, ma olin ikkagi trauma juhataja, siis jah, siis tuli niisugune imeline imeline osakond tänu professor sibulale kes siis pani mind sinna juhatajaks ja see oli niisugune omapärane 90.-te aastate aeg kus lasti püssi, anti nuga ja lahendati probleeme. Sellistel kommetele. D tuld ja siis küsiti alles, kui üldse küsite ja ja siis oli nagu vaja luua selline osakond. Ja noh, ma ei teagi, mind pandi siis seda juhatama. Ja see oli tõesti huvitav aeg, noh, see haakub ju nagu minu mingil määral ka minu algse unistusega olla südamekirurg ja rindkerekirurgia ja pärast olin raamatul oleks need kaks asja, läksid kokku või sees. Aga ega ülikoolis võib-olla noa ja tulirelvast saadud haavu nii väga ei õpetatud või. Võtke neid ju siis ei olnudki õieti, aga jah, see aeg oli ju kauboikapitalism ja, ja siis siis need ajad olid see aeg sai ju ka otsa. Ja siis pandi see osakond ka kinni, sest enam tööd ei olnud, kuigi osakond töötas väga hästi, kõik s. Kõik, kes tulid elusalt üle üle haigla ukse, läksid sealt ka omal jalal välja, nii et selles mõttes oli, aga ilmselt ei olnud rentaabel pidada 24 tundi enam valvearstimajas, kes võib-olla teeb? Noh, ma ei tea, nädalas võib-olla kakskolm lõikust. Nii et. Ja algselt nagu ma ütlesin, siis, et noh, mis seal ikka enne sureb mõni ära ja siis küll ära õppida selle asjaga. Nii ta läkski. Nüüd tegelevad sellega teised kolleegid ja, ja neid on tõesti vähe, praegu tunduvalt vähem üldse. Praegu on rohkem autoõnnetuse ohvreid noh, tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt ja nii ta läheb. Siis hakkasite nagu väga paljud teisedki eesti arstid ennast välismaal täiendama. Jah, avanes võimalus, eks tol ajal sai käidud ka suurel Venemaal vaatamas, mis seal tehakse, ja need kontaktid, ausalt öeldes on säilinud ka praegu Peterburis Freedom kliinikuga kus on Euroopa tegelikult üks suuremaid keskusi, kus tegeletakse karto plastikuga tehakse 6500 proteesi aastas. Üks osakond keskustes, see on Euroopas üks suuremaid ja, ja, ja siis avanes võimalus minna Soome tööle. Eks ma siis olin ka Kalevipoeg. Ja seal ta seda endo proteesimist nägite nii lähedalt, et see muutus sedavõrd köitvaksid. Sellest sai teie edasine leib. Jah, minu ausalt öeldes neile proteesi õpetaja Raimo alavaiku, kes praegu on juba ammu pensionil ja tänu sellele seltskonnale sain ma tõesti selle maitse suhu ja see tundus tol ajal ikkagi nii huvitav, et, et ma otsustasin, et sellele asjale veab rohkem tähelepanu pöörama ja, ja nii ta läks üheksakümnendatel aastatel, siis sai alustatud juba Eestis nagu kõik keskused. Ja, ja Lääne proteeside alustasid Tartus alustati varem küll vene proteesidega, ka need olid nii kehva kvaliteediga, tulemused olid nii head. Ega neid eriti palju ei tehtud ka. Aga jah, kõik keskused, kes siiamaani nagu ütleme, tegutsevad sellel alal 90. aastatel. Me alustasime. Te tulite Eestisse tagasi, hakkasite tegema põhimõtteliselt sarnaseid lõikusi siis liigesevahetusi. No eks ma käisin ikka ikka vahepeal Soomes ka veel ikkagi vaatamas ja olin isegi natukene aega Tamperes koksa kliinikus, mis on ka üks suur suuremaid keskusi ka Soomes tehakse üle 2000 4500 vist atroteesi aastast, seal on 14 tuba igast, nii kaua ühes 14 tükki päevas nagu tehas ja haiged vahetuvad kuskil kolmandal-neljandal päeval lähevad nad kas siis koju või taastusravisse ja see on ka üks niisugune huvitav nähtusse. Et ma olen ka seal olnud natukene aega töötanud ja, ja ühtteist seal omandanud. Ja siiamaani on, kui lähen Soome, siis esimene tere ja teine millal tööle. Rootsi ei tahtnud minna proovima, ei roots ei tahtnud. Kuigi sel ajal, kui oli potsin, siis ma olin Soomes abikaasa oli lastega siin, jaa, jaa. Ja siis ma mõtlesin küll, et nüüd hakkab jälle see jama peale, et nüüd on vaja uttu tõmmata ja kõik siia ja minema siit Soomest minema minna seda soomlast ja annab välja. Et siis Rootsi, aga nii see jäi ja see lahenes paari päevaga ära ja. Ja te oletegi jäänud Eestile truuks? Minu juurikad on siin nagu venelased. Ei ole tahtnud minna mujale? Ei noh, ma olen näinud seda maailma igast kandist ja ma olen ikkagi kodus ja, ja miks siis mitte seda teha, kui, kui see asi meeldib ja ja ka tuleb midagi ja siis miks mitte? Kirjeldage palun neid tingimusi, neid vahendeid, millega te 90.-te aastate siis kas keskel või teises pooles endo proteisimist Tallinnas. Üheksakümnendatel aastatel oli, see oli väga lihtne, siis oli niimoodi, et ega meil neid õigeid asju ei olnud tõesti, tuli humanitaarabiga kõik voodid ja kõik olu ja ega saadeti siia ka ju igasugust rämpsu, ega siis võistleksid kohe prügimäele, aga aga eks sealt tuli ka välja valida ja mõni asi on isegi praeguseni kasutusel. Üks üks niisugune aparaat, millega pärast põlve proteesimist saab lihaseid harjutada, see toimib väga hästi ka siiamaani. Kuigi on olnud ka insenere, kes on öelnud homse teha, on me teeme selle ära ja. On tehtud paar prototüüpe, aga need ei tööta miskipärast ma ei tea, mingi knihv seal on, aga seda pole osanud teha. Aga tol ajal käis see niimoodi, et mingi soome Fabian kadul oli, oli üks niisugune firma, kus siis koputati uksele osteti üks protees, pottidesse kaenlasse tuldi talvisel, pane see sisse. Patsient läks ikka jah, no kes see moosis. Kes haige tõi siis mingi karbi, mis oli siis siis pandi maanteel nööbi külge. Ja õnnestus noh, suur osa küll jah. Tuli teha üldised Novaatorid, innovaatorid, poliibinid nagu me oleme, eks me siis ka siiamaani, ega ma Soomes oli ka ju näiteks oli vaja mingisugune iidvana ostesünteesi plaat eemaldada, siis noh, et ei olnud kruvikeerajat. Nabalata paljaskruvikeerajat ei ole, otsiti läbi ka keldris olevat. Nõndanimetatud tsiviilkaitselaod, jah, ei, ikka ei sobinud. Noh, ma ütlesin, et meil ikka nagu võiks nagu väljapuuride kruvide värgi. Oleme ikka Soomes. Midagi pandi kinni, haige üles, midagi toodi järgmisel päeval koorabast, kruvikeerajad realiseeriti, ära, keerati plaat välja, nii ta käis meil ikka puuriti välja ja tehti ikka lõpetajate lõikus ikka samal päeval. Bolt kooraudeks. Noh, niisugusse. Küll leiutati vahendeid, millega sa panna, aga noh, see asi läks õnneks väga kiiresti mööda ja siis haigekassa hakkas rahastama neid asju ja ja noh, nüüd rääkimata ladu täissigahaige saab talle sobiva. Minu filosoofia on üldse, et haige peab saama samal tunnil või antud tunnile antud päeval temale kõige sobilikuma proteesi. Ja õnneks see praegu on võimalik. Mõned puusaliigese vahetanud inimesed, kellega ma sain rääkida enne intervjuud, ei pruugi olla teie patsiendid ütlevad, et pärast lõikust või puusaliigese vahetust on üks jalg on pikem kui teine. Et jääb niisugune mulje, et ei ole saanud sobivat proteesi, millesse tuleb. Ega see proteesi viga ei ole, see on rohkem niisugune lõikust, tehniline viga, alati on võimalik. On alati on võimalik haige asend panna selline, et tavaliselt ikkagi mõõdame. Me ikkagi mõõdame jala pikkus enne lõikust peale lõikust, lõikusajal on võimalik seda reguleerida, aga noh, seal võib-olla teatud probleeme sellega, et haigel on juba enne, kas mingi seljadeformatsioon kõverus, jalad tehakse laua peal kui ühepikkuseks, aga ju lülisamba deformatsioon muudab vaagnakallet nii palju, et tundubki, et üks jalg on pikem. Kuigi teoreetiliselt ka seda peaks nagu enne juba selgeks tegema. Suures enamuses ikkagi on, on jalad enam-vähem ühe pikkused, paar milli siia-sinna ei tähenda nüüd väga palju. Ja väga paljudel on ka ikka nõndanimetatud unustatud proteesi sündroom, kes mõni ütleb, et kui paljud ütlevadki, et nad ei teagi, ei mäleta enam, et neil oleks nagu mingi proteeskondud ka nii põlvel kui puusal, kuigi põlved tulemused võib-olla ei ole tõesti nii head. Ja on rahulolematu maid, inimesi on rohkem kui puusaga. Ma ikka püüaksin selleks teha, et kuidas on see puusaliigese või põlveliigese vahetuse operatsioon muutunud viimase 25 aasta jooksul, et ma saan aru, et ühte pikka haava enam ei tehta, et nüüd tehakse puusa esi ja tagaküljele väike viie sentimeetrine sai, seda enam ei ole, seda ka ei ole. Kahe auguga ja enam ma ei tee. Kuidas nüüd tehakse, nüüd tehakse ühe lühikese lõik see artup plastikplastika ja seal natuke plastika ja tavaliselt tehakse kümnesentimeetrine oma, mina teen. Aga ei pea tegema kõike seda, tähtis on, mis on tehtud nahal mitte, mis on naha peal. Et just see, kuidas õige õige junn sinna paigale saab, et et see on tähtis, aga mitte haava pikkus ka nii annete lõikusajal ju selgub, et et alguses tehtud avast või august ei mahu sisse siis või on mingi probleem, siis tuleb alati ka pikendada seda. Seda lõikus tuleb ikka ära lõpetada, ega siis tule vägisi midagi teha, ainult ikka tuleb. Hea tulemus peab saavutama. Kas teie olete see kirurg, kes teeb algusest lõpuni kõik, et lõikab naha katki, siis nahaalused koed kuni selleni, et operatsiooni lõpul õmbleb haava kinni või te olete see, kes astub lõikuslaua juurde siis, kui kui nii-öelda haab on avatud ja, ja on vaja teha need kõige täpsemad liigutused. Siis ma olen ikka see esimene algusest lõpuni. Miks see variant? Aga miks mitte, kui see lõikus kestab 32 kuni 35 minutit, mis ma siis lähen sinna kaheks minutiks või? Ma ei oska öelda, ma tõesti ei tea. Lugesin Gunnar Press, tuntud spordiajakirjanik, ütleb, et tõenäoliselt oli ta esimene patsient, kellel te vahetasite mõlemad puusaliigesed. Härra, tal oli kiire, ta tahtis Sydneysse minna ja lõikus olevat kestnud umbes kuus või seitse tundi. Ei olnud, ei olnud. Maalides muutunud mäluselektiivseks. Kas te praegu ka teete niisuguseid lõikusi, kus mõlemad puusaliigesed mõlemat vahetatakse ühe operatsiooni käigus? Ja ma olen teinud mõlemad puusad, mõlemad põlved, mõlemad õlad, isegi õlaliigesed korraga. See oli küll üks niisugune erandjuhtum, et üks meremees, kellel oli suvel, oli, Äike lõi siis seda suvilas ja ta võttis maha kukkunud kõrgepinge vool sellest juhtmest kinni, nii et ta sai elektrilöögi Leol, kes temast läbi ja jõuga tõmbas mõlemad õlad välja taha purustada seal õlaliigesed, mis ma olin sunnitud panema kaks Klalikest korraga. Aga noh, see on erandjuhtum, õlad, eriti puusad, põlved, see on nagu tavaline, kui haige tahab, siis ta peab ise teadma või tahtma soovima seal psühholoogiliselt suht raske. Est taastamine on tegelikult ühepikkune, kas seal ega seal vahet ei ole, kas ühe või kahepoolne teha? Taastumine on ikkagi ühepikkune jaa, jaa, kui on kaks tükki tehtud, ainult ütlesid psühholoogiliselt, et kuidas ma nüüd tõusen püsti nagu Jesuke ja siis kõnnin kahe kahe uue asjaga kas puusa või põlve ka, et seal nagu psühholoogiliselt. Aga, aga jah, muidu on see kõik võimalik õlgadega, nii et tualetis käimisega on raskusi. Mis on kirurgil psühholoogiliselt raske enne lõikust või diagnoosi panemisel? Ma ei oskagi öelda, psühholoogiliselt ei ole erilist raskust enam midagi, sest et diagnostikavahendid on head haiged on enne ära uuritud kõik, ega ega seal raskusi polegi, meil on ikka see võimalused, on nii suured. Ikka tavaliselt minnakse selle peale ikka noh, mis on juba välja välja Peilitud. Ei ole probleemisel. Millal siis on õige aeg minna liigest vahetama kui me ei räägi nüüd, et tegemist on traumaga, et kui on tegemist niisuguse pikaajalise piinava valuga kas oodata, kui läheb nii hulluks, et enam välja ei kannata või kuidas sellega peaks olema? No see on nii ja naa, ega kuidas mõni mõni soovitab jah, ikka lõpuni välja kannatada, mina olen ikka üldiselt selle poolt, et kaasaegsed proteesid on, nad ongi proteesid, mitte puujalad, aga proteesid, mis asendavad kulunud liigese ja tõesti tuleks minna ikkagi, kui ikkagi valu on. Valu on juba nii suur ja liikuvuse piiratus on, lugu on selles, et eriti puusa ja põlve korral samuti liiges, mis ei liigu, valud, tore on jäik või lihased atrofeeruvad ja pärast see taastumine on tunduvalt tõsilikum. Tulemus ei ole nii hea enam. Ja ma ütlen, et ma olen näinud, kui on protees, olnuks ees puusal 37 aastat, nii et noh, kõik nii kaua muidugi ei kesta. Aga kui ikkagi arvestada sellega, et vanasti öeldi, et noh, 10 aastat karantiin meditsiinis üldiselt garantiisid ei anta. Et praegused on kindlasti 20 25 30 aastat, ma arvan küll, et need kestaks. Praegu on natuke materjalid, need muutuvad ka muidugi, kuigi viimasel ajal mitte eriti enam nii palju on, on leitud päris head asendust materjalidest. Kas proteiska kulub nii nagu naturaalne liigel ikka kõik, mis liigub, see kulub. Kas mõni patsient on tulnud teie juurde juba teist kord teist proteesi saama? Teist ja kolmandat ja neljandat ei tule nagu ette praegu jah. Aga noh, muud muud põhjused, kas seal infektsioon või mitte, nüüd, et sellepärast, et ta kulunud oleks, et see ei ole noh, tavaliselt on jah, praegu on nagu teine RING käimas, et esimene ring on nagu läbi saanud ja nüüd on siis vahetatakse välja neid proteese, mida kuradi Metzeedestikes nimetati. Nüüd siis paneme. Ma ei teagi, mille me nüüd paneme siis. Mis see kõige vingem mudel? Siis Jaaguarid või? Ma ei tea, ise jaagu indiaanlaste oma aega ka ebakindel värk. Aga luu. Peab ikkagi vastuse oma naturaalne luu, mis selle kõik ta omaks Sellega on ka nüüd nii, et on leitud tutt või avastatud leiutatud asendusmaterjale praegu tantaal tarbekulaar, metall, selline, mis oma kujult meenutab spongioosset luud, kuhu luu kasvab väga hästi sisse. Ja sellest saab ehitada siis igasuguseid vigureid nagu uut uut kuuluu kasvab ka lõpuks siis isegi, kui, kui ta läheb näiteks infektsioon, tekib põletik, mädapõletik, siis seda ei eemaldata, vaid pestakse lihtsalt läbi ja luua saab sinna uuesti tagasi. Et see on tõesti üks viimase aja kõige vingemaid leiutisi meditsiinis, et see on nüüd, on ka meil kasutusel kõik. Ja te olete öelnud, et Mustamäe haiglas on olemas kõik see meditsiinitehnika, mis mujal maailmas, et ei ole meil häbeneda midagi. No kõik ei ole päris suur unistus, mul on suur unistus, on nüüd see meditsiinis ei tohi öelda moes laialt kasutusel või noh, kasutusele tulemas on kolm tee, prints juhtimine, kus siis tehakse, ütleme, pannakse masinasse üks metall junn, millest siis prinditakse välja ütleme nõndanimetatud varuosa, mis on siis ära kulunud või või kasvõi asendusvõi, midagi niisugust, kus on näiteks vaagna osas eriti kus vaagnapõhi on ära kadunud ja, või ära sulanud. Ja, ja siis sellest tehakse asemele üks niisugune titaanist. Haigele sobilik tema mõõtudega, noh nagu rätsepatöö niisugune uus uus varuosa ja sinna siis ehitatakse see kõik peale. Seal on mul üks suur huvi, sedasama predeni kliinik, millest ma rääkisin, seal on, möödunud aastal tehti 30 esimest sellist lõikust. Meil Eestisse kahjuks veel võimalik ei ole, mul on tehnikaülikooliga niisugune väikene diil tehtud, et nendel on kolm D-printer, aga see on praegu liiga väike, sellest printida saab seal seitse korda kaheksa sentimeetrit niisugusest metallkamakas mingi, aga see on liiga väike, et inimestele kasutada ja siis nendel on sisse tulemas. Nüüd peaks sel aastal olema riigihange, kus nad ostavad siis ikka võimsamaid ringe majja, kus siis saab hakata ilmselt neid ka tegema, nii et see on umbes seitsme pooleteist kaheaastane projekt, et siis me oleme küll väga kõvad maailmas kah. Eile lugesin just Hiinas, Hiinas on kahe ja poole aastaga tehtud ka 35 sellist niisugust. Niisugust lõikust ega meil on ka niisuguseid haigeid tulemas, kellel on ka kasvavad vaagna maakeral nagu ära söödud kasvaja poolt. Võiks teha selliseid asju, aga noh, praegu praegu ei saa veel. Aga neid kolmekümmet lõikust reedeni, Kliinikus Peterburis loetakse õnnestunuks. Ja nende nad käisid siin ja, ja nendel olid ja tulemused on päris head üle maailma, seal päris päris head tulemused on ikka nagu ikka, kõige uuega on õppimiskõver ja ikka omad tüsistused ja, aga, aga see on tõesti suur samm edasi, sest noh, kui ei ole ikka mitte midagi sinna asemele panna ja leitakse ikka niisugune inimsõbralik titaanist tehtud asenduse komponent, siis see on ikkagi väga suur samm. Et kui teil peaks 20 aasta pärast olema vaja liigest asendada, siis see on see kolm D prinditud. Järgmise aasta ja järgmise aasta rausel triaatri päeval saama kahekordseks Jeesuse vanuseks inimeseks, nii et ma kahtlustan, et kakti 10-lt minu kirurgi Elundid vastu, see on nii närvesööv töö, noh, eks nagu iga asjaga, eks ise tehakse endale elu raskemaks, aga jah, tõsi ta on, et ta on pingeline ja ja ja ikka nõuab jah, nii füüsist kui, kui mõtlemist, alati peab olema plaan A, B, C ja nii edasi, et kui midagi lõikuse ajal juhtub, siis kuidas edasi minna ja mis teha ja kiiresti ei ole aega minna, et lähen, istun nurgas, mõtlen. See alatine valmisolek, et see sööb seestpidiselt kõige rohkem. Noh, ma ei tea, kes ta on päris hästi vastu pidanud. Kaja loodimisel on täna ortopeedia kirurg Ants, kas vana ilma öeldakse, et see on suhtlemine ja kommunikatsioon Nis mõnikord patsiendi ja arsti suhted. Halvaks ajab nimelt see, et arstil ei ole aega patsiendile seletada, mis tal viga on, mis temaga nüüd tehakse ja mis selle kõige tulemus on. Kus teie olete, doktor, kas õppinud patsiendiga suhtlemist? Nii et ta saab aru, mis tal viga on, mida te temaga teete ja kuidas ta sellest abi saab? Ei, no eks, eks mina olen ka inimene ja eks mul on ka omad vead ja ega ma vahel ei viitsi ka nendega rääkida, tema teen ära ja siis võib-olla näitan pildi pealt, mis ma teinud olen, aga aga üldiselt küll. Mida, mida vanemaks ma olen saanud seda seda tähtsamaks. Ma olen pidanud seda kommunikatsiooni, just. On ju tehtud ka uuringuid, kus on uuritud haigete käest. Näiteks pool tundi pärast seda, kui ta on arstiga kirurgiga vestelnud tulevasest operatsioonist, kui palju ta mäletab, mis te arvate, kui palju ta mäletab? Poole tunni möödudes ma arvan, et ikka üle 50 protsendi, aga kolm päeva hiljem võib olla tunduvalt vähem. 10 protsenti 10 protsenti mäletab poole tunni pärast, nii et ta on teks, tal ole omad üleelamised oma psühholoogia ja unustamine ja kõik see ja just see, et mis noh, ta on nisu ikkagi ebaselge, mis seal toimuma hakkab ja ega see ükskõik kui hästi ka selle, et, et noh, meil on ka mudelit, kus saab näidata, mis toimuma hakkab ja kõik, aga vaatamata sellele jah, ega nad ikkagi ei tea ikka kõigest ära ei mäleta. Kuidas ta lõõgastab tehtatades. Siiamaani spordin, mängime kolmapäeviti mängime nõndanimetatud vanameeste võrkpalli, mis tähendab seda, et see võib vahepeal maha põrgates tennise. Tundub naljakas, aga kadunud Viljar Loor, ma ütlesin ka, et me mängime niimoodi. Venemaal mängisime kogu aeg niimoodi seal püsib pall kauem mängus ja meid on nii vähe alles jäänud. Sellest pundist, kes kunagi sai kergejõustikku, alustatud ka mõned juba pilvepiiri peal ja, ja need on vahetunud ja kõik niimoodi. Ja siis ja siis laupäeviti mängin tennist, on niisugune punt, kellega on päris mõnus kaks tundi paarismängu päris kõva andmine. No seal ikk vahel näpin pilli ka väljakesti jooksmas käite regulaarselt, ei jookse, minu jooksud joostud, ma ütlesin, et, et minu 100 meetrit on minu jaoks pikk maad. Olin kõvasti kõva sprinter, ma 30. meetris tegin kõikidele noorusest tolleaegsetele spinteritele, stardis tegin ära, aga siis pärast seda oli keel vesti peal käega ma rohkem ei jõudnud. Jõusaal. Ei jõusaalis, ma ei, ei, ei, see ei ole ka nagu. Noh, ma ei tea. Mis ma seal ikka pumpan ennast, eks. Mul on hantlid küll olemas, mõned ihumasinad kodus, aga, aga ma ei ole neid ka eriti nüüd enam kasutanud. Äärmiselt tervislik, toiduvalik? Ei, ma ei ütle ka seda, ma olen Nomnivoorma, söön kõike, aga ei ma nagu kõik arstid, ilmselt ma ikkagi väga ebaregulaarselt hommiku pool liitrit kohvi ja ja putru, aga järgmine söök on alles õhtul, nii et. Ebatervislik, ebatervislik. Väldite alkoholi ja tubakat. Noh, ütleme siis, sellega on nüüd niimoodi, et me respekteerima 19, aga tubakat ja niimoodi. Ei ma jah, ma olen kunagi küll proovinud, aga ei meeldinud ja ei istunud ja see oli eriti siis, kui esimesed kirurgi aastad olid, see oli see aeg, kui noh, nagu Toomas Vilosius, kaine arst ei ärata usaldust. Aga ei, see jah, see mulle ei istunud ja siis suitsetamine eriti ja see kadus mul kohe seal, ma ei tea, paar kuud. Ma esitan neid võib-olla liiga isiklikke küsimusi sellepärast, et aru saada, kas minu vastas istub inimene, kes elab maksimaalselt tervislikult, olles näinud lähedalt seda, mis tervise ära viib. See on nüüd kahe otsaga küsimus, jah, aga ma siiski usun sellesse geneetikasse, et mis on ikkagi antud, see see on jaa, jaa, jaa. No selle kohta on üks niisugune, mõnes mõttes anekdoote tullakse, raadiost tullakse mehe juurde, kes on saja-aastaseks saanud ja et noh, küsida, et kuidas siis niimoodi nii kaua on elatud ja, ja kõik ja oi, on ikka kõik ilusti söönud, korralikult ei, alkoholi ei pruugi, ei suitseta ja sekselu on niisugune niukene keskmine ja kõik niimoodi ja hakkab ülemise korruse peal hirmus kisa ja kära ja üks müriseb seal ja niimoodi, mis seal toimus? Mu vanem vend. Et noh, nii et see kõik on suhteline, ma arvan ikkagi, et see on väga tervislike eluviisidega inimesi, kes on ju ka teispoolses väga noorelt läinud ja, ja samal ajal põletavat elu alanud, et kes seal on väga pika elueaga, nii et noh, see kõik on suhteline. Ma arvan siiski, et see on rohkem seotud selle geneetika, kuigi ei saa eitada, et on kindlasti tingimused ka ikkagi jah. Aga suur osa on juba ette määratud. Karma poolt. Et põhjus-tagajärg seos on ka olemas. Ilmselt küll, jah. Pillimängude nimetasite teda, mitte fotodel näha kitarriga elektrikitarriga, ma pakun, jah. Ei, mul on mõlemad, mul on akustiline Ukuleeled, on mul seal oma haiglatoas arstide toas või selles kabinetis, aga aga, ja seal on 12 Hohner on 12 üldiselt jah, mulle meeldib ja mulle istub Fender Sadokastel selle mees. Kuigi kolleegid kinkisid mulle Gibsoni, aga kips, sest, sest nad ei küsinud mu käest, mis ma tahan seal, üllatas kui aasta tagasi haigla veniks. See kõik algas teil koolipõlves ja jah, ma koolis. Mõni tuntud nimega bänd reaalkooli reaaloligi, aga noh, meil oli põhjavaimudega ega seened. On sealt meeles keegi, kellega koos sai. No seal on ka teispoolsusesse läinud. Erki Kruuse on surnud, Klavkovinud ja siis? Ants Anupõld oli meil trummimees natuke aega, aga praegu ei ole enam teda ma läksingi pakkunud. Ja siis niuksed. See aeg oli niisugune. Aga noh, nüüd ma niisugune bluusimees. Robben Ford ja Eric Clapton, keri Moore. Kehti kontserti viitsite Eestist välja sõita, kui. Ei, mulle ei meeldi niisugused kontserdid, ma, ma võin minna kontserdile, kui on saalis, istutakse paigal ja ei sõelute ringi, ma olen käinud küll, käisin Stontside kontserdil siin ja, aga mulle ei meeldi see sõelumine, kui inimesed sõeluvad, et kaks tundi ei saa keegi siis paigal olla, käiakse natukene seda õllekest võtluse, siis asikut on vaja võtta, seal suitseb see kõik värk ja siis samal ajal muusikat kuulata, noh siis noh, see ei ole enam see feeling, nii et ma parema meelega panen kodus plaadi peale ja vaatan seda, kui, kui neid mürisemaid rahvahulki seal. Selles mõttes jah, mulle nagu see. Ei, ei, ei, see ei ole minu, ma tahaks ikka muusikat kuulata. Või näha seda, mis toimub, et aga, aga mitte nii. Ja nooruses, vastupidi, alati oli vaja kohal olla seal, kus midagi toimub kus on palju rahvast olla teiste hulgas olla koos. Ja ja olen olnud igal pool Tammsaare pargis ja igal pool. Siin siis vist jälle oleks vaja rohkem teada või rohkem küsida, aga mulle tundub, et doktor kaste võib-olla kõigest ei taha rääkida. Järgmine küsimus, kellele pärandati ükskord oma eesti parima ortopeedia, kirurgi kujuteldava mantli? No see on nüüd väga kaunikõlaliselt öeldud, et parim see ei ole sporditegemine, et niisugust teeb edetabelit teha. Ja need esimesed read ka, et noh, ma olen nagu selle asja juurutaja, no ma olen üks juurutajatest, aga, aga. Ma ei saa nüüd öelda, et kõik on minu tehtud või ei olnud, aga noh, üks osa sellest aga, aga okei, järglast ei ole veel. Otsin särava silmaga noorhärrad, seda võiks siis edasi anda, ma kavatsen veel ikkagi kaua toimetada. Kas konkursiva käib? Noh, konkurss, konkurss käib kogu aeg, elu ongi konkurss, ega, ega ei saa loorberitele magama jääda. Aga, aga eks ma ikka üritan jah oma oma teadmisi ja oskusi edasi anda. Tartus käite lugemas ka? Ei? Kus ei ole lugenud, aga küll jah, simmer, pajumett, instituudi üks lektorid on käinud, võttis ja ja meil oli aastaid tagasi oli kadaveerlaboratoorium, kus õpetati uusi tehnikaid, uusi tehnikaid ja uusi instrumente ja uusi vahendeid üldse kasutama, aga need olid küll Euroopast pärit. Siis Hispaaniast alates Itaalia, Rootsi, Soome, Saksamaa. Neid kohti oli suhteliselt vähe. Insbruck. Austrias viin Austrias. Tallinn oli üks ja siis ka neid rohkem polnudki. Pariis. Kus sellise koha sai teha, aga see kõik lõppes äkki ja see lõppes ära äkitselt pronksiööl. Meil toimus viimane kursus ja mai grafis oli õhtusöök pidulik selline, kui hakati äkki saalis nihelema ja siis toimus selline värk nagu see siis lõppes kahjuks ära, aga ma ei oskagi öelda, miks nad kartsid seda jätkata siin. Ma ei oska öelda, see jah, see oli peakontori Londonisse ja nad otsustasid siis, et kuigi seal on Ameerika firma, et Euroopa peakontori Londonis, et lõpeb ära kõigile, meeldis küll väga Tallinnas käia. Tingimused olid siin ja väga hästi organiseeritud, kõik sujus. Ja see oli mullegi väga kasulik, sest et ma nägin ära seitse aastat enne seda, kui tuli uus põlveliigesemudel, mida praegu kasutatakse, nii et ma olin selle sees, nii et kahjuks seda praegu ei ole, aga. See paus on nüüd kestnud 10 aastat. Kas te ei taha taotleda? Seal on nüüd omad tingimused, see nagu ma ütlesin, on Ameerika firma ja, ja seal on nüüd see peab olema seotud ülikooliga. Kuna noh, Tallinnas on ka küll Tallinna Ülikooli ennast sinna siis sinna alla nagu smuugeldada ka nagu eriti ei sobi. Too on jälle natukene kaugele biomeedikumi patoloogia laboratoorium on liiga väike, et seal seda teha ja niikaua, kuni lennukit Tartus ei lenda, nii kaua ei juhtu seal ka midagi, sest et sõita niigi kehvades tingimustes Tallinnasse lennukiga. Ja siis sõita veel poolteist tundi bussiga Tartus ei, ei ole nagu euro tasenam. Et kahjuks jah, see asi on nüüd nagu maetud. Vaat kuidas ortopeedia areng ja, ja linnuühendused on omavahel seotud. Seda. Jah, sellise järelduse võib teha nii, et üks kivi veel nende kapsaaeda. Te olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et te ei taha minna meditsiiniajalukku sellega, et te olete teinud Eestis kõige rohkem liigesevahetusoperatsioon. See ei ole päris täpne sõnastus, täpne sõnastus on see, ma ei taha olla surnuaias kõige rohkem lõiganud ortopeedia. Aga ometi siiski loete neid kokku? Jah, see on mingi halb harjumus juba esimestest aastal, ma ei oskagi öelda, miks ma hakkasin neid A oskan kuna siis ei olnud arvuteid, kuna siis ei olnud arvuteid ja me kutsusime haiged tagasi aasta pärast, vähemalt mina kutsun haige tagasi aasta pärast esimesele kontrollile, mai kutsub poole aasta pärast võib, mõni kutsub kolme kuu pärast, no milleks ja siis peab olema ju midagi nihu läinud, et kui ma tahan haiget nii vara näha. Ma kutsun korda aasta pärast, siis kahe aasta pärast ja, ja kas kolme või viie aasta pärast või vastavalt vajadusele, kui haigele on mingid probleemid, siis ta võtab ühenduse ja siis. Aga oli vaja siis saada andmeid haigete kohta. Kuna arvutid ei olnud, siis a4 paber ja läks kõik kirja ja ja siiamaani siis ma teen, kuigi mul on ka arvutis jah olemas, aga tee on viirusi täis, et seal võib see kaotsi minna, aga paberis säilib kõik, vaadake Egiptuse kili kirjat savikiil kirjat 5000 aastat püsinud. Internetivärk on muutunud väga palju, olitis ketid ja kõik muud asjad. Neid polegi enam, tehti ju koopiaid, pandi seifi ja kõik niimoodi. Igal juhul neid proteesivahetuse operatsioone. See arv läheneb seitsmele 1000-le. On juba üle 7000. Kas te olete seadnud endale mingi piiri, milleni te tahate ilmtingimata jõuda? Tahan olla kõige rohkem lõiganud kirurg surma, et. Ei, ma ei tee, Ma ei tee, ma lõikan lihtsalt ja, ja. Ja ega ma ei ka aega, ma ei vaata lihtsalt kui kõik ettevalmistused on tehtud, haige on kaetud nuga käes, kui siin asjaoluga alustame, alustame, läheb lahti ja siis ma teen. Lihtsalt teen, ja siis kui on viimane õudust andnud, siis tänan ja siis öeldakse aeg läks nii kaua ja ongi kõik. Nii palju läks verekaotus või mis läks ja. Ja siis ta tulebki, aga ma ei tee mingeid asju, ma ei tee mingeid rekordeid, ega see ei olegi, ei tohigi teha. Tulemus peab olema haigele hea. Kas te lõikate tänapäeval samasuguse intensiivsusega kui näiteks 10 aastat tagasi või te võtate ainult neid juhtumeid, mis teile erialaliselt huvi pakuvad? Ei, ega ma siis lõikasin isegi vähem, nüüd ma lõikan rohkem kuni viis tükki päevas. Ja huvitav, huvitav on ka see, et sellel päeval, kui avaldati see nimekiri, kellele on siis nagu annetatud, igaüks peab oma risti kandma nii mullegi antirist, siis siis mulle lõikus kestis seitse ja pool tundi ja minu assistendid vahetusid. Ja see üks reieluukasvaja, kus ma panin tuumaproteesi ja siis vahepeal tuli assistent Tiit Kadarik ütles, et president noh, mina olin siis tööhoos, masinad, mis risti seal ikka siis. Ega siis ma olin ikka läbi ka nagu Läti raha kõige ratis on praegu euro ja siis tulin ülesse ja sekretär ütles ka, et mingi rist ja mis asjad siis. Kirjutasin loo ära ja siis helistasin koju naisele, et et mida vaja poest tuua ja ainult noh, palju õnne ja Mick mitte muffigi aru ei saanud ja siis siis ütleb, et president on Kristjan. Et tema võtab õnnitlusi kogu aeg vastu, noh, nii ta siis tuli. Ja siis oligi nii, et eks ma siis läksin koju. Jäin klaasi tumedat õlut, mängisin Soome hümni Kitraviaal ja läksin magama. Teil tore tööjaotus perekonnas üks teeb tööd ja teine võtab vastu ja see on tore, meil on hästi kursust. Ega siis minulgi ei jää muud yle. Kui õnnitleda teid doktor Ants kass Eesti Punase Risti kolmanda klassi teenetemärgi puhul ja Häid patsiente, teravat nuga, täpset kätt, kindlat silma. Ja loodan, et läheb veel kava vaja. Täna oli portreteeritav ortopeedia kirurg Ants. Kas saatejuht oli Kaja Kärner ja nagu doktor, kas saates enda kohta ütles, on ta nüüd rohkem pluusi vend. Kaunistage tema tänast päeva lugu käri Moore'i repertuaarist.