Tervist tänavu valitakse aasta keeletegu üheteistkümnendat korda. Keeleteo auhinna esitajaid on olnud suur hulk ja esitatud kandidaate, kes on valitud kõikide esitatute seast. Välja on ka suur hulk tervelt 28 väga eriilmelist tegu. Meeldetuletuseks, et mullu oli aasta keeletegu haridusministrite otsusel e-keelenõu. Rahvaauhinna pälvis kiusena raamat. Tänavusi keeleteo kandidaate tutvustab haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna eesti keelenõunik Kadri Sõrmus. Tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Kadri Sõrmus, kas jälle rekord? Jah, on jälle aeg sõeluda eesti keele heaks tehtud tegusid. Keeleteo konkursi kaudu oleme saanud kokku koguda eesti keele arendamiseks eesti keele õppimiseks, õpetamiseks eesti keele kasutamiseks ja eesti keele staatuse kindlustamiseks esitatud teod ja tehtud teod. Ja sel aastal on hea meel, et neid tegusid on veelgi rohkem kui eelmisel aastal. Neid tegusid on väga erinevaid ja neid kandidaate on tõesti nii palju 28, et me tahaksime kõikidest nendest pisut rääkida, seetõttu alustame kohe otsast pihta. Ja et lihtsam oleks, siis nad ei ole selles järjekorras, mis nad on haridusministeeriumi kodulehel esitatud, vaid rühmade ja teemade kaupa. Kõige suurem rühmann raamatut. Jah, sõnastikud ja raamatud ning neid on väga erinevaid juba selle ühe grupi sees. Näiteks on esitatud Eesti kohanimeraamat, see on kolme asutuse koostöös Eesti keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös 10 aastat tehtud töö tulemus. Ja esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, kohanimede kujunemisest ja ütlemioloogiast. Ja mida ma tahaksin veel eriti esile tuua, on see, et päris mitmete nimede juurde on lisatud ka viipenimed ja see on küll esmakordne, et sellise sõnastiku juures on, on ka viiped. Raamatu lõpus on ka kaardi lisa ning see annab sellele raamatule väga palju juurde. Teine on näiteks muuseumihariduse sõnastik, sõnastaja sõnastaja on esimene muuseumihariduse sõnaraamat ja vajalik muuseumi hariduslike terminite ühtlastamiseks ei korrastamiseks. Selle on koostanud kõikide muuseumiharidusega kokku puutuvad sihtgruppide jaoks muuseumipedagoogide, õpetajate, koolitajate jaoks õppejõudude, üliõpilaste jaoks ja ta on kättesaadav veebikeskkonnas. Siis on rohkem spetsialistidele mõeldud muuseumi töötajatele see võib-olla kõikidele huvilistele, kes ühel või teisel moel muuseumiga kokku puutuvad muuseumis satuvad muuseumisse, lähevad muuseumikeskkonnas olevatesse näiteks kirjeldustesse või nendest tahavad väga hästi aru saada, sest muuseumil on oma spetsiifiline terminoloogia. Siis ikka kõigile siis ikka kõigile. Raamat eesti keele hääldus. Vähemalt eesti keele hääldus kuulub eesti keele varamusse sellise eesti keele varamu sarja ja avab eesti keele seisukohalt uudse ja värske pilguna, siis ülevaadet eesti keele häälduse hetkeseisust kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi annab ülevaate vokaalidega, konsonantidest, sõna- rõhust häältest, intonatsioonist ja selles raamatus on ka põhjalik eesti keele häälduse uurimislugu nii foneetika vaatenurgast kui ka fonoloogia vaatenurgast. Järgmisena on esitatud veebisõnastik alamsaksa laensõnad eesti keeles. See veebisõnastik teeb huvilistele kättesaadavaks väga hoolikalt läbi töötatud sõnavara materjali alamsaksa laensõnadest, mis on eesti keelde tulnud 13. kuni seitsmeteistkümnendal sajandil. See on siis, kui keskaegse Euroopa kultuur jõudis Eestisse selles sõnastikus natuke üle 1000 eesti kirjakeelde murdes kasutusel olevat alamsaksa laensõna koos tausta informatsiooniga esmaesinemisega muude mõningate andmetega. Ja seda sõnastikku on eelkõige kasulik kasutada keele ajaloo, kultuuri uurijad detailkeelehuvilistel, üliõpilastel ja see on väga oluline eesti keele ajaloo uurimiseks. Mitu raamatut, mis on paberraamatut ja paberraamatutel näiteks Kihnu sõnaraamat, see sõnaraamat. Ta on lahti seal kõige kihklastele ja murdehuvilistele. Ja siin tuleb öelda, et ka kihnu murdekeel on selle poolest unikaalne, et ta kuulub Kihnu kultuuriruumi ja on ka Unesco pärand pärandi nimekirjas. Ja see sõnaraamat on noorema põlvkonna jaoks oluline, et nad saaksid esivanemate pärandiga tutvuda, seda mõista, seda edasi anda. Aga sellest sõnaraamatus on ka tänapäevast sõnavara ja sõnaloomet. Selle poolest on ta niisuguse murdekeele sõnaraamat on vajalik ja elav pärandkultuur meie jaoks oluline, et siit muu maailma hulgast esile tõusta ja ja ka eesti keele kasutust rikastada. Järgmisena on esitatud Hiiu keele raamand. See on eriline aabitsa lugemiku, kodulooõpiku, hiiu kirjanduse antoloogia raamatusegu selline raamat, mis lihtsal selgel ja huvi ärataval viisil avab meile hiiu keele olemuse. Selles raamatus on esimeses pooles aabitsale kohaselt tähed näite sõnadega murdetekstid mis annavad siis lugejale ülevaate Hiiu murde olulistest tunnusjoontest. Aga raamatu teises osas on vahvad hiiukeelsed tekstid. Ja kuna hiiu keele sõnade puhul on eriti oluline selline hääldus, siis raamatuga kaasas on ka CD-plaat ja seal on 54 lugu luuletust hiinlastest rääkivat, et sellist toredat lugu ja esitajaks on Margus Tabor. Nii et raamatuga tutvumiseks soovitavad autorid ise, et oleks mõistlik alustada võib-olla just plaadist. Keeletegu mulgi aabits väärtustab mulkide kodukoha murdekeelt. See juhib meie tähelepanu mulgi murdele murdele kui keelelise rikkuse allikale. Ja raamat on kujundatud ilusa värvilise ja köitvana, mis peaks rõõmustama nii last kui siis ka täiskasvanud, kes soovib mulgi aabitsast mulgi keelt õppida või oma last juhendada. Ja väikeses kogukonnas tehtud keeleteod on eelkõige küll oluliselt sellele kogukonnale endale aga kindlasti rikastavad ka eestilindist kirjakeelt ja muudavad meie keelerikkamaks ja huvitavamaks. Nii ma üritan siin loetelus näpuga järge pidada ja rääkimata, on raamat Eesti tunded, sõna, portreed. Eesti tunded ja sõnaportreed on senine uurimus süstemaatiline uurimus, mis avab 19 eesti tunde sõna tagamaa ja sisu kujunemise ajalootunde sõnu analüüsitakse selles raamatus sellises uudses köitvas vormis teistmoodi, kui seda on varem tehtud, seotakse keeleteaduse, epidemioloogia ja arvutilingvistika meetodid. Senine põnev kütuseviis ja raamat näitab, kuidas sõnadega seotud kujundite ja igapäevaste kasutusmustrite kaudu avaneb keele kõnelejatel maailmapilt, et nende arusaam iseendast ja maailmast teost tõstab esile ja väärtustab eesti keele emakeele tundmist ja eestikeelset eneseväljendust. Siin sobib nüüd rääkida kohe ka keeletoimetaja kutsestandardist. See kinnitati d kutsekojas ja määratleb esimest korda ametlikult. Mida sa keeletoimetaja töö täpselt ikkagi tähendab? Missuguseid oskusi ja teadmisi oodatakse keeletoimetajalt? Selles kutsestandardis rõhutatakse selle töö eripära ja vajalikkust meie ühiskonnas. Ja väärtustatakse selge eesti keele oskust ja selle õppimist. Rõhutatakse eesti keele staatust ja tähtsust ja sellest kutsestandardist. Järgmine samm võiks olla keeletoimetaja ameti sünnid ja selle alusel kavandatakse keeletoimetajate kutseeksami loomist. Ehk siis lõpptulemusena meie raamatut saavad veel paremaks. Jah, meie raamatut, meie õpikud saavad mõlemad paremaks, kõik meie kirjasõna võiks muutuda paremaks õpikute paremaks muutumisest, sellest räägib ka järgmine esitatud tegu, milleks on haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta. Määrus võeti vastu 2016. aasta kevadel ja Teo esitaja sõnul annab see võimaluse õpikute keelekasutuse parandamiseks, sest õppekirjandusele tellitakse retsensioon nüüd ka õpetajat aineühenduselt. Seega saavad ka tegevõpetajad öelda sõna sekka ja aidata kaasa sellele, et õpikud oleksid hea kohasemad. Lihtsama keelekasutusega sobiksid meie õpilastele paremini. Õppematerjalidest tuleb rääkida ka e-õpikust. Praktiline eesti keel, millest on valminud esimene ja teine osa. See õppematerjal on hea eeskuju e-õppematerjalide vallas. Ta on struktureeritud kursus täna ja osa oskustena. On teoreetilisi käsitlusi, ülesandeid, grammatikateemasid, arutlemist, iseseisvat tööd eeldavad kordamisküsimused, testid, rühmatööd, töölehed. Näiteks on võimalik rollimängude abil õppida, kuidas läbi viia koosolekuid või ametiasutusega suhelda. Ja nii see õpik on tasuline, aga seitse päeva on võimalik siis tasuta tutvuda selle keskkonnaga. See on nendele, kellele eesti keel on emakeel. Jah, see on nendele, kelle eesti keel on emakeel. Aga väga palju kandidaate keeleteo auhinnale on just nimelt eesti keele kui võõrkeele õppimiseks. Ja keeleteo konkursile on esitatud tegu, mitmekeelne õppekeskkond võimaluste paljus 17 aastat keelekümblust. See on keelekümblusprogrammi aastaraamat ja sellest saab lugeda nii eesti, vene, inglise keeles. Kuidas siis eesti keele oskust eesti keele kasutamist on, on arendatud ja kuidas selle eest seistakse vene kodukeelega lasteõppes. Edu on toonud pikaaegsete sihtide püstitamine, põrgustikuna toimimine, koostöö, keelekümbluslasteaedade ja koolide pühendumus. Ja see kõik on teinud keelekümblus, aga seotud inimesed enesekindlaks ja lapsevanemad on selle meetodi hästi omaks võtnud ja muidugi meeldib see lastele väga hästi. Programme tähtsustab häid pedagoogilisi tavasid ja seob eesti keelest erineva kodukeelega peresid. Eesti ühiskonda. Konkursil on ka lõimingu projektid multikultuursetele lastele, eestikeelses klassis ja koolis. Näiteks 2016. aastal On toimunud Lahemaa looduskoolis noortekohtumised mille jooksul said siis 126 õpilast Loksa, Kristiine ja Kadrioru Saksa gümnaasiumist 20-ks päevaks kokku. Ja selle kokkusaamise teeb eriliseks see, et pooltel kokku saanutel oli siis koduseks keeleks eesti keel ja pooltel oli mõni muu keel. Kohtumise eesmärgiks oli julgustada ja toetada multikultuurses kodus kasvavaid, aga eestikeelses koolis õppivaid põhikoolinoori. Et nad oleksid suhtlemisel julgemad ja et õpiksid ka spetsiifilist sõnavara, mida neil on koolis vaja erinevates ainetes, näiteks seal geograafias või ajaloos. Ja Teo esitaja kinnitab, et nendel noortel, kes kukku said, on tekkinud siis hea omavaheline suhtlus ja sõpruskond. Üsna sarnane lugu on vist teiselt poolt Eestist? Jah, Virtsu kooli tuli 2016. aastal Moskvast pärit poiss Kirill, kes augustikuus oskas ainult kolm eestikeelset sõna. Ta oli viienda klassi poisse lõpetanud Moskvas. Siis viis klassi. Ta oskas öelda tere, aitäh, ja palun. Ja see on selline tore edulugu, kus siis kogu koolipere on näinud. Mitme keele valdamine on väga kasulik ja õpetajad on saanud uue kogemuse ning tõstavad oma tööd esile, et iga inimene on väga oluline ja iga edulugu keele vallas. Tähtis, et suur tänu virtsa õpetajatele. Mänguline eesti keel õpilastele. Nii mänguline eesti keel õpilastele. See keeletegu on praegu väga aktuaalsel teemal, kuidas mitmekesistada siis vene koolide õpilaste jaoks eesti keele õpet, kuidas kasutada aktiivõppe meetodeid, näiteks hariduslikke suhtlemismänge või esitada loovaid ülesandeid, mis annavad julgust eesti keelt kasutada. Projekti juht on toonud näiteid õuesõppest, kuidas grupp Pi kaasata õppematerjalide valmistamise protsessi, kuidas kasutada avastusõpet draamaõpet ja ühe tunni jooksul kuskil pooleteise tunni jooksul. Mängitakse suhtlemise mänge, et äratada laste tähelepanu, kaasata neid, tehakse erinevaid interaktiivseid mänge, sest keeleõpe suhtlemise mängude kaudu on õpilaste jaoks kõige loomulikum. Ja suhtlemismängud aitavad kinnistada uut sõnavara. Selle tööülesande neljas komponent on välja valitud sõnade kirjutamine sõnastikku järgmiseks õppimiseks ja see toimib juba kodus. Tulemus on see, et õpilased õpivad igapäevaelus vajalike dialooge koostama ja saavad julgust kasutada eesti keelt. Koolist väljaspool. Järgmised ei ole, tahaks kohe rääkida eesti-vene keeleklubist. Est-Rus Space keele klubi Juht koostab rühma. Pool sellest rühmast on eestikeelne pool vene keelekandjad ja siis saadakse kokku. Suheldakse ja jälle keele omandamine, keeleoskuse lihvimine, sujuki kõige loomulikumalt just üksteisega suheldes. Eesti keele kandjad suhtlevad vene keeles ja vene keele kandjad eesti keeles räägitakse erinevatel teemadel ja see, et inimesed seal osalevad, et see neile meeldib, on hea kogemus, näitab, et me oleme ühesugused. Meil on kõigil samad huvid ja probleemid ning kõik osalejad saavad keeleõpet ja tunnevad ka, et keele oskamine on väärtus. Keeleteo auhinnale on esitatud ka üks õpetaja. Keeleteo auhinnale on esitatud Abhaasia eestlastele eesti keele õpet andev õpetaja ilma Sinisalu. Ta on õpetanud aastaid eesti keelt Abhaasia eestlastele. Ja kui Abhaasias on olukord keeruline nii poliitiliselt kui majanduslikult, siis ta on hoidnud seal seda Eesti sädet ja teinud seda eesti keele õpetamise tööd. Siis hea südame ja suure rõõmuga. Kaks suuremat rühma on räägitud raamatud ja õppematerjalid. Kolmas rühm on meedia ja see on tänavu ka üsna arvukas rühm. Ootamatult arvukas. Ootamatult arvukaks paisunud tõesti ja tegelikult on see hea, sest meedia kaudu jõuab ju keeletegu väga paljude inimesteni. Meedia on hästi tugev mõjutusvahend. Näiteks kõige esimesena võib-olla, kui õppematerjalidest rääkisime eelmisena, siis nüüd samuti eesti keele õpet huvitavamalt ja põnevamalt esitav tegu on keelekohvik, mis on ekraanile jõudnud telekanalis ETV pluss 2016. aasta sügisel ristmeedia saatesarjas. Seal saatesarjas oli kaheksa osa mille eesmärk oli näidata, et eesti keele oskust on võimalik arendada juba mõne kuuga. Ja saatejuht, selle saate kangelane, saatesarja kangelane õppis keelt vabalt kättesaadava keele kliki abil ja tegi seda keelekümbluse vormis, kohtudes kultuuri ja ühiskonnategelastega. Saatesarja lõpus vaadati koos filmi, arutati selle üle ja nii tekkis kaaslaste klubi keelekohvik ja siitkeelne. Teostan küll aru saada, et nad on väga valmis innukalt uut sarja looma et selle kaudu keelt veelgi paremini õppida. Meedias sai palju kajastust ka Eesti keele Instituudi keeleklippide sari, Eesti keele instituut ja Eesti rahvusringhääling. Koostasid koos 20 keeleteemalist videoklipid ja neid näidati ETV ja ETV2 eetris. Emor on öelnud, et neid klippe vaatas kokku üle 560000 inimese. Nendes lühikestes klippides tutvustavad Eiki töötajad populaarses võtmes ja paeluvalt eesti keel erinevaid valdkondi. Keeleteaduslike uurimuste tulemusi näitavad ühiskonnale, kui huvitav on eesti keel ja kui vanem võib-olla keeleteadus ning laiendavad inimeste teadmisi eesti keele alal. Samuti aitavad need klipid väärtustele korrektselt head eesti keelt ja mõista keele nähtuste tagamaid. Ja ta on väga paeluvad ja väärivad igati tunnustust ja teostus on samuti, oli samuti väga hea. Aga mitte ainult televisioonis ei ole eesti keeletegusid esile tõstetud. Eesti Raadio on teinud väga head tööd eesti keele väärtustamisel kasutamise hoidmise propageerimisel. Keeled on esile tõstetud ilusa eesti keele hoidmine, kasutamine ja propageerimine Eesti raadios ja saatejuht Kaja Kärner, kes Ta juba alates 1973.-st aastast on saanud tööle Eesti raadiosse ja teinud seal vikerraadio kuulajate jaoks kindlasti tuttavaid saateid, näiteks kajal, laulud ja reporteritund. Saated on harivad ja huvitavad ning esitatud nauditavalt kaunis diktsioonis intelligentselt, kirjakeeles ja laitmatu lausestusega. Ja seetõttu võiks Kaja Kärner olla eeskujuks igaühele, kuidas esineda Raadios, kuidas kõneleda. Ja tänu temale diakuulaja, missugune on ilus ja haritud eesti keel. Raadiosaadetest on esile tõstetud ka folgialbum ja Liina Vainumetsasaated. Need on kui lugupidav kummardus kõikidele erinevate rahvaste keeltele, sealhulgas ka eesti keelele folgialbumi saates esinejate tekstid on suurepärases eesti keeles ja teistes keeltes. Jutu sisu on mõistetav tänu sellele, et Liina Vainumetsa selle sisu tõlkinud ja selles moel annab kuulajatele ka edasi. Lisaks pealkirjade tõlkimisele vahendatakse eesti keelde ka näiteks laulude sisu, mis annab nende kuulamisele palju juurde. Ning Eesti raadiosaadetes tõstetakse esile ka praegu raadios kõlavad keelesaadet, vikerraadio, keelesaadet ja selle suurepärast saatejuht. Piret kliivanite keelesaade on eetris saates 2011.-st aastast ja kujunenud mitmekülgseks eesti keelt ja selle kasutust asjatundlikult ja ladusalt arutavaks igati eesti keelt väärtustavaks saateks on väga tore. Keele saatel on selline pädev põhjalik saatejuht, kes oskab arvestada kuulajaga ning kelle haare on väga esinduslik. Keeleteo esitaja on siin 2016. aasta teemasid loetlenud ja need tõesti on väga ulatuslikud ja toovad kõik olulised asjad meile otse raadio kaudu igapäevase elu keskele. Tuppa. Suur aitäh igastahes esitajale ega heade sõnade eest, aga nüüd keelesaade rääkigu iseenda eest, läheme edasi siia meedia alla, võib-olla võiks panna ka kaasaegsed meediakanalid, eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse propageerimine kaasaegsetes meediakanalid. Keeltes ja säutsupääsuke pääsu pääsuke Twitteris ja Facebookis selle teo esitaja on sattunud, nagu tema ise väljendab kogemata kombel jälgima Keiti Vilmsi tegemisi sotsiaalmeedias ja on väga vaimustanud autorivahetuste ehedust keelest, värskest sõnamängust, uudissõnadest ja väljenditest, mis näitavad eesti keele mängulisi võimalusi ja aitavad populariseerida eesti keele kasutamist. Keiti Vilms viitab eesti kirjandusele ja luulele ja on Johannes Aaviku propageerija. Ja on igati tänuväärne, et ka Twitteris ja Facebookis on eesti keel populaarne. See on päris alguses oli juttu sellest, et kohanimede raamatus on mõeldud ka viiplejate peale. Õnneks on veel kaks tegu, mis on esitatud 2016. aasta keeleteo auhinnale, kus on mõeldud erivajadustega inimest. Viipekeelne lavastus, müür on esitatud keele teoks ja Talleggi raamatu põhjal eesti viipekeelse lavastuse etendused toimusid Tartus Genialistide klubis. Neid vaatas umbes 300 inimest ja nende hulgas oli umbes 100 kurti. Iga etenduse järel toimus vestlusring viipekeele tõlgi osanud osalusel. Etendused laiendavad iipe keelekasutust ja mõjutavad positiivset selle õppimist. Samal ajal väljendavad Eesti ühiskonnas levivaid humaansemaid väärtusi ja erivajadustega inimeste-le on veel üks tegu ja see on pimedate punktkirjas menüüd pubides ristiisa Big Ben ja pahad poisid. Nendes toitlustusasutustes on võetud ristiisa pubi algatusel kasutusele punktkirjas menüüd. Et vaegnägijate ja pimedate oleks kergem toitu valida ja tellida. Kergem ja mugavam. Minu arvates on küll väga oluline, et märgatakse ka keeleliste erivajadustega inimesi ja võimaldatakse nendele väärikaid suhtlemisvõimalusi ja eriti tore, et seda märkavad ja seda peavad oluliseks ju nägijad, kes on selle teo esitanud üritused. Enne kui me läheme ürituste juurde ütleksin ma siia veel ühe teo, mis hästi sobib, nii võib-olla siis vaeg nägijatele, aga tegelikult ka kõikidele inimestele ja see on Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt. Iselugeja on kaks aastat tagasi tegevust alustanud Elisa raamatu arendus ja selles kasutatakse EKI kõnesüntesaatorid. Se süntesaator muudab teksti kõneks ja siis saab valida, kas lased naisterahva häälel või meesterahva häälel endale ette lugeda Elisa digiraamatukogus asuvaid raamatuid. Selline rakendus on ilmekas näide eesti keele elujõust, sest peame tunnistama, et kõnesüntees on maailma umbes 7000-st keelest vaid 70-l. Ja iselugeja ei ole sugugi ainult vaegnägijatele, et on ju erinevaid situatsioone, kus ei ole võimalik lugeda sõitmis põhjusel, aga ometi on võimalik kuulata ja siis on see iselugeja selleks üks suurepärane rakendus. Muidugi ei ole see iselugeja hääl selline, nagu me oleme harjunud näitlejate sisse loetud tekstidega aga sellega harjub päris kiiresti ja raamatu sisu Lotte jõuab koha mõtet on väga hästi võimalik jälgida. Nii, aga nüüd üritused ja nüüd üritused, üritustest on esitletud meil kas üritusteks on inimõiguste maailmakonverents eesti keeles. Et Inimõiguste instituut on korraldanud juba alates 2010.-st aastast siis aastakonverentse ja pidanud oluliseks, et konverentsi ettekanded oleksid jälgitavad eesti keeles. Lihtne oleks minna lihtsama vastupanu teed ja leppida, et kõik saavad isegi aru ja töökeel on inglise keel, aga selle konverentsi korraldajad siis seda teed ei ole läinud ja kuna konverentsi teemadeks on sellised poliitilised teemad, inimõiguste teemad siis tõlkimine toetab terminoloogia loomist ja kasutamist ja tõstab esile ka eesti keelt. Euroopas teine üritus kirja konkursil on konkurss Ehe Eesti Eesti ettevõttele eesti nimi. See ettevõtte nime võistlus korraldati 2016. aastal ja selle eesmärk oli väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõtte nimesid, juhtida tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestamisele. Konkursil tunnustatakse näidet ettevõtjaid, kes on kasutanud head eesti keelt ja kelle nimi on eestikeelne kõlalt ja kõlapildilt eestipärane kujundlik eristamisvõimeline. Ja seda mängulisust on ju ka meie ärinimedes päris palju ning on väga hea, et on selline ettevõtmine, mis toob selle keeles peituva mitmetasandilise välja esile. Ja võib-olla näitab keelt nii mõnigi kord veidi ootamatu ja tavanurga alt. Võistlust on kavas ka jätkata ja pidada ikkagi endiselt silmas põhimõtet, et eesti keele austamine, väärtustamine algab iga inimese igapäevasest keele käitumisest ükskõik mis elu valdkonnas tõsis Karegutseks. Nii nüüd on tõepoolest 28 kandidaati üles loetud ja lühidalt iseloomustatud. Ilmselt on neid kuulajaid, kellel on oma valik juba tehtud, tuttavad teod, mida nad hindavad ja tahavad seda ka tunnustada, aga need, kellel valik ei ole veel tehtud, siis ilmselt tuleb minna haridus ja teadusministeeriumi kodulehele ja tutvuda veel kord. Kõige lihtsam on sisse kirjutada Google'i otsingusse märksõna keeletegu 2016. Ja minna sealt kaudu haridus teadusministeeriumi lehele siis sattuda kohe õigele hääletamise leheküljele, kus on võimalik tutvuda tegudega ja on võimalik siis oma hääl anda ühele või mitmele esitatud keeletegudest. Hääletamine internetis juba käib, kas saab ka vana hea kombe kohaselt posti teel hääleta? Jah, on võimalik ka posti teel hääletada ja sel juhul tuleks saata kiri haridus teadusministeeriumi aadressil Tartu munga 18 ja kirjutada peale keeletegu 2016. Ega nüüd ei jäägi muud üle, kui, kui asuda otsustama ja hääletama. Sest et eks see on ka üks keeletegu, mida igaüks saab teha. Jah, just nii ja tuleb muidugi tänada ka keeletegude esitajaid, et võib-olla ei olegi keeletegu esitades kõik sellele mõelnud, et tegude esitamise kaudu jo kaardistatakse Eestis igal aastal olulised keele valdkonnas tehtud teod, mis annavad tagasivaates hea pildi sellest, mida eesti rahvas on oma keele arenguks just konkreetsel aastal oluliseks pidanud ja mida soovinud esile tõsta. Igatahes on juba kõik konkursile esitatud teod kirjutatud ajalukku ja kõikide tegude autorid, meeskonnad ja projektijuhid väärivad tänu ning tunnustust. Aitäh Kadri Sõrmus, haridus- ja teadusministeeriumist ja jõudu häälte kokkulugemiseks. Aitäh. Niisiis keeleteo 2016. Avalik hääletus on alanud ja kestab kaheksanda märtsi keskööni. Igalühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile. Laureaadid nii Eesti haridus- ja teadusministrite tunnustuse kui ka rahvaauhinna pälvinu nimi tehakse teatavaks emakeelenädalal seitsmeteistkümnendal märtsil Vändra gümnaasiumis. Igaühe hääl loeb ja kaasalöömine on küll väike, aga oluline tegu jõudu valiku tegemiseks ja kohtumiseni uues keelesaates. Nädala pärast. Saate toimetaja Piret Kriivan.